peategelane lahkub kodust; peategelase kätte satub võluvõimega ese; tuuakse sisse uus tegelane-abimees; peategelane muutub passiivseks, tema eest toimetab abimees; eesmärk saavutatakse. Imemuinasjutud on üles ehitatud kindla skeemi järgi. (,,Saabastega kass", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" 2. Taani rahvaluuleuurija A.Olrik on formuleerinud 16 seaduspärasust, millest olulisemad on: kordamise seadus (kordus on sageli gradatsiooniline e astmeline); tagakaalu- või lõppkaalu seadus (kõige tähtsam tegelane/ese paigutatakse lõppu); komarvu seadus (arv 3 või 3 kordused pluss/miinus 1); tavalise kaksuse seadus (korraga on tegevuses maksimaalselt 2 tegelast); ainsa peategelase seadus (keskenddutakse ainult ühele tegelasele); kaksikute seadus
uurida on tarbetu. Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. Foneemi mõistet tal veel ei olnud, see tuli esimest korda Baudouin de Courtenay 1893 publitseeritud foneemiteoorias, mille ta tõenäoliselt oli formuleerinud juba varem (st Tartus, sest BdC töötas Tartu ülikoolis 1883-1893). Saussure tundis BdC töid ja pidas teda üheks vähestest, kes keeleteooria kohta midagi olulist on öelnud. 20. sajand - ajalooline keeleteadus kaotab oma juhtpositsiooni, juhtima asub deskriptiivne (sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19
suundadest on perspektiivikam. 1930. a. algul töötas Dali välja oma teooria, nn. 3 paranoia kriitilise meetodi, mis ,, baseerub assotsiatsioonide ja hallutsinatsioonide kriitilisel ja süstemaatilisel objektiviseerimisel ,, . Dali süvenes paranoilistesse luuludesse, püüdes sisse elada vaimuhaigete maailma. Samal ajal tuli aga säilitada kriitiline analüüsivõime, mida Dali on formuleerinud talle omase paradoksaalse sisuga fraasi kaudu: ,, Minu ja hullumeelse ainus vahe seisneb selles, et mina pole hull. ,, . Paranoikute maailmapilt on kahestunud: peale esemete ja nähtuste tegeliku tähenduse näevad nad vastavalt oma kinnisideele veel lisatähendusi. Dali võttis seda fenomeni bukvalistlikult ning maalis terve rea topeltkujutisi, mida vaataja, vahetades tajutava pildi foone, võib interpreteerida mitmeti. Tuntumad nendest maalidest on ,, Nähtamatu Voltaire´i
Tema peategelased on ohvrid. Kokkuvõte Remarque kirjutab armastusest ja surmast, seega inimeksistentsi kahest põhiprobleemist. Samal ajal on tema raamatud väga poliitilised, kujutab ta ju hävingut külvava ajajärgu üksiksaatusi konkreetsete ajaloosündmuste taustal. Remarque jutustab lugusid, mis on melanhoolsed, lõpevad lahkumise, surma või üksildusega, aga neis on tunda pessimistile hädavajalikku optimismi. Elu lõpul on kirjanik formuleerinud oma kreedo: "Mu teema on selle sajandi inimene, humaansuse probleem. Ja mu kreedo on individualisti oma: sõltumatus, sallivus, huumor." Need sõnad sobivad tõepoolest hästi tema loomingut iseloomustama. Niisugune kreedo tagab iseendast loetavuse, korralik kirjanduslik teostus menu, üldinimlikkus ülemaailmse leviku. Kasutatud kirjandus 1.Uno Liivaku "Erich Maria Remarque" järelsõna raamatule "Varjud paradiisis" Monokkel 1993 lk 299 2
Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst 1972; viidatud Krull 2000: 139 järgi) Näiteks nimetab Havighurst väikelaste puhul selliste 5 ülesannetena kõndima, rääkima, iseseisvalt toituma, poti peal käima ning sooliste erinevuste ja normide õppimist, füüsilist ja sotsiaalset maailma iseloomustavate mõistete omadamist, lugema hakkamiseks ettevalmistumist ning hea ja halva eristamist. Nende ülesannetega õigeaegne toimetulek on eelduseks järgnevate ülesannete lahendamisele
Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst 1972; viidatud Krull 2000: 139 järgi) Näiteks nimetab Havighurst väikelaste puhul selliste ülesannetena kõndima, rääkima, iseseisvalt toituma, poti peal käima ning sooliste erinevuste ja normide õppimist, füüsilist ja sotsiaalset maailma iseloomustavate mõistete omadamist, lugema hakkamiseks ettevalmistumist ning hea ja halva eristamist. Nende ülesannetega õigeaegne toimetulek on eelduseks järgnevate ülesannete lahendamisele
uurida on tarbetu. Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. Foneemi mõistet tal veel ei olnud, see tuli esimest korda Baudouin de Courtenay 1893 publitseeritud foneemiteoorias, mille ta tõenäoliselt oli formuleerinud juba varem (st Tartus, sest BdC töötas Tartu ülikoolis 1883-1893). Saussure tundis BdC töid ja pidas teda üheks vähestest, kes keeleteooria kohta midagi olulist on öelnud. 20. sajand - ajalooline keeleteadus kaotab oma juhtpositsiooni, juhtima asub deskriptiivne (sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. Coursist ilmus 3 trükki ja pärast seda on avaldatud just seda kolmandat, paljude kommentaaridega.
Võrdluseks: haritud inimene oskab kirjutada vähemalt ühes keeles, kuid tema poolt paljundamiseks, märkimisväärses tiraais valmistatud tekst vajab kindlasti keelelist korrektuuri, mille puhul vajadusel meenutatakse grammatikas sätestatud keelereegleid. Mõtte sisulise korrektuuri tegemisel (retsenseerimisel) on abiks loogikas esitatavad vormi- ja reeglinõuded, mõtlemise pöhireeglid eelkõige. Praeguseks on neli mõtlemise põhireeglit, millest kolm esimest on formuleerinud Aristoteles ja neljanda põhilause on sõnastanud G. W. Leibniz (1646-1716). 1 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. 1. Samasuse reegel. Samasuse ehk identsuse reegel (principium identitatis) väljendab
tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson). Strukturalism käsitleb keelt kui süsteemi. Sweet eristab 2 sorti häälikuid, mille erinevus sõltub kontekstist ja mis on „iseenesest“ erinevad. Sweet oli teadlik, et sama eristus võib ühes keeles olla distinktiivne, teises mitte. Courtenay: •Foneem – avaldas foneemiteoorias, mille oli formuleerinud juba varem Tartus. Tegi katseliselt kindlaks, et inimene tajub vähem häälikuid, kui oskab moodustada. Eristades hääliku materiaalset ja psühholoogilist (seda, kuidas kuuleme) poolt, pani aluse foneemi mõistele. Saussure Hariduselt indoeuroopa keelte (kreeka, ladina, sanskriti) asjatundja. Sõnastas strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Üksikut fakti tuleb uurida süsteemi kui terviku seisukohast. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine
kiiretest ja vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega; (RÕK, lk 870). — üldhariduslik õpe t o e t a b k o d a n i k u ü h i s k o n n a a r e n g u t .‖(RÕK, lk 871). Kooli õppe– ja kasvatuseesmärgid on: — isiksuse kujunemine, kes: ― 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2 ) soovib ja osksb teha konstruktiivset koostööd; Makromenetlusi, mis õpitulemuste saavutamist tagavad, on R. N. Gagne formuleerinud nõnda ( ): Verbaalne informatsioon –formuleerides, jutustades, üeldes, teatades; Diskrimineerine – eristades, vahet tehes, diferenseerides ; Konkreetne mõiste – klassifitseerides, jaotades: kategooriatesse, tüüpidesse, definitsiooni järgi sorteerides; Reegel – demonstreerides, näidates et …, lahendades reegli kohaselt; Kõrgemat järku reegel – välja: arendades, töötades; lahendades,
kiiretest ja vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega; (RÕK, lk 870). -- üldhariduslik õpe t o e t a b k o d a n i k u ü h i s k o n n a a r e n g u t .(RÕK, lk 871). Kooli õppe ja kasvatuseesmärgid on: -- isiksuse kujunemine, kes: 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2 ) soovib ja osksb teha konstruktiivset koostööd; Makromenetlusi, mis õpitulemuste saavutamist tagavad, on R. N. Gagne formuleerinud nõnda ( ): Verbaalne informatsioon formuleerides, jutustades, üeldes, teatades; Diskrimineerine eristades, vahet tehes, diferenseerides ; Konkreetne mõiste klassifitseerides, jaotades: kategooriatesse, tüüpidesse, definitsiooni järgi sorteerides; Reegel demonstreerides, näidates et ..., lahendades reegli kohaselt; Kõrgemat järku reegel välja: arendades, töötades; lahendades, kasutadesdes seejuures kahte või enamat reeglit;
Vaatamata kõigile segavaile asjaoludele on Rodini ja Düreri idee-kujud Suburgile lähedased; pole isegi vahet, kas võtta Suburgi-poolselt poseerimiszesti selle foto tarvis n-ö programmilisena või harjumuslikkusest tingitud automatismina. Ka mediteerijakuju rahu võiks leida, kuigi tuuletu leegi absoluutne vertikaal on kaldu ja toetatud. Millise mõtlejana ent Suburg Linda lehekülgedel avaldub? Kui (ühekülgset) vaimu-keskne ta on? Ka Sirje Olesk on formuleerinud tutvustavaks kokkuvõtteks, et Linda oli idealistlikult vaimu hariv, mitte praktilisi naiselikke tarkusi jagav. Siinne essee, nagu eespool juba korduvalt otseselt ja kaudsemalt on formuleeritud, ei taha sellele vastu vaielda, kuid mainigem siiski ajakirja sellist püsirubriiki nagu Juhatused sisemises majatalituses. See lisandub teise aastakäigu 2. numbris, võimalik, et osaliselt ka kirjasaatjate ettepanekul. Selles jagatakse mitmekesist ja
tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson). Strukturalism käsitleb keelt kui süsteemi. Sweet eristab 2 sorti häälikuid, mille erinevus sõltub kontekstist ja mis on ,,iseenesest" erinevad. Sweet oli teadlik, et sama eristus võib ühes keeles olla distinktiivne, teises mitte. Courtenay: · Foneem avaldas foneemiteoorias, mille oli formuleerinud juba varem Tartus. Tegi katseliselt kindlaks, et inimene tajub vähem häälikuid, kui oskab moodustada. Eristades hääliku materiaalset ja psühholoogilist (seda, kuidas kuuleme) poolt, pani aluse foneemi mõistele. Saussure Hariduselt indoeuroopa keelte (kreeka, ladina, sanskriti) asjatundja. Sõnastas strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Üksikut fakti tuleb uurida süsteemi kui terviku seisukohast.
ajalugu uurida on tarbetu. Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. Foneemi mõistet tal veel ei olnud, see tuli esimest korda Baudouin de Courtenay 1893 publitseeritud foneemiteoorias, mille ta tõenäoliselt oli formuleerinud juba varem (st Tartus, sest BdC töötas Tartu ülikoolis 1883-1893). Saussure tundis BdC töid ja pidas teda üheks vähestest, kes keeleteooria kohta midagi olulist on öelnud. 20. sajand - ajalooline keeleteadus kaotab oma juhtpositsiooni, juhtima asub deskriptiivne (sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. Coursist ilmus 3 trükki ja pärast seda on avaldatud just seda kolmandat, paljude kommentaaridega.
Jordani jõe Läänekalda alad ühendati hiljem Transjordaania kuningriigiga. Araablaste tollased liidrid ei suutnud õigesti hinnata reaalset olukorda. Nad arvasid, et jõuvahekord on nende kasuks ja kui Iisraeli riik välja kuulutatakse, likvideerivad nad selle lühikese eduka sõjaga. Palestiinlased ei näinud kolmandat võimalust peale nende kahe, mis Jaffa Moslemite ja Kristlaste Assotsiatsioon oli juba Esimese maailmasõja ajal formuleerinud: ,,Kas meie lükkame sionistid merre või saadavad nad meid tagasi kõrbesse?". (Ibid.) Yisuv´i liidrid otsustasid mitte oodata Inglise vägede lõplikku lahkumist, vaid kuulutada juba enne seda välja iseseisvus. Juba 26. märtsil 1948 teatas Juudi Esinduse (Jewish Agency) esimees, Varssavi ülikooli lõpetanud jurist David Ben Gurion (Green) (1886-1973) ÜRO Palestiina Komisjonile, mis oli loodud võimu sujuva ülemineku abistamiseks, et juudid alustavad ajutise valitsuse moodustamist
Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. 20. Tingimuste loomine õppimiseks diskussiooni vahendusel. Osalejate paigutuse osas Klassidiskussiooni efektiivsus suureneb, kui selles osalejad pannakse istuma kas ringi- või nelinurgakujuliselt, nii et kõik oleksid üksteisega silmsides. Probleemi/teemasse lülitumise tähenduses Diskuteeritav probleem peab, kas õpetaja või õpilaste poolt, olema selgelt formuleerinud. Õpilane vajab poleemikasse sekkumiseks mõningaid eelteadmisi vastavast temaatikast. Tundmata käsitletava teema põhifakte ja mõisteid, on õpilasel raske osaleda konstruktiivses arutluses. Diskussiooni käivitamiseks vajavad õpilased eelhäälestust, lähtudes käsitletavast temaatikast. Saavutatakse ühtekuuluvustunde või ühisprobleemi rõhutamises. - Mažoorsema iseloomuga diskussiooni hõlbustab sellele eelnev ajurünnak,
9. detsember 2008. a. 9:38 Tähendab seda, et me ei leia elulistele asjaoludele sarnaseid abstraktet faktilist koosseisu. Siis ei ole juttu ka õiguslikust tagajärjest. Olukord läheb veidi kergemaks, kui me näeme lünkades ka erisusi. Põmst võiks eristada 3 kvaliteediga lünkasid: Ehtne lünk - puudub norm; eluslised asjaolud on sellised, mis vajavad korrastamist, kuid seda ei ole Väärtuslünk - olukord, kus seadusandja on küll mingil määral oma töö teinud, kuid ta on formuleerinud normi mitte vajalikult üldistanud, vaid sellega ülepingutanud - liiga üldine, tekib mulje, et norm puudub. ^ Neid lünki peab ületama Kui kõige problemaatilisem on kolmas: Näiv lünk - seadusandjal pole olnud kavatsust, et sellist olukorda seaduse abil korrastada, siis seda situatsiooni ületada ei ole vaja. Keeruline on tabada, kas tegu on ehtsa või näiva lüngaga. Kuidas siis ületada? Kõige üldisem märksõna on analoogia, mis kujutab endast kas ühe või olemuslikult paljude
Strukturalismi eellugu • Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus "Handbook of Phonetics" tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad „iseenesest“. Samuti oli ta teadlik, et sama eristus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. • Foneemi mõiste esimest korda Baudouin de Courtenay 1893 publitseeritud foneemiteoorias, mille ta tõenäoliselt oli formuleerinud juba varem (st Tartus, sest BdC töötas Tartu ülikoolis 1883-1893, foneemi mõiste arvatavasti Tartust). • BdC tegi katseliselt kindlaks, et inimene tajub palju vähem häälikuid kui suudab moodustada. Eristades hääliku materiaalset (kuidas hääl välja tuleb) ja psühholoogilist poolt pani aluse foneemi mõistele. • Saussure tundis BdC töid ja pidas teda üheks vähestest, kes keeleteooria kohta midagi olulist on öelnud. Ferdinand de Saussure 1857-1913
kaasvõitlejad panid hiljem Kanadas Halifaxi kalmistul asuvale sümboolsele hauale tänumeelse mälestuskivi järgmise tekstiga: “Ta täitis oma kohustust kõhklematult kuni viimase hetkeni. Ta ei lahkunud oma postilt ka siis, kui kõik tundus olevat juba määratud hukkumisele. Ta oli usaldusväärne. Ta oli hea meremees. Mis teeb siis ühest hea meremehe , teisest aga mitte? Selle teema on põhjalikult formuleerinud igavesse küsimusse saarlasest merendusajaloolane ja kirjamees Bruno Pao:Aastad on möödunud. On söödud silku ja leiba ning nähtud merd ja meremehi. Ometi pole kaasmaalaste peale mõeldes päriselt selge, kuidas mõnest saab meremees ja teisest ei saa. Kui palju kutset on sündides kaasa antud, paljukest lühike elu jõuab õpetada? Elu on näidanud, et mitte igaühest ei saa ka õppides meremeest, rääkimata siis veel heaks meremeheks saamisest
(1988) R. STERNBERG osutab, et traditsioonilised testid ei mõõda vaimseid protsesse, mis käivituvad meie arukal tegevusel, nagu näiteks sellise ül lahendamisel: Mart on pikem Jürist, Jüri on pikem Juhanist. Kes poistest on kõige lühem? Praktiline intelligentsus on see igaühe erinevus, kuidas ta selle ülesande lahendab. Seega tavaline prühhomeetria ei pööra testülesannete taga olevale arutlusele või selle erinevustele kuigi palju tähelepanu. Veel erinevusi: IQ testi on formuleerinud teised, aga pr intellig probleemid pole formuleeritud, tuleb ise ära tunda; IQ test ei paku sisemist huvi, aga pr.intellg test pakub; IQ – kogu vaj info teada, aga pr puhul on osa infot puudu; IQ ei seostu igapäevase praktikaga, aga pr tuleneb igapäevasest praktikast; IQ on selgelt defineeritud, aga pr pole selget definatsiooni; IQ testi on 1 õige vastus, aga pr- l on palju õigeid lahendusi. IQ testiküsimusel on 1 lahendusviis, aga pr –l rohkem kui 1 korrektne lahendusviis.
spoil (i.e. no depreciation). At each point in time, t = 1; 2; 3; ::::T; you have to make a decision on the amount of consumption and saving. So, how would you determine the optimal amount of cake consumption (saving) at each point in time? To answer this question, we would need to know about the properties of your preference, your time discount factor, and initial/terminal conditions. GALE'i PARADOKS: optimaalset lahendust ei ole, kuna kõige õhemat koogiviilu ei ole. Stiglitz (1979) on formuleerinud taastumatute ressurssidega seotud 4 probleemi: 1. Kas positiivne tarbimine on lõpmatu ajahorisondi korral võimalik? 2. Kas ressursi kasutusmaht on õige (ei kasutata liiga vähe või liiga palju?) 3. Kas ressursside kasutamine erinevate põlvkondade vahel on võrdne (õiglane)? 4. Kas hinnangud ressursside varude kohta on piisavalt usaldusväärsed? Selleks et saavutada taastumatute ressursside optimaalne paigutus sotsiaalset heaolu silmas pidades, tuleks lahendada optimeerimisülesanne
Seetõttu võivad praegusel hetkel tehtavad vead (reostus) ilmneda 3540 aasta pärast. Näiteks, inimene hakkab oma kasvatusele ja haridusele tehtud kulutusi tasa teenima 3540 aastasena. Nii võib kujutada integratsiooni ökosüsteemis. Sellel skeemil on kogu elu tervikuna seotud tahke, gaasilise ja vedelaga ja kogu elu ise mõjutab tervenisti vedelat, tahket ja gaasilist. Tasakaalulises ökosüsteemis on need seosed reguleeritud. Ameerika ökoloog B. Commoner (1974) on formuleerinud ökoloogia seadused, mis puudutavad süsteemiteooriat: 1) Kõik on kõigega seotud mitte miski ei saa siin ilmas eksisteerida eraldi. Kõik elav moodustab lõpuks ühe terviku. 2) Kõik peab kuhugi kaduma (sattuma) mitteformaalne aine jäävuse seaduse tõlgendamine. Jäätmed? Biosfääri suutlikkus neid vastu võtta, taluda. 3) Loodus teab ise kõige paremini loodus reguleerib ise kõik-kõigega seotust, looduslikud lahendid on parimad.
Lüngad võivad olla ehtsad, näivad või väärtuslüngad: - Ehtsad lüngad – kui on situatsioon, mida seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleerinud, aga ei ole seda teinud. -Näivad lüngad - seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid reguleerida, st on mingi olukorra meelega korrastamata jätnud. Selles situatsioonis pole vaja õigust rakendada. -Väärtuslüngad – seadusandja püüdnud küll lünki ära hoida, kuid on formuleerinud reegli üleüldisel kujul (generaalklausel), mistõttu raske mõista, millistele tunnustele peab eluline situatsioon vastama, et sel õiguslik tähendus oleks. +Ka siis, kui seadusandja jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Kõige üldisemalt saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil. Analoogia on ÕN-ide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisavalt reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad reguleerimist.
3 Plaanimine keskkonna kontekstis või toote valmistamises osalejad seesugust teavet, mis kõrgematele juhtimistasanditele ei ulatu. 152 4.2.2.1. Strateegiline plaanimine Organisatsiooni strateegia kujundamine. 149 Aino Siimon. Kulno Türk. Juhtimine. Tartu: TÜ Kirjastus, 2003, lk. 134 150 Alas, R. Juhtimise alused. Tallinn: Külim, 1997, lk. 41 151 Alas, R. Juhtimise alused. Tallinn: Külim, 1997, lk. 42 152 samas lk. 42-44 Kui organisatsioon on missiooni ja selle põhjal eesmärgid formuleerinud, siis on selge, kuhu ta tahab minna. Juhtimise järgmine ülesanne on kavandada "suur plaan" sinna jõudmiseks. See suur plaan on ettevõtte strateegiad. Strateegilise planeerimisega määratakse üldised põhimõtted, millest organisatsioon lähtub eesmärkide saavutamisel. See haarab ka peamiste suundade valikut, mida organisatsioon kasutab eesmärkide taotlemisel. Strateegia kujundamisel on võimalikud mitmesugused erinevad lähenemised.
annaabi.ee 
