Uudistesaadete formaatide võrdlus 10.12.2015 Võtsin võrdluse alla kaks uudistesaadet: ETV„Aktuaalse kaamera“ ja Kanal2 „Reporteri“. 1. ETV„Aktuaalne kaamera“ „Aktuaalse Kaamera“ kella 21.00 uudistesaate algusaeg on püsinud sama alates 27. jaanuarist 1992. aastast. Tööpäeval on eetris kolm saadet (kell 17.00, 18.30 ja 21.00), millest mahukaim on kella 21.00 põhisaade (kestvusega 30 minutit). Kindlalt piiritletud sihtrühm uudistesaatel puudub, lähtub üldhuvist ja on suunatud „üldisele auditooriumile“, pigem täiskasvanud eestlasele. Eetris on alati kaks uudisteankrut, üks mees ja üks naine, kes uudised vaheldumisi loevad. Ankruteks on: Margus Saar, Monika Tamla, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Kasutusel on tehnilised lahendused, mis kõik panustavad saate visuaalse külje elavdamisele. Stuudiokujundus on heledates toonides ning tundub, et stuudios valitseb vabam vorm, suheldakse omavahel. Ekraani allosas jookseb terve saate...
Allar Vallaots Juhendaja: Vambola Leping Tartu 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Formaatide sõda..................................................................................................................... 3 Kahe tehnoloogia võrdlus........................................................................................................ 4 Tabel 1: Blu-ray ja HD DVD võrdlus................................................................................. 4 Formaatide toetajad...............................................................................................
● Tabeltöötluse failid ● Esitlused ● Skaneeritud kujutised ● Faksid ● Video info ● Audio info Digitaalsed formaadid ● Formaat on meetod, mille kaudu on informatsioon säilitatud ja esitatud ● Hõlmab endas nii digitaliseeritud kujutisi, tekstipõhiseid andmeid kui ka tabeltöötluse andmeid jm ● Parimad rakendustele, mis vajavad dokumentide kiiret kättesaamist või dokumentide kontrollitud teekonda läbi töövoo Digitaalsete formaatide puudused ● Vastuolud erinevate operatsioonisüsteemide vahel ● Erinevate tarkvarafirmade poolt loodud failiformaatide mitteühildumine ● Faili konverteerimisel ühest formaadist teise kannatab dokumendi kujundus ● Erinevad fondid: nende puudumisel muutub dokumendist arusaamine võimatuks ● Eelneva punktiga sarnane probleem: rahvuslike sümbolite puudumine Dokumentide haldamine ● Administratiivne tegevus, mille läbi organisatsioon
Karl Popperi väitlusformaat Karl Popperi väitlusformaat kujutab endast kesk- ja põhikooliõpilastele mõeldud väitlust kolmeliikmelistes võistkondades reeglina varem ettevalmistatud teemal. väitlusformaat on oma nime saanud ühiskonnateadlase ja teadusfilosoof Karl Popperi järgi. Karl Popperi väitlus, mis rõhutab eeskätt argumentide sisu ja kõnede selget ülesehitust, annab väitlusega alustajatele tugeva vundamendi edaspidiseks keerulisemate formaatide omandamiseks. Kohtuniku otsus väitluse suhtes on lõplik. Karl Popperi väitluses võib vaielda paljude erinevate teemade üle. teemad peaksid puudutama vastuolulist probleemi ning olema hoolikalt sõnastatud, et tagada mõlemale poolele väitluses võrdne lähtepunkt. Kaasuse koostamise ja tõestusmaterjali otsimisega peaksid tegelema eeskätt väitlejad, mitte nende treenerid või õpetajad. et võimaldada piisavat ettevalmistust, tuleb teemast varem teada anda, ideaalselt
võib olla seatud tingimus, et isiklikuks kasutamiseks arvutisse laadimine on tasuta, kui aga programmi kasutatakse ärilistel eesmärkidel, tuleb sama programmi eest maksta. Tarbijal peab olema valikuvõimalus ning neid valikuid arvustada ei ole alati kohane. Küll aga tuleb tarbijale anda võimalus otsustada informeeritult. Lõplik otsus saab sel juhul olla parimaks võimalikuks. Kokkuvõtteks võib öelda, et tarkvara valikul peaksid olema otsustavaks kasutajaoskused, ühilduvate formaatide võimalused, majanduslike ressursside olemasolu ning ettenägelikkus tulevikuvajaduste suhtes.
.............................................................................14 1. Lisa 1. Eelmiste aastate õpilastööde kokkuvõte.......................................................14 2. Lisa 2. Edasised uurimisküsimused......................................................................... 15 3 SISSEJUHATUS Valisin referaadi eesmärgiteemaks igapäevases arvutitegevuses enimkasutatavate võimalike formaatide hulgast tekstiformaatide lühitutvustuse. Tekstiformaat on üldkasutatuim ilmselt ühel põhjusel: arvutikasutajate hulgas on tekstiedastus kõige lihtsam ja ka kõige vajalikum elektroonilise info edastamise võimalus, mis eeldab vaid kirjaoskust. Kui nüüd minna veidi süvitsi, siis võiks teksti kirjutaja loomulikult vallata ka vormindamise ning keelekasutuse reegleid, kuid need oskused jäägu juba erinevate tekstiformaatide kasutajate
tud nii, et selle pindala on täpselt 1 m2 (ehk 841×1189 mm). Järgnevad suurused – A1, A2, A3 jne – määratletakse poolitades eelnevat suurust paralleelselt lühema küljega. Sama standard määratleb ka teist, B-seeria paberimõõdud, mille järgi paberi külgede pikkus- teks on vastavate A-seeria sama numbri ja ühe võrra väiksema numbri mõõtude geomeetriline keskmine (näit. B5 mõõdud oleksid 148 210 × 210 297 mm ehk 176×250 mm). Lisaks võid paberi formaatide hulgast leida nimesid nagu Letter, Tabloid, Ledger, Legal, Executive ja Screen. Tegemist on endiste Suurbritannia ja USA (mitteametlikult kasutusel tänini) paberimõõtudega, millede mõõdud on vastavalt: 8.5×11" (216×279 mm), 11×17" (279×432 mm), 17×11" (432×279 mm), 8.5×14" (216×356 mm), 7.25×10.5" (184×267 mm) ja 6.5×5.18" (165×132 mm). Vahekaarti Paigutus (ingl. Layout) tavaolukorras niipalju ei kasutata, kuid meels peaks pidama, et siin saab määrata
Peaaegu kogu informatsiooni, mida hoitakse meie arvutis, võib nimetada failideks. Programmid, dokumendid, pildid/fotod, muusikafailid, filmid, videod, mängud jne--kõik nad on failid ja neid erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides. Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed/erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn suffix ehk laiend Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a..jpg või Kassi-pilt.gif või Koera_pilt.bmp--kõik nad on pildid, aga nad on eriformaatides ja nad on seega erinevad failitüübid, sest nende laiendid (.jpg, .gif ja .bmp) on erinevad. Kuigi ühes ja samas kaustas ei tohi olla mitut sama nimega faili ning igal failil peab olema enda
printerisse tuli oluliselt kallim kui et teostada lehe renderdamine juba arvutis. · PostScript-i keel on saanud 2 suurt uuendust, mida eristatakse levelite abil. · 1984 - algne PostScript ehk PostScript Level 1 · 1991 - PostScript Level 2 Parandatud oli kiirust, JPEG lisamist otse PostScript-i, dokumendi osade kordamist. · 1997 - PostScript Level 3 Parandatud oli värvide käsitlust, vea käsitlust, programmi sisu filtreid (pakkimine, formaatide tõlgendamine jms), programmi ülesehitust. Programmeerimiskeel · PostScript on pinu (andmestruktuur, millest loetakse esimesena viimati sisestatu) põhine süsteem. Tavaliselt kirjutavad PostScript programme teised programmid ja mitte inimene. · PostScripti suudavad interpreteerida GhostScript, Acrobat Distiller. Prepressis kasutatakse Acrobat Distillerit. POSTCRIPTFAIL · Postcriptfail on selline fail, mis on genereeritud läbi postcript
võimaldamine Saatja IP, saaja IP-päises kirjas Transpordi kiht-tegeleb teate ettevalmistamisega võrku saatmiseks, lammutab teate väiksemateks tükkideks ehk pakettideks, igale paketile tuleb juurde päis, milles on kirjas kontrollsumma, paketi number, järjekorranumber Seansi kiht-algab sellega, et üks vestluse osapooltest soovib teisega rääkida ning annab sellest teisele märku, 3 way handshake-kolmeosaline kätlus Esitluskiht-tegeleb erinevate andmete formaatide ümbervormindamisega, formaat-strukutuur, kuidas on andmed paigutatud, reeglistik, kuidas mingit sümbolit kirjeldatakse ASCII ANSI UTF-8 Rakendus kiht-töötavad programmid, mis tegelevad kasutajate teenindamisega, tagavad kasutajatele mingisuguse ligipääsu andmetele jms. (veebrouser), kasutab esitluskihi teeneid AP PR SE Tarkvaraline TR VR AL Riistvaraline FÜ TCP/IP- TCP (transmissioon control protocol-edastusohje protokoll)- tegeleb teate
Ajalugu 1993. aastal töötati välja kaks optiliste andmekandjate standardit. Üks neist oli Multimedia Compact Disc (MMCD), mida arendasid sellised firmad nagu Philips ja Sony, teist Super Density Disc (SD) toetasid 8 suurt korporatsiooni: Toshiba, Time Warner, Matsushita Electric, Hitachi, Mitsubishi Electric, Pioneer, Thomson ja JVC. Hiljem läksid standardite arendajate jõupingutused IBM-i alluvusse, mis ei tahtnud, et korduks formaatide sõda (sõda VHS-i ja Betamax-i videokassettide vahel 1980. aastatel). Seetõttu lõi Alan E. Bell, IBM-i Almaden Research Center'i teadlane, arvutitööstuse ekspertidest koosneva grupi, kuhu kuulusid nimekamatest ka Apple'i, Microsofti, Suni ja Delli esindajad. Selle grupi nimeks sai Technical Working Group ehk TWG. TWG survel jõudsid kaks leeri üksmeelele ja leppisid kokku ühes standardis, milleks saigi DVD. TWG tegi
arvutigraafikaprogramme nagu AutoCad, CAD/CAM, CAD/KEY, Solid Edge, MasrerCAM, Google SketchUp, jt. Joonise käsitsi valmistamisel kasutatakse joonestamisvahendeid ja materjale: pliiatsid, joonestuspaber, kustutuskumm, joonlaud, joonestuskolmnurgad, sirklid, lekaalid. PLIIATS · Peenjoonte tegemiseks sobivad pliiatsid kõvadusega 2H, H, F. · Jämejoonte ja kirjade tegemiseks - HB, B. JOONESTUSPABER Joonestuspaberi formaatide suurused millimeetrites on: A4-210x297; A3-297x420; A2-420x594; A1-594x841; A0-841x1189. KUSTUSTUSKUMM Kustutuskumm on töökõlblik siis kui ta on pehme, ei kraabi, ei määri paberit. JOONLAUD Joonlaud peab olema sirge ning ilm täketeta. Mõõtjoonlaudu kasutatakse pikkuste ülekandmiseks joonisel, samuti joonisel olevate pikkuste mõõtmiseks. JOONESTUSKOLMNURGAD Joonestuskolmnurki on kahesuguseid: teravnurkadega 30º ja 60º ning teravnurkadega 45º.
53. Mille järgi võib klassifitseerida rullimasinaid? · Heatset · coldset 54. Mis on rullimasinate eeliseks? · Kiired · Saab teostada järeltöötluse operatsioone nagu poognate voltimine, traatimine, liimimine · rullpaberi odavam hind · ehituselt lihtsamad, kui poognamasinad. · Saab trükkida korraga mõlemale poole 55. Mis on rullimasinate puuduseks? · praaki mineva paberi suurem kulu · väheste paberi formaatide kasutamise võimalus · suured teevad palju müra · kehvem värvide kokkutrükk 56. Kuidas nimetatakse ilma kuivatita rullitrükki? · coldset 57. Kuidas nimetatakse kuivatiga rullitrükki? · Heatset 58. Leidke internetist rullimasinate tootjate nimed Goss,man ronald,kba,solna 60. masinate mudelite nimetusi. (Neli tootjat) · KBA Compacta 215 · SOLNA C300 · MAN Rotoman · KBA Continent
HTC on siini olnud Microsofti liitlane, kuid uusimas G1s on kasutusel hoopis värske Androidi-nimeline OS Google'ilt. Pole halba ilma heata või vastupidi, igatahes saab nii öelda kõikide eespool loetletud OSde kohta (tõsi, Androidi pole me veel käes hoidnud). Kuna IT-maailmas on endiselt Windows tuntuim-levinuim, siis on Windowsi mobiilsel versioonil palju eeliseid näiteks (suhteliselt) probleemivaba ühendumine Windowsis kasutusel olevate (ja väga levinud) formaatide/tarkvaraga ning avatud platvorm kõigile (kolmandatele) tarkvaraloojatele. Ilmselt need ongi põhjused, miks Sony Ericsson otsustas WMi proovida. WMil aga on üks (ja väga suur) puudus nimelt pole see OS loodud puuteekraanil näpuga kasutamiseks. Algselt nn PDAdele (ehk pihuarvuti) mõeldud WMi eluliselt vajalikuks füüsiliseks koostisosaks oli stiilus (stylus) kõik menüüd ja valikud olid (ja on) suhteliselt mikroskoopilised ning PDA
8. markeerimine 9. pakkimine Ristvineeri liigitatakse mitmesugustee tunnuste järgi: 1. pindade töötlemise järgis võib olla lihvitud ühelt või mõlemalt poolt või ka lihvimata 2. veekindluse järgi: a)kõrgendatud veekindluse n:fenoolvaikliimidega . b)kekmise kindlusega liimid liimitakse karbaniit vaikliimiga c)puuduliku veekindlusega vinerid liimitakse BVA liimidega ja loomsete liimidega nagu n:albumiin-kaseiin liimiga 3.toodetavate formaatide järgi ehk tahvlite mõõtmete järgi,paksuse järgi (1,5 2 2,5 3 4 5 6 7 8 9 10 12 15 16 19) formaadi mõõdud(2440 korda 1525,2440 korda 1220, 2135 korda 1525,1830 korda 1220,1525 korda 1525,1525 korda 1220,1525 korda 1725,1220 korda 1725) 4.kvaliteedi järgi-jaotatakse ristvineer järgmistesse sortidesse A/AB, a/ab,B/BB, b/dd,C/C C. Sümeetriliselt paiknevad spoonilehed peavad olema ka sama kvaliteedi tasemega vineeri sees kui ka väljas.vineeri absoluutne vees sisaldus on 5-10 %-ni
- kas. kui pildikvaliteet loeb rohkem kui säriaeg - vajavad rohkem skilli, sest automaatika 90% juhtudel puudub - normaalobjektiiv 80mm - aeglasemad- säriajad on pikemad - teravussügavus on väiksem (suuremad fookuskaugused ju) - suuremad- vähem manööverdatavad, kallimad - vähem objektiivide ja kaamerate valikuid - suurem vabadus eri formaatide osas, võimalik kasutada eri "film backe"- saad samaaegselt mitmele eri formaadile pildistada ilma filme sisse kerimata - mõned toetavad ja digibacke, mis on VÕIMAS (nt Hasselblad) c) LAIFORMAAT - kasutab filmi mõõtudes · 4x5 inch (102 x 127 mm) · 8 x 10 inch ( 203 x 254 mm) - normaalobjektiiv on 150mm / 180mm
b. Kõrvalseisja roll (external receiver actor) c. Esmane süsteemne roll (primary system actor) d. Väline teenindaja roll (external server actor) e. Aeg Küsimus 16 Objektide leidmiseks kasutatakse kasutusmalli stsenaariumi tekstid. Tehnika, mille abil stsenaariumi tekstis identifitseeritakse objektid, on Vali üks: a. Object-oriented analysis b. Textual analysis c. Semantic analysis d. Syntax analysis e. Business analysis Küsimus 17 Erinevate formaatide võrdlus: Funktsionaalsuse ja informatiivsuse poolest System Analysis Narrative formaat (Whitten&Bentley 2007) vastab Fully Dressed formaadile (Larman 2004). Vali üks: Tõene Väär Küsimus 18 Whitten&Bentley (2007) pakuvad järgmised stsenaariumi kirjeldamise formaadi Vastus 1 Tekst annab tegevuse kirjelduse, kuid ei tee vahet automaatse ja manuaalse tegevuse vahel Expanded Requirements Narrative
geoandmebaasi ja/või faili-põhist geoandmebaasi ning kasutada ArcSDE tehnoloogia abil loodud geoandmebaasi infot mitmesuguste ülesannete tarbeks (päringud, tabeli relatsioonid ja ühendamised jne), siis ArcEditor ja ArcInfo lisavad juurde võimaluse luua ja muuta ka ArcSDE 19 tehnoloogial baseeruvaid geoandmebaase. ArcGIS geoandmebaasi formaatide peamised omadused ja parameetrid on lisatud alljärgnevas tabelis. Geoandmebaasi formaat Platv orm DBMS tehnoloogia Parameetrid Personal geodatabase for ArcView, ArcEditor, Microsoft Access 1 editeerija, mitu sirvijat MS Access ArcInfo .mdb faili on võimalik salvestada kuni 2 GB infot
jagamise valemi koostamine; (4) üldise litsentsitasu määramine; (5) millistel tingimustel kogum huvitatud poolele litsentseeritakse.88 Peamiselt on ajaloos patendikogumeid kasutatud võimaldavate tehnoloogiate arengu hõlbustamiseks. Juba aastal 1856 kasutati patentide koondamise metoodikat, kus õmblusmasinate patendid olid koondatud ajaloo esimesse patendikogumikku. Samuti on patendikogumikke kasutatud MPEG-2 pakkimisstandardite ja tehnoloogia koondamiseks, samuti DVD-ROM ja DVD-Video formaatide vastavuse tagamiseks. Siiski esineb erialakirjanduses arvamus, et patendikogumikud on vähem kasulikud nanotehnoloogiate juures, kui teistes valdkondades. Nimelt nii patendikogumikud kui ka rist-litsentseerimine on parimaks võimaluseks nn samal tasemel olevatele võistlejatele, kes jagavad sarnaseid väärtusi ja on piiratud korduvate mitmete blokeerivate patentidega. Kui pooled on heterogeensed ja on
lähteinformatsiooni hankimise, esmase töötlemise ja koordineerimise üles- annete täitjate määratlemine. III Informatsiooni edastamise korraldamine ettevõttesisese aruandlussüsteemi abil aruandluse sisu (struktuuri) kindlaksmääramine seostatuna planeerimis- süsteemi struktuuriga; plaanide ja aruannete (regulaarsete, ühekordsete) esitamise ajaliste para- meetrite e perioodilisuse kindlaksmääramine; vastavate esitlusvormide (formaatide) valik aruannetele; plaanide ja aruannete esitajate ja kasutajate kooskõlastamine; hälbeanalüüside metoodika kindlaksmääramine; planeerimis- ja aruandlussüsteemi dokumentatsiooni koostamine. IV Aruandlussüsteemi toetava andmetöötluse tugisüsteemi kujundamine andmetöötlusvahendite valik tarkvara ja riistvara osas; projekti- ja tarkvaraarenduse põhimõtete kindlaksmääramine.
või avada olemasolev, mida saab kaustadest (folder) otsida. Valikuvõimalusi on neli: · Open a Drawing olemasoleva joonise avamine; · Start from Scratch uue joonise alustamine vaikimisi määrangutega, vastavalt soovile kas inglise (jalgades ja tollides) või meetermõõdustikus; · Use a Template uue joonise avamine, kasutades varemloodud malli (template, failid laiendiga .dwt; kus valida saab mitmesuguste formaatide ja kirjanurgastiilide vahel); · Use a Wizard uue joonise avamine koos määrangute täpsustamisega (pikkus- ja nurgamõõtude stiilid nii nagu käsus `UNITS, samuti joonise tööväli). 4 Kasulik on teada, et kuni nelja viimasena avatud joonise saab taas avada ka rippmenüü File alammenüüst kas kahe järjestikuse hiireklõpsuga või siis numbriklahvile 1, 2, 3 või 4 vajutamisega. Olemasoleva joonise (fail laien- diga
konstruktivismile). Termin ,,informaalne" tähistab kunsti, mis ei võlgne midagi minevikule ega allu sisu või kujutamisviisi osas mitte mingitele kaasaegsetele mõjudele. Informalism levis Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias. TUNNUSJOONED Esimesed informalistlikud maalid on väikeses formaadis ning akvarelliga esile tõstetud joonistused paberil. Hiljem otsustasid kunstnikud ameerika ekspressionistide eeskujul suurte formaatide kasuks. Kasutatakse paksu õlivärvi, mida kantakse lõuendile pintsli, spaatli või noaga või pigistatakse otse tuubist. Kunstnik eitab igasugust selget kujutamist ning eelistab laike, jooni ja üksteise peale kuhjatud materjali. Vorm, kui ta üldse ilmub, hävitatakse sihilikult materjali ja värviga. Maalimine tähendab materjali enese vormil esile kerkida laskmist. Joon muutub kramplikuks, värvid liituvad üksteise külge, voolavad ja kuivavad kokku. Materjal annab värvile elu.
Termin ,,informaalne" tähistab kunsti, mis ei võlgne midagi minevikule ega allu sisu või kujutamisviisi osas mitte mingitele kaasaegsetele mõjudele. Informalism levis Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias. TUNNUSJOONED Esimesed informalistlikud maalid on väikeses formaadis ning akvarelliga esile tõstetud joonistused paberil. Hiljem otsustasid kunstnikud ameerika ekspressionistide eeskujul suurte formaatide kasuks. Kasutatakse paksu õlivärvi, mida kantakse lõuendile pintsli, spaatli või noaga või pigistatakse otse tuubist. Kunstnik eitab igasugust selget kujutamist ning eelistab laike, jooni ja üksteise peale kuhjatud materjali. Vorm, kui ta üldse ilmub, hävitatakse sihilikult materjali ja värviga. Maalimine tähendab materjali enese vormil esile kerkida laskmist. Joon muutub kramplikuks, värvid liituvad üksteise külge, voolavad ja kuivavad kokku. Materjal annab värvile elu.
annaabi.ee 
