· ... ON OPTIKASEADMEGA (NÄITEKS KUMERLÄÄTSE VÕI FOTOAPARAADIGA) SAADAV ESEMESARNANE PILT. · FOOKUSTAMINE- EKRAANI JA LÄÄTSE VASTASTIKUSE ASENDI LEIDMINE. · TÕELIST KUJUTIST SAAB TEKITADA EKRAANILE. · NÄILIST KUJUTIST EI SAA FOTOGRAFEERIDA, KUID SAAB SILMAGA VAADELDA. FOTOAPARAAT · ... ON OPTIKASEADE, MILLEGA JÄÄDVUSTAATAKSE KUJUTISI. · KUJUTISE FOOKUSTAMINE TOIMUB OBJEKTIIVI NIHUTAMISEGA EKRAANI SUHTES. · SUUMIMISEL MUUDETAKSE OBJEKTIIVI FOOKUSKAUGUST. · VALGUSE HULKA KAAMERAS REGULEERIB DIAFRAGMA. SILM · NORMAALNÄGEMISEGA INIMESE SILMALÄÄTSE FOOKUSKAUGUS SAAB PIISAVALT MUUTUDA, ET VÕRKKESTALE TEKIKS TERAV KUJUTIS. · LÜHINEGIJA (MIINUSPRILLID) NÄEB SELGELT LÄHEDAL OLEVAID ESEMEID, KAUGEID ESEMEID AGA EBASELGELT (KAUGELENÄHIJAGA ON VASTUPIDI). OPTIKARIISTAD · PEAMISTEKS OPTIKARIISTADEKS ON PRILLID, LUUP, MIKROSKOOP, TELESKOOP, FOTOKAAMERA, PROJEKTOR.
Inimise silmas teravustatakse kujutis silmaläätse fookuskauguse muutumise teel. Silmalääts on elastne, selle serva ümbritseb lihas, mis võib läätse kokku suruda. Surumisel muutub silmalääts kumeramaks ja selle fookuskaugus väiksemaks. See esineb lähedale vaatamisel. Kaugele vaatamisel on silmaläätse pingutav lihas lõtv ja objektidest tekib terav kujutis võrkkestale. Vananedes väheneb paljude inimeste silmaläätse elastsus ja läätse ümbritseva lihas ei suuda läätse fookuskaugust vajalikul määral muuta. Siis tuleb mõnele inimesele määrata prillid. Nägemise järgi liigitatakse inimesi normaalnägijateks, lühinägijateks ja kaugelnägijateks. Normaalnägija näeb selgelt nii lähedasi kui kaugeid esemeid. Lühinägija näeb lähedasi esemeid hästi, kaugeid halvasti. Lühinägevuse parandamiseks kasutatakse nõgusläätsedega prille. Kaugelnägija näeb kaugeid esemeid hästi, lähedasi halvasti. Kaugelnägevuse parandamiseks kasutatakse kumerläätsedega prille
sekundaarpeegliga. · Gregoriuse teleskoobil on peapeegel sfääriline või paraboolne, sekundaarpeegel on elliptiline nõguspeegel. Kuigi optiline skeem oli pakutud enne Newtoni skeemi, ei võimaldanud 17. sajandil optikatööstuse tase selliseid teleskoope toota. · Cassegraini teleskoobil on peapeegel sfääriline või paraboolne, sekundaarpeegel aga hüperboolne kumerpeegel, mis peegeldab koonduva kiirtekimbu (fookuskaugust seejuures suurendades) läbi peapeeglis keskel oleva avause fookusesse. · Richie-Chretieni teleskoobil on nii pea- kui sekundaarpeeglid hüperboolsed, fookuse tasand on tasane ning väga suures ulatuses moonutustevaba. Selline optiline skeem on näiteks Hubble'i kosmoseteleskoobil. Katadioptrilistel teleskoopidel koosneb objektiivile vastav optiline skeem nii peeglitest kui läätsedest.
Kui murdunud kiired ise ei lõikuvaid lõikuvad nende pikendused, siis tekkinud kujutus on ebakujutus, ehk näiv kujutis. Fookuskauguse f pöördväärtust nim läätse optiliseks tugevuseks D=1/f mida mõõdetakse dioptrites(dptr). Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiiri ja seda suurem on ta optiline tugevus. Fotoka põhiosadeks on kaamera ja objektiiv, mis koosneb 1 läätsest või läätsede süsteemist. Ese asetatakse tavaliselt kaugemale kui 2 fookuskaugust, mille tulemusel tekib eseme tõeline ümberpööratud ja vähendatud kujutis, kohta kus tekib kujutis, asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Langevat valgushulka doseeritakse katiku abil, mis avaneb niinim säritusajaks. Objektiivi liigutamisega muudame filmi ja objektiivi vahelist kaugust et tekitada terav kujutis. Objektiivi töötavat diameetrit võib muuta diafragma abil. Sellega muudame valguse hulka, mis satub filmile. Inimese silma optiline süsteem on sarnane fotokaga
Digitaalpeegelkaameratel on tavapeegelkaameraga võrreldes üks oluline omapära - nimelt enamustel tänapäeval tootmises olevatest digipeeglitest on pildisensor veidi väiksem kui normaalne 35mm kaader, see omakorda tähendab, et näiteks 28 mm objektiiv paistab digikaamerast kui 42 mm, 200mm kui 280mm (koefitsent sõltub kaamerast). Seetõttu on digikaameratega hea teha pilti, kui on ees teleobjektiiv - see omapära suurendab fookuskaugust veelgi. Asi läheb keeruliseks siis, kui on aga vaja teha pilti lainurkobjektiiviga. Normaalseks tööks oleks siis vaja objektiivi, mis 35 mm filmi ekvivalendis oleks fookuskaugusega 20 mm või vähemgi. (vt Joon.2) Plussid - Pildid kiiresti arvutisse, digiklõpsu omahind on nullilähedane (samas eeldab enne aga oluliselt rohkem rahakulu kui seda kuluks samaväärse peegelkaamera ostuks) ning hea kaadri saamiseks saab enne tuhandeid versioone klõpsida praktiliselt nullkrooniga.
Tõelist kujutist saab tekitada ekraanile. Näivat kujutist ei saa ekraanile tekitada ega fotografeerida, kuid saab silmaga vaadelda. Kaugest esemest tekib kujutis läätse fookuse lähedale, kujutis on ümberpööratud, vähendatud ja tõeline. Fotoaparaat Fotoaparaat on optikaseade, millega jäädvustatakse kujutisi. Kujutise fookustamine toimub objektiivi nihutamisega ekraani suhtes. Suumimisel muudetakse objektiivi fookuskaugust. Silm ja nägemine Silm on nägemisorgan. Sarvkesta pinnas toimub valguse esmane koondumine. Silmaavaga reguleerib organism silma sattuva valguse hulka. Silmalääts fookustab kujutise võrkkestale. Fookustamine toimub silmaläätse fookuskauguse muutumise abil. Võrkkestas tekkivatest elektrilistest aignaalidest tekitab peaaju nägemistaju. Lühinägelikkust korrigeeritakse nõgusläätsedega(nn miinusprillid).
homotsentriliseks. Optilist süsteemi läbinud kiirtekimbu tsentrit I nimetatakse punkti S kujutiseks. Ideaalse optilise süsteemi korral on punktallika S kujutis I samuti punkt, meil on tegemist stigmaatilise kujutisega. Esemeruumi punkti S ja kujutiseruumi punkti I nimetatakse kaaspunktideks. Analoogiliselt defineeritakse kaassirged, kaastasandid jne. Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Eristatakse eesmist- ja tagumist fookuskaugust. Keerukate optikasüsteemide fookuskaugus oleneb komponentide fookuskaugustest ja vastastikusest asendist. Fookuskaugus on pöördvõrdeline esemeruumi keskkonna murdumisnäitajaga. Kui optikasüsteemi ümbritsev õhk, on eesmine ja tagumine fookuskaugus võrdsed. Fookuskaugusest olenevad optikasüsteemi suurendus, valgusjõud jt karakteristikud. Kui kaamera on objektile suunatud, siis väga kaugel asuvalt objektilt lähtuvad valguskiired sisenevad objektiivi paralleelselt optilise teljega
üksnes silmi, vaid kõiki nägemisega seonduvaid mehhanisme. Ka silmaümbruse lihastesse ja veresoontesse koguneb organismi puudulikust ainevahetusest ning tasakaalustamata toiduvalikust tekkinud aineid. Kui lihased ja veresooned on nii-öelda umbes, ei välju saasteained organismist, vaid kuhjuvad seal. Lihased kaotavad pehmuse ja elastsuse, muutuvad kõvaks ja tõmbuvad kokku. See takistab akommodatsiooni (e. silma võimet muuta fookuskaugust) ning mõjub pikapeale silmakujule. Nõnda arenebki nägemispuue. Selle arvele võib panna lihtsamad kaug- ja lühinägelikkuse ning astigmatismi (ähmasuse) juhtumid. Vahel on nägemine paranenud ainuüksi paastu abiga, mil suurenenud eritus eemaldab silmaümbruse lihastest ja veresoontest saasteaineid. Selle tulemusena lihased lõõgastuvad ja nägemine paraneb. 4.5. Geeniteooria Üks tõsiselt võetav uuring väidab, et lühinägelikkus ning nägemishäired on suures
dioptria, kui läätse fookuskaugus on 1m. Kujutis on optikaseadmega saadav esemesarnane pilt. Teravikustamine ehk fookustamine tähendab ekraani ja läätse sellise vastastikuse asendi leidmist, kus kujutise detailid on võimalikult selgepiirilised. Kujutist, mida saab tekitada ekraanile nim tõeliseks kujutiseks. Kujutist, mida ekraanile tekitada ei saa, kuid silmaga vaadelda saab, nim näivaks kujutiseks. Suumimisel muudetakse objektiivi fookuskaugust ja sellega kujutise suurust ekraanil. Normaalnägija on inimene, kes ei vaja prille, ta näeb nii lähedale kui ka kaugele. Lühinägija näeb teravalt vaid lähedal asuvaid esemeid, inimese lääts on liiga kumer, kasutatakse nõgusläätsedega prille. Kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugnägijad näevad selgelt kaugele, tal on nõgusad silmaläätsed, kasutatakse kumerläätsedega prille, kujutis võrkkesta taga. Mehaaniline liikumine on nähtus
(viimase määramine on sageli tülikas ja ebatäpne), vaid piisab läätse optilise keskpunkti mihke mõõtmisest, mis toimub läätse viimisel ühest asendist teise. Läätse optilise kekspunkti nihe on aga võrdne ükskõik millise teise läätse punkti või sellega jäigalt seotud läätsehoidja punkti nihkega. 3. Õhukese koondava läätse fookuskauguse määramine pikksilma abil Õhukese koondava läätse fookuskaugust saab määrata pikksilma abil, mis on teravustatud lõpmatusse. Kui ese paigutada läätse fokaaltasandisse, siis on igast eseme punktist väljunud kiired pärast läätse läbimist paralleelsed. Kui sellist eset vaadata läbi läätse lõpmatusse (paralleelsetele kiirtele) teravustatud pikksilma abil, on kujutis terav. Eseme ja läätse vaheline kaugus ongi sel juhul fookuskaugus. 4. Õhukese hajutava läätse fookuskauguse määramine läätse valemi põhjal
katikumehhanismist). Otstarbelt jagunevad objektiivid pikksilmade, teleskoopide ja binoklite objektiivideks, mis annavad vähendatud kujutise, mikroskoopide objektiivideks, mis annavad suuendatud kujutise, ning fotoobjektiivideks, filmikaamera objektiivideks ja projektsiooniobjektiivideks. Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Eristatakse eesmist fotokaugust (esemeruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust) ning tagumist fookuskaugust (kujutiseruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust). Keerukate optikasüsteemide fookuskaugusest oleneb komonentide (läätsede ja peeglite) fookuskaugutest ja vastastikusest asendist (ekvivalentfookuskaugus). Fookuskaugus on pöördvõrdeline esemeruumi (kujutiseruumi) keskkonna murdumisnäitajaga. Kui optikasüsteemi ümbritseb õhk (eseme- ja kujutiseruumi keskkond on ühesugune), on eesmine ja tagumine fookuskaugus võrdsed.
· haamer, puur, saag, lõiketerad, näpitsad proovide jaoks massiivsetest materjalidest · filter, sõel, absorbent proovi väljaeraldamiseks muust massist Kohapeal võetud proov võib koheselt olla valmis analüüsiks või seda peab töötlema laboris. Proovi võtmine ei tohi jätta sellele analüüsi segavaid jälgi. KUJUTIS 1. Kui suur on valgusmikroskoobi kasulik suurendus? Kuni 1000 korda. 2. Kuidas määrata optilise läätse fookuskaugust? Fookuskauguse mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata läätse fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. -> 3. Mida nimetatakse difraktsioonibarjääriks? 4. Mida nimetatakse difraktsiooniks? Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Difraktsioon piirab lahutusvõimet, sest tegelikult koosnevad kõik kujutise punktid difraktsioonirõngastest. 5
- hoiab silmasisese rõhu kindlal fookuskagust - tasemel AKOMMODATSIOON- silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid. 2 Silmaläätse asukoht, kuju, F: ● vikerekesta ja klaaskeha vahel ● kaksikkumer Funktsioon: - murrab kõige rohkem valguskiiri! - muudab fookuskaugust (akommodatsioon) - sellel võimel põhineb silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid objekte Kus leidub vesivedelikku ja mis on selle F? ● Silmamuna ees- ja tagakambris. Funktsioon: - osaleb sarvkesta toitmises - hoiab silmasisese rõhu kindlal tasemel KONJUKTIIV CONJUCTIVA - laugusid kattev silmamuna sidekest, mis kulgeb edasi silmamunale ja on tundlik, õrn, õhuke, sile, läikiv ning veresoonterohke
7.2 Objektiivide tüübid, fookuskaugus Lainurk: <28mm Normaal: 50mm Tele: >80mm Fiksobjektiivid kindel fookuskaugus. Näiteks: 14, 28, 50, 85, 200mm. Reeglina on nad parema optilise kvaliteediga ja ka kallimad. Kuna fookuskaugus on fikseeritud, siis suumimiseks peab ennast objektile lähemale või kaugemale viima. Sobib hästi portreefotodeks. Suumobjektiivid fookuskaugust saab muuta. Näiteks: 24-70, 70-200, 100-400mm. Annab fotograafilem võimaluse teha erineva suumiga fotosid. Teleobjektiivid eriti suure fookuskaugusega. Võimaldavad pildistada kui objekt on väga kaugel. Neid kasutavad näiteks loodus ja spordifotograafid. 12 Lainurkobjektiivid väike fookuskaugus. Võmaldab pildistada väiksese vahemaa
Optilise peatelje lõikepunkti peegli pinnaga nimetatakse lagipunktiks O. 8 Punkti, kuhu koonduvad nõguspeeglile langevad paralleelsed kiired, nimetatakse peegli fookuseks F (tulipunktiks). Kumerpeegli kor- ral on tegemist näiva fookusega F’, st. punktiga, milles lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused. Fookuse kaugust peegelpinnast, mõõ- detuna piki optilist peatelge, nimetatakse peegli fookuskauguseks. Nõguspeegli fookuskaugust loetakse positiivseks, kumerpeegli oma negatiivseks. Joonis 8: Nõguspeegel (vasakul) ja kumerpeegel (paremal). Fookuskaugus f ja peeglit moodustava sfääri raadius r on seotud järgmiselt: r f= 2 2.3.1 Kujutise leidmine nõguspeegli puhul Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmistest:
vastasseinas KUJUTIST sellest objektist! Kiired tormavad punktist p lähtudes edasi otse kasti siseseinale! JA MIDA ME NÄEME!? FANTAST! KUJUTIST SELLEST ESEMEST, MILLELT KIIR LANGES; KUSJUURES, ME NÄEME SEDA TAGURPIDI! VAATA JOONISEID JA SA NÄED, MIKS SEE NII ON! Punkti P, kus kõik kiired koonduvad, nimetatakse FOOKUSEKS. Kaugust fookuse ja kujutise tekkepinna vahel nimetatakse FOOKUSKAUGUSEKS. Pane tähele, kuidas suurendades fookuskaugust, muutub pilt aina suuremaks, ent ka hajusamaks ja tuhmimaks! Seda saan ma demonstreerida ka teile tunnis. Sedamoodi tehti esimesed kaamerad ja fotoaparaadid. Efekti tunti juba Vanas-Kreekas ja Araabiaaades ligi 2000 aastat tagasi. Kunstnikud kasutasid seda oma maalide maalimisel keskajal ja sõjaväelased näiteks Itaalias 17.sajandil salajases spionaazis. Samuti kasutati efekti päikese uurimisel, kuna nii sai päikesesse otsa sisse vaatamata (kahjulik) teda jägida.
vastasseinas KUJUTIST sellest objektist! Kiired tormavad punktist p lähtudes edasi otse kasti siseseinale! JA MIDA ME NÄEME!? FANTAST! KUJUTIST SELLEST ESEMEST, MILLELT KIIR LANGES; KUSJUURES, ME NÄEME SEDA TAGURPIDI! VAATA JOONISEID JA SA NÄED, MIKS SEE NII ON! Punkti P, kus kõik kiired koonduvad, nimetatakse FOOKUSEKS. Kaugust fookuse ja kujutise tekkepinna vahel nimetatakse FOOKUSKAUGUSEKS. Pane tähele, kuidas suurendades fookuskaugust, muutub pilt aina suuremaks, ent ka hajusamaks ja tuhmimaks! Seda saan ma demonstreerida ka teile tunnis. Sedamoodi tehti esimesed kaamerad ja fotoaparaadid. Efekti tunti juba Vanas-Kreekas ja Araabiaaades ligi 2000 aastat tagasi. Kunstnikud kasutasid seda oma maalide maalimisel keskajal ja sõjaväelased näiteks Itaalias 17.sajandil salajases spionaazis. Samuti kasutati efekti päikese uurimisel, kuna nii sai päikesesse otsa sisse vaatamata (kahjulik) teda jägida.
kuju Iiris Pigmendikude, mille lihased kontrollivad silma tungiva valguse hulka Retina Võrkkest, optiline nägemisosa - sisaldab valgustundlikke elemente Kepikesed Nägemine videvikus - mustvalge Kolvikesed Päevane nägemine eristab värve Klaaskeha On läbipaistev sültjas ollus, mis täidab ruumi läätse ja võrkkesta vahel Silmalääts On kaksikkumer, võimaldab muuta fookuskaugust Jodopsiin Kolvikestes olev valgustundlik aine Rodopsiin Kepikestes olev nägemispurpur Silma adaptsioon Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel Akommodatsioon Silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid Nägemisteravus Silma võime eraldada kaks punkti nende minimaalsekauguse puhul üksteisest 4. Lühinägevuse korral näeb inimene hästi lähedale
mille läbimõõt kohandub vastavalt valguse intensiivsusele – hämaramas on silmaava suurem kui eredas valguses. Valgus läbib silmaläätse ja klaaskeha ning murdub neis selliselt, et tekib vaadeldavast esemest ümberpööratud, vähendatud tõeline kujutis, mis langeb võrkkestale. Silmaläätse külge kinnituvad läätse kuju muutvad pingutajalihased– kui vaadeldakse kaugemat objekti, muudavad need läätse õhemaks (suurendades seeläbi silmaläätse fookuskaugust), kui aga lähemat, siis surutakse lääts kokku (vähendades fookuskaugust). Klaaskehal on veel ka teine ülesanne – see on kindlustada silma kindla kuju säilimine. Võrkkest töötab omamoodi ekraanina. Ta koosneb valgustundlikest rakkudest, milles tekib neile langeva valgusenergia toimel biokeemiline reaktsioon – toodetakse elektriimpulss, mis saadetakse mööda nägemisnärvi ajju. Silma võrkkesta valgustundlikkuse alumine lävi on üpris individuaalne ning vastab
. * Silmalääts on kaksikkumer, ta asub vikerkesta ja klaaskeha vahel. Väljastpoolt katab teda läbipaistev kihn (kapsel). Selle eesmisel pinnal paikneb epiteel, mis produtseerib läätserakke. Olemasolevad rakud tihenevad ja umbes 40.a. vanuses moodustub läätse keskele tuum. Lääts sisaldab ~63% vett, ~35% globuliine, ~2% mineraalsooli. Tema valgustmurdev võime on 13 dioptrit. Silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid põhineb läätse omadusel muuta fookuskaugust see on akommodatsioon. * Klaaskeha on läbipaistev sültjas ollus, mis täidab ruumi läätse ja võrkkesta vahel. Väljastpoolt katab teda õhuke kile. Klaaskeha ei sisalda veresooni ega närve. Silmalihased Silmamuna on liikuv tänu oma kuue lihase koostööle: neli sirglihast ja kaks põikilihast. Sirglihased algavad silmakoopa tipust ja kulgavad silmakoopa seina pidi ettepoole. Lihased kinnituvad
diafragma- ja katikumehhanismist). Otstarbelt jagunevad objektiivid pikksilmade, teleskoopide ja binoklite objektiivideks, mis annavad vähendatud kujutise, mikroskoopide objektiivideks, mis annavad suuendatud kujutise, ning fotoobjektiivideks, filmikaamera objektiivideks ja projektsiooniobjektiivideks. Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Eristatakse eesmist fotokaugust (esemeruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust) ning tagumist fookuskaugust (kujutiseruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust). Keerukate optikasüsteemide fookuskaugusest oleneb komonentide (läätsede ja peeglite) fookuskaugutest ja vastastikusest asendist (ekvivalentfookuskaugus). Fookuskaugus on pöördvõrdeline esemeruumi (kujutiseruumi) keskkonna murdumisnäitajaga. Kui optikasüsteemi ümbritseb õhk (eseme- ja kujutiseruumi keskkond on ühesugune), on eesmine ja tagumine fookuskaugus võrdsed
kumerateks. Nõguspeegli korral toimub peegeldumine sfääri sisepinnalt, kumerpeegli korral - välispinnalt. Punkti, kuhu koonduvad nõguspeeglile langevad paralleelsed kiired, nimetatakse peegli fookuseks F (tulipunktiks). Kumerpeegli korral on tegemist näiva fookusega F', st. punktiga, milles lõikuvad 8 peegeldunud kiirte pikendused. Fookuse kaugust peegelpinnast, mõõdetuna piki optilist peatelge, nimetatakse peegli fookuskauguseks. Nõguspeegli fookuskaugust loetakse positiivseks, kumerpeegli oma negatiivseks. Fookuskaugus f ja peeglit moodustava sfääri raadius r on seotud järgmiselt: f = r 2 Sirget, mis läbib sfääri keskpunkti C ja fookust F, nimetatakse peegli optiliseks peateljeks. Optilise peatelje lõikepunkti peegli pinnaga nimetatakse lagipunktiks O. Murdumisnäitaja Kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus murdub, st. muudab oma levimissuunda. Muutuse suurus on
2) Reetina fotoretseptorid muudavad valgusenergia eletkrisignaaliks 3)Elektriliste signaalide töötlemine ja transport närvisüsteemis Kujutis tekib vähendatud ja ümberpööratud. 2 tähtsat etappi: pupill muutub, et reguleerida sissetuleva valguse hulka. Pimedas laiem ,valges kitsam, lähedale vaadates kitsam, kaugele laiem. ning lääts muutub (AKOMMODATSIOON) ,et muuta fookuskaugust. Lähedal asuva objekti korral lääts muutub kumeramaks. 4 1 Kujutis on vähendatud ja ümberpööratud. 1/f= 1/g+1/b. Läätse fookuskaugus on f, g meetri kaugusel on objekt, saame kujutise b meetrit läätsest tagapool. Kujutis tekib võrkkestale e reetinale, kus asuvad sensorrakud e fotoretseptorid e
koherentset kiirgust. Pehmema kiirguse filtreerimine vähendab patsiendi doosi. Filtriteta aparaadiga töötamine on keelatud. Filtrite adekvaatsust kontrollitakse konstantsustestide tegemise ajal. 4. 4. Fookuskaugus. Pikem fookuskaugus vähendab kiirgusdoosi (kauguse ruudu seadus). Levinuim fookuskaugus on 1 m, kopsuülesvõtetel 2 m. Liikuvate ülesvõtteaparaatide eripära nõuab lühikest fookuskaugust, seega kasutatakse neid aparaate vaid juhul, kui patsienti ei saa radioloogiosakonda transportida. Mobiilsed röntgeniseadmed on ole mõeldud asendama statsionaarseid aparaate. 5. 5. Hajukiirguse filter Hajukiirguse filter vähendab kasseti ja filmiga kaldu olevate, kujutise kontuure hägustava ja teravust vähendava hajukiirguse jõudmist filmini. Vähene kiirgusdoosi suurenemine filtri kasutamisel tuleb lugeda õigustatuks, kuna paraneb ülesvõtte kvaliteet
Punkti, milles lõikuvad kumerläätse optilise peateljega paralleelselt langevad kiired pärast läätse läbimist, nimetatakse kumerläätse fookuseks. Punkti, milles lõikuvad nõgusläätse optilise teljega paralleelselt langevate kiirte pikendused pärast läätse läbimist, nimetatakse nõgusläätse fookuseks ehk näivaks fookuseks. Fookuse või näiva fookuse kaugust läätsest, mõõdetuna piki optilist telge nimetatakse fookuskauguseks. Nõgusläätse fookuskaugust loetakse negatiivseks . Igal läätsel on kaks fookust, mille kaugused läätsest on võrdsed. Seda kinnitab ka kiirte pööratavuse printsiip, mille kohaselt kiirte käik läbi optilise süsteemi ei olene sellest, kas kiired liiguvad läbi läätse näiteks vasakult paremale või paremalt vasakule. Fookuskauguse pöördväärtust nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks , mida tähistatakse D. D = 1 / f.
annaabi.ee 
