Kontserni kaugeim tütarfirma asus Siberis Kogalõmis. Seejärel sai temast Tartu Maja peadirektori asetäitja personali alal. Et firmast oli toona huvitatud Soome kontsern Partek, sain käia küllalt palju Soomes ning tutvuda sealse juhtimiskultuuri ja personalitööga. Sel ajal oli see haruldane ja väärtuslik kogemus. Samal ajal asutasid nad koos Heiti Paku (juhib praegu Ida-Euroopas Goldratti konsultatsiooniäri toim) ja Jüri Allikuga 1990. aastal Fontese, kaasates sellesse ka Eesti Psühholoogide Liidu. Eraettevõtlus kasvas, nagu ka nõudlus konsultatsioonide ja eriti uute töötajate järele. See, et Fontes hakkas mõne ametikoha täitmiseks lisaks konkurssidele ka oma andmebaasi abil personalivalikut teostama, oli tema idee. Arvas, et tuli selle peale täitsa ise. Hiljem nägin, et nii teevad maailmas paljud firmad. Kui Tõnis Arro, Pärnu Konvertide üks omanikest, läinud sügisel teles konverentside 10
X Koolituse palgapoliitika ja palgakorralduse põhimõtted 9 4. PALGATASE VÕRRELDES PALGATURUGA Hetkel makstakse palka nii öelda sisemisele õiglusele tuginedes ja tasustamist püütakse kohandada tööjõuturul toimuvaga, siis uus süsteem peaks olema üles ehitatud palgaturu info põhjal. Et palgaturust täit pilti saada, tuleks süveneda palgauuringusse (näiteks Fontese palgauuring), kus erinevate tööde sisu on lahti kirjutatud. See võimaldab erinevad töökohad ettevõttes õigetesse klassidesse liigitada. Palgauuringud annavad hea ülevaate, milline tasu võiks olla ühel võisel ametikohal. (Heli Lehtsaar 12.10.09 ) Võrreldes Xi töötasusid/palgataset palgaturuga, on hea alustada üldise positsioneerimisega. Teadmine, kas maksame töötasu palgaturu keskmisel tasemel või sellest vähem või rohkem, toetab edasisi analüüse
kultuuri tõhusust. Siseaudit on jaotatud vastavalt valdkondadele neljaks erinevaks: finants-, tulemus-, tegevus-, vastavusauditiks. Samuti peab auditi planeerimisel arvesse võtma mitmeid erinevaid tegureid, millel igalühel on konkreetne mõju auditile. VIIDATUD KIRJANDUS 1. Eesti Siseaudiitorite Ühing ,,SISEAUDIT: arvestus- ja aruandlusprotsessis" Raamatupidaja.Ee 2002 2. Steven M. Bragg ,,UUS finantsjuhtimise käsiraamat". OÜ Fontese Kirastus, 2005 14 3. Toomas Johanson, Juhtimiskontrolli loengu materjal 4. www.theiia.org 15
Soov kindlasti võita Arvesta, et ülalesitatu on vaid jäämäe pealmine osa. Läbirääkimistest enama teadasaamiseks loe läbi mõningad raamatud: Aaron, Marjorie Corman Läbirääkimiste pidamine. Tallinn: Äripäev, 2010) Fisher, Roger Kuidas panna nad ütlema jah! : kokkuleppe saavutamine läbirääkimiste teel - järelandmisi tegemata. Tartu : Hermes, 2010 Lewicki, Roy J. Läbirääkimiste põhitõed. Tartu : Fontese Kirjastus, 1999 Lewis, Richard D. Kultuuridevahelised erinevused: kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn : TEA Kirjastus, 2003 535 lk. Läbirääkimiste käsiraamat, Tallinn: Eesti Ametiühingute Keskliit, 2005 Shell, G. Richard Edukad läbirääkimised : kuidas jõuda eesmärgini. Tallinn: Pegasus, c2005 Täht, Kristina, Liigus, Lea,Volmer, Märt, Pikk, Hedi Läbirääkimis- ja esitlustehnikad. http://tallinn.ester.ee/search~S1*est
töönädal päädib kosutavate puhkepäevadega, mil saame end vabalt tunda meile armsate inimeste seltsis. [1] Kasutatud kirjandus: 1. Niitra, S., Stress. Räägivad juhid ja hingetohtrid. 2004, Äripäeva Kirjastuse AS 2. http://www.pekonsult.ee/uudis.htm 3. http://www.avalikteenistus.ee/public/PJ_koost_/Inga_Stress_ja_toimetulek.pdf 4. http://www.rmp.ee/too/ohutus/7939?P=1 5. Jürisoo, M., Burnout läbipõlemine. Tõlge eesti keelde, Fontese Kirjastus, Tartu 6. http://www.pekonsult.ee/digi/stress.htm 7. staff.ttu.ee/~vsiirak/terase.ppt 8. staff.ttu.ee/~vsiirak/Parts.doc
разработки и внедрения контроллинга, а также подготовкой кадров для предприятий и организаций Содействие повышению уровняТ.KARM профессиональной квалификации 29 специалистов в области контроллинга Fontese kliendiks on O-I Production Estonia. Iga päev jõuavad tuhanded maailmakuulsad tooted O-I klaaspudelitesse ja -purkidesse pakendatuna miljonite tarbijateni kogu maailmas. Turuliidrina Euroopas, Põhja- ja Lõuna- Ameerikas ning Kaug-Idas annab O-I oma klientidele võimaluse viia nende tooted tarbijateni parimat maitset, puhtust, visuaalset veetlust või väärtust pakkuvas pakendis. 1903.a. asutatud O-I on enam kui 100 tegutsemisaasta jooksul laienenud 22 riiki omades rohkem kui
võimalik ennustada inimeste tööalast edukust näiteks suurepäraste ja keskpäraste töötajatel on üle 20 erineva kompetentsi. Kompetentside olulisus on sellest, et need on mõõdetavad kui ka arendatavad. Varem on edukusega seostatud nii üldvõimekust kui ka isikuomadusi, kuid kindlalt seost nende vahel pole suudetud leida. Pealegi on üldvõimekus kui ka isikuomadused enamjaolt kaasasündinud ning inimene ei saa just eriti palju nende arendamiseks teha. 2001 aastal viis Fontese personaliotsingu ja konsultatsioonifirma läbi uuringu, kus uuriti Eesti edukaid juhte. Milliseid kompetentse Eesti juhid peamiselt oma töös kasutavad. Kompetentsid eristavad juhte rohkem kui see, kui hästi ta ülikoolis õppis või kui hästi ta oma eriala tunneb või kui kõrge on tema üldine võimekus või intelligentsus. Eesti eduka juhi kompetensi mudel. Meeskonna juhtimine 14% Mõjutamine 11% Saavutusorientatsiooniv 10%
Leian, et õppiva organisatsiooni mudel lubab inimestel olla avatud mõtlemisega turvalises keskkonnas. (Kell, 20.01.2010) Õppiv organisatsioon KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Alas, R., 1997. Juhtimise alused. Tallinn: Külim 2. Alas, R., 2002. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsatsioon. Tallinn: Külim 3. Geus, A., D., 1999. Elav ettevõte. Tartu: Fontese Kirjastus 4. Kell, V., 2003. Õppiv organisatsatsioon. [Online] http://home.uninet.ee/~vkell/index.htm [20.01.2010] 5. Roots, H., 2003. Õppiv organisatsioon loob ja rakendab uusi teadmisi. [Online] http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=2496/new_eri_artiklid_249613 [20.01.2010] Õppiv organisatsioon Lisa 1. Õppiv organisatsioon: erinevad määratlused.
12 KASUTATUD KIRJANDUS NATO küberkaitse koduleht. Kättesaadav: https://ccdcoe.org/contacts.html, 20. veebruar 2015. Orkla Groupi koduleht. Kättesaadav: http://www.orkla.com/About-Orkla/Orkla-Foods, 18. veebruar 2015. http://www.orkla.com/About-Orkla/Orkla-Confectionery-Snacks, 18. veebruar 2015. Reich, R. B. (1993) Piirideta maailm. London: Simon & Schuster Ltd. Tõlge eesti keelde: Mart Trummal (1997). Tartu: Fontese Kirjastus, trükikoda Ühiselu. Roon, M. (2014) „Eesti tõusis maailma innovatiivsete riikide edetabelis koha võrra“. uudised.err.ee 21.07.2014. Kättesaadav: http://uudised.err.ee/v/majandus/f8784077-0636-4a1d-bd7e-24087a41f721, 19. veebruar 2015. Subway Eesti Facebooki koduleht. Kättesaadav: https://www.facebook.com/SubwayEesti/info?tab=page_info, 20. veebruar 2015. 13
–Kultuurilisel tasandil konflikte vähe –Religioosne ühtsus Miinused- Võim on koondatud ühe inimese või juhtiva grupi kätte.. Välismaailmale suletud 2. Võõrtööjõu sissetoomine on/ei ole Eesti arenguks hädavajalik. Täna on see seadusega väga piiratud, 1000 inimest aastas. Tõenäoliselt väheneb tööjõu hulk Eestis järgmise viie aasta jooksul aga 40 000 inimese võrra ning on sektoreid, kuhu ei saa ka parima tahtmise juures roboteid tuua. Fontese tasuvaldkonna juhi Irja Rae sõnutsi on viie aasta pärast ajaks tõenäoliselt muud võimalused läbi proovitud. Samas on ka sektoreid, kuhu võõramaise tööjõu sisse toomine ei leevenda muret. Näiteks teeninduses, kus oluline on ka keeleoskus. «Nendes sektorites tuleb kasutusele võtta pigem paindlikud lahendused. Palju sõltub ka sellest, kas tõuseb ametite maine, kahtlemata on see seotud ka töötasu tasemega,» rääkis statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma.
Tallinn, 1998. 5. Vadi, M. Organisatsioonikäitumine. Kolmas trükk.Tartu: TÜ Kirjastus, 1997. 6. Üldpsühholoogia lugemik. II. Koostanud Aavo Kivistik.Tallinn, 1999. INTERNETI LEHEKÜLJED 7. Ruth Alas, Eesti Haldusjuhtimise Instituut (10.02.2008) [www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orsgps.htm] 8. Edukas juht tänases Eestis, Maarika Lember . Fontese inimressursside vanemkonsultant ( 08.02.2008) [http://www.fontes.ee/page.php?id=165 ] 9. Toivo Aavik, TÜ psühholoogiadoktorant [http://tnk.tartu.ee/7toivo.html] 10. TJO Konsultatsioonid. (08.02.2008) [http://www.tjo.ee/index.php?id=1034 ] 11. OÜ In Spe Koolitus (01.02.2008) [http://www.elamuskoolitus.ee] INTERVJUU 12. Marko Leisner, AS OMA EHITAJA, KVALITEEDIJUHT. Pärnu mnt
· Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja tulemus: kuidas integreeritud kulusüsteemiga suurendada kasumlikkust ja tulemust · Robert S. Kaplan, Robin Cooper (tõlkinud Gerli Eisberg ... jt.) Tartu: Fontese Kirjastus, 2002 (Tallinn : Ühiselu) 3 Võõrkeelne kirjandus · Introduction to cost accounting · Don R. Hansen, Maryanne M. Mowen United States : South-Western, Division of Thomson Learning, 2010 · Cost Accouting Principles · Cecily A. Raiborn, Michael R. Kinney United States : South-Western, Division of Thomson Learning, 2010 · Management and cost accouting · Colin Drury
Mida toob maailmamajandusele 21. sajand? Võimalused ja ohud peituvad järgnevas: · majanduse globaliseerumine; · omandi hajumine; · sissetulekute diferentseerumine; · surve rahvuslikele majandustele ja poliitikale; · riigi rikkus on tema kodanike oskused ja ideed. Alljärgnevad autorid räägivad ülaltoodud probleemidest, millest toome ära mõned väljaütlemised ja seisukohad. R. Reich "Piirideta maailm. Valmistumine 21. sajandi kapitalismiks". Tallinn: Fontese Kirjastus, 1997, 384 lk. · Kapitali üha vabam liikumine üle terve maailma vähendab seost rahvusliku säästmise taseme ja kapitali hinna vahel mingis riigis. · Tegelikult oli 1990-ndateks aastateks kapitali hind ligikaudu sama kõigis arenenud riikides. · Küll aga eksisteerib üha tihedam seos selle vahel, kui palju ja mis liiki investeeringuid võtab ette iga riigi avalik sektor ning kui palju antud riik
suhtlusest ja ühtsustundest. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU Raamatud (põhiallikad) 32 1. Alas, R, Juhtimise alused. Tallinn, Külim 2001. 207 lk 2. Landsberg, M., Motiveerimise kunst. Originaalteos: 1999. Tõlge: Varrak, Tallinn, 2003. 206 lk 3. Peters, T., Professionaalsete teenuste firma . Originaalteos: 1999. Tõlge: Tartu, OÜ Fontese kirjastus 2002. 201 lk 4. Scholtes, P.R., Juhi käsiraamat (Kuidas motiveerida meeskonda ja jõuda parima tulemuseni). Originaalteos: 1998. Tõlge: Tallinn, Tea 2001. 469 lk 5. Tamberg, J. Inimressursside juhtimine. Tallinn, TTÜ kirjastus 2000. 103 lk 6. Türk, K., Eestvedamine. Tartu, TÜ kirjastus 2001. 191 lk Artiklid ajakirjandusest 7. Aedla, M. Mitte raha, vaid loovuse puudus // Ärielu (2002) august, lk 40-41 8. Agasild, A
KASUTATUD KIRJANDUS 5 tips 2010 = 5 Tips to Foster Good Relationships with Business Partners http://www.wahm.com/articles/5-tips-to-foster-good-relationships-with-business- partners.html (19.02.2010) Aktiva. Tulundusühistu. http://www.aktiva.ee/13854/Tulundusuhistu.html? Session=9dff8adcc2e43218fe8d4e22795a9af4 (11.12.2009) Allikvee et al = Allikvee, T.; Kalamees, U.; Lember, M. 2002. Kuidas leida ja valida inimesi: Soovitusi juhtiva personaliotsingu firma konsultantidelt. Tallinn: OÜ Fontese kirjastus Äriregister. Ettevõtja: aktsiaselts Baltic Pack Est (10498917) https://ariregister.rik.ee (13.02.2010) Business Ethics 2008 = Business Ethics: Managing Your Relationships With Competitors. 2008. http://www.articlesbase.com/ethics-articles/business-ethics-managing-your- relationship-with-competitors-546610.html (07.12.2009) Eesti ... 2009 = Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit. Kuidas asutada mittetulundusühingut? http://www.ngo.ee/4652 (11.12.2009) EAS Stardi..
Activity- based costing and management. Chichester: John Wiley&Sons. Haldma, T. & Karu, S. (1999). Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko&AT Audiko. Hirsjärvi, S. ,Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Kalmus, V.,Masso, A. & Linno, M. (2015) Kvalitatiivne sisuanalüüs. Kasutamise kuupäev: 02.04.2017, allikas http://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys Kaplan, R. & Cooper, R. (2002). Kulu ja tulemus. Tallinn: Fontese Kirjastus. Karu, S. (2008). Kulude juhtimine ja arvestus. Tartu: Rafiko Kirjastus. 39 Karu, S. (2012). Omahinna arvestamine ja üldkulude jaotamine. Kasutamise kuupäev: 14.02.2017, allikas http://www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/omahinna %20arvestamine%20ja%20yldkulude%20jaotamine.pdf Kerem, M. ,Raju, O., &Randveer, M. (1998). Mikroökonoomika. (2. trükk). Tallinn: TEA Kirjastus Kerem, K. & Randveer, M. (2004)
keskkonnas. Autokraatlik stiil aga pidurdab ettevõtte arengut. 44 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Belasco, J. A., Stayer, R. 2001. Piisoni lend. 2. Kotkas, M. 2000. Organisatsiooniline käitumine. Tartu Ülikooli Kirjastus. 3. Kotkas, M. 1999. Juhtimise alused. Tartu Ülikooli Kirjastus. 4. Scholtes, P. R. 2001. Juhi käsiraamat. Tallinn. Kirjastus TEA 5. Steiger, R. 1997. Inimkeskne juhtimine. Tartu. OÜ Fontese Kirjastus 6. Türk, K. 2001. Eestvedamine. Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Vadi, M. 2000. Organisatsiooni käitumine. Tartu Ülikooli Kirjastus 8. Winston, S. 1997. Tipptasemel juht. Tallinn. Kirjastus TEA 9. Alviste, M. 2002. Juhtimine- see on motiveerimine. Äripäev nr 3, lk 15-17 10. Eero, A. 2002. Liider loob kooskõla. Äripäev nr 7, lk 37-39 11. Sullivan, J. C. Lähtu olukorrast. Äripäev nr 2, lk 28-29 45 LISAD
45 KASUTATUD KIRJANDUS Alver, J., Reinberg, L. (1999). Juhtimisarvestus. Tallinn, 176 lk. Banhard, P., Kitvel, E. (2001). Ettevõtte maksejõuetus ja pankrot. Majandusarvestus & finantsjuhtimine II: aktuaalseid probleeme Eesti Vabariigis. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 108 lk. Bragg, S.M. (2005). Uus finantsjuhtimise käsiraamat. Tallinn: Fontese Kirjastus, 341 lk. Brigham, E. F., Gapenski, L. C., Ehrhardt, M. C. (1999). Financial management: theory and practise, 9th Edition, Fort Worth: Dryden Press, 1193 lk. Bõtskova, J., Teearu, A. (1997). Ärirahandus. Tallinn: Coopers & Lybrand, 158 lk. Jablonsky, S. F., Barsky, N. P. (1998). The Manager´s Guide to Financial Statement Analysis. New York: Wiley, 227 lk. Järve, V., Kastan, T. (1998). Käibevara ja selle arvestus. Tallinn: Folio, 101 lk. Higgins, R.C. (1989)
KASUTATUD KIRJANDUS Allen, M.W., Myddelton, D.R. (1992). Essential Management Accounting. Cambridge: Prentice Hall. Alver, J., Reinberg, L. (1999). Juhtimisarvestus. Tallinn: Rafiko&AT Audiko. Alver, L., Alver, J. (2017). Finantsarvestus. (3.trükk). Tallinn: Deebet. Bõtškova, J., Teearu, A. (1997). Ärirahandus. Tallinn: Coopers & Lybrand. CIMA. (2002). Management Accounting.Official Terminology. Cima Publishing. Cooper, R., Kaplan, R. (2002). Kulu ja tulemus. Tallinn: Fontese Kirjastus. Kulud ja raamatupidamine. (s.a.). EAS. Kasutamise kuupäev: 19. 01 2020, allikas https://www.eas.ee/: https://www.eas.ee/alustav/ari-planeerimine/kulud-ja- raamatupidamine/ Garminder-Laur, E. (2001). Mõnda kasumiaruandest. Rmt: Kallas, K. Garminder-Laur, E. (Toim), Majandusarvestus ja finantsjuhtimine, Aktuaalseid probleeme Eesti Vabariigis III (lk 23-30). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Haldma T., Karu S. (1999)
Muutuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Bõstrov, K. 2004. Otsustamine äriettevõttes teooria ja praktika Fortum Termest AS näitel. Magistritöö. Sotsiaalteaduste õppetool, Estonian Business School. Cole, G.A. 1997. Personnel Management. London : DP Publications. Dessler, G. 2005. Human Resource Management. Upper Saddle River (N.J.) : Pearson/Prentice Hall. Geus, Arie, 1999. Elav ettevõte : arenemisest, õppimisest ja püsimajäämisest ärikeskkonnas.Tartu: Fontese Kirjastus. Grossmann, S. 2003. Töötajate motiveerimissüsteemi täiustamine Fortum Termest AS näitel. Bakalaureusetöö. Majandusteaduskond, Audentes Mainor Ülikool. Harris, D.M., DeSimone, R.L. 1994. Human Resource Development. Fort Worth: Harcourt College Publishers. Jarvis, P. 1998. Täiskasvanuharidus ja pidevõpe. Tallinn: SE&JS. Mõttus, E. koost. 2004. Personali arendamine ja koolitamine. Loengukonspekt. Tallinna Tehnikaülikool. Pärk, J. 2004. Personalitöötaja käsiraamat
DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. EUROOPA LIIDU KRONOLOOGIA JA INTEGRATSIOON LÄÄNE TSIVILISATSIOONIST Euroopa Liidu tuumikriigid langevad kokku kunagise Rooma impeeriumi aladega ja Euroopa kultuuri võib samastada Lääne tsivilisatsiooniga. Viimase põhiolemus on läänekristlik, st katoliiklik ja protestantlik. Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb läänekristlus ja algavad islam ja õigeusk, nagu ütleb Samuel Huntigton (,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge", OÜ Fontese kirjastus 1999). 2 Praeguses Euroopa Liidus on ainult kaks õigeusklikku riiki: Kreeka ja Bulgaaria. Kreeka on olnud klassikalise tsivilisatsiooni alguspunkt ja pannud aluse seega Lääne tsivilisatsioonile, kuid teda ennast ei saa kultuuriliste erinevuste lugeda Lääne tsivilisatsiooni hulka kuuluvaks. Kreeka pole järginud läänelikku poliitikat ja norme ja teeb tihedat koostööd Venemaaga. Lääne tsivilisatsioon kerkis esile 8-9
annaabi.ee 
