71) Igas kultuuris on täheldatav püüd oma ümbritsevat keskkonda klassifitseerida Metsik mõtlemine: omane ,,primitiivsetele" kultuuridele: arhailine, maagiline maailmavaade, millel on lihtsalt teised eesmärgid, kui moodsal linnaühiskonnal Binaarsed opositsioonid (vastandlikud paarid nagu üleval-all, avatud-suletud) kui universaalsed mõtlemismudelid; omased kõigile kultuuridele. Polaarsed (vastandlikud) MUST-VALGE ja graduaalsed (astmelised) opositsioonid: MUST- HALL-VALGE Foneetikas: Helilised/helitud häälikud; sulghäälikud (k, p, t)/hõõrdhäälikud (v, s, h) Grammatikas: olevik/mitteolevik; minevik-olevik-tulevik Müütide analüüs: müüt kui mõtteviisi alus. Uurides müüte võib jõuda universaalsete mõttestruktuuride tuvastamiseni (nt üha korduvad ,,lood" nii Põhja- kui Lõuna- Ameerika müütides) Binaarsed ja ternaarsed struktuurid mütoloogias Sensoorsed (käegakatsutavad): toores/ keedetud, niiske/ kuiv, pehme/kõva
neid pöörata, nendega vorme moodustada ja omavahel niimoodi ritta panna, et tuleks lause. 7) Millega tegeleb foneetika ja fonoloogia? Kuidas neid teadusharusid tänapäeva tehnoloogias kasutatakse? Too näiteid. Foneetika on häälikuõpetus, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks objektideks prosoodia ja häälikud. Fonoloogia on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega. Kui foneetikas toimub eeskätt akustiline ja füsioloogiline häälikute uurimine, siis fonoloogias on olulisem kõne ja keele sisu seisukohast häälikusüsteemi toimimine. Neid teadusharusid kasutatakse tänapäeval arvutites pimedatele ettelugemiseks. Nimelt on programmid, kuhu teksti trükkides loevad nad selle ette, mistahes keeles. Samuti on neid vaja, et keele eripäradest aru saada. 8) Eesti keele häälikuline jagunemine.
Prantsusmaal oli ka mitmeid germaani rahvaid, kes seal pikemat või lühemat aega püsisid, aga kes kõik ka assimileerusid ehk võtsid omaks ladina keele. prantuse keel kõige suuremate germaani keele mõjutustega. lääne- ja idagoodi mõju vähetuntav burgundi (franko-rpvans. keeles) - vaieldav normanni mõju tüponoomias: Eriti tuntav on see kohanimedes, nt: -vy > vik (laht), -gate < gata (tee), -boeuf < bud (osmik) frangi mõju Põhja-Pranstusmaal oluline foneetikas, leksikas sõnalaenud, mis puudutavad: Põllumajandust, loodust: hestr > hêtre Perekonda, ühiskonda: *marchskalk > maréchal, *bannjan > bannir Värvused: gris, blanc, brun, jaune Germaani mõju alt jäävad välja religiooni, majanduse ja kaubanduse valdkonnad Superstraat Ibeerias: gooti mõju nõrk (mõned sõnad ja pärisnimed nagu Alfonso) sueebidelt mõned üksikud sõnad, vandaalidest pole jälgi jäänud, rändasid läbi
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? 5 faasi: sõnumi kodeerimine, tootmine, sõnum signaalina, sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda: lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine) kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse liikumine...
Superstaar prantsuse keeles Prantsusmaal oli ka mitmeid germaani rahvaid, kes seal pikemat või lühemat aega püsisid, aga kes kõik ka assimileerusid ehk võtsid omaks ladina keele. prantuse keel kõige suuremate germaani keele mõjutustega. lääne- ja idagoodi mõju vähetuntav burgundi (franko-rpvans. keeles) - vaieldav normanni mõju tüponoomias: Eriti tuntav on see kohanimedes, nt: -vy > vik (laht), -gate < gata (tee), -boeuf < bud (osmik) frangi mõju Põhja-Pranstusmaal oluline foneetikas, leksikas sõnalaenud, mis puudutavad: Põllumajandust, loodust: hestr > hêtre Perekonda, ühiskonda: *marchskalk > maréchal, *bannjan > bannir Värvused: gris, blanc, brun, jaune Germaani mõju alt jäävad välja religiooni, majanduse ja kaubanduse valdkonnad Superstraat Ibeerias: gooti mõju nõrk (mõned sõnad ja pärisnimed nagu Alfonso) sueebidelt mõned üksikud sõnad vandaalidest pole jälgi jäänud, rändasid läbi
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika helilaine Tajufoneetika kuidas kõnet tajutakse Uurimisvaldkonnad üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika, eksperimentaalne foneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad? Lo...
piiravad iga indiviidi eraldi. Keeleline suhtlus ja keelesüsteem on andnud inimkonna vaimsele ja sotsiaalsele arengule uued proportsioonid (igal inimesel pole vaja alustadakõikide maailma asjade õppimist nende liigitamisega). Keele sõnadesse ja nende tähendustesse on aastatuhandete jooksul filtreerunud eelkõige sellised andmed, mis on olnud tähtsad ellujäämise ja toimetuleku seisukohalt. 6. Foneetika uurimisvaldkond. Kõneakti mõiste foneetikas Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastustega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ülesandeks on sellise süsteemi loomine, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maailma keelte häälikulisi ressursse. Kõneloome uurimist on nimetatud artikulatoorseks foneetikaks, kõnesignaali analüüsi akustiliseks foneetikaks ja kõnetuvastuse uurimist auditiivseks ehk tajufoneetikaks. Foneetilise analüüsiga selgitatakse välja keele häälikuüksused ehk segmendid
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhiettapidest, milleks on: 1) sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) 2) sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 3) sõnum signaalina (häälelaine) 4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine). 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika 3) k...
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast artikulatoorne foneetika. Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine tajufoneetika. Viiendas etapis toimub sõnumi dekodeerimine ehk tuvastamine, mõistmine lingvistiline tasand. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna tool, siis tegelikult see sõna ei meenuta kuidagi reaalset eset. 3. Kuidas ...
t et igal häälikul on kolm väldet sada saada saada kolm eri vältes a-d: /sata/, /sta/, /sâta/ koda kota kotta kolm eri vältes t-d: /kota/, /kotta/, /kottta/ susi sussi sussi kolm eri vältes s-i: /susi/ /sussi/ /susssi/ Mihkel Veske ,,Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis", (1879) Karl August Hermanni eesti keele grammatika (1884). Teooria arendas lõpuni Paul Ariste 1953. aasta ,,Eesti keele foneetikas". Lisaks jagunevad diftongid ja konsonantühendid kaheks foneemiks vastavalt sellele, missugune on nende välde (Q2 või Q3) Probleem: diftongid ja konsonantühendid ning välde; foneemide hulk piiritlematu. Kolme väldet ei saa taandada üksikfoneemide omaduseks. Silbivälteteooria - Ferdinand Johann Wiedemanni ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache" (1875). Jagab pearõhulised silbid lühikesteks nõrgalt rõhutatud silpideks ja pikkadeks kerge rõhuga või raske rõhuga silpideks.
interferentsi mõistega. Ilse Lehiste järgi tähendab interferents kakskeelsete isikute keeles esinevaid kõrvalekaldeid kummagi keele normidest (Lehiste 1988: 1-2, 94). Ilse sõnul, kakskeelseks võib nimetada isikut, kes on suuteline rohkem kui ühes keeles grammatiliselt õigeid lauseid moodustama. Interferents on järkjärguline ehk siis esineb kordkorraliselt ühelt etapilt teise. Interferents võib figureerida nii foneetikas, fonoloogias, morfoloogias, süntaksis, semantikas kui ka leksikas. (Lehiste 1988: 1-2, 94) Maailmas on sadu erinevaid keeli, aga samas neid kõike ühineb üks seik, et nad kõik alluvad muutustele. On olemas nii suuline kõne kui kirjalik osa keelest, kus tuleb õigesti ja korrektselt kirjutada. Suulise kõne uurimine on praegu üsna kiiresti arenev valdkond. Samuti ka kirjakeel ei seisa paigal, keelelised muutumisprotsessid toimuvad kogu aeg.
kuulates – see on seotud võngetega. Enda hääl jõuab oma kõrva kahte viisi: üks võnkumine tekib õhus, teine võnkumine tekib inimese sees. Tagasisidega võib kaasneda viivitus, mille tagajärjel kõne muutub. Foneetika seotus teiste teadusharudega Reaalteadused: - Anatoomia (kõneelundid) - Füsioloogia (elundite toimimine) - Neurofüsioloogia - Füüsika (akustika osa, laineteooria, häälelainete analüüsimine akustilises foneetikas) - Arvutiteadus Humanitaarteadused: - Keeleteadus (tavaliselt uuritakse keelt) - Psühholoogia (tajufoneetika) Foneetika on ebatüüpiline humanitaarteadus, sest tegeletakse palju statistika, arvandmetega. Foneetikute tegevusalad Eri keelte häälikud Eri keelte prosoodianähtused Patoloogiline kõne, kõnehälbed ja –häired Ortoeepia (= keele õige hääldus) Kõnetehnoloogia Foneetika rakendusviisid
Ühe struktuuri korrastatud üleminek teiseks toimub kindlate reeglite alusel Süsteemis kehtib eneseregulatsioon Prantsuse strukturalism: Claude Lévi-Strauss "Strukturaalne antropoloogia" (1958) "Metsik mõtlemine" (1962) "Mütoloogikad" (1967-71): "Toores ja keedetud", "Meest ja tuhast", "Lauakommete päritolu", "Alasti inimene" Binaarsed opositsioonid Polaarsed ja graduaalsed (astmelised) opositsioonid Foneetikas: helilised/ helitud häälikud; sulghäälikud (k, p, t)/ hõõrdhäälikud (v, s, h); sulghäälikud/ külghäälikud (l: osaline sulg) Grammatikas: olevik/ mitteolevik Binaarsed ja ternaarsed struktuurid mütoloogias Oma/ võõras, toores/ keedetud, niiske/ kuiv, mesi/ tubakas (tuhk) Maa/ udu/ taevas kodukolle/ tuhk/ korsten loodus/ ehted, rõivad/ kultuur surm/ haigus/ elu inimene/ ahv, metssiga/ jaaguar rohusööjad/ kaaren, koiott/ kiskjad Müüdi koodid
Vilém Mathesius avaldati enne kui Saussure'i keeleteaduse kursus, kuid mõned sarnased ideed Saussure põhimudeliks matemaatika, Mathesiusel füüsika Keelenähtuse potentsiaalsusest (1911) Aktuaalne süntaks Vladimir Skalicka (1909-1991) Tsehhi keeleteadlane Ungari grammatika 1935 Keeleelementide asümmeetrilisest dualismist Nikolai Troubetzkoy (1890-1938) Grundzüge der Phonologie (1939) Fonoloogia keel Foneetika kõne 20.saj algul foneetikas oluline läbimurre leiutati fonograaf suur sokk ja ka x-kiired (röntgen) Leonard Bloomfield (1887-1949) Põhiliselt tegeles kanadalastega (1st nation), neil oli ka silbiline kiri, kuigi teise päritoluga, toodud 19.saj keskel misjonäride poolt Tema meelest polnud teooriat, kuidas teadus peab keelt kirjeldama, vaid on mingid seisukohad Tema põhiline raamat "Language" (1933) 2. Variant tema tööst, mida avaldas 1914.aastal Tema jaoks on keel puhas kood, ilma igasuguse semantikata
artikulatoorne foneetika. Saareste kutsus uurima soome-ugri keelte fonoloogilisi süsteeme; 1938 Ariste Gentis foneetikakongressil ettekanne kvantiteedikeelest. Häälikute ja diftongide pikkused eristavad tähendusi 1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud" Keeleajalugu, kirjeldav ja eksperimentaalne uurimus, fonoloogilised opositsioonid. III välte intonatsioonikurv. 1946 ,,Eesti foneetika" (sisaldab ka fonoloogiat) 1950.-1970nd. täiendatud kordustrükid ,,Eesti keele foneetika". Foneetikas 1960nd. uusi uurijaid, KKI eksperimentaalfoneetika labor: Georg Liiv, Arvo Eek, Mart Remmel. Häälikute akustilised uuringud. Remmel 1975 foneemisüsteemi kirjeldus. Hille Pajupuu: diftongid. Estonian Papers in Phonetics 1972-1985. Arvo Eek: häälikute kvantiteet eri silpides; rõhk; välte, rõhu ja intonatsiooni suhted. Eesti keel tsentraliseeritud keelena. Ilse Lehiste (Ohio): mitmed lingvistikavaldkonnad, eri keeled. Suprasegmentaalide üldteooria, eesti keele kvantiteet, kõnesüntees
eelkõige sõnade ja nende tähendustena · keeleline suhtlus ja keelesüsteem on andnud inimkonna vaimsele ja sotsiaalsele arengule uued proportsioonid vabaduse. Bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles kognitiivne teadmisega seotud ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks 6. Foneetika uurimisvaldkond. Kõneakti mõiste foneetikas. Foneetika tegeleb kõneloome ja- tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe; üldistatult võib eristada viit põhilist etappi: mõte, mõistestamine ja keelendamine sõnumi kodeerimine; neuraalne ja füsioloogiline tegevus sõnumi tootmine artikulatoorne foneetika; häälelaine sõnum signaalina akustiline foneetika; füsioloogiline ja neuraalne tegevus
Tagasi. *hakati joonistama pilte, mis olid saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. *kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja ja selle tähistava sõna vahel. REEBUS: oluline areng algas siis kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kirjutama samade märkidega. http://folklore.ee/reebus/ Inkade kipud-nn sõimekiri- on küll kiri, aga ei koosne graafilistest sümbolitest Üldkeeleteadused 06.10 Kordame eelmist loengut: I: IPA, SUT, spektrogrammid foneetikas, kõnesüntees ja analüüs, kõnetuvastus, maailma keelte häälikud, implikatiivsed universaalid, koartikulatsiooninähtused : assimilatsioon ja dissimilatsioon,; tajufoneetika; kõrv; prosoodia: kvantiteet, kvantiteedikeeled: rõhk, kinnistunud pearõhk, toon, toonikeeled, intonatsioon; fonologiliste kategooriate kategooriline taju. II: kiri ja kirjasüsteemid *kirjasüsteemid: mis on kiri, kirja algused ja kujunemislood,
artikulatoorne foneetika. Saareste kutsus uurima soome-ugri keelte fonoloogilisi süsteeme; 1938 Ariste Gentis foneetikakongressil ettekanne kvantiteedikeelest. Häälikute ja diftongide pikkused eristavad tähendusi. 1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud" Keeleajalugu, kirjeldav ja eksperimentaalne uurimus, fonoloogilised opositsioonid. III välte intonatsioonikurv. 1946 ,,Eesti foneetika" (sisaldab ka fonoloogiat) 1950.-1970nd. täiendatud kordustrükid ,,Eesti keele foneetika". Foneetikas 1960nd. uusi uurijaid, KKI eksperimentaalfoneetika labor: Georg Liiv, Arvo Eek, Mart Remmel. Häälikute akustilised uuringud. Remmel 1975 foneemisüsteemi kirjeldus. Hille Pajupuu: diftongid. Estonian Papers in Phonetics 1972-1985. Arvo Eek: häälikute kvantiteet eri silpides; rõhk; välte, rõhu ja intonatsiooni suhted. Eesti keel tsentraliseeritud keelena. 2008 ,,Eesti keele foneetika I" (sissejuhatus, vokaalide kirjeldus) Ilse Lehiste (Ohio): mitmed lingvistikavaldkonnad, eri keeled
Paul Ariste (1905-1990) - uurimisobjektideks eesti keele foneetika ja hiljem laiemalt fennougristika. Strukturalism e strukturaalne keeleteadus - tähtsamaid teooriaid humanitaarteaduses 20.saj. Struktuur on kooslus, mis koosneb teatud viisil struktureeritud osade väärtusest, mis üksteisest erinevad ning on osalt määratletud selle kaudu, millised on selle teised osad. FONEETIKA 8. Foneetika uurimisvaldkond. Kõneakti mõiste foneetikas. Foneetika tegeleb kõneloome- ja tuvastusega ja akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ül on luua selline süsteem, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maaima keelte häälikulisi ressursse. (Artikulatoorne foneetika e kõneloome uurimine, akustiline foneetika e kõnesignaali analüüs, auditiivne e tajufoneetika e kõne tuvastamine) Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe. Üldistatult viis etappi: 1
(comparative concepts) Andmete mudel tüpoloogilises andmebaasis koosneb enamasti neljast osast: keel ei võeta seisukohti keele variantide osasa (languoid), parameeter (ehk võrreldav mõiste, ingl k comparative concept, WALSis on tunnus (feature), väärtus ehk mõõdik (koosneb keelest ja parameetrist) ning allikas. Inimõiguste deklaratsiooni paralleelkorpus (kiri ja kõne) https://udhr.audio/ Katsed Psühholingvistikas katseline meetod kõige tavalisem Foneetikas ka Keeleteaduslikum perspektiiv EKSAM Materjal: Morfoloogia ptk + grammatikamõistete lisa + soomeugri ja indoeuroopa keeled (maailma keelte ptk) + Loengud Vorm: Mõisted lühidalt defineerida Üks pikem avatud vastustega küsimus Üks loogika ülesanne loengutel saadud teadmistele toetudes lahendada
annaabi.ee 
