Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "FLA kursus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaatlus, sõltuvus, inerts, eksperiment, nähtavushorisont, jäävus, mikro, mõõteriist, matemaatika, liikumiskiirus, printsiibid, mega, panemine, kehamass, aatom, mismoodi, loodusseadus, andmetega, nimetame, ainesse, uurimistööd, tunnetame, skalaarsed, mõistega, kirjeldavad, kunst, tunnetuse, piire, levitama, panema, tiirlemine, tahe, maateaduskontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla?), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (või sihipärane vaatlus), viiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta. 4. Mis on loodusseadus? Loodusseadus on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed ning mis ei sõltu inimesest. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses.
• Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad uusi loodusnähtusi. • Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (oletus, kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (või sihipärane vaatlus), viiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta. Geograafia, Bioloogia ja Keemia • Geograafia on loodusteadus, mis uurib Maa pinda ja sellel toimuvaid protsesse. • Geograafiat huvitavates loodusnähtustes osalevad objektid karakteristliku mõõtmega 1 m (inimene) kuni 1000 km (maailmajaod). Geograafia osaks loetakse ka geoloogiat.
• nõrk (elementaarosakesed)………………….. -“- 10-15 Kõik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast vastastikmõjust. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused Astronoomia Meteoroloogia Füüsika Keemia Bioloogia Geoloogia Matemaatika Enn Pärtel Mis on loodusteadus, sh füüsika? Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Mis on loodusseadus? Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu inimesest. Mis on füüsika seadus? Füüsika seadus on füüsikute kujutlus ehk mudel loodusseadusest? • Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud
...................... -"- 10-15 Kõik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast vastastikmõjust. Reemo Voltri Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused Reemo Voltri Astronoomia Meteoroloogia Füüsika Keemia Bioloogia Geoloogia Matemaatika Reemo Enn Pärtel Voltri Mis on loodusteadus, sh füüsika? Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Mis on loodusseadus? Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu inimesest. Mis on füüsika seadus? Füüsika seadus on füüsikute kujutlus ehk mudel loodusseadusest? Reemo Voltri · Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid
Füüsika saab looduse kohta teavet vaatluse teel. Kõige lihtsam on vaadelda objekte meie ümber ja meiege umbes sama suurust. Siis tajume kõige kergemini nende suurusi. Näiteks on meil raske uurida tolmukübemet või kaugeid planeete. Vahemaid, mida me ise suudame läbida seda suudame kujutame ette aga suuremaid kaugusi Maast Kuuni võrrelda ei suuda. Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suuda teadlikult kirjeldada nim. Välimine nähtavushorisont. Piir, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda nim. sisemiseks nähtavushorisondiks 4.Määra looduse struktuuritasemete skeemil makro-, mikro- ja megamaailma ning nimetab nende erinevusi. Seda osa loodusest, mille objektid on inimesel tajutavad ja tunnetavad ilma keeruliste tehniliste lisavahenditeta nim. makrimaailmaks. Ühest mikromeetrist väiksemad on molekulid, aatomid ja nende koostisosakesed ning muud väiksemad füüsikalised objektid nim. mikromaailmaks.
moodustades uusi valemeid, mis kõige ülevaatlikumalt nähtusi kokku võtavad täieneb ja täpsustub meie maailmapilt pidevalt. Kuigi sellele vaatamata jääb meie ettekujutus maailmast ja loodusest ikka ebatäiuslikuks. Loodusteaduste põhieesmärk ongi saavutada üha parem vastavus looduse ja seda peegeldavate kujutluste vahel. (Et meie kujutluspilt oleks üha enam tegelikult looduses olevaga sarnane). Füüsika kui inimkonna nähtavushorisonte edasi nihutav teadus. ● Mis on nähtavushorisont? Mis on selle taga ja mis selle sees? See võib tähendada kaugust, millelt valgus tänaseks meieni on jõudnud. Mis sellest väljaspoole jääb, sellest ei tea me midagi. Nähtavushorisondina võib käsitleda ka meie teadmiste ulatust ehk raadiust, mis moodustab keraja ruumi. Ruumi sees on meile tänaseks teadaolev ja selle kera pinnast väljaspool asub meie jaoks „tundmatu“maailm. Koos meie teadmiste kasvuga suureneb ka meid tundmatust eraldav pind ja nende
kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga. Mitte kunagi pole ükski mõõtmine täpne. arvväärtuse kindlakstegemis. Mõõtühik- kokkuleppeline suurus, mida kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemisel.
Põhieesmärgiks on jõuda loodusnähtust kirjeldava valemi või võrrandini. Täppisteadusliku käsitluseni viib kindlasti fatalistlik mõtlemisviis, mille kohaselt on võimalik ainult üks tõde (kui see on kindlaks tehtud, siis kõik teised väited on automaatselt valed). See on väga levinud eksiarvamus ka füüsikas. Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (katse) ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse kohta. Töö A on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutumisel tehtavat pingutust. Mehaanilise töö korral on tegemist kehade omavahelise asendi muutumisega. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saamine (reageerimine maailmast tulevatele signaalidele), mälu (salvestatud
kirjeldava valemi või võrrandini. Täppisteadusliku käsitluseni viib kindlasti fatalistlik mõtlemisviis, mille kohaselt on võimalik ainult üks tõde (kui see on kindlaks tehtud, siis kõik teised väited on automaatselt valed). See on väga levinud eksiarvamus ka füüsikas. Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (katse) ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse kohta. Töö A on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutumisel tehtavat pingutust. Mehaanilise töö korral on tegemist kehade omavahelise asendi muutumisega. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saamine (reageerimine maailmast tulevatele
1. P 1.1. Millised on füüsika uurimismeetodid? Nimetage ja kirjeldage neid. *Vaatlus- Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. * Katse-ehk eksperiment, vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada *Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil võimaldab uuritavat paremini mõista ning väärtuslikku lisateavet saada.
määratleb ja nihutab edasi inimkonna kui terviku nähtavushorisonte 6. Kes on vaatleja ja mis on tema tunnusteks? Inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta, tunnused:Vaba tahe, aistingute saamise võime, mälu, mõistus 7. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadus? Kui pole vaatlejat, siis pole ka füüsikat, sest füüsika on nende ühine peegeldavate kujutluste süsteem. 8. Mis on nähtavushorisont? Piir, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. 9. Mis on sisemine ja väline nähtavushorisont? Sisemine nähravushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha väiksemate objektide poole, välimine nähtavushorisont on on teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha suuremate objektide poole 10. Mis on füüsika ülesanne inimkonna
- objekte tähistavatest arvudest ( näit: elektroni laengu arvväärtus, gravitatsioonikonstant); Süntaks õpetab seda, kuidas märkidest lauseid moodustada ja kuidas neid lugeda (näit: a = F/m, U 220 V ). Semantika käsitleb märkide seost objektiga (näit: optiline süsteem ja selle skeem ). Pragmaatika käsitleb seda, kuidas füüsika keelt kasutada (näit: kas oskan füüsika keeles kirjutada ja lugeda). Füüsika keel on suures osas kattuv matemaatika keelega, tihti öeldaksegi, et matemaatika on füüsika keel. Füüsika õppimist raskendab see, et sageli kasutatakse tavakeele sõnu teisiti kui füüsikas. Näiteks massi asemel kasutame tavakeeles kaalu mõistet. Nii ei vasta küsimusele, kui suur on su kaal mitte keegi, et 1000 njuutonit (mis oleks füüsikaliselt korrektne), vaid ikkagi 100 kg, mis on füüsikaliselt ebakorrektne. Samuti peaks spordis kasutatavad kaalukategooriad olema massikategooriad.
Füüsika abil sai kirjeldada ja põhjendada kõiki tollal tuntud nähtusi. Teadlased töötasid vaid mõõtmistäpsuse tõstmisega. Varsti selgus aga tõsiasi, et klassikaline füüsika ei suuda sugugi kõike selgitada. 16.Selgita lühidalt relativistliku füüsika kolme klassikalist paradoksi. Aja aeglustamine– aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) Pikkuse lühenemine- keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana).
Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi). 2 Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korral- datakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (katse) ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehti- vuse kohta. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus esitada selgelt ja ühemõtteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole). Induktiivne meetod (induktsioon) on liikumine üksikult üldisele. Uus, laiema kehtivusalaga teadmine saadakse üksikfaktide (kitsama kehtivusalaga teadmiste) üldistamise teel.
Kapillaarsuseks nimetatakse vedelikutaseme muutumist peenikestes torudes (kapillaarides). Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru, mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Mittemärgamise korral aga kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari. Kasutegur näitab kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet: = Akas/ Akogu . 100 %. Katse ehk eksperiment on looduse uurimise aktiivne vorm. Katseks nimetatakse mingi nähtuse uurimist, kui see kutsutakse kunstlikult esile või kui selle kulgemisse sekkutakse. Katse tulemused kantakse tabelisse ja esitatakse sageli graafikuna, milleks on koordinaadistikul funktsionaalset sõltuvust näitav joon. Öeldakse ka, et katse on küsimus loodusele. See tuleb nii esitada (eksperiment nii püstitada), et loodus saaks vastata EI või JAA.
moodustades uusi valemeid, mis kõige ülevaatlikumalt nähtusi kokku võtavad täieneb ja täpsustub meie maailmapilt pidevalt. Kuigi sellele vaatamata jääb meie ettekujutus maailmast ja loodusest ikka ebatäiuslikuks. Loodusteaduste põhieesmärk ongi saavutada üha parem vastavus looduse ja seda peegeldavate kujutluste vahel. (Et meie kujutluspilt oleks üha enam tegelikult looduses olevaga sarnane). II tund: Füüsika kui inimkonna nähtavushorisonte edasi nihutav teadus. Mis on nähtavushorisont? Mis on selle taga ja mis selle sees? See võib tähendada kaugust, millelt valgus tänaseks meieni on jõudnud. Mis sellest väljaspoole jääb, sellest ei tea me midagi. Nähtavushorisondina võib käsitleda ka meie teadmiste ulatust ehk raadiust, mis moodustab keraja ruumi. Ruumi sees on meile tänaseks teadaolev ja selle kera pinnast väljaspool asub meie jaoks „tundmatu“maailm. Koos meie teadmiste kasvuga suureneb ka meid tundmatust eraldav pind ja nende
ning maailma struktureerivad programmid kujunevad välja spontaanselt. Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi). Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (katse) ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse kohta. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus esitada selgelt ja ühemõtteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole). Induktiivne meetod (induktsioon) on liikumine üksikult üldisele. Uus, laiema kehtivusalaga teadmine saadakse üksikfaktide (kitsama kehtivusalaga teadmiste) üldistamise teel.
NT. astroloogilised seaduspärasused on suure tõenäosusega määratud mitte tähtkujude asendiga vaid Päikese ja Kuu mõjuga. FÜÜSIKA OHUD · Füüsikaga seotud ohud on eelkõige need, mille tekkimise on teinud võimalikuks füüsika areng. · Inimohvritega õnnetused liikluses või rikkis elektriseadmete kasutamisel on samuti võimalikuks saanud tänu füüsikale. AKSIOOM MATEMAATIKAS JA PRINTSIIP FÜÜSIKAS · Matemaatika ja füüsika peamine erinevus seisneb selles, et kui esimene neist uurib loogilisi seoseid ettekujutatavate objektide ja nende omaduste vahel, siis füüsika kirjeldab reaalselt olemasolevat loodust. · Matemaatikas ei tehta vaatlusi ega katseid, vaid tulemused saadakse rangete loogiliste arutluste teel. Kuna matemaatika ei kirjelda päris loodust, võib selle teooriate aluseks võtta väiteid ja oletusi, mis ei nõua katselist tõestust. NT
Töö (mehhaanikas) on see, kui keha liigub temale rakendatud jõu mõjul A=FS (J) Võimsus näitab töö tegemise kiirust N=A/t (W watt) Energia on keha võime teha tööd. Kineetiline energia on liikuvate kehade energia. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo (K) 103 piko (p) 10-12 Füüsikast üldiselt Füüsika on oma uurimis objekti poolest loodusteadus, aga uurimis meetodite poolest täppisteadus. Füüsika uurib füüsikalisi nähtusi liikumine, magnetism, elekter jne. Füüsika ülesandeks on anda füüsikalistest nähtustest täpne kirjeldus ja seaduspärasused, millele need alluvad.
.............................................................................27 5.1.7 Magnetism.....................................................................................................................27 1.1. Füüsika * Füüsika teadus, mis uurib füüsilisi nähtusi ja füüsikaliste kehade omadusi. -) Füüsika on loodusteadus. LOODUSTEADUS Füüsika Keemia Geograadia Bioloogia Matemaatika ...... 1. Füüsikaline keha ja füüsikalised nähtused. * Füüsikaliseks nähtuseks nimetatakse kõiki looduses toimuvaid muutusi. -) Füüsikaliste nähtuste hulka kuuluvad: soojuslikud nähtused, elektrilised nähtused, valgus nähtused ja mehaanilised nähtused. * Füüsikaliseks kehaks nimetatakse kõiki meid ümbritsevaid esemeid. *Füüsikas saadakse teadmisi vaatluste ja katsete abil. -) Vaatlus on füüsikalise nähtuse jälgimine ilma omapoolse vahele segamiseta.
(argument x), teine tagajärg (funktsioon y=f(x)). • Põhjusena toimiv suurus kantakse rõhtteljele (abstsisstelg) ning tagajärjeks olev suurus püstteljele (ordinaattelg) nagu me ka katse korral tegime. • Füüsikas suuruste sõltuvuse kirjeldamiseks kasutame enamasti astme- ja eksponentfunktsiooni. Füüsikalised objektid ja suurused eksponentfunktsioon Füüsikalised objektid ja suurused • Astmefunktsioon: • - võrdeline sõltuvus (astendaja=1, graafikuks sirge) Füüsikalised objektid ja suurused pöördvõrdeline sõltuvus (astendaja=1, graafikuks hüperbool) Füüsikalised objektid ja suurused ruutsõltuvus (astendaja=2, graafikuks parabool) Füüsikalised objektid ja suurused pöördruutsõltuvus (astendaja=2) Füüsikalised objektid ja suurused • Omadused, mille poolest füüsikalised objektid üksteisest erinevad:
juslikult seotud. Seda süsteemi rakendatakse uute teadmiste saamisel. Mütoloogilise mõtlemisviisi kohaselt võib sündmuste käik maailmas alluda mingitele kõrgematele jõududele. Infot selle kohta võib saada nende jõududega suhtlevatelt autoriteetidelt, kaasa arvatud meediumid, astroloogid ja imearstid. Mütoloogiline mõtlemisviis on sageli inimkesksem ja emotsionaalsem kui teaduslik. See mõtteviis lubab loodust kirjeldada, seletada ja ennustada, kuid tõestusvahendiks pole eksperiment, vaid põhjendamata usk. Mütoloogilise mõtteviisi korral on võimalik jõuda nähtuste lõplike algpõhjusteni, st. Loojani Pragmaatilise mõtlemisviisi korral toimub info töötlemine vaid indiviidi isikliku heaolu tagamise nimel, seadmata eesmärgiks ulatuslikemate põhjuslike seoste otsimist. Piltlikult öeldes huvitab pragmaatikut vaid see, milliste aktsiate hind lähiajal tõuseb. Ta ei tunne huvi põhjuste vastu, mis tingivad ühtede aktsiate hinna tõusu ja teiste hinna langemist
Niisiis on teadusliku meetodi põhieesmärgiks üles leida need seadused, mille alusel sellised korduvad nähtused toimuvad ja anda seletus põhjuslikele seostele. Seda eesmärki on eri aegadel püütud saavutada erinevalt. Antiikfilosoofid näiteks vaatlesid nähtusi ning püüdsid seejärel mõtiskledes tungida nende olemusse. Kaasaegse teadusliku meetodi algatajaks ning eksperimentaalfüüsika rajajaks loetakse Galileo Galileid. Selle meetodi keskmeks on eksperiment, mis võimaldab kontrollida eelnevalt hangitud teadmisi erinevates, eksperimentaatori poolt loodud tingimustes. Kuivõrd tõene ja täiuslik on teadusel põhinev maailmapilt? Seda küsimust pole loogika abil võimalik lahendada, sest võimatu on tõestada, et mingi teaduslik teooria on ainuõige. Teadusliku meetodi üheks põhinõudeks on kriitiline suhtumine hangitud teadmistesse, nende pidev kahtluse alla seadmine ning täiustamine. Teadus on protsess. ...
konstantne) Nihe (teepikkus) ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel s = v 0 t+ 2 a t 2 3 Kiiruse sõltuvus ajast ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel v = v 0+ a t Kiirendus võib olla ka negatiivne, siis kiirus väheneb. v Kiirendus kiiruse muudu (v-v0) ja selleks kuluva aja (t-t0) jagatis a = t Tuletatud valem ühtlaselt muutuva liikumise kohta v
Geomeetriline mudel võimaldab suhteliselt lihtsalt leida liikumisvõrrandi ehk keha koordinaadi sõltuvuse ajast x = f(t). Järgmisel joonisel on kujutatud punkti P projektsiooni hälbe x muutumine ajas. Graafiku horisontaalteljel on aeg t (märgitud poolperioodide (1/2 T) kaupa), vertikaalteljel on hälve x: Punkti P projektsiooni hälbe x graafikuks on sinusoid, seega saab punkti P projektsiooni hälbe avaldada siinusfunktsiooni abil. Võnkumist, mille ajaline sõltuvus on väljendatav siinus- või koosinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmooniliseks võnkumiseks ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse harmoonilise võnkumise võrrandiks: siin: x - punkti P hälve tasakaaluasendist A - punkti P maksimaalne hälve ehk võnkumise amplituud - punkti P võnkumise faas Nurkkiiruse definitsioonist saab avaldada: = t. Asendades selle eelmisse võrrandisse: 12
26. Sõnastage Newtoni seadused ja andke valemid. Newtoni I seadus: Iga keha liikumisolek on muutumatu seni, kuni teiste kehade mõju ei sunni seda muutuma. Selleks, et keha liikumisolek oleks muutumatu, peavad kas teised kehad puuduma või nende mõju olema kompenseeritud: ( ) Seda nimetatakse ka inertsiseaduseks. Inerts on keha võime säilitada oma liikumisolek. Newtoni II seadus: Inertsiaalsetes taustsüsteemides, muutumatu massi korral, kui kehale mõjub jõud, liigub keha kiirendu- sega, mis on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude summa ja keha massi jagatisega: Newtoni III seadus: Igasugune mõju on samal ajal ka vastumõju
Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. Üldjuhul on kulgliikumine täielikult kirjeldatud, kui keha on antud kohavektori sõltuvus ajast. Erijuhud: ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlane ringliikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine. Pöörlemine on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud. Jäiga keha pöörlemisest tingitud kineetiline energia on võrdeline keha inertsimomendi ja nurkkiiruse ruuduga 4. VEKTORID JA SKALAARID. VEKTORITE LIITMINE, LAHUTAMINE, KORRUTAMINE SKALAARIGA, SKALAARKORRUTIS, VEKTORKORRUTIS
b. on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks 13. Vali, millised füüsikalised suurused on sklaarsed, millised vektoriaalsed. a. Pikkus skalaarne b. Jõud vektoriaalne c. Rõhk skalaarne d. Kiirus vektoriaalne 14. Millisele eesliitelele vastab milline kümne aste? a. 10-1 detsi b. 106 mega c. 109 - giga d. 10-9 nano e. 10-6 mikro f. 10-3 milli 15. Teaduslik hüpotees peab olema püstitatud nii, et selle kontrollimine annab alati positiivse tulemuse. a. Väär 16. Põhjuslikkus võib väljenduda a. ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest - ruumiline b. ühe sündmuse järgnevuses teisele ajaline Mehaanika I Newtoni II seaduse kohaselt kiirendus on Pöördvõrdeline massiga Võrdeline jõuga
Karbohüdraadid e süsivesikud e sahhariidid on suhkru ja suhkrusarnaste ühendite üldnimi. Lipiidid (nende hulka kuuluvad ka rasvad) on vees lahustamatud ained, mida kõrgemad organismid kasutavad biosünteesis energiaallikana või keha ehitusmaterjalina. Valgud e proteiinid on aminohapetest koosnevad biopolümeerid. Salvestatakse varuainena, näiteks glükogeenina. 39. Kiiruskonstandi valemis on mitu t*st sõltuvat liiget? 3 tükki k, v, 40. Millise liikme t* sõltuvus mõjutab kõige enam kiiruskonstandi T* sõltuvust? V. 41. Mis on ühist/erinevat difusiooni ja soojusjuhtivuse vahel? Tahkes kehas on eriti hästi näha, et soojendades keha ühte osa jõuab soojus varsti jaguneda ühtlaselt üle kogu keha. Soojus nagu difundeeruks laiali. Sama toimub ka gaasides ja see nähtus ongi kehade soojusjuhtivus. Difusioon on ainete iseeneslik segunemine ja soojusjuhtivus on ainete omadus soojusenergiat üle kanda, mõlemad protsessid on
3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...................................................................................................... 9 4.3. Termodünaamika I printsiip..................................................................................9 4.4. Termodünaamika II printsiip................................................................................ 9 4.5
Erinevalt reagentidest katalüsaator reaktsioonitsükli jooksul taastub (regenereerub). 6. OLEMAS 7! 8! 9 üks mool hapnikku kaalub 16 g 10x16`=160g 8) 1. Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. See on edasiarendus mehaanilise energia jäävusest võttes arvesse ka kehade siseenergia ning soojuse kui energiaülekandevormi olemasolu. (Näiteks hõõrdumise esinemisel on mehaanilise energia jäävus rikutud, kuna osa mehaanilisest energiast muundub siseenergiaks - soojuseks.) 2. Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks. Reegli sõnastas 1833. aastal Heinrich Friedrich Emil Lenz. 3. Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. Huygensi printsiibi kohaselt on lainefrondi iga punkt uue elementaarlaine
võimaluse suhtes, tuleb tarvitada kiiritustõve arengut pärssivaid medikamente. Levinuimaks kiiritusravimiks on joodi sisaldavad tabletid; nende toime seisneb organismi koguneva radioaktiivse joodi väljaviimises tavalise ainevahetuse teel. Kui joodi on ülehulgas, algab selle eritumine, mille käigus radioaktiivne jood asendub tablettidest saadava ohutu isotoobiga. 20.Elementaarosakesed Dosimeeter, Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks Elementaarosake on aatomituumast väiksem osake. Täiesti korrektselt peaks kasutama siinkohal mõistet subatomaarne osake, kuid jääme hetkel igapäevakõnes levinuma termini juurde ja kasutame mõistet fundamentaalosake, kui räägime täiesti elementaarsest osakesest, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur. Fundamentaalosakesed on leptonid, kvargid ja vastasmõjusid vahendavad vaheosakesed, kõik teised elementaarosakesed on liitosakesed
Milline on täppisteaduslik meetod? See on teaduse meetod, mis kasutab: · idealiseeritud objekte; · võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi; 1 · maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi; · ühetähenduslikku keelt füüsika keelt; · idealiseeritud nähtuste kirjeldamiseks matemaatika abi. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduseseadusi ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde nn. füüsika keele abil. Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele, kuid millele on omased järgmised tunnused: · kaotab sõnade mitmetähenduslikkuse (näit. "laeng": elektrilaeng, lõhkelaeng, emotsionaalne laeng ); · võimaldab lühemalt üles kirjutada füüsikas kasutatavaid lauseid ( näit.:
annaabi.ee 
