TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 5 Lahustunud elektrolüüdi isotoonilisusteguri krüoskoopiline määramine Üliõpilane Kristin Obermann Kood 123482KAKB Töö teostatud 21.02.2014 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Lahjendatud lahuste üldised füüsikalised omadused
3 MOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Töö teostatud 09.02.2012 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega.
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 5 LAHUSTUNUD ELEKTROLÜÜDI ISOTOONILISUSTEGURI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Üliõpliane: Kood: Töö teostatud Töö ülesanne. Töös mõõdetakse vee ja teadaoleva kontsentratsiooniga elektrolüüdi vesilahuse külmumistemperatuurid. Lahuse külmumistemperatuuri langusest arvutatakse isotoonilisustegur. Nõrga elektrolüüdi puhul arvutatakse ka dissotsiatsiooniaste. Teooria Lahjendatud lahuste üldised füüsikalised omadused Lahjendatu lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest.
lahuses. Lahustunud aine molekulmassi leidmiseks on tarvis teada aururõhu langust . Sageli kasutatakse selle asemel lahuse keemistäpi tõusu või külmumistäpi langust. Siinkohal esitame mõned võrrandid: - Lahjendatud lahuse külmumistemperatuuri alanemine (või keemistäpi tõus) on võrdeline lahuse molaalsusega T = Km, kus T on lahuse külmumistäpi alanemine (või keemistäpi tõus), m on lahuse molaalsus, K (Kk või Ke) on lahusti krüoskoopiline (või ebullioskoopiline) konstant. Kus Ta ja Tk on vastavalt lahusti keemistemperatuur ja külmumistemperatuur. Ha ja Hs on vastavalt lahusti molaarne auramissoojus ja sulamissoojus. Mi on lahusti molekulmass, R universaalne gaasikonstant. - tuues sisse isotoonilisusteguri i, milline väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustumiseks võetud molekulide arvu suhet, saame näiteks külmumistäpi alanemiseks T = Kkim.
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK5 Töö pealkiri: Lahustunud elektrolüüdi isotoonilisusteguri krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne Töös tuleb mõõta vee ja teadaoleva kontsentratsiooniga elektrolüüdi vesilahuse külmumistemperatuurid. Lahuse külmusmistemperatuuri langusest arvutan isotoonilisusteguri, kusjuures nõrga elektrolüüdi puhul tuleb arvutada ka dissotsiatsiooniaste, tugeva elektrolüüdi puhul aga osmoositegur. Minu konkreetne tööülesanne oli: Määrata KNO3 isotoonilisustegur, mõõtes tema 8% vesilahuse külmumistemperatuuri. Arvutada lahuse osmoositegur. Katse käik Jahutamiseks kasutatakse laboratoorsetel pooljuhtidel töötavat mikrojahutit
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 3f Molaarmassi krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 01.04.2015 TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. APARATUUR
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 3 MOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 29.02.2012 Töö ülesanne Aine molaarmassi leidmisek mõõdetajse lahusti (näiteks vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik 1. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. 2. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mille sukeldan mõõdetavasse lahusesse. 3. Käivitan arvutis vastavalt juhistele programmi PicoLog Recorder. 4. Teen arvutis ka vastava uue faili andmete jaoks. 5
termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. Termoelemendi töötamisel toimub soojuse "ülekanne" madalamalt temperatuurilt (külm joode) kõrgemale temperatuurile (kuum joode). Soojuse ärajuhtimiseks termoelemendi kuumalt jootelt kasutatakse jahutatavat soojusvahetit. Mikrojahutit toidetakse alaldilt saadava alalisvooluga. Katse käik Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Avariisignaallambi süttimisel tuleb jahuti välja lülitada ja teatada sellest laborandile või praktikumi juhendajale. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta (jootekohta)
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 3F Töö pealkiri: Molaarmassi krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 22.02.2012 Töö ülesanne: Aine molaarmassi leidsmiseks mõõdetakse lahusti(nt. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik:
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 3f MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Mikk Reinpõld Õpperühm KAOB-41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 20.02.12 Töö ülesanne. Aine molaarmassi leidmiseks mõõdetakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumis- temperatuuri languse põhjal. Aparatuur. Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine
c I = 0,025 + 0,04 = 0,065 mol/dm 3 2 II. LAHUSED A. Põhimõisted ja kontsentratsiooni väljendusviisid Lahusteks nimetatakse homogeenseid ühefaasilisi süsteeme, mis tekivad kahe või enama aine segunemisel. Komponenti, mille agregaatolek lahustumisprotsessis ei muutu, nimetatakse lahustiks. Kui mõlemad komponendid on ühes ja samas agregaatolekus, loetakse tavaliselt lahustiks liias olev suurema kontsentratsiooniga komponent. Lahustumisprotsess on mehhaanilise segunemise ja keemilise reaktsiooni vahepealne, tal on mõlemaga ühiseid jooni. Ühelt poolt pole lahuse komponentidel kindlaid stöhhiomeetrilisi vahekordi, lahuse kontsentratsiooni võib muuta pidevalt (kuni küllastuskontsentratsioonini) - see lähendab neid mehhaanilistele segudele. Teiselt poolt (analoogiliselt keemilise reaktsiooniga) esineb lahustumisel tavaliselt soojusefekt ja ruumalaefekt ning võib esineda ka värvuse muutus
5.3 5.4 KKY3031 Üldine keemia A.Trikkel, 2001 Raoult'i seadus (Francois Marie Raoult, 1830-1901): m NaCl 100% 10.5 g 100% Lahusti aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne lahusti moolimurru ja puhta lahusti C% = = = 4.03% aururõhu korrutisega: m lahus 260.5 g p lahusti = CX lahusti * p°lahusti
kontsentratsioon, seda väiksem on aururõhk (p1) lahuse keemis- ja külmumistemperatuur vedelik hakkab keema, kui tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga vedelik külmub, kui tema aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga lahuse külmumistemperatuur on alati madalam ja keemistemperatuur kõrgem puhta lahusti omast. Ke ebullioskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (molaarmass, keemistemperatuur, aurustumissoojus) Kk krüoskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (molaarmass, sulamissoojus, külmumistemperatuur) OSMOOS difusioon aineosakeste soojusliikumiset tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis (S > 0). poolläbilaskev membraan õhuke vedel või tahke kile, mis laseb läbi vaid teatud molekule ja ioone. osmoos lahusti molekulide ühesuunaline liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema
• Lahuse keemis- ja külmumistemperatuur (mitteelektrolüütide lahuste korral) Vedelik keeb tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga; vedelik külmub tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga. Lahus keeb kõrgemal ja külmub madalamal temperatuuril kui puhas lahusti; ∆Te – lahuse keemistemperatuuri tõus: ∆Te = Ke⋅cm , ∆Tk – lahuse külmumistemperatuuri langus: ∆Tk = Kk⋅cm , Ke – ebullioskoopiline konstant, Kk – krüoskoopiline konstant, cm – lahuse molaalsus. • Osmoos, osmootne rõhk Osmoos – lahusti ühesuunaline liikumine puhtast lahustist lahusesse (või lahjemast lahusest kontsentreeritumasse) läbi poolläbilaskva membraani. Osmootne rõhk (π) – lahusele avaldatav lisarõhk, mis väldib osmoosi toimumist. van’t Hoffi seadus (mitteelektrolüütide lahuste korral): π = c⋅R⋅T , c – lahuse molaarsus, T – absoluutne temperatuur. Isotoonilised (ehk isoosmootsed) lahused: π1 = π2 4
· Lahuse keemis- ja külmumistemperatuur (mitteelektrolüütide lahuste korral) Vedelik keeb tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga; vedelik külmub tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga. Lahus keeb kõrgemal ja külmub madalamal temperatuuril kui puhas lahusti; Te lahuse keemistemperatuuri tõus: Te = Kecm , Tk lahuse külmumistemperatuuri langus: Tk = Kkcm , Ke ebullioskoopiline konstant, Kk krüoskoopiline konstant, cm lahuse molaalsus. · Osmoos, osmootne rõhk Osmoos lahusti ühesuunaline liikumine puhtast lahustist lahusesse (või lahjemast lahusest kontsentreeritumasse) läbi poolläbilaskva membraani. Osmootne rõhk () lahusele avaldatav lisarõhk, mis väldib osmoosi toimumist. van't Hoffi seadus (mitteelektrolüütide lahuste korral): = cRT , c lahuse molaarsus, T absoluutne temperatuur. Isotoonilised (ehk isoosmootsed) lahused: 1 = 2 4
𝑚𝑎𝑖𝑛𝑒 = 𝑚𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 ∗ = 𝑉𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 ∗ 𝜌𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 ∗ 100% 100% 14. Mitu soola võib olla ühes ja samas lahuses, et saaks määrata nende protsendilist sisaldust tiheduse järgi? 1 sool. Laboratoorne töö 2: Lahuse kontsentratsiooni määramine 1.Mida nimetatakse mõõtelahuseks ja milleks seda kasutatakse? Millise täpsusega antakse mõõtelahuse kontsentratsioon? Viimast, teadaoleva kontsentratsiooniga lahust, nimetatakse mõõtelahuseks. Mõõtelahuse kontsentratsiooni põhiliseks väljendusviisiks on molaarsus, mis antakse täpsusega viis tüvekohta (nt 1,2345 M). Teades mõõtelahuse mahtu ja kontsentratsiooni, uuritava lahuse mahtu ning antud reaktsiooni võrrandit, on võimalik välja arvutada uuritavas lahuses olnud lahustunud aine kogust ja lahuse kontsentratsiooni 2. Mis on tiitrimine? Mõõtelahuse lisamine uuritavale lahusele. 3
hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike, mida saab loendada ja mida on arvuliselt tohutult palju. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. Moolide arvu leidmine tahkes, vedelas või gaasilises olekus puhtale ainele kus m on puhta aine mass; M puhta aine molaarmass. Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu kus V0 on gaasi maht normaaltingimustel; Vm gaasi molaarruumala normaaltingimustel (22,4 dm3/mol). Keemias kastutatavad füüsikalised suurused ja ühikud Mass on aine koguse mõõduks objektis. SI-süsteemis on massiühikuks kilogramm (kg). 1t = 1000kg 1kg = 1000g 1g = 1000mg Maht on tuletatud ühik -pikkus kuubis. SI -süsteemis on ühikuks m3 1m3 = 1000 dm3 1m3 = 1000 l 1 dm3 = 1000 cm3 1l = 1000ml
ja selleks on tarvis õhurõhku ja temperatuuri. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja ühe mooli maht a) normaaltingimustel b) standardtingimustel? a.) normaaltingimustel b.) standardtingimustel P = 101 325Pa P = 100 000Pa T = 273.15K T = 273.15K V = 22.4dm3/mol V = 22.7dm3/mol Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas on see leitud? Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku vahekord õhus on 28,96 29,0 g / mol Teades, et lämmastikku on õhus 80% ja hapnikku 20% ning et lämmastiku molaarmass on 28,02g/mol ja hapniku molaarmass 32,00g/mol saame M õhk = 0,8 28,02 + 0,2 32,00 29 g / mol Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rohk ja gaasi mass ei muutu? Visanda graafik. Kui temperatuuri muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Gay
kilogrammis lahustis CM = naine / mlahusti [mol/kg] 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250- s milliliitris lahuses on 8 grammi? Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Arvutamine: 1)leida, mitu mooli on 8 g NaCl n=m/M M-soola molaarmass, [g/mol] n-moolide arv m-soola mass, [g] n=8/58,5=0,137 mooli 2)kui 250 ml=0,25 l lahuses on n=0,137 mooli soola, Siis 1 liitris lahuses on x mooli soola Ristkorrutisesga leida x, mis ongi lahuse molaarne kontsentratsioon. x=1*n/0,25=0,137/0,25=0,547 M 9. Kuidas arvutatakse molaarne kontsentratsion ümber protsendilisuseks? Kuna lahustunud aine massi lahuses saab leida kahe valemiga m aine = Vlahus * CM ; maine = mlahus * C% / 100% = Vlahus *
kilogrammis lahustis CM = naine / mlahusti [mol/kg] 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250- s milliliitris lahuses on 8 grammi? Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Arvutamine: 1)leida, mitu mooli on 8 g NaCl n=m/M M-soola molaarmass, [g/mol] n-moolide arv m-soola mass, [g] n=8/58,5=0,137 mooli 2)kui 250 ml=0,25 l lahuses on n=0,137 mooli soola, Siis 1 liitris lahuses on x mooli soola Ristkorrutisesga leida x, mis ongi lahuse molaarne kontsentratsioon. x=1*n/0,25=0,137/0,25=0,547 M 9. Kuidas arvutatakse molaarne kontsentratsion ümber protsendilisuseks? Kuna lahustunud aine massi lahuses saab leida kahe valemiga m aine = Vlahus * CM ; maine = mlahus * C% / 100% = Vlahus *
kilogrammis lahustis CM = naine / mlahusti [mol/kg] 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250- s milliliitris lahuses on 8 grammi? Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Arvutamine: 1)leida, mitu mooli on 8 g NaCl n=m/M M-soola molaarmass, [g/mol] n-moolide arv m-soola mass, [g] n=8/58,5=0,137 mooli 2)kui 250 ml=0,25 l lahuses on n=0,137 mooli soola, Siis 1 liitris lahuses on x mooli soola Ristkorrutisesga leida x, mis ongi lahuse molaarne kontsentratsioon. x=1*n/0,25=0,137/0,25=0,547 M 9. Kuidas arvutatakse molaarne kontsentratsion ümber protsendilisuseks? Kuna lahustunud aine massi lahuses saab leida kahe valemiga m aine = Vlahus * CM ; maine = mlahus * C% / 100% = Vlahus *
2. Kippi aparaadi abil on võimalik saada gaase, mida võib saada tahkete ainete reageerimisel happega. 3.Co2 suhtelise tiheduse õhu suhtes määramine:vt. esimest protokolli 4.Kui mõõdetakse gaasi mahtu, tuleb alati märkida temperatuuri ja rõhu, sest gaaside maht sõltub endest parameetritest. 5.Gaasi rõhk, te-ur ja 1 mooli maht a. noormaaltingimustel: P=101 325 Pa, T=273,15 K, V=22,4 dm3/mol b. standaartingimustel: P=100 000 Pa, T= 273,15 K, V= 22,7 dm3/mol 6.Õhu keskmine molaarmass on 29 g/mol ja seda leiti arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus(28,96 29,0 g/mol) 7.Ku igaasi rõhk ja mass ei muutu, aga temperatuur tõuseb, siis gaasi maht muutub järgmiselt: vt kippi aparaadi juures 8.Kui gaasi t-ur ja mass ei muutu, aga rõhk tõuseb, siis gaasi maht muutub järgmiselt: vt kippi aparaadi juures 14.Metalli reageerimisel happega määrati eraldanud vesiniku ruumala järgmiselt: Peale katsekalssi eemaldamist ja pesemist,viidi büretid ühele kõrgusele
-ndat ja 1.-st järku reaktsioonides (graafikute abil)? Mis on iseloomulik 2. järku reaktsioonidele (võrdlus 1. järku reaktsiooniga)? Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei sõltu regentide kontsentratsioonidest. Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. Teist järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooni ruudu või kahe lähteaine kontsentratsioonide korrutisega. Teise järgu reaktsioonidele iseloomulik: • Teist jarku reaktsioonidele on iseloomulik suhteliselt pikk "saba" – madalatel kontsentratsioonidel on reaktsioon vaga aeglane. • Teist jarku reaktsioonidele on iseloomulik,kontsentratsiooni poordvaartuse lineaarne soltuvus ajast. Pinnanähtused ja adsorptsioon 14. Pinna vabaenergia
Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Tihedus sõltub lahuse massist ja mahust, lahustunud aine sisaldusest lahuses 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? Massiprotsendiga, molaarse kontsentratsiooniga, molaalse kontsentratsiooniga 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250-s milliliitris lahuses on 8 grammi? Väljendab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Arvutamine: mitu mooli on 8g (n=m/M)? siis ristkorrutis 250 ml-s x mooli, siis 1L lahuses...=molaarne konts. 9. Kuidas arvutatakse molaarne kontsentratsioon ümber protsendilisuseks? Kuna
tuumasünteesi puhul energia enam ei vabane, vaid reaktsioon nõuab ise energiat. Tähed säilivad seni, kui tuumasünteesist energiat vabaneb. Kui sünteesimaterjal on otsas, siis täht kustub. 23 Keemilised ühendid Valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid). Liitaine koosneb kindla ehitusega molekulidest. Liitaine iga molekul sisaldab erinevate elementide aatomeid. See, milliste elementide aatomid millisel arvul molekuli kuuluvad, määrab liitaine keemilise koostise. Liitained on näiteks vesi, soolad, oksiidid ja orgaanilised ühendid. Näiteks vesi H2O on ühend elementidest vesinik H (2 aatomit molekulis) ja hapnik O (1 aatom molekulis). Eri elemendid võivad moodustada ka segu, näiteks sulami. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu
5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingimustel; b) standardtingimustel? dm 3 mol a)101325 Pa (1 atm, 760 mmHg), 273,15 K, 22,4 dm 3 mol b)100000 Pa (0,987 atm, 750 mmHg), 273, 15 K, 22,7 6. Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas see on leitud? g M O2 29,0 mol arvestatud on lämmastiku ja hapniku massivahekorda. 7. Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rõhk ja gaasi mass ei muutu? Visandada graafik. Gaasi maht suureneb. (Gay-Lussac’i seadus) 8. Kuidas muutub gaasi maht rõhu tõstmisel, kui gaasi mass ja temperatuur ei muutu? Visandada graafik. Gaasi maht väheneb. (Boyle’i – Mariotte’i seadus) 9
määramine Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. [Töövahendid: koonilised kolvid (250ml), mõõtesilindrid (10ml, 100ml), mõõtekolb(100ml), bürett, pipetid (10ml, 20ml), klaaspulk. Kasutatud ained: kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (FF). Töö käik Arvutada, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100ml 2,2% HCl lahust. Mõõtesilindriga mõõta 250ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väiksese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Saadud
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel
Keemia praktikumi KT I praktikum: Mõisted 1. Mool - (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 _ 1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike, mida saab loendada ja mida on arvuliselt tohutult palju. 2. Molaarmass - on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogadro seadus - Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). 4. Daltoni seadus - Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus:
Naatriumisulfaadi lahuste valmistamiseks võtta neli katseklaasi ja need nummerdada 1-4. Vastavalt altoodud tabelile mõõta katseklaasidesse naatriumsulfaadi 2%-list lahust ja vet erinevates vahekordades, saades nii, neli erineva konsentratsiooniga naatriumsulfaadi lahust. Esimesele naatriumsulfaadi lahusele valada varem väljamõõdetud kogus (6cm3) väävelhappelahust, sulgeda katseklaas korgiga ja segada kiiresti katseklaasi seda kahel korral umber pöörates. Mõõta aeg lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni. Hägu ilmumiseks kulunud aeg kanda tabelisse. Samuti toimuda teiste naatriumsulfaadi lahustega. Katseandmete põhjal koostada graafik. Ordinaatteljele märkida reaktsiooni kiirus v mõõdetud aja pöördväärtusena (1/t) ja abstsissteljele naatriumsulfaadi konsentratsioon
8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250- s milliliitris lahuses on 8 grammi? Molaarne kontsentratsioon näitab mitu mooli ainet on lahustunud 1 liitris lahuses. Arvutamine: 9. Kuidas arvutatakse molaarne kontsentratsion ümber protsendilisuseks? 10. Kuidas arvutatakse protsendilisus ümber molaarseks kontsentratsiooniks? Valem 1.8. C% - massiprotsent, CM molaarne kontsentratsioon, Maine molaarmass Valemist saab leida kas CM või C%, kui kõik ülejäänud suurused on olemas. Lahuse maht 1000 cm3 (ehk 1 dm3) antakse ette. 11. Milliste lahuste (gaasilised, vedelad või tahked) korral saab kasutada komponentide sisalduse suuruse väljendamiseks molaarsust? Vedelad. 12. Kuidas te määrasite katseliselt NaCl-i sisaldust liiva-soola segus? Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu
II. LAHUSED A. Põhimõisted ja kontsentratsiooni väljendusviisid Lahusteks nimetatakse homogeenseid ühefaasilisi süsteeme, mis tekivad kahe või enama aine segunemisel. Komponenti, mille agregaatolek lahustumisprotsessis ei muutu, nimetatakse lahustiks. Kui mõlemad komponendid on ühes ja samas agregaatolekus, loetakse tavaliselt lahustiks liias olev suurema kontsentratsiooniga komponent. Lahustumisprotsess on mehhaanilise segunemise ja keemilise reaktsiooni vahepealne, tal on mõlemaga ühiseid jooni. Ühelt poolt pole lahuse komponentidel kindlaid stöhhiomeetrilisi vahekordi, lahuse kontsentratsiooni võib muuta pidevalt (kuni küllastuskontsentratsioonini) see lähendab neid mehhaanilistele segudele. Teiselt poolt (analoogiliselt keemilise reaktsiooniga) esineb lahustumisel tavaliselt soojusefekt ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
