Võimalusi kulude arvestamiseks on väga mitmeid. Näiteks on Vista Akadeemia välja toonud lausa üheksa erinevat võimalust, kuidas ning millest lähtuvalt kulusi vaadelda. Kõige olulisem on aga küsimus-mille jaoks on kulude kohta infot vaja ning sellest tulenevalt saab teha ka analüüsimiseks õige otsuse, kuna kuluarvestuse peamine eesmärk on anda juhtkonnale ülevaade toodete ja teenuste kulukohtadest, et vajadusel teha finantsotsuseid ettevõtte tootlikuse tõstmiseks või säilitamiseks. (Vista Academ, 2018) 7 KOKKUVÕTE Kuluarvestus tootmisettevõtetes annab huvigruppidele ülevaate ettevõtte kuludest. Ettevõtluse eemärgiks on teenida kasumit ning kuluarvestuse tulemusena tuleb vajadusel teha kasumlikkuse suurendamiseks või püsimiseks finantsotsuseid. Samas on väga oluline valida vastavalt ettevõttele õige kuluarvestusmeetod. Kululiikide
FINANTSJUHT JA TEMA KOHUSTUSED Kuna finantsjuhi olemus ja temaga kaasnev tundub huvitav, siis on hea mõte just sellest teemast põhjalikum ülevaade saada ning ühendada teoreetiline osa praktilisega. Finantsjuht on keegi, kes vastutab finantsjuhtimise ülesannete täitmise eest ettevõttes. Eestis ei ole finantsjuhi ametikoht kuigi levinud, eksisteerib see vaid suuremates ettevõtetes. Väiksemates ettevõtetes teeb tavaliselt finantsotsuseid juhatajaga koos raamatupidaja. (Pilvebüroo) Finantsjuhi või tema asendajate peamine kohustus on tagada, et ettevõttel oleks piisavalt raha kasutada nii lühemas kui pikemas perspektiivis. Samuti on oluline tagada, et finantsilisi vahendeid kasutataks ettevõttes efektiivselt. (Meristo) Üldiselt on finantsjuhil ülesandeid neli: käibekapitali juhtimine, finantseerimine ja kapitali struktuuri juhtimine, samuti ka aruandlus ja controlling ning investeeringute analüüs. Kui
on täielikult kasutatud. Kasvavate alternatiivkulude seadus kasvavate alternatiivkuludega on tegemist vaid siis, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver illustreerib graafiliselt nappust, valikut ja alternatiivkulu. 1.3 Turg ja majandus Majanduse mikrotasandil on põhilisteks majandusliku valiku tegijateks kodumajapidamised ja ettevõtted. Kodumajapidamine inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid, mis puudutavad tarbimist ja säästmist. Seega on kodumajapidamised peamised tarbimisotsuste tegijad. Kodumajapidamise turukäitumise eesmärgiks on tarbimisest saadava rahulolu maksimeerimine. Ettevõtted majandusagendid, mis ostavad tootmistegureid ja toodavad hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Ettevõtete põhieesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Ettevõtted tegutsevad hüviste turu pakkumispoolele, kodumajapidamised aga hüviste turu
Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. Turg ja majandus MAJANDUSAGENDID: Majandusagendid on majandusesosalejad – majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. (Kui tegutsevad kaks esimest, siis on tegemist suletud majadusega.) Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühised finantsotsuseid. Majapidamiste majandusliku käitumise eesmärgiks on oma heaolu(rahulolu) maksimeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest ressurssidest (nende tulust). Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ning teenused. Avaliku sektori all peetakse silmas valitsusasutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. Valitsuse ülesandeks on kontrollida ja reguleerida oma seadusandlike aktide ja poliitikaga
turundusplaani. Kas on soovi ja võimalust vähendada üldhalduskulusid. 24. Mille järgi planeeritakse rahakonto, nõuded, varud, põhivara? Rahakonto – raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus, rahavoo eelarvest. Nõuded – mõlemad planeeritakse müügitulu järgi, kasutatakse parameetriliselt meetodit, seostades proportsionaalselt müügikäibega. Varud – planeeritake müügitulu järgi. Põhivara – meetod: valem, kasutatakse ka finantsotsuseid. Kas osta põhivara või müüa põhivara. Tuleb arvestada põhivara kulumiga. 25. Mille järgi planeeritakse lühiajalised ja pikaajalised laenukohustused? Lühiajaliste laenude puhul, tuleb arvestada, et pikaajaliste laenukohustuste järgmine aasta tagasimakse tuleb tõsta üle lühiajalistesse kohustustesse! Pikaajaliste laenukohustuste puhul finantsotsus ning arvestada tuleb laenugrafikutega. 26. Mille järgi planeeritakse võlad ja ettemaksed?
Konspekt Ärirahandus , Jelena Botskova ja Asta Teearu ( lk 52-69) RISK JA TASUVUS Finantsotsuseid tuleb vastu võtta nii, et nendele järgnenud tegevus annaks ettevõtte aktsiate turuhinna tõusu. Igas finantsotsuses on teatud risk, mis lõppkokkuvõttes mõjutab ka aktsiate turuhinda. Finantsinvesteeringute tasuvus: Kasum, mis on aluseks finants- ja investeerimisotsuste vastuvõtmisel, kujutab endast , lihtsalt öeldes investeeringult saadavat tasu. Investeeringu kasum koosneb kahest osast: a) Jooksev tulu intresside, dividendide jne vormis saadavad perioodilised laekumised
mõistetavalt, kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele, kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised. 4. Olulisuse printsiip raamatupidamisearuandes tuleb kajastada kogu oluline info, mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidevuse printsiip aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandeskeeme ja viise. 6. Tulude ja kulude vastavuse printsiip aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nende tekkega seotud kulud. Väljaminekud, mille vastavad kulud tekivad muul perioodil, kajastatakse kuluna samal perioodil, kui tekivad nendega seotud kulud. 7
2.1.3.Limiidilaen Limiidilaen on alternatiiviks arvelduslaenule. Kui arvelduslaen sobib eelkõige ettevõtte igapäevasteks arveldusteks, siis limiidilaen on projekti- ja tegevuspõhine. Limiidilaenu puhul ei ole laenulimiit piiratud käibega nagu arvelduskrediidi puhul. Eelised: Limiidilaen võimaldab Teil võtta rahavoogude juhtimisel kiiresti kasutusse lühiajalisi laene optimaalse intressikulu ja sobiva tähtajaga. Te saate teha paindlikke äri- ja finantsotsuseid näiteks debitoorse võla laekumise, äri sesoonsuse või kaubatarnetega seoses. Laenu intressimäär oleneb kasutusse võetava laenu tähtajale vastavast rahaturu intressimäärast. Laenulimiit on uuenev: kui limiidi alt võetud laen on tagasi makstud, siis tagastatud summa võrra vabaneb limiit, mille arvelt saate vajaduse korral võtta jälle uusi laene. Limiidilaen on alternatiiviks arvelduslaenule. Kui arvelduslaen sobib eelkõige ettevõtte
arvelduskontole või laenuvõtja soovi korral müüja või teenuse osutaja kontole. Laenusumma tagasimaksmine toimub iga kuu võrdsetes osades või ühe maksena laenutähtaja lõpus. 2.3 LIMIIDILEN/KÄIBEKAPITALILAEN SEB pakub limiidilaenu ehk lühiajalist laenu optimaalse intressikuluga, kliendile sobiva tähtajaga. Limiidilaen võimaldab võtta rahavoogude juhtimisel kiiresti kasutusse lühiajalisi laenu optimaalse intressikulu ja sobiva tähtajaga. On võimalik teha paindlikke äri ja finantsotsuseid, näiteks debitoorse võla laekumise, äri sesoonsuse või kaubatarnetega seoses. Laenu intressimäär 9 oleneb kasutusse võetava laenu tähtajale vastavast rahaturu intressimäärast. Limiidilaen on alternatiiviks arvelduslaenule. Kui arvelduslaen sobib eelkõige ettevõtte igapäevasteks arveldusteks, siis limiidilaen on projekti ja tegevuspõhine. Limiidilaenu puhul ei ole laenulimiit piiratud käibe nagu arvelduskrediidi puhul
näed hetkeseisu, muidu oled sa oma ettevõtte ja töötajate (meeskonnaga) samas seisus kui kaks korvpalli meeskonda kes omavahel mängivad, aga keegi ei pea skoori. Nad ei tea või ei mäleta täpselt mis seis on, kui palju aega on mängitud ja mängu lõpuni, kui palju vigu on tehtud, mitmes veerandaeg. Tundub naljakas või hullusena? Aga see on just see, mida väga suur osa ettevõtjaid oma äris teeb. Nad müüvad ja teevad erinevaid finantsotsuseid teadmata, mis seisus nad tegelikult praegu on ja mis seisus nad pärast tehtud tegevusi on. Eesmärk ei ole mitte saada jõukaks, vaid püsida jõukas. See, mida mõõdetakse saab tehtud/hallatud ühtlasi fokuseerib juhatuse tähelepanu sellele, mis on oluline. Suurepärased operaatorid väsivad. Suurepärased omanikud saavad rikkaks. Need on mõned erinevused, mis toob kaasa pidev tulemuste mõõtmine ning sellest tulenevalt tegevuste muutmine. Finantsiline ja juriidiline analüüs
PV= TVn x (PVDT) Nüüdisväärtus: PV = TVn/ (1+i)n 3 põhiomadust: 1) teguri väärtus on alati väiksem kui 1 , va nullperioodil 2) teguri väärtus väheneb diskontomäära suurenedes 3) teguri väärtus väheneb, kui suureneb periood, mille vältel arvutatakse antud diskontomääraga. Risk ja tasuvus Iga ettevõtte põhiülesanne on maksimaalse kasumi teenimine ja selle kaudu aktsionäride puhastulu suurendamine. Finantsotsuseid tuleb vastu võtta selliselt, et nad tagaks firma aktsiate turuhinna kasvu, kuid iga finantsotsus sisaldab mingeid riske, mis mõjutavad ka aktsiaturu hinda. Seega peab iga otsuse tegemisel arvestama seosega: risk ja tasuvus. Kasum, mis on aluseks finants- ja investeeerimisotsuste vastuvõtmisel on sisuliselt investeeringult saadav kasum. Investeeringu kasum kujuneb kahe komponendi alusel:
PV= TVn x (PVDT) Nüüdisväärtus: PV = TVn/ (1+i)n 3 põhiomadust: 1) teguri väärtus on alati väiksem kui 1 , va nullperioodil 2) teguri väärtus väheneb diskontomäära suurenedes 3) teguri väärtus väheneb, kui suureneb periood, mille vältel arvutatakse antud diskontomääraga. Risk ja tasuvus Iga ettevõtte põhiülesanne on maksimaalse kasumi teenimine ja selle kaudu aktsionäride puhastulu suurendamine. Finantsotsuseid tuleb vastu võtta selliselt, et nad tagaks firma aktsiate turuhinna kasvu, kuid iga finantsotsus sisaldab mingeid riske, mis mõjutavad ka aktsiaturu hinda. Seega peab iga otsuse tegemisel arvestama seosega: risk ja tasuvus. Kasum, mis on aluseks finants- ja investeeerimisotsuste vastuvõtmisel on sisuliselt investeeringult saadav kasum. Investeeringu kasum kujuneb kahe komponendi alusel:
Majandusagendid on majanduses osalejad. Majandusagentideks on majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Kui majanduses tegutsevad eelnimetatutest ainult 3 esimest agenti, on tegemist suletud majandusega. Reaalses elus lisandub siia muu maailm ehk teised riigid. Mõnikord kasutatakse majanduse analüüsimise lihtsustatud mudelit ja jäetakse välja muu maailm, siis nimetatakse seda suletud majanduse mudeliks. Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid. Tegelikkuses on nad tarbimis- ja säästmisotsuste tegijad. Majapidamiste majandusliku käitumise eesmärgiks on oma heaolu(rahulolu) maksimeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest ressurssidest (nende tulust). Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ning teenused. Kaupa ära müües saavad nad tulu, sellest kulud maha arvestades jääb järele kasum.
(äri)ettevõtteid ning valitsust (avalikku sektorit). Sellisel juhul vaadeldakse majanduse funktsioneerimist suletud majanduse (closed economy) mudelis. Kui aga on tegemist avatud majandusega (open economy), see tähendab kui antud riigil on välismajanduslikud sidemed teiste riikidega, lisandub mudelisse neljas majandusagent, teised riigid e ülejäänud maailm. Kordame, et kodumajapidamise (vt ka osa 1.2) all mõeldakse inimest või inimeste rühma, kes elab koos ja teeb ühiseid finantsotsuseid. Põhiliselt puudutavad sellised otsused tarbimist ja säästmist, laenude võtmist, investeerimist. Lihtsates mudelites on kodumajapidamised kõigi majanduses kasutust leidvate tootmistegurite omanikud, nende tootlike ressursside müügist teguriturgudel laekuvad teguritulud (factor earnings). Teguritulud on tootmisteguritel maa, töö, kapital ja ettevõtlus järgmised: · maa ja teiste loodusvarade omanikud teenivad tegurituluna (rahalise sissetulekuna) renti,
nimed, taust ja erioskused. Pidage kindlasti meeles järgmist: · Milline on tegevust juhtivate inimeste taust, kogemused ja vanus? Eriti need inimesed, kellel on õigus tähtsaid otsuseid teha. · Näidake, kuidas on nende oskused vajalikud vastavate ülesannete täitmiseks. · Kes mida teeb? · Kes kellele aru annab? Milline on organisatsiooniline struktuur? Tooge ära hierarhiatabel, mis näitab alluvussuhteid. · Kes teeb finantsotsuseid? · Kes teeb igapäevaseid otsuseid? · Kui kasutatakse nõuandjaid väljastpoolt ettevõtet, kuidas ja kust neid leitakse? 6 · Ärge unustage andmeid omaniku kohta, eriti kui see isik võtab vastu otsuseid või osaleb ettevõtte igapäevategevuses. · Näidake ära, kes on omanikud ja millistele ametikohtadele inimesi palgatakse.
siseseid ja valiseid tegureid. Valised- inflatsioon, sisesed turundusplaan nng kas on soovi ja võimalus hoida kokku uldhalduskulusid. 24. Mille jargi planeeritakse rahakonto, nõuded, varud, põhivara? Rahakonto saab rahavoo eelarvest. Nõuded ja varud planeeritakse muugitulu jargi, meetod on parameetriline, seostades nad proportsionaalselt muugikaibega. Põhivara valemmeetod, mis kasutab ka finantsotsuseid (meetod 3 ja 4). Otsused on kas osta põhivara või muua põhivara. Planeerimisel tuleb arvestada ka põhivara kulumiga. 25. Mille jargi planeeritakse luhiajalised ja pikaajalised laenukohustused? Luhiajaliset puhul tuleb arvestada, et pikaajaliste laenukohustuste - slaid 19 26. Mille jargi planeeritakse võlad ja ettemaksed? Kasutatakse parameetrilist meetodit ja kaib muugikaibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil.
avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised. 4. Olulisuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidevus printsiip- Aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandeskeeme ja viise. 6. Tulude ja kulude vastavus printsiip- Aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nende tekkega seotud kulud. Väljaminekuid millele vastavad tulud tekivad muul perioodil kajastatakse kuluna samal perioodil kui tekivad nendega seotud tulud. 7. Objekti printsiip-
avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised. 4. Olulisuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidevus printsiip- Aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandeskeeme ja viise. 6. Tulude ja kulude vastavus printsiip- Aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nende tekkega seotud kulud. Väljaminekuid millele vastavad tulud tekivad muul perioodil kajastatakse kuluna samal perioodil kui tekivad nendega seotud tulud. 7. Objekti printsiip-
avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised. 4. Olulisuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidevus printsiip- Aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandeskeeme ja viise. 6. Tulude ja kulude vastavus printsiip- Aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nende tekkega seotud kulud. Väljaminekuid millele vastavad tulud tekivad muul perioodil kajastatakse kuluna samal perioodil kui tekivad nendega seotud tulud. 7. Objekti printsiip-
Majandusagendid on majanduses osalejad. Majandusagentideks on majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Kui majanduses tegutsevad eelnimetatutest ainult 3 esimest agenti, on tegemist suletud majandusega. Reaalses elus lisandub siia muu maailm ehk teised riigid. Mõnikord kasutatakse majanduse analüüsimise lihtsustatud mudelit ja jäetakse välja muu maailm, siis nimetatakse seda suletud majanduse mudeliks. Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid. Tegelikkuses on nad tarbimis- ja säästmisotsuste tegijad. Majapidamiste majandusliku käitumise eesmärgiks on oma heaolu(rahulolu) maksimeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest ressurssidest (nende tulust). Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ning teenused. Kaupa ära müües saavad nad tulu, sellest kulud maha arvestades jääb järele kasum. Ettevõtete eesmärgiks on saada võimalikult suurt
Järelikult kogu laenu kustutamiseks peab Roobert kiirlaenufirmale tasuma 12 49 588 EURi, millest intress moodustab 588 – 300 = 288 EURi. Aastane intressimäär on seega (288 : 300) 100% 96%. # Küsimus iseseisvaks mõtlemiseks. Võrreldes näidetes 2.7.9 ja 2.7.10 esitatud ülesannete lahendusi, hinnata, kumb laenamiseviis, kas krediitkaardiga või sms-laenu abil, on laenuvõtjale soodsam? 2.7.5. Erinevate laenude võrdlemine Seni oleme laene ning erinevaid finantsotsuseid võrrelnud märkuses 2.6.3, näidetes 2.2.17 ja 2.6.7. Nüüd käsitleme laenude võrdlemise probleemi põhjalikumalt. Lisaks nominaalsele intressimäärale on väga oluliseks näitajaks erinevate laenude võrdlemisel on krediidi kulukuse määr. Krediidi kulukuse määr (annual percentage rate) on laenatud rahale aastas langev kõigi kulude (kaasa arvatud lepingutasu, kindlustus) koormus protsentides, eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul.
annaabi.ee 
