Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tõe korrespondentsiteooria..................................................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas............................................................................................................. 8 Objektiivne tõde.......................................................................................................
Kirjalik arvestus FILOSOOFIAS I. osa 1. Filosoofia eesmärk on: A...saada teoreetiliselt aru maailmast B...looduse alistamine C...luua eluks vajalikke fiktsioone 2. Protsessi, mille tulemuseks on teadmised nimetatakse A. tunnetuseks B. tõeks C. usuks 3. Moraalne tunne, milles inimene mõistab hukka mõne oma teguviisi, motiivi või omaduse on A. uhkus B. häbi C. rõõm 4. Empirismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 5. Ratsionalismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 6. Tunnetusteooria kohta on kirjutanud teose ,,Puhta mõistuse kriitika" A. Aristoteles B. Karl Popper C. Immanuel Kant 7. Moraalne tunne, mis lähtub veendumusest, et vääritakse teiste tunnustust tegude või omaduste tõttu on A. uhkus B....
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filosoofia sai laguse Vanas Kreekas VI sajandil e.m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on
Sügis 2010 SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukool) Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (loeng + ES lk 9-21) 2. Platoni ideedeõpetus (loeng + ES lk 22-37) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (ES lk 37-43) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (loeng + ES lk 44-67) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee, eluviisid (loeng + ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-118) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism, üliinimene (loeng + ES lk 307-331) Kirjandus - kohustuslik: ES = Esa Saarinen. Lää...
Müüdid rääkisid isikutest, kuivõrd filosoofia asendas selle abstraktsega. (Näiteks Babüloonia Gilgameshi eeposes kirjeldab tegelane Enkidu surma järgmiselt: "On üks maja, mille inimesed istuvad pimeduses, tolm on nende toit ja savi nende liha, nad on riietunud nagu linnud, kes on ennast tiibadega katnud, nad ei näe valgust, nad istuvad pimeduses. Ma sisenesin tolmu majja ja ma nägin Maa kuningaid, nende kroone ära pandult...." 1.Muutus filosoofias: Thales pakkus välja teooria, et maavärinad on põhjustatud kosmilise ookeani lainetest, mis raputavad ookeanil hõljuvat maad.) Müüt lubab mitmeid seletusi, kus seletused võivad olla teineteisele vastukäivad. (Näiteks egiptuse päikesejumal R', kes on samaaegselt nii inimene purjepaadis, kotkas taevalaotustes, kui ka põrnikas veeretamas sõnnikukuuli, mis samaaegse toimimisega võiks põhjustada paraja segaduse. Varaseimate Kreeka filosoofide mõtted olid väga süsteemsed ja sidusad
Miks inimesed usuvad? Usk on maailmas paljude põhiprobleemide allikaks. Kas inimene usub või mitte, ühel või teisel viisil see siiski mõjutab tema elukäiku. Usu pärast on peetud mitmeid sõdu. Eestlaste endine muinasusk suruti vägivallaga tagaplaanile ja Maarjamaale toodi ristiusk. Tõde aga on, et usk on väga isiklik küsimus. Igalühel on oma valik, kas ta usub või mitte. Arvatavasti kunagi ammu-ammu ei jäänud muud üle, kui uskuda kõrgemat jõudu ja seepärast väidetavalt esimeste inimliikide tekkimisega, tekkis ka usk - kõrgem jõud, mis tekitas kõike seletamatut. Kunagi ei suudetud mõleda üle inimvõimete ja arvati, et mida inimene ei ole tekitanud on tekitanud justnimelt see kõrgem jõud. Tänapäeval on asi väga palju muutunud. Tänapäeva ühiskonnas on kõige olulisem ehk eneseusk. Maailm on jõudnud oma tasemelt niivõrd kõrgele, et peaaegu iga loodusenähtus on seletatav ja tänu sellele on niinimetatud Juma...
"Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. Ontoloogia Õpetus olemisest; filosoofia osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. Antropoloogia Teadus inimesest. Filosoofias inimese olemust ja eksistentsi käsitlev osa. Psühholoogia Inimese käitumist ning psüühikat hingeelu ja sisemaailma - uuriv teadus. Kaua aega filosoofia üks osasid. Eetika Moraalifilosoofia. Filosoofia osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust, päritolu ja ala. Esteetika Ilu ja kunsti olemust uuriv teadus.
"Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. Ontoloogia Õpetus olemisest; filosoofia osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. Antropoloogia Teadus inimesest. Filosoofias inimese olemust ja eksistentsi käsitlev osa. Psühholoogia Inimese käitumist ning psüühikat hingeelu ja sisemaailma - uuriv teadus. Kaua aega filosoofia üks osasid. Eetika Moraalifilosoofia. Filosoofia osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust, päritolu ja ala. Esteetika Ilu ja kunsti olemust uuriv teadus.
"Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. Ontoloogia Õpetus olemisest; filosoofia osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. Antropoloogia Teadus inimesest. Filosoofias inimese olemust ja eksistentsi käsitlev osa. Psühholoogia Inimese käitumist ning psüühikat hingeelu ja sisemaailma - uuriv teadus. Kaua aega filosoofia üks osasid. Eetika Moraalifilosoofia. Filosoofia osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust, päritolu ja ala. Esteetika Ilu ja kunsti olemust uuriv teadus.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Õigusteenistus UNIVERSAALIDE TÜLI KESKAJA FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: MA, Ahto Mülla Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Oma referaadi tegemisel toetusin põhiliselt kolmele allikale. Lisaks nendele kasutasin ka internetis leiduvat informatsiooni. Kasutasin Elmar Salumaa raamatut ,,Filosoofia ajalugu II", Peter J. Kingi teost ,,Sada filosoofi" ning 50 klassiku sarjas ilmunud ,,Filosoofid". Oma töö olen jaganud neljaks peatükiks
Filosoofia I. Osa Tõlgendustehnikatest sobis mulle kõige rohkem olulise allajoonimine ja jooniste ja mõisteskeemide tegemine. See aitab kõige paremini leida üles teksist olulise. Filosoofiliste tekstidega töötamisel hakkan kasutama ka mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist. 1a) Varasemalt teinud allajoonimist ja kõva häälega tekstide lugemist. 1b) Õppisin hermeneutilise ringi, mõttekäikude lihtsustava ümbersõnastamise, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamise kohta. II. Osa 1) K.R.Popperi tekstis kaheldakse empirismi võimekuses teadmiste päritolu välja selgitada. Peamiselt arutatakse kahe probleemi üle. Esiteks, kas vaatlus on parim ja algseim allikas tõe välja selgitamisel ning teiseks, kust pärinevad meie teadmised? 2) Väited: 1. Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigep...
G.W.F. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Autor arutleb artiklis selle üle, et hoolimata sellest, et (haritud) inimesed põlgavad ja eitavad abstraktset mõtlemist, tegelevad nad sellega sellegipoolest. Ta selgitab, et abstraktne mõtlemine on asjade piiratud nägemine, nö ühest vaatevinklist vaatamine ja et sellise mõtlemisega paistavad silma pigem rumalamad ja madalamast klassist inimesed. · Hegel selgitab, et haritud klass avalikus seltskonnas abstraktse mõtlemisega ei tegele, sest teavad vastupidiselt harimatutele, et see pole sobilik. · Autor leiab, et vaatamata abstraktse mõtlemise ebapopulaarsusele ja kergusele tuleks sellega ometi tegeleda, sest see tuletab meile meelde, kust me tuleme. · Iga inimene näeb asju oma vaatevinklist ja seega on eelarvamused kerged tulema (hukkamise näide). Inimene keeldub asjale mitmekülgselt ...
Mis mulle meeldib Aristotelese filosoofias? Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta on üks mõjukamaid filosoofe maailmas. Tema ning Platoni kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Ta oli küll Platoni õpilane, kuid tema filosoofia erineb mitmel viisil õpetaja omast - see modifitseerib Platoni õpetust. Paljud tema ideed ja mõtted ning ja ütlemised on mulle silma jäänud ja mind kõnetanud. Üks Aristotelese mõtteteri kõlab nii: "Inimene on seltsiv olevus, loodus on teda loonud elama koos omataolistega." Juba ammustest aegadest on inimesed tegutsenud üheskoos. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Üksi oli pea võimatu elus hakkama saada. Abivägi tuleb alati kasuks, inimesed on erinevad ning kui igal inimesel on oma tööülesanne, mida ta edukalt täita suudab, on kogu eluprotsess tunduvalt lihtsam. Inimene on Aristotelese sõnul seltsiv olevus, mis tähendab s...
Filosoofia Tallinna Tehnikaülikool 04.11.2015 Mis on Armastus? Sissejuhatus Mõne inimese armastus on täielik pühendumine ja lõputu imetlus, teiste jaoks on ajutine tunne, mis kaob ajaga. Mõne inimese jaoks on see muinasjutt ja teiste jaoks see on unistus. Mõned inimesed ütlevad armastus on ühe kordne asi ja teised usuvad, et pärast esimest armastust on ka teine. Mida rohkem sa püüad leida universaalset definitsiooni armastusele - seda rohkem saad kõiki neid definitsioone, kui palju on inimesi maailmas. Mida rohkem arvatakse, et ollakse lähedal tõelisele tähendusele seda rohkem mõistad, et mõiste armastus on unikaalne ja millele on raske definitsiooni...
Filosoofia Tallinna Tehnika Ülikool 02.11.2015 Vabadus läbi minu silmade Sissejuhatus Inimkond läbi oma terve ajaloo on alati püüelnud kas siis salamisi või siis päris avalikult vabaduse poole, vahest on see õnnestunud ja vahest mitte. On üritatud türannilikest valitsejatest lahti saada ja luua seda ühtset täiuslikku vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav. Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid religioone, mis peale õiget järgimist kindlasti usklikule vabaduse garanteerib või siis hinge vabaduse peale surma. Oleme näinud nii ajaloos kui ka tänapäeval ususõdu, oleme kuulnud võikaid tapatöid usu nimel, seda ka alles loetud päevad tagasi Türgi pealinnas Ankaras, kuna koraan on ainus seadus-piibel, mis usu nimel ka tappa lubab. Ja sed...
religioonides, kus nõutakse armastavat pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna armastuse kehastuseks või kaitselmuseks Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub ligimesearmastus, mida on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja valmisolekuna soovida inimestele head ja teha head. Armastus filosoofias Alustrajavalt on armastuse käsitlemisest lääne filosoofias ja kultuuris mõjutanud Platon, kes jagas hinge kolmeks osaks: madalamalt kõrgemale himu (thymos), teadmine (epistm) ja mõistus (nous). Vastavalt jagas ta ka armastuse kolmeks liigiks: Ers ehk meeleline armastus. Selle etaloniks on armastus abikaasa vastu. Seda armastust tajutakse meelte (nägemise, kuulmise, kompimise jt) abil. Philia etaloniks on armastus sõbra vastu. Seda armastust
,,Teine sugupool" Simone de Beauvoir Antud teos räägib pikalt ja põhjalikult sellest, kuidas naine on see Teine ning kuidas mees ta endale allutab. Kõik, mis naisega eales juhtub või kõik, mida naine tunneb on tingitud mehest. Naine on mehele kui ori, ta kasvatab talle lapsi, koristab ja hoiab maja korras ning mehel on õigus tema tegemistega mitte rahul olla. Teos algab kirjeldusega, kuidas naine on ajaloo jooksul üritanud vabaneda mehe ülemvõimust ning mitte enam olla see Teine. Kuid selle raamatu alusel on kõik katsed ebaõnnestunud. Siinkohal tuleks mainida, et raamat on kirjutatud 1949. aastal. Maailm oli siis tänasega võrreldes veidi teistsugune. Naine on olnud küll mehest koduses elus kõrgem, kuid seadused, mis olid meeste poolt loodud, eelistasid igas asjaolus siiski meest. Naisel puudus näiteks õigused lahutust nõuda. Mehel tuli vaid nais...
Skolastika(9.-14. saj) on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? Nominalism eitas üldist reaalsust, üldmõisteid pidas keelemärkideks, millel tegelikkuses ei ole vastet. Realismi kui nominalismi vastandi järgi on üldine alati üksiku suhtes esmane, kusjuures üldine eksisteerib kogemusvälisesmaailmas ega allu harilikule tõestusele. Kuidas väljendus keskaegses filosoofias müstitsism? Müstitsism allutab filosoofia positiivsele religioonile ja käsib toitu otsida sealt. Müstitsism ka taaselustab positivismi poolt hukutatud filosoofia, annab talle tagasi kaotatud eesmärgi ja elulise väärtuse, lastes tal osa saada olemisest.
,, AJALUGU KONTROLLTÖÖ". 1) 17 saj. 30a.-ne Ususõda 1618-1648a.Katoliiklaste ja Protestandide vahel. Sõjas osalsid enamlik Euroopa riike(Saksamaa,Rootsi,Taani,Prantsusmaa). Sõda lõppes Vestfaali rahuga-24 okt 1648a. 18saj. Põhjasõda.1700-1721a.Toimus Põhja-Euroopariikide vahel. (Venemaa,Saksimaa ja Taani moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu)Peamiseks sõja põjuseks oli Rootsi,kuna ta oli tugevaim Läänemere riik ja seega sooviti Rootsi tugevnemist piirata.Sõda lõppes Rootsi kaotusega ja kogu Baltikum kuulus nüüd Venemaale.1721a.Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Uusikaupunki rahuleping. 19saj. Napoleonisõjad. Osalesid peaaegu kogu Euroopa.Napoleon oli ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja.Auahne ja soovides kõiki Euroopa riike enda alluvusse.Selles osutusid vastupane kaks suurriiki Inglismaa ja Venemaa. Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed,Venemaa ja teiste suurriikide koalitsioonide ühendamises 1815a...
Postindustriaalühiskond ehk industrialiseerimisele järgnev aeg, kõrgtehnoloogia kasutamine, vajati tohutult haritud spetsialiste. Infoühiskond on infot väärtustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Teadmusühiskond on kõrgelt arenenud ühiskonna tüüp, kus ühiskonna valitsemises kasutatakse teaduslike uurimuste tulemusi, hinnatakse eelkõige innovaatilisust. Filosoofia Teema: Näilisuse ja tegelikkuse probleem filosoofias Näidisküsimus: Kuidas on näilisuse ja tegelikkuse probleemiga seotud Platoni koopamüüt? Materjal: õpik lk 35-37 Näilususe ja tegelikkuse probleem filosoofias: Platoni koopamüüt kujutab endast ette olukorda, kus inimene on aheldatud koopasse nii, et ta näeb vaid tema ette koopaseinale langevaid varjusid (sealhulgas iseenda varju). Ta on otsekui kinos ning koopasein on kinolina, millel toimub kõik tema selja taga toimuv tegevus, varju kujul
eluvallas. Varem iseseisvad linnriigid kaotasid sõltumatuse ning hakkasid alluma suurriigi eesotsas olevale monarhile; samuti sattusid talupojad suure surumise alla. Sõjavägi ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid need asendati palgasõduritega. Selle tõttu tõusis armeede professionaalsus märgatavalt, samuti tõusis ratsaväe osatähtsus. Täiustati ning arendati edasi ka sõjatehnikat. Hellenismiajastu mõjutas ka kultuuri ning religiooni. Filosoofias hakati arutlema selle üle, kuidas saavutada hingerahu ning olla õnnelik. Kirjanduses tõusis tähtsaimale kohale luule ning teatrites eelistati üha rohkem komöödiaid ning huvi poliitika vastu vähenes. Religioonid segunesid ning hakati kummardama ka idamaade jumalaid, mille tagajärjeks olid mitmed usulahud. Arhitektuuri ning skulptuuri tähtsus tõusis märgatavalt ja tänu nende arengule sündisid ka suurlinnad nagu Aleksandria ning Pergamon
varem. Püüd aja mõistet lahti filosofeerida on tekkitanud sajandite jooksul palju erimeelsusi ning konsensuseni pole tänaseni täielikult jõutud. Kas aeg on absoluutne või põhineb suhtel või põhineb aeg inimese tekitatud meelepettel. Töö jaguneb teoreetiliseks ning uurimuslikuks osaks. Teoreetilise osa jagan kolmeks suuremaks alapeatükiks milleks on “Aeg füüsikalise terminina ja relatiivsusteooria”, “Aeg filosoofias” ja “Aeg psühholoogias” kõigi alateemade raames keskendun ka nende arengule läbi inimkonna ajaloo. Uurimuslikus leian vaste küsimusele "Mida teavad Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased aja mõistest." Töö hüpoteesiks püstitan väite “Aeg on subjektiivne ning tema olemusele ei ole võimalik leida vastet kasutades vaid üht valdkonda olles selleks siis füüsika, filosoofia või psühholoogia."
Mungad rõhutasid ka loobumise vajalikkust. Samas kirik oma rikkuse suurendes ei saanud rikkust hukka mõista. Suur osa tänapäevastest vaidlustest olid keskajal ketserlikud ja seega nende küsimustega ei tegeletud (kuna tuleriidal surra soovijaid väga palju ei olnud). Seda näiteks arutelu hinge surematuse üle. Või Jeesuse ülestõusmise üle. Tuntud dogmad olid veel see, et Jeesus sündis neitsist ema lapsena ja et paavst on ilmeksimatu. Filosoofias oli tähtsaim vaidlus universaalide üle. See tähendab, et kas üldmõisted on olemas vaid suhtlemise hõlbustajatena (suvalised erinevad loomad on mõlemad nimetatud koerteks, sest neil on enam-vähem sarnane välimus) või on nad olemas ka reaalselt. Skolastika – kriitilise mõtlemise meetod keskaja ülikoolides, mis keskendus ristiusu dogmade põhjendamisele formaalloogika abil. Suurimaks autoriteediks oli Aristoteles.
Pragmatism on ainus Ameerikas sündinud suur filosoofiavool. See tõesti vastabki mitmes mõttes üldisele ettekujutusele ameeriklaste pragmaatilisest mõtteviisist. Alustades juba nimetusest pragma, mis tähendab kreeka keeles tegutsemist, tegu (samast juurest on pärit sõnad praktika, praktiline ). Niisiis lähtuvad pragmatistid elulähedasest eeldusest ning inimelu alus on tegutsemine. Tegutsemine eeldab aga teatud usku oma tegude mõttekusse, edukusse, ohutusse. Seega on pragmatism suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. Pragmatism kujunes välja 19. sajandi lõpul ja selle peamised esindajad olid Charles Peirce, William James ja John Dewey. Hiljem Peirce mõnevõrra eristas oma positsiooni James'i ja Dewey suhtes, nimetades oma vaadet pragmatismiks. Tänapäeval on pragmatism levinud filosoofiasuund. Eelmise sajandi lõpu tuntuim pragmatistlik filosoof on Richard Rorty. 1.1 Pragmatism kui postfilosoofia
Ludwig pärines ametnike ja pastorite suguvõsast ning ema Maria Magdalena Louisa oli pärit üsnagi jõukast perest. Hegel huvitus kooli ajal paljudest teemadest. Erilist tähelepanu pööras ta ajaloole, enamjaolt huvitus ta vanadest väljasurnud keeltest. Teiseks varajaseks huviks oli matemaatika. Hegel valdas samuti algelisi teadmisi Christian Wolffi filosoofiast. 1788. aastal asus Hegel Tübigeni Ülikooli protestantliku teoloogiat õppima. Pärast kahte aastat õppimist, omandas Hegel filosoofias magistrikraadi. 1793. aastal sai temast teoloogiline litsentsiaat. Hegel suri 1831. aastal Berliinis. Teosed: ''Vaimu fenomenoloogia'' ilmus 1807. aastal selles kirjeldatakse teadvuse arenemist üleminekutena selle kaudu tekkivat reaalsust nim. Hegel vaimuks selles teoses lõpeb üleminekute seeria absoluutses teadmises e. vaimu teadlikuks saamises iseendast ''Loengud filosoofia ajaloost''
kahtluste puudumist. Ta püüdis välja selgitada, kas on olemas tõsikindel tunnetus, ning kui see peaks olemas olema, siis mille kohta see käib. Teda ei rahuldanud traditsioonilised akadeemilised teadmised ega raamatutarkused, kuna need ei andnud vastust küsimusele, kas saab midagi tõsikindlalt teada. Descartes'i meelest ei saa usaldada autoriteete, sest ka autoriteet peab millelegi tuginema. Jumalal on Descartes'i filosoofias väga tähtis koht. Teda ei huvita Jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel, vaid pigem on Jumalal süstemaatiline roll tema filosoofias. Descartes'i filosoofia järgi on iseenese olemasolu ainus, milles kahelda ei saa. Tema arvates ei olnud loomad intelligentsed ega mõistuslikud olevused, kuid nad said oma meeltega vastu võtta tajukogemusi. Descartes avaldas õpetuse, mis seisneb hinge ja keha eraldatuses. Ta on öelnud, et tema, s
funktsiooni mõiste. Mehaanikas sõnastas ta mõju ja vastumõju seaduse. 3. Filosoofia eripärad Filosoofilise stiilmeistrina on Descartes silmapaistev. Tema stiil on kerge, vaba ja kaasakiskuv. Filosofeerib elurõõmsalt, maalähedaselt, meelelahutuslikult. Tekstid on suunatud haritud kaasinimestele ja mitte ülikoolide õpetatud professoritele. Teosed on tähtsad Euroopa kultuurile ja haridusele. Filosoofias samastas ta mateeriat ruumiga, pidades mateeria ainsaks omaduseks ulatuvust. Tema õpetuse alusel kujunes hiljem loodusteaduslik ja filosoofiline õpetus. Tema loodusteaduslikud vaated olid materialistlikud, aga filosoofia dualistlik. Dualism - hing ja mateeria on eraldiseisvad! 4. Teosed Esimene teos: "Arutlus meetodist" (1637) - (enesekesksest mõtisklejast, kes jutustab meile oma elust). Sissejuhatusena 3-le teaduslikule uurimusele (geomeetria,
alguspunkti? Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjuse tagajärg. 12. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideeõpetusse? Aristoteles oli kriitiline 13. Üks järgnevatest väidetest on väär: a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks probleemiks oli kurjuse olemasolu c) Keskajal loodi mitmeid originaalseid metafüüsika teooriaid d) Keskaja filosoofias oli palju jumalatõestusi 14. Kullsaim jumalatõestuste avaldaja keskajal: Aquino Thomas 15. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteandmetest? Empirism 16. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Mateeria ja mõistuse koostöö 17. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse(seda pooldas nt. Spinoza) Panteism 18
alguspunkti? Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjuse tagajärg. 12. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideeõpetusse? Aristoteles oli kriitiline 13. Üks järgnevatest väidetest on väär: a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks probleemiks oli kurjuse olemasolu c) Keskajal loodi mitmeid originaalseid metafüüsika teooriaid d) Keskaja filosoofias oli palju jumalatõestusi 14. Kullsaim jumalatõestuste avaldaja keskajal: Aquino Thomas 15. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteandmetest? Empirism 16. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Mateeria ja mõistuse koostöö 17. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse(seda pooldas nt. Spinoza) Panteism 18
Minu filosoofiline maailmavaade. Olen empirist - ratsionalist ? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideid. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias.
1) Filosoof on isik, kellel on oma arvamus ja ta on valmis öelda oma arvamust. Ta alati otsib tarkust. 2) Nad austavad üksteist. Aga kõik saavad aru, et maailmas on olemas unistajad ja tõelised «suured» ja viimased saavad eksida. 3) Sest filosoofia sundib mõelda ja ilam selleta ma ei saa liigutada edasi. 4) On olemas filosoofiline tõde ja see on algtõde, aga kõik teised tõed on teistkordsed: teaduslik jne. Teaduses on tõendid, filosoofias neid pole. Teadus otsib teadmised, aga filosoofia ei ole võimeline otsida teadmised, filosoofias on ainult oletused, mäng sõnadega.. 5) Filosoofia ei ole inimestele tarvilik, sest nad ei saa filosoofiat aru ja mõned kardavad teda ebausklikult, sellepärast paljud neist naeravad filoosofite peale. Aga filosoofia on ülimalt tarvilik sellele inimestele, kellele on tõesti vaja tõde ja need inimesed on üksikud
4. Ratsionalism, tunnetusteoreetiline suund, mille järgi kõik tõelised teadmised pärinevad mõistuse enese omadustest. Kogemus on seejuures vaid mõistuse tegevuse ajend ja vähem väärtuslike teadmiste allikas. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Rene Descartes ,, Cogito ergo sum" (ma kahtlen, järelikult olen olemas). 5. Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. 6. Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks. Reaalsus on mitte materjaalne. 7. Fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni.
Sündis 1777. a Taanis Langelandi saarel Rudkjobingis vaeses apteekri peres. 12-aastaselt hakkas isa apteegis aitama. 1794. aastal astus Kopenhaageni ülikooli. 1798. aastal sai filosoofias doktorikraadi. Sai meditsiinidoktori kraadi. Reisis palju. 1804.a naases Taani. 1806. aastast Kopenhaageni ülikooli professor. 1812. lahkus uuesti Taanist. 1829. aastast Kopenhaageni tehnikaülikooli rektor. 1820. aastal avastas juhuslikult elektrivoolu toime magnetnõelale. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. 1825. aastal kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit. Kirjanik ja luuletaja.
s.t. looduse vormis 3) idee arenemine mõtlemises ja ajaloos ("vaimus") Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale on nii natsismi kui ka kommunismi vaimne isa tänapäevase eksistentsialismi alusepanija, taani filosoof Kierkegaard, lõi oma filosoofia teatavas mõttes vastukaaluks Hegeli omale marksismi filosoofilise külje alusepanija B. Russell ja G.E. Moore astusid heegelluse vastu välja; analüütiline traditsioon, mis valitses ingliskeelses filosoofias enamuse 20. sajandist mõjutanud teatavat parempoolset poliitilist mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale... heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia- hõlmavad suurt osa Hegeli- järgsest filosoofiast suur panus tunnetusteooriasse on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika rakendamisega ja teaduse aktuaalsete probleemide sügava analüüsimisega
6. Metafüüsika seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: a. Dualism b. Monism c. Emotivism d. Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? a. Induktsioon b. Deduktsioon c. Intuitsioon d. Falsifikatsioon 8. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias a. Teadmine on arvamuse sünonüüm b. Teadmine on tõene või väär väide c. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus d. Teadmine on illusioon 9. Mida arvasid tõest skeptikud, nt. Nietzsche? a. Tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel b. Tõde on ainult abinõu meie mõtteviisis, kuid seejuures äärmiselt vajalik c. Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda
midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? A) Induktsioon B) Deduktsioon C) Intuitsioon D) Falsifikatsioon 8. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? A) Teadmine on arvamuse sünonüüm B) Teadmine on tõene või väär väide C) Teadmine on põhjendatud tõene uskumus D) Teadmine on illusioon 9. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? A) Tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel B) Tõde on ainult abinõu meie mõtteviisis, kuid seejuures äärmiselt vajalik C) Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda
Tõeline ja erapooletu. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 32. Uuspositivism Kesksel kohal on siin teaduskeele ja verifitseerimise probleemid. Teaduskeel peaks koosnema lause aatomitest (“ See on…” lausetest) , millest moodustatakse siis keerulisemaid lause molekule. 33. Fenomenoloogia Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist (sealhulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks). See sõna tähistab eri käsitlustes üsna erinevaid filosoofilise uurimise viise või filosoofilisi distsipliine. 34. Falsifikatsioon - VÕLTSIMINE 35. Verifikatsioon- KONTROLLIMINE 36. Positivism Positivism (ld positivus – tegelikult antud, tõeline, tegelikkusel põhinev) on filosoofia suund, mis tekkis Prantsusmaal 19. sajandi 30
A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? A) Induktsioon B) Deduktsioon C) Intuitsioon D) Falsifikatsioon 8. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? A) Teadmine on arvamuse sünonüüm B) Teadmine on tõene või väär väide C) Teadmine on põhjendatud tõene uskumus D) Teadmine on illusioon 9. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? A) Tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel B) Tõde on ainult abinõu meie mõtteviisis, kuid seejuures äärmiselt vajalik C) Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda
ülimateks otsustajateks riigiasjade üle on filosoofid, kes sõelutakse kodanike seast välja vastavalt korraldatud haridussüsteemi abil. Suured filosoofid Tihti räägitakse ka "suurtest filosoofidest" või "filosoofia ajaloo suurkujudest". Nende all võidakse pidada silmas filosoofe, kes on mõtestanud erilise selgusega mõne pöördepunkti filosoofia ajaloos ning andnud mõistelise kuju millelegi, mida võib filosoofias uudseks pidada. Nt keskajal nimetati Aristotelest lihtsalt "Filosoofiks", kuna tema mõtted olid tolle aja filosoofias kõige aluseks. Tänapäeva filosoofid Tänapäeval on filosoofid enamasti seotud teadusasutustega ja nende edukust mõõdetakse sarnaselt muu teadustegevuse edukusega nt eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud artiklite arvu järgi või monograafia avaldanud kirjastuse või lõpetatud haridusasutuse prestiizikuse järgi.
Teaduses: universum ehk maailmaruum, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Poliitikas: kõrgem riigiametnik Kreetal (s. o. isik, kes hoiab linnas korda). Enamasti kuulub 10-liikmelisse kolleegiumi, mis on valitav üheks aastaks. Kosmos, Bioloogias kõrgekasvuline erinevates värvitoonides korvõieliste sugukonda kuuluv perekond, mille tuntuim esindaja on Ameerikast pärit aia-ilutaim harilik kosmos (Cosmos bipinnatus). Filosoofias: alates Anaximandrosest, Pythagorasest ja Empedoklesesest maailmakord, univer sum. Füüsikas: Päikesesüsteemi füüsika, Tähtede füüsika, Galaktikate füüsika Kosmos, kino Tallinnas Kosmos, Nõukogude Liidu kosmosesatelliitide seeria
· Kuidas on seotud materiaalne vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise vahekorra küsimus. Nimeta 3 põhjust, miks on see filosoofia põhiküsimus. · 1. ta määrab ära filosoofilise kooli kuuluvuse ühte kahest suunast · 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuuri arengule Millised on filosoofia põhiküsimuse 2 külge? · 1. kumb on esmane, kas olemine või mõtlemine, mateeria või idee · 2. kas maailm on tunnetatav. Mis on filosoofias mõiste "olemine"? · Olemine on filosoofiline mõiste, mida kasutatakse mateeria, välismaailma ja looduse tähistamiseks ja eristamiseks teadvusest ja mõtlemisest. Kuidas jagunevad filosoofid vastavalt põhiküsimusele? · Materialistid · Idealistid Nimeta 5 materialismi ajaloolist vormi? · Antiikaja materialism · Keskaegne materialism ehk nominalism · Mehhaaniline materialism XVII-XVIII · Vulgaarne materialism XIX · Dialektiline materialism Milline oli antiikaja
· 12-aastaselt hakkas isa apteegis aitama. Pere · Hans Christiani isa oli apteeker Soren Christian Ørsted ja ema oli Karen Hermansen · Peres oli 2 last, Hans Christian ja ta noorem vend Anders Ørsted · Anders Ørsted oli 1853-1854. aastatel Taani peaminister. Õpingud · Hans Christiani isa õpetas teda varajases eas kodus · 1794. aastal astus Hans Kopenhaageni ülikooli. · 1798. aastal sai filosoofias doktorikraadi. · Sai meditsiinidoktori kraadi. Õpetajaamet · 1806. aastast Kopenhaageni ülikooli professor. · 1812. lahkus Taanist. · 1829. aastast Kopenhaageni tehnikaülikooli rektor. Avastused · 1820. aastal avastas juhuslikult elektrivoolu toime magnetnõelale. · Ehitas esimese termoelektrilise patarei. · 1825. aastal tegi Ørsted tähtsa panuse keemiasse tootes esimest korda alumiiniumi.
Ateena,Sparta õitseaeg. Sõjaväekohustus, ühiskond meestekeskne. Olid linnriigid. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Peloponnose sõjad. Teatri suur tähtsus, Olümpia mängud. Filosoofia, ajaloo, matemaatika ja loodusteaduse tekkimine. Hellenism 338-30 eKr Rahvas enam ei saanud osaleda ühiskonnaelus. Idamaate kultuur hakkas mõjutama Kreekat. Kultuur elavnes, kaubeldi ja tegeleti käsitöödega.Luule muuutus populaarseks. Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi. Palga sõdurid. Filosoofias spetsialiseeriti. Museioni asutamine. Raamatukogude loomine.
Naturalism I. Suund filosoofias, mis käsitleb inimest kui füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusel kujunenud ja toimivat nähtust, kellel on peenekoeline võime ajuprotsesside ja sihipärase mõistusliku tegevusega kujundada eetilist, esteetilist ja spirituaalset maailma. Peaesindajaid: antiikajal – Lucretius (1. saj. e. m. a.), teos „Asjade loomusest“ (De rerum natura); 19. – 20. sajandil: hispaania-ameerika filosoof George Santayana (1863 – 1952), teoseid: „Ilu taju“ (1896, The Sense of Beauty), „Tõlgendusi luulest ja religioonist“ (1900, Interpretations of Poetry and Religion). II. Suund 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse kirjanduses. Erinevalt sellele eelnenud kriitilisest realismist (näiteks Balzaci looming), mis teostes rõhutas inimese sotsiaalset olemust, asetasid naturalistid ...
teadvusega. 4 Ta väidab, et: · materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; · inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat; 5 · inimese teadvuse olemuse mõistmiseks tuleb uurida ainelist maailma, mida iseloomustavad ühiskondlikud majanduslikud suhted. 6 Materialistlikus filosoofias võtab Marx sõna ka religiooni aadressil. Religioon on oopium rahvale, väidab Karl Marx. See tähendab seda, et religioon on üksnes lohutus nõrkadele. 7 Ta ütleb, et inimene loob ise religiooni mitte religioon ei loo inimest. Tegu on nõrkade väljamõeldisega. 8 15.2. Dialektika (Marxi ja Hegeli võrdlus) Kui Hegel rääkis vastuoludest inimese
nõudvad inimesed Kaubandus majandustegevus, mis on seotud kaupade ostmisega teistelt ja müümisega kolmandatele, ilma et neid ise oluliselt töödeldaks. Täiendkaup nt. inimene laseb omal juukseid lõigata, kuid loobub soengust. Raha üldtunnustatud vahetusväärtus ja maksevahend Riiklikult reguleeritav hind selle kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest inimene ei saa loobuda Liberalism suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud Majandus hõlmab ettevõteid ja asutusi, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Majandussüsteem majandamise kõige üldisemad põhimõtted
Muutused Filosoofias Kujunesid teadusteooriad, mis koigutasid tugevasti senist jumalakeskel maailmapilti. Osa inimesi poordus aga just senisest innukamalt usuliste otsingute teele. Sajandivahetusel levisid mitmesugused mustilised opetused. Muutused naiste elus Naised hakkaisd oma poliitiliste oiguste eest seisma, laienesid naistel voimalused haridust omada ja senisest rohkem hakati kaasa raakima kultuurimaailmas ja teadusmaailmas Leiutajad ja nende leiutised Charles Darwin(1809-1882) tootas valja opetuse, mis toi kaasa pohjaliku muutuse inimeste ettekujutusest maailmast Willhelm Conrad Rontgen(1845-1923)avastas x-ray kiired Ernest Rutherford(1871-1923)Kiiritusravi, tuumajoujaamad ja tuumarelvad Albert Einstein(1879-1955) relatiivsusteooria Dimitri Mendelejev(1834-1907) koostas nimekirja keemilistest elementidest ja tegi tabeli Louis Pasteur(1822-1895) uuris siberikatku ja sustis immuunsust loomadele selle vastu Sigmund Fre...
BE R 18 28 20 . NOVE 9. SEPTEM C. KARUS 2018 KRAHV LEV NIKOLAJEVITS TOLSTOI · OLI VENE KIRJANIK · JÄI ÜHEKSA AASTASELT ORVUKS, ÕPPIS JUURAT JA IDAKEELI · OLI OHVITSERINA KAUKAASIAS, VÕTTIS OSA KRIMMI SÕJAST · AVAS JASNAJA POLJANAS KOOLI TALULASTELE · 13 LAST, KELLEST VIIS SURI JUBA LAPSEPÕLVES (LISAKS ÜKS ABIELUVÄLINE POEG) LOOMING · KAJASTAB PEAMISELT VENE ELU, MIDA TA ISE NÄGI JA KOGES · TOLSTOILUS ON FILOSOOFIAS LEV TOLSTOI USULISEETILINE ÕPETUS · PÄRAST ROMAANI ,,ÜLESTÕUSMINE" ILMUMIST PANDI TOLSTOI KIRIKUVANDE ALLA · TEOSTE PEAKANGELASEKS OLI TÕDE · LOOMING ON ENESETUNNETUSE JA ENESEKASVATUSE KÕRGEIM KOOL · HILISEM LOOMING MÕISTIS HUKKA ÜLDISE ELUKORRALDUSE USKUS SÜGAVALT, ET INIMENE ON SUUTELINE TÄIELIKULT MUUTMA NII ISEENNAST KUI KA MAAILMA TUNTUMAD TEOSED · ,,SÕDA JA RAHU" · ,,ANNA KARENINA" · ,,KAUKAASIA VANG" - KOKKU ILMUS EESTI KEELES UMBES 250
Vajame uusi väärtusi Selleks, et seda teemat ühiselt arutada, tuleks kõigepealt lahata antud lause tähendust. Kõigile on arvatavasti selge selle fraasi kaks esimest sõna, kuid te ei pruugi teada kolmanda sõna tegelikku tähendust. Aga mida peaks siis mõistma väärtuste all? ---Väärtus on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile asjale või nähtusele on antud või selle juurde mingil muul viisil kuulub. Väärtuseks nimetatakse ka väärtustatavat eset või asja ennast, kuid väärtuste olemasolu tingimuseks on enamasti vajalik millegi teadlik või mitteteadlik väärtustamine kellegi poolt. Väärtuste vajalikkusest saab kõige paremini aru, kui jälgida Eestimaa tulevikku selle lapsi. Laste endi tähelepanekud annavad aimu, millest nad
Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Erinevalt modernismist pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil.Postmodernistlik liikumist võib leida eelkõige arhitektuuris, kirjanduses, kunstis, luules, filosoofias, humanitaarteadustes, sotsiaalteadustes ja linnageograafias Abstraktsionism ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest.Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust.
annaabi.ee 
