Pillimehed saatsid filmi saalis seda vaadates. 1927. aastal linastunud "The Jazz Singer", peaosas laulja Al Jolson, oli juba osaliselt helifilm. Kommertsmuusikal oli helifilmide puhul algusest peale suur vrtus reklaamina. 1977. aastal kirjutas Frank Churchill W. Disney "Lumivalgekese ja seitsme pialoisi" muusika. Kinoteek - nimekiri juba varem loodud muusikapaladest koos soovitusega, millist kugu, millise filmis toimuva tegevuse taustaks sobiks mngida. Charlie Chaplin kirjutas oma filmidele muusika ise. Ameerika filmide muusika tugineb ldreeglina mnele vga meeldejvale laulule, millest hiljem vib kujuneda ka iseseisev menulaul. Euroopa filmides on rohkem thtis muusika tervikuna. Eesti filmimuusikas on esindatud mlemad suunad. Kigi aegade populaarsemale Eesti mngufilmile "Viimne reliikvia" (1969) kirjutas muusika Uno Naissoo (koos Tnu Naissooga). Arvo Kruusemendi filmidele "Kevade" (1969) ja "Suvi" (1976) li muusika Veljo Tormis.
Teinud kaasa väga palju Saksamaa ja Rootsi filmides, arvatavasti tuntakse teda ära kõige rohkem King Arthur'ist. M Judi Dench Ta on võitnud oskari, 27 auhinda ja olnud 48'sal kandideerimisel. On teinud kaasa enamustes Bond'i filmides. Lavastaja: Martin Campbell Ta on lavastanud ka eelmiseid Bond'i filme. Samuti on ta lavastaja The Legend of Zorro ja The Mask of Zorro'le. Tootjad: Barbara Broccoli Tootja ka paljudele eelmistele Bond'i filmidele. Sama kehtib ka järgmine aasta tulevale uuele filmile. Michael G. Wilson Tootja ka paljudele eelmistele Bond'i filmidele. Sama kehtib ka järgmine aasta tulevale uuele filmile. -- Nagu ikka jätkati filmis James Bond'i tegelaskuju, seekord siis oli näitelaks Daniel Graig, kes sai tööga väga hästi hakkama. Seekordset osa filmiti ülemaailma järgmises kohtades: Miami, Ocean Club, Lago Di Comi (Itaalia), Veneetsia, Madagaskar jne. Filmile paneks hindeks 10/10 Piisavalt
Lisaks, niinimetatud ,,tummfilmid" ei olegi kunagi olnud tummad, sest algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat. Tihtilugu on kasutatud muusikat filmis olevate pingeliste hetkede muutmist publikule veelgi teravamaks. Eriti hästi on sellega hakkama saanud vanameister Alfred Hitchcock oma filmiga ,,Psühho". Sellele filmile kirjutas muusika mees nimega Bernard Herrmann, kes on ka komposeerinud muusikat ka teistele Hitchcocki filmidele nagu ,,Vertigo" ja ,,Linnud". Eriti ohtralt valati mees üle kiidusõnadega peale ,,Vertigo" esilinastumist tema meisterliku töö eest. Minu lemmik on ,,Tom & Jerry" multifilmis kasutatavad heliefektid kõige paremad. Kogu muusika on orkertri tehtud ja seda nii hästi. Minu arvates on muusika filmis väga oluline, sest ilma selleta on raske filmi ette kujutada ning kui keerata heli maha ja lihtsalt vaadata filmi, ei ole see üldsegi atraktiivne ja muud
Musikaalse poisina soovitas lauluõpetaja tal muusikat õppima minna ning muretses talle ka koha Tartu Ülikoolis trompeti õppimiseks. Sellega ei olnud rahul Arvo isa, kes oli põllumees. Ta tahtis, et poiss õpiks ära mõne ameti. Nii otsustas ta minna Rakvere kommertskooli kaubandust õppima. Huvi filmikunsti vastu tekkis tal okupatsiooniaastatel, mil koolitööst jäi palju vaba aega. Lisaks oli Arvol küljes ka näitlejapisik. Koos teiste näitlejatega käis ta välismaa filmidele eesti keels peale lugemas. Peale kooli lõpetamist soovis Arvo minna filmindust õppima , kuid nendest plaanidest ei tulnud midagi välja. Selle asemel viis tee teda A. V. Lunatsarski nimelisse Riiklikku Teatrikunstiinstituuti (GITIS) Moskvasse. Seal õppis ta suure hoole ja püsivusega ning teenis välja Stalini-nimelise stipendiumi. GITIS- ele järgnevad näitlejapraktika Tallinna Riiklikus Draamateatris kus ta tööta kaheksa aastat. 1961. aastal läks ta Leningradi, kus
Vestern Vestern on kunsti üks žanre, mille tegevus leiab tavaliselt aset 19.sajandi teisel poolel Metsikus Läänes. (1) Suurem osa vesterni filmidele omaseid tunnuseid on võetud 19.sajandi populaarsetest vesterni ilukirjandusteostest, mis olid menukad enne kui vestern film sai populaarseks žanriks. Tavapärases vesterni filmis on peategelaseks mees, kes on kauboi, püstolikangelane ja pearahakütt ja keda illustreeritakse kui üksireisivat rändajat, kes kannab Stetsoni mütsi, kaelarätikut, kannuseid ja nahkpükse. Kauboid kannavad igapäevaselt kaasas revolvrit või vintpüssi,
Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Ta oli 19701975 Noorsooteatris muusik ja 19751991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Ehala on kirjutanud muusikalid "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975) ja "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987) ja "Nukitsamees" (1998). Koos saksofonisti Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele dzässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta dzässikontserte klubides ja kontserdisaalides. Muusika plaadid
erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis ,,Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Oli aastatel 1970-1975 Noorsooteatris muusik ja 1975-1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Olav Ehala on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Olav Ehala on kirjutanud muusikat filmidele ja kasutanud sedasama muusikat ka oma muusikalides. Muusikafilmide ,,Nukitsamees" (rezissöör Helle Karis, 1981) ja ,,Karoliine Hõbelõng" (rezissöör Helle Karis, 1984) laulud on muutunud ülipopulaarseks. TUNTUMAT FILMIMUUSIKAT P. McCarrtney ,,Live and Let Die" B. Adams ,,I Do It For You" E. John ,,Can You Feel the Love Tonight"
............................................................................................................20 2.1. Küsitlus 131. lennule ja tulemused.......................................................................20 2.1.1. Filmivaatamise sagedus.................................................................................20 2.1.2. Millal filmimuusika alguse sai......................................................................21 2.1.3. Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima.......................................22 2.1.4. Filmimuusika funktsioone iseloomustavad väited........................................22 2.1.5. Filmimuusika loojatega seotud filmide ära tundmine...................................23 2.1.6. Küsitluses mitte mainitud filmimuusikute tundmine.....................................25 2.1.7. Eesti filmimuusikat kirjutanud heliloojate tundmine....................................26 2.1
Tristan ja Isolde 12. sajand Põhineb keltide legendil, mis sai populaarseks keskajal prantsuse luule kaudu. Jutustab armastusest Cornwalli rüütli Tristani ja Iiri printsessi Isolde vahel. Põhineb tõenäoliselt romantilisel lool kuningas Arthurist, rüütel Lancelotist ja kaunist Guineverest. Võib pidada üheks romantilisemaks armastuslooks keskajal SISU Teos on olnud aluseks mitmetele muusikapaladele, filmidele ja maalidele. MUUSIKA Saksa helilooja Richard Wagner kirjutas 1859 valmis ooperi “Tristan ja Isolde” Loost on inspiratsiooni saanud ka mitmed 20.sajandi muusikud FILMID “L'Éternel Retour” 1943 “Tristana” 1970 “La Femme d'à côté” 1981 “Tristan and Isolde” 2006 KUNST Salvador Dali “Tristan and Iseult” Aubrey Beardsley “Isolde” TÄNAN KUULAMA ST
Olav Ehala (1950) Sündinud 1950. Esmajoones on tegemist helilooja ja pianistiga, kuid märkimisväärne on ka tema pedagoogiline tegevus. Lõpetas Tallinna konveravtooriumi Eugenkapi käe all ning alates 91. aastast on ise seal õppejõud. Väga palju on teinud muusikat filmidele ja näidenditele Lavateosed: Nukitsamees, Buration, Jhonny, multifilmid:,, Eine murul,,; ,,Aeg maha,, ; ,,Lotte,, ning filmid: ,,Karoliine hõbelõng,, ,,Don Juan Tallinnas,,. Tihe kööstöö on tal olnud ansambliga, Kiigelaulukuuik See ansambel ongi salvestanud peamiselt Ehala laule. On saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, preemiaid. Aastal 2006 valiti ta Eesti heliloojateliidu esimeheks. Hüüdnimeks on Olku. Omalajal mängis popansamblis ,,Kristallid,, Tuntuimad Laulud: 1
Fifth level Minimalismi teerajaja Looming Cornell University filosoofia Julliard School of Music Mills College Õppis mängima aafrika trumme (Institute for African Studies at the University of Ghana) Balinese Gamelan Semar Pegulingan and Gamelan Gambang in Seattle, WA Studied Hebrew cantillation in New York City and Jerusalem, Israel. Steve reich Lõi paljudele filmidele lugusid (nt. Plastic Haircut) 1965 Esimene suurem teos ,,It' gonna rain" Kindlasti mõjutasid teda teised heliloojad nagu John Adams ja King Crimson ja ansamblid : Tortoise, Do Make Say Think jne. Steve'i muusika oli inspiratsiooniks tehno muusikutele Teoste iseloomustus Kasutas lindimuusikavõtteid, avastades sel kombel faasinihktehnika Tonaalne harmoonia Ühtlne rütm Oluline on hääl Tuntud teosed ,,Different trains" http://www.youtube.com/watch
Sissejuhatus · Stephen King on tänapäeva üks populaarsemaid ja paremini müüvaid autoreid kogu maailmas. · King kombineerib oma lugudes psühholoogilise trilleri elemente, ulmekirjandust, paranormaalseid nähtusi ja detektiivi teemasid. · Olles sõltuvuses loetletud elementidest, segab ta sisse eredaid igapäevaseid seiku. · Stephen King, kes on peamiselt tuntud oma romaanide järgi, laiendab oma silmapiiri kirjutades filmidele käsikirju, mitteilukirjandust, autobiograafiaid, lasteraamatuid ja lühijutte. · Kuigi King on tuntud oma romaanide "The Stand" ja "IT" järgi, on tema parimateks töödeks just lühijutud nagu "The Body" ja "Quitters Inc." · Kingi teosed on nii võimsad, sest ta kasutab oma kogemusi ja vaatlusi igapäevaelust. Kingi elulugu · Stephen Edwin King sündis 21. septembril 1947ndal aastal Portlandis, Mainis.
Urmas Lattikas Karina Romanova Jelena Rozinko Anton Rybkov Jevgenija Korsunova Urmas Lattikas Sündis 17.08.1960 Tapa Helilooja, dzässipianist ja ansamblijuht. Lattikas on kirjutanud sümfoonilist, koori- ja instrumentaalmuusikat, muusikat filmidele ja lavastustele. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Aastast 1982 tegutseb Urmas Lattikas pianistina omanimelises dzässkvintetis, millele kirjutatud muusikast on osa ilmunud kogumikel "Hämaras toas" (Melodija, 1986) ja "Freedom to love,
• Teda huvitab aegruumi sügavuse tunnetamine ja tabamine • Ei komponeeri palju • Helide süvenenud kuulamine ja kõlavarjundite leidmine • Varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas kammermuusika • Heliloomingus leidub prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni • Käsitleb värvikalt puhkpille • Ainus suurem orkestriteos "Sula“- jõuline pilt loodusstiihiast • Helilooja filmidele “Somnambuul” ja “Kirjad inglile” Tunnustused • 1998 teos "à travers" UNESCO heliloomingu- rostrumil Pariisis 2. koht • 2000 Heino Elleri nim preemia • Tema muusikat on esitatud paljudes eri maades nt festivalil “Varssavi kevad” • 2004 Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemia • 2005 Aasta Muusik • 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk • Orkestriteos "Sula" pälvis Young Composers Awardi • 2012
Filmi vaatamise tegi huvitavamaks see, et filmi jaoks pidi tõmbama oma telefoni äppi, mille pidi kinos käivitama. Äpp näitas teatud hetkedel tekstsõnumeid, mis selgitasid süzee tähtsaid sündmusi, mis muidu oleksid jäänud segaseks. Filmi vaadates ma tegelikult keskendusin rohkem telefonile kui filmile. Mitme meediavahendiga filmi vaatamine on küll innovatiivne idee, kuid minu arust mitte alati hea. See ei sobiks paljudele filmidele nagu komöödiatele, kuid selle filmi õhkkond ja teema sobisid sellega väga hästi kokku. Kinos nägin ka, et äppi kasutasid vähesed, kuna nende seadme tarkvara versioon oli aegunud. Kui teha selline äpp filmile, peaks seda saama kasutada kõik kes filmi vaatavad. Paneb mõtlema see, et kasutusel olevad kommunikatsioonivahendid võimaldavad igaühe saladusi teada saada ja neid kurjalt kasutada. Filmis tegi üks õpetaja enesetapu kuna kõik said
I loominguperioodi suuremad teosed on kaks sümfooniat, millest laiemat tähelepanu äratas esimene, alapealkirjaga ,,Polüfooniline". Sagedamini mängitavaks teoseks on aga Perpetuum mobile. See on efektse dünaamilise tõusuga lühike orkestriteos, mis saab alguse justkui tühjusest, kasvab rütmide ja kõlade tihenedes tohutu kulminatsioonini ning hääbub siis uuesti. Arvo Pärt on ka üks viljakamaid lastekomponiste. Ta on loonud muusikat nii lastenäidenditele kui ka filmidele. Sellest muusikast koostas ta ka klaveripalade kogumiku. Tema silmapaistvam teos on kantaat ,,Meie aed". Arvo Pärdi teine stiiliperiood erineb esimesest, kuna teisel perioodil on originaalses muusikalises sümbioosis praegusaegne ja eelnevate ajastute muusika, esimesel perioodil aga huvitasid teda vaid nüüdisaegse muusika suunad. Teoste sisu muutus religioossemaks, lisaks sügav huvi keskaegse kirikumuusika vastu. Teoste faktuur on polüfooniline. Teoste tähtsaimaks ehituselemendiks on
Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011). Tunnustused 2000 Heino Elleri muusikapreemia 2004 aasta ema valimiste üks 4 finalistist 2004 Eesti aasta muusik (Eesti Raadio valis 23. korda) 2004 Valgetäht V klass 2004 150 000 krooni suurune kultuuri aastapreemia 2006 Noore kultuuritegelase preemia Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Kuulamine Anastatica (2011):
1970–1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975–1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor ning oli 2001–2014 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2001 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks 3 Looming Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.
Muusikal Cats Sügisel käisin Tartus Vanemuise teatris vaatamas muusikali ,,Cats". Muusikali autoriks on Andrew Lloyd Webber, kes on peale ,,Cats'i" veel kirjutanud terve hulga muusikale nagu näiteks, ,,Jesus Christ Superstar", ,,The Woman in White", ,,Starlight Express", ,,The Phantom of the Opera", ,,Aspects of Love" jpt. Veel on ta kirjutanud muusika filmidele ,,Gumshoe" ja ,,The Odessa File". Lloyd on pälvinud 7 Tonyt, 3 Grammyt, 6 Laurence Olivier auhinda, Kuldgloobuse, Oscari, Emmy, Praemium Imperiale'i ja Richard Rodgersi auhinna silmapaistvate tulemuste eest muusikaliteatris. Webberi muusikal ,,Cats" on tänapäevaks väga suurt menu kogunud ja üks aegade mängitumaid muusikale, mille esilinastused toimusid Londonis West Endis 11. mail 1981 ja New Yorgis Broadwayl 7. septembril 1982 aastal. Muusikali ,,Cats'i" aluseks on Thomas
LaVey Satanistid ja inimohverdused Tänu väljamõeldud legendidele, juttudele, hollywoodi filmidele ja teadmatutele kristlastele on välja kujunenud tõekspidamine et satanistid peaksid armastama loomade -ja inimohverdusi, kuigi ohverdamine on absoluutselt kohutav, absurdne ja ebaloogiline tegu satanisti jaoks - Satanistlikus piiblis on muidugi seda ka arutatud - Satanistlik piibel arutab seda teemat kui maagiat. Ei ole olemas sellist asja nagu verejanu, ajaloo vältel on tehtud loomade - ja
Filmi alguses jahib Bond pearahakütti, kes varastas kõvaketta, mis sisaldas katte all olevate agentide informatsiooni. Moneypenny peab tulistama pearahakütti, aga laseb Bondi. Kuna agentide töö ei too enam tulemusi, tahab riik, et MI6 sulgetaks. Treiler https://www.youtube.com/watch?v=iGng9NLo37Y Helilooja Thomas Montgomery Newman sündis 1955. aastal Ameerikas. Thomas Newman on kirjutanud muusika sellistele filmidele nagu "Kalapoeg Nemo", "Tabamatu ilu", "Tuhkatriinumees", "Väikesed lapsed" ja"Fenomen" ja väga paljud teised. Ta on võitnud kuus Grammy auhinda, Emmy auhinna ja kaks BAFTAt. Ta on kas saanud Richard Kirki auhinna. Filmimuusika Filmi tunnusmuusika on ,,Skyfall" Adelelt. Filmis esines ka laule Charles Treneti 1938. aasta laul "Boum !", John Lee Hookeri laul "Boom Boom". Laul sai 2013. aasta Parima Originaalse filmimuusika auhinna.
1) 2)Klaus Badelt on helilooja, kes on sündinud 1968 aastal Saksamaal Frankfurtis. Ta alustas muusikalist karjääri komposeerides muusikat paljudele edukatele filmidele ja reklaamidele oma kodumaal, kuid peagi leidis Badelt oma tähesäre. ,,Ma hakkasin tööle koos Saksamaa produtsendiga, kelle nimi on Ralf Zang. Ta andis mulle võimaluse ajal, mil ma polnud veel mitte midagi teinud. Ta andis mulle tööd insenerina, seega ma produtseerisin plaate ja artiste... Me tegime tuhandeid reklaame. Ja siis ma hakkasin edasi töötama televisiooniga ja mõndade filmidega," räägib Klaus Badelt intervjuus.
valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Tegevus toimub ühes tavalises Eestimaa külas. Film kajastab kunagist elu Eestis. Loo peategelane on noor talutüdruk Liina, kes on armunud külapoissi Hansu. Hans on aga armunud peenesse mõisapreilisse. Antud teos oli väga omapärase ülesehitusega, palju ootamatusi ja põnevust. Loomulikult oli ka palju huumorit ja roppust, mis kõik on enamasti Eesti filmidele omane. Pildiliselt on "November" hämmastav ja ebamaine. Käsitletud olid suurimad selle aja probleemid 15. ja 16. sajandil. Kuidas vaesamad rügasid talutööd teha, pidid katkuga võitlema ja rikkamate eest tehti kõik ära. Elati uhketes majades. Mina tooks välja ühe sellise probleemi, et film oli tehtud Andrus Kivirähki teose "Rehepapp" järgi. Mina ei ole seda raamatut kunagi lugenud, mis tähendab, et oli väga keeruline filmist aru saada. Peale nende, kes
hetked, hetked mil näidatakse, et perel on suur tähtsus kuid raamatus kirjeldatakse ka tegelaste emotsioone ja tundeid, mida keegi mõtles kui keegi tegi või ütles midagi ja just see teeb raamatu lugemise põnevaks, et tead mis toimub tegelase peas. See tekitab just kui ühenduse tegelasega. Linateoses antakse tegelase välimus edasi näitleja poolt, raamatus saab iga inimene seda ise fantaseerida. Filmidele seab suure piirangu tehnoloogia võimekus, inimese fantaasia on hetkel tehnoloogiast palju parem ning seepärast, ei suuda anda meile linateos edasi nii häid efekte kui me ise oskame neid ette kujutada, kuigi tehnoloogia areneb sinna suunda, et varsti on kõik filmid ruumiliselt ja isegi nelja dimensioonilised, mis tähendab, et vihma saju korral saab ka filmi vaataja märjaks. Raamatu "Harry Potter" filmis on efektid edasi antud väga hästi, sest filmil oli väga suur eelarve,
Siis läks ta õppima kitarri. 16-aastaselt omandas ta filosoofia hariduse. Ta mängis džässi oma sõpradega nädalavahetuseti, kui tal ei olnud kooli. Ta hakkas katsetama asjadega, et tekitada häält. 1960ndad See oli esimene kord, mil Steve Reich kuulis sellisest asjast nagu kaheteisthelitehnika ehk dodekafoonia. Dodekafoonia on 12 järjestikusest helist koosnev pala. Toon siinkohal näite dodekafooniast: https://www.youtube.com/watch?v=jn7Ud_8-xk8 Kuuekümnendatel tegi ta ka filmidele tunnusmeloodiaid. Siis kirjutas ta ka oma esimese loo “It’s gonna rain”. Tal tuli esimest korda välja see, et hääled hakkasid koos minema, aga üks hetk olid nad vastupidid ja siis sulandusid jälle kokku. Selle parimaid näiteid on “Piano phase”. Ta hakkas katsetama erinevaid viise, kuidas inimese keha suudab hääli teha. 1970ndad Võttis ette viie nädalase reisi, kus õppis trummi. Peale seda sündis tal pala “drumming”. Seda lugu peetakse tema uueks alguseks karjääris
tulnud juudi päritolu rezissöör Herbert Rappaport. Riigitruu professionaalse kineastina oli tema ülesandeks näidata, kuidas tuleb teha ideoloogiliselt õigeid filme. Esimese Nõukogude Eesti mängufilmina lavastaski Rappaport poliitilise salongidraama Eesti intelligentsi ümberkasvamisest nõukogudemeelseks "Elu tsitadellis" http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=d8yzMvTcrvc#! Eesti tuntumad filmimuusika kirjutajad: Uno Naissaar, kes on kirjutanud muusika filmidele:´´Viimane reliikvia´´,´´Kunksmoor ja kapten Trumm´´ Veljo Tormis: ´´Libahunt´´,´´Kevade´´, ´´Suvi´´ http://www.youtube.com/watch?v=fYHVKvHhGlU Fimimuusika mulle: Olen vaadanud paari tummfilmi (´´Noor pensionärr´´) ja neist on ikka päris raske aru saada, seega on filmimuusika minule väga tähtis, et ma paremini mõistaks filmi sisu. Filmimuusika paneb mind filmi paremini sisseelama, kui on õudne koht ja muusika vastav, siis on ikka päris kõhe tunne, või
• Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. • Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. • Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). • Kirjutanud ka suurvorme. • Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011). • Tema töödes on aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse spektraalmuusika, IRCAM’i eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregorikoraali ja ida muusika kajastused. • Kasvades välja rafineeritud kõlatöötlusest, on Tulve vormikujundus “voolav” – pigem protsessina antud kui arhitektooniline. Veel • Jaan-Eik Tulve on tema abikaasa.
viisid 1895. aastal läbi esimese seansi omaloodud filmiprojektoriga, mida nimetati kinematograafiks. · Thomas Edison oli aasta varem leiutanud kinetoskoobi, seda sai kasutada liikuvate piltide vaatamiseks piiluaugu kaudu. · Esimesi filme kanti ette pildiribasid kiiresti läbi lapates, et tekiks ühtlane liikuv pilt. · Filmid olid mustvalged, helitud ja tõsielulised. Filmikunsti areng · Vendade Lumiere'ide leiutatud mustvalgetele filmidele lisati 1920. aastail heli. · Järgnevatel aastakümnetel loodi värvifilmid. · Filmitehnika muutub eraldi kunstiliigiks. · Enne Esimest maailmasõda hakati näitama menukaid kirjandusteoseid, kus tegi kaasa paljud tuntud kirjanikud ja näitlejad. · Tuntutuim lavastaja ja näitleja oli Charlie Chaplin ning joonisfilmi suurkujuks kujunes Walt Disney. · Järgmine aastakümme oli helifilmide kujunemiseaeg. Filmikunsti areng
näidati ühte filmi pikkusega 85 minutit. 9 Joonis 7: Kanal 11 filmide näidatavus päevas tundides Joonisel nr 8 on märgitud TV3 filmide näidatavus iga nädalapäeva kohta tundides. Kõige erilisemaks kanaliks võib pidada TV3 just sellepärast, et see on ainuke neljast kanalist, mil kolmapäeval ja ka neljapäeval ei näidatud ühtegi filmi. Kõige rohkem eetriaega oli filmidele pühendatud pühapäeval ja seda 595 minutit. Joonis 8:Kanali TV3 filmide näidatavus päevas tundides Joonisel nr 9 on märgitud kanali TV6 filmide näidatavus iga nädalapäeva kohta tundides. TV6-s oli teisipäeval kavas üks film, mille pikkuseks on 90 minutit. Neljapäeval näidati filme 270 minutit. 10 Joonis 9: Kanali TV6 filmide näidatavus päevas tundides
emigreerus 1980. aastal Berliini. Loomingus kasutab uusi kompositsiooni võtteid - dodekafoonia, aleatoorika, kollaaz. Loomingu esimesel perioodil huvitub barokkmuusikast ja seob selle uuenduslikuga. Kirjutab põhiliselt instrumentaalmuusikat. Näited: "Partita" (neoklassitsistlik) "Diagrammid klaverile" "Nekroloog" "Kollaaz BACH" 2 sümfooniat (1. Sümfoonia "Polüfooniline") - dodekafoonia kasutamine. Kirjutas ka muusikat lastenäidendtele ja filmidele. Tema muusikas on oluline sisu, mitte kompositsiooni tehniline stiil, talle on omane tugev väljendusjõud ja suur seesmine pinge. Loomingu teise perioodi stiil ja teosed on nii erinevad, et neid võiks pidada kahe erineva autori teosteks. 1) Teisel perioodil tundis Pärt sügavat huvi kirikumuusika vastu. Tunda on ka maailmataju rahulikumaks muutmist. Näited: 3. sümfoonia "Laul armastatule" - kantaat sümfoonia. 2) Teise perioodi teoste faktuur on polüfooniline, kuhu on ühendatud
-üldinimlikke, surma ja armastuse teemat käsitlevad kooriteosed ''Kullervo sõnum'' / ''Tormise mere loits''/ ''Sampo tagumine'' (filosoofilised helitööd, milles kajastub mütoloogilise inimese kogu maailm) -ballaad ''Piiskop ja pagan'' solistidele ja meeskoorile (põhineb keskaegsel sekventsil ja runolaulul) -kantaat solistidele, segakoorile, sümfooniaorkestrile ''Sünnisõnad '' (ühendas kõik rahvaviisidel põhinevad lõigud) -kirjutas muusikat filmidele ''Kevade''/ ''Indrek''/ ''Suvi''/ ''Naine kütab sauna'' -jätkab Mart Saare ja Cyrillus Kreegi rahvaviisikäsitlust
Tänapäeval noored tahavad liiga kiiresti saada täiskasvanuks. Ja kui kunagi ajaloos oli häbi enne abiellu süütuse kaotamine või mitme mehe pidamine siis tänapäeval pole enam vahet ja see pole häbi. Kurb on, et vahekord pole enam armastuse sümbol, vaid tehakse ükskõik kellega. Arvan, et noorte nii suur seksuaal elu iha on tulnud telekatest, arvutitest, reklaamidest jne. Seal saab vabalt igasugustele porno filmidele ja piltidele ligi. Näiteks vahepeal lähed internetti ja äärtes on reklaamid kus poseerivad paljad naised. Sealt lapsed õpivadki. Või ka pidudel alkoholi tarbimine sest joobes inimene või kõike teha ja eriti linna pidudel omane joodetakse noored täis ja hommikul ärkavad nad juba mõne võõra voodis. Kuna paljusde vanemad töötavad päevad läbi siis vanemad võib-olla ei märka, mis nende lapsega toimub ja kui märkavad siis on liiga hilja
Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu. Olav Ehala on kirjutanud muusikat paljudele filmidele: "Nukitsamees", "Karoliine hõbelõng", "Don Juan Tallinnas", "Kapsapea", "Vana daami visiit" ja "Lotte reis lõunamaale". Samuti muusikat teatrilavale: "Lumekuninganna", Kümme neegrit", "Memme musi", "Thijl Ulenspiegel" ja "Buratino". Lisaks esineb Ehala pianistina ning osaleb ansamblite töös. Tihedam koostöö seob Ehalat ansambliga Kiigelaulukuuik, kus ta 1989. aastast tegutseb helilooja, klaverisaatja ja arranzeerijana.
Aastatel 1970-1973 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Olav Ehala on Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige. Ehalat kutsutakse mitmel pool tema hüüdnimega Olku. Haridus 1969. lõpetas ta Tallinna Muusikakooli. 1974. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Looming Suured menukid tema teostest on pärit filmidest (kirjutanud muusikat ligi 60 filmile; kõige rohkem Priit Pärna filmidele, mis on pälvinud ka rahvusvahelisi auhindu). Kirjutanud veel muusikat erinevatele, ligi 50 näidendile. Suurem osa Noorsooteatrile. Paljud lood kõlanud ka laulupidudel. Suurema osa loomingust moodustab lastemuusika. Loomignus tähtsad kaunistusterikas meloodia, isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Muusika loodud peamiselt eestikeelsetele tekstidele, eriti Juhan Viidingu ja Leelo Tungla loomele. Looming Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d: "Olav Ehala
„ Klaverikontsert“. 21- aastaselt käis ta juba kontsertvälisreisidel. 1985. aastal lõpetas Sisask Rene Eespere kompositsiooniklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumi. Urmas Sisask kolis Jänedale ja samal aastal valmis ka tema esimene sümfoonia. (Miksike, 2015)(Wikipeedia, 2015) 2.LOOMING Urmas Sisask on kirjutanud kooriteoseid, kammermuusikat, orkestriteoseid ja palju muusikat lastele. Ta on teinud ka erinevaid muusikaid filmidele, näiteks Rein Marani loodusfilmidele. (Opetaja, 2015) Sisask on saanud inspiratsiooni universumilt, mis kajastub ka tema loomingus. Ta on ise öelnud: "Galaktikad, tähed, planeedid, komeedid eksisteerivad meist sõltumatult. Neil on oma ajalugu, teekond, oma siht ja suund. Nad on meid armastusega loonud, seetõttu jääb üle ainult alluda kosmilistele seadustele ja tunda rõõmu meile antud olemisest." (Opetaja, 2015)
Ta on olnud Ungari Riigiooperi balleti kunstiline juht ning Viini Riigiooperi balletidirektor.Kostüümid ja lavakujunduse on seadnud Rita Velich, kes on Ungari Riigiooperi peakostüümikunstnik ja kujundanud kostüüme erinevatele lavastustele erinevates žanrites. Lavakujunduse seadmisel osales ka Kentaur Ungarist, kes on pälvinud ka Ungari Teatrikriitikute auhinna parima lavakujunduse eest.Lisaks arvukatele kujundustele Ungari teatrites on ta dekoratsioone kujundanud ka telesaadetele ja filmidele. Muusika on kirjutanud Tibor Kocsak Ungarist.Ta on kirjutanud muusikat ligi viiekümnele lavateosele ja on Madachi teatri muusikajuht. Dirigeeris Erki Pehk. Peaosa mängis Estonia teatri esibaleriin Eve Andre. Samuti osalesid etenduses Tallinna Balletikooli õpilased. Etendus põhieb vendade Grimmide samanimelise muinasjutu ainetel. Jacob Ludwig Karl Grimm ja Wilhem Karl Grimm on saksa lastekirjanikud, kelle jutukogumikud on väga populaarsed ülemaailma.
Eriti värvikalt on ta käsitlenud just puhkpille. Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Kirjutanud ka suurvorme. Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011). Aastast 2000 on ta Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tunnustused: ·2000 Heino Elleri muusikapreemia ·2004 aasta ema valimiste üks 4 finalistist ·2004 Eesti aasta muusik (Eesti Raadio valis 23. korda)
Haruhiko Higami on fotograaf. Ta on töödanud telestuudios, fotograafina reklaamiagentuuris ja fotostuudios. Higami on alates 1980. aastate lõpust töötanud filmide ja animefilmide kontseptsioonifotograafina ja võttepaigas otsijana. Filmikeskkondi välja töötades toetub ta isiklikule fotopangale, mis on kujunenud reisidel pildistatud võõtastest kultuurikeskkondadest ja inimestest. Mamoru Oshii on üks Jaapani silmapaistvamaid rezissööre. Tänu tema filmidele on animele iseloomulikud elemendid saanud üldtuntuks ka Jaapanist väljaspool. Tema kinematograafia kõige olulisemaks elemendiks on taust. Seetõttu rõhutab Oshii ka filmi tootmisprotsessi eelkõige kompositsiooni- ja taustaloomeetappi. Oshii joonistab filmitegemise käigus kogu piltstsenaariumi ise. Oshii käe alla valminud materjal kannab tema signatuuri koerapeaga templit. Kokkuvõtteks võib öelda seda, et need Jaanpani anime filmide loojad on väga andekad. Kõigi
Kirjutanud kõikidele kooriliikidele. Koorilooming jaguneb folkloorseks ja mittefolkloorseks. Põhiomadusteks on rahvuslik helikeel ja tundelaad. Sageli ühendab rahvamuusika tänapäeva võtetega. On tuntud nii meil, kui ka välismaal. Vokaalteoste aluseks on nii eesti kui ka soome- ugri hõimude muusika. Loomingus on esikohal vokaalteosed, kuid ta on ka viljelenud instrumentaalzanreid ning kirjutanud muusikat sõnalavastustele ja filmidele. ,,Meestelaulud", ,, Eesti kalendrilaulud" ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulaud", ,,Jaanilaulud". ,,Naistelaulud", ,,Eesti ballaadid", ,, Luigelend", ,,Kevad", ,,Suvi", ,,Libahunt".
ning sõnad. Üheks põhjuseks sellele on asjaolu, et rahva huvi oma keele säilitamise suhtes pole enam sama, mis paarkümmend aastat tagasi, nagu ka raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu," kus inimesed läksid uuendustega kaasa ega viitsinud enam vaeva näha ussisõnadega ja neil polnud enam huvigi, sest ilma sai kergemini. Tänapäeval pigem kaldutakse inglise keele poole, kuna seda räägitakse hetkel maailmas väga palju ning sellega puutub väga tihti kokku tänu reisimisele, filmidele, muusikale ja nii edasi. Ka ülikoolid ja tööandjad hindavad tänapäeval kõrgelt inglise keele ja vene keele oskust, ning paljud lausa nõuavad nende oskust, mis paneb inimesi aina enam neid võõrkeeli õppima. Seetõttu jääb paraku eesti keel tagaplaanile, mis võib lõpuks viia keele hääbumiseni. Inglise ja vene keele mõju ja tugevnevat võimu eesti keele üle on näha kõikjal. Kauplused on täis inglise ja vene keelset kirjandust, Eestit esindatakse Eurovisioonill
Chaplin, sõber Douglas Fairbanks ja abikaasa Oona O Neill. Kõrvaltegelasi oli veel väga palju. Teoses esineb palju probleeme, kuna tegu on biograafiaga. Näiteks kuulsusega kaasnev pahupool ja keerulised olud ühiskonnas maailmasõdade ajal. Raamatu autoriks on peategelane Charles Chaplin ise. Ta on kahtlemata 20. sajandi tuntuim komöödiafilminäitelja ja -lavastaja. Ta oli fenomenaalne isik, kuna kirjutas stenaariumid, mängis peaosi, lavastas, produtseeris ja kirjutas filmimuusika oma filmidele ise. Kõige kuulsamaks sai ta oma Hulkuri rolliga. · Teie olete vallutanud maailma ja ta jääb ka edaspidi teie jalge ette, kuid ainult sel juhul, kui oskate ja suudate jääda temast väljaspoole. Lk 177 · Raha on väärt ainult unustamist. Lk 191 · Kuid mis see elu muud ongi, kui pidev vastuolu, mis meile eales puhkust ei anna. Lk 210 · Ma ei usu, et sugutund oleks inimese käitumises määrav tegur. Külm, nälg ja vaesuse häbi
Talle pühendas Chaplin ühe oma filmidest. Chaplini esimene täispikk mängufilm oli „Väikemees”. See film ületas kõik lootused ja tõi sisse tolle aja kohta hiigeltulu, üle miljoni dollari. Chaplini kuulsaimad filmid on Kullapalavik, Tsirkus, Suurlinna tuled, Moodsad ajad ja Suur diktaator. Kui filmitööstustes tekkisid sellised uuendused nagu heli ja värvid, siis sellega Charles algselt kaasa ei läinud. Ta pidas seda filmikunsti jaoks ebaloomlikuks. Kuid hiljem lisas ta oma filmidele siiski taustamuusika. 1960ndate aastate lõpus, pärast oma viimase filmi „Krahvinna Hong Kongist“ valmis saamist, hakkas Chaplini tervis tasapisi halvenema. Tal tekkisid raskused suhtlemisega ning peagi hakkas ta kasutama ratastooli. Chaplin elas 88- aastaseks. Ta suri 1977. aasta jõululaupäeval Veveys Šveitsis. Veel huvitavat: Charles Chaplini laip varastati ära ning hakati sellega raha välja pressima.
ning kui keerata heli maha ja lihtsalt vaadata filmi, ei ole see üldsegi atraktiivne ja muud kõrvalised asjad tunduvad rohkem huvitavamana kui film ise. Aga kui keerata nupust hääl valjemaks, mõjub film hoopis teistmoodi. Ning kui nüüd hoolega jälgida, sulandub muusika filmi tegevusega nii hästi kokku, et kohati on raske tähele panna muusikat, sest see on niivõrd hästi ära maskeeritud. Just see on asi, mille nimel pingutavad paljud filmidele muusikat kirjutavad heliloojad. Sest kes tahaks vaadata filmi, millel ei olegi meisterlikult kokku segatud muusika ja stsenaarium. Ühesõnaga on film ilma muusikata küllaltki igav vaadata ja just see muudab linateosed eriti nauditavaks ning põnevaks.
ning sõnad. Üheks põhjuseks sellele on asjaolu, et rahva huvi oma keele säilitamise suhtes pole enam sama, mis paarkümmend aastat tagasi, nagu ka raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu," kus inimesed läksid uuendustega kaasa ega viitsinud enam vaeva näha ussisõnadega ja neil polnud enam huvigi, sest ilma sai kergemini. Tänapäeval pigem kaldutakse inglise keele poole, kuna seda räägitakse hetkel maailmas väga palju ning sellega puutub väga tihti kokku tänu reisimisele, filmidele, muusikale ja nii edasi. Ka ülikoolid ja tööandjad hindavad tänapäeval kõrgelt inglise keele ja vene keele oskust, ning paljud lausa nõuavad nende oskust, mis paneb inimesi aina enam neid võõrkeeli õppima. Seetõttu jääb paraku eesti keel tagaplaanile, mis võib lõpuks viia keele hääbumiseni. Inglise ja vene keele mõju ja tugevnevat võimu eesti keele üle on näha kõikjal. Kauplused on täis inglise ja vene keelset kirjandust, Eestit esindatakse Eurovisioonill
kübermaailma agentidega. Inimesed suudavad luua oma fantaasiatega uue tuleviku ja futuristliku maailma. See mõjutas ja mõjutab siiani vaatajaid ja paneb mõtlema, kas tõesti on õhkõrn piir masinate ja inimeste vahelisel sõjal. Ühiskond on hakanud suhtuma filmikunsti kui olulisse eluosasse, mis võib muuta erinevaid tõekspidamisi ja arusaamu. Filmis kasutatud eriefekte on hiljem edasi arendanud ka teised filmiloojad. Tänu uudsetele ja vaimustavatele filmidele said inimesed omale parimaid elamusi, mida 18. sajandil ei osatud ette kujutadagi. Uue sajandi väljakutseks on kujunenud filminduse piiride lõhkumine. Üha enam näeme me reklaamides sõnumit ,,Just nagu filmis", mida on hakatud ka reaalses elus praktiseerima. 21. sajandi tehnoloogia abil on võimalik vaadata 3D ja 4D filme. Filmid, mis on 3D-na kinolinadele jõudnud on inimestel võimalik vaadata ruumiliselt, tundes, et on ise osa stseenist
com/watch?v=N-L9ZGFCN7s Filmimuusika autor: Norbert J. Schneider Norbert J. Schneider on sündinud 25. mail 1950. Aastal. Ta on Saksa ärimees, helilooja, muusikateadlane ja muusikaõpetaja. Heliloojana on ta tuntud Saksamaal oma filmi tööstuses filmimuusika kirjutajana, olles võitnud suuri rahasummasid parimate filmide filmimuusika eest nii Saksamaal kui ka mujal. Ta on kirjutanud ka palju heliteoseid konsert muusikasse. Tema kirjutatud tuntumad filmimuusikad on veel filmidele: Wachtmeister Zumbühl (Konstaabel Zumbühl) (1994) Schlafes Bruder (Une Vend) (1995) Bibi Blocksberg und das Geheimnis der blauen Eulen (Bibi Blocksberg ja Siniste Öökullide Saladus) (2004) Zum dritten Pol (Kolmandat Pole) (2007) 4. Abraham Lincon: Vampiirikütt (ingl. k Abraham Lincon: Vampire Hunter) (2012) Režissöör: Timur Bekmambetov Stsenarist: Seth Grahame-Smith Filmimuusika: https://www.youtube.com/watch?v=Q4uwH5VDIPo
Nende mängude teema ja jooksev lugu on kaasa haarav, nagu mõni Agatha Christie raamat. Inimesed ostavad mängu, mängivad ja pärast mitme tunnilist mängimist võib tekkida tahe, et ei tahagi enam lõpetada. Tekkib sõltuvus, kuna päris elus sellist adrenaliini laksu tavaliselt ei saa. Pidevalt näeme telekast filme. Filmid pakkuvad meile sammuti elamust. Võimalust elada sisse filmi ja järjekordselt samastuda filmi pea tegelasega, elada läbi tema tunded. Tänu nendele filmidele on meie kõigi igapäevane elu huvitavam. Kuid firmad kes neid loovad, saavad tänu vaatajaskonnale hiiglaslikult kasumit. Pidevalt mõeldakse välja uued, märuli filmid, mis oleksid huvitavad ja mis kutsuksid inimesi kinno vaatama. Käies kinos, ostes dvd- sid saavad suur firmad raha millega toota uusi filme ning lõbustada inimesi ja enda sisse tulekut kasvatada. See raha mis nad koguvad kuhjub ja kuhjub. Filmi äri tundub olevat kõige lihtsam viis rikastuda. Kuna raha on seal pidevalt
materjaliks rahvalaul) -üldinimlikke, surma ja armastuse teemat käsitlevad kooriteosed ''Kullervo sõnum'' / ''Tormise mere loits''/ ''Sampo tagumine'' (filosoofilised helitööd, milles kajastub mütoloogilise inimese kogu maailm) -ballaad ''Piiskop ja pagan'' solistidele ja meeskoorile (põhineb keskaegsel sekventsil ja runolaulul) -kantaat solistidele, segakoorile, sümfooniaorkestrile ''Sünnisõnad '' (ühendas kõik rahvaviisidel põhinevad lõigud) -kirjutas muusikat filmidele ''Kevade''/ ''Indrek''/ ''Suvi''/ ''Naine kütab sauna'' -jätkab Mart Saare ja Cyrillus Kreegi rahvaviisikäsitlust 4 Tormise arvuka kooriloomingu aluseks on rahvalaul. Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma töödes kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste folkloori. Tema kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste, venelaste, bulgaarlaste
Kustas Kikerpuu on töötanud G..Otsa nim. Muusikakooli pop-jazz osakonna juhataja ja teoreetiliste ainete õpetajana, samuti jazzteoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. 2006. a., ilmus temalt ka suurepärane dsässiteooria õpik "Jazzharmoonia". Kikerpuu on kirjutanud sadu estraadihitte, sealhulgas sellised väga tuntud laulud nagu ,,Taas punab pihlakaid", "Meie kaks", "Hororskoop", ,,Matise laul", ,,Ammu tunnen sind", ,,Langevate lehtede aegu" jpt. Lisaks muusikat filmidele ja telelavastustele ,,Verekivi", ,,Uued sõbrad", ,,Vembu ja Tembu" jt. Uno Naissoo (1928 1980) oli eesti helilooja ja muusik. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, ansambli Swing Club. 1949. aastal oli ta Tallinnas toimunud esimese Eesti jazzifestivali üks algatajaid. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna konservatooriumi heliloojana Heino Elleri käe all. Mängis ansamblites Rütmikud, Stuudio 8 ja Metronoom. Instrumentalistina mängis ta laitmatult klaverit, akordioni,
tugevat rolli tema religioosne taust. Vanameistri filmides võib märgata mitmeid usuga seotud motiive ning tihti ka moraalsete ning eetiliste väärtuste üle arutlemist. Veel üks Bergmani loomingut mõjutanud tegureid olid lapsepõlves nähtud graafilises stiilis produtseeritud Piibli lood ning valmid, mis pärinesid Rootsi asuvatest rustikaalsetest kirikutest. 60-ndatel ostis Bergman endale suvila Fårö saarele Paiga lummav maastik oli taust ka mitmele filmidele: ,,Persona" (1966), ,,Hunditund" (1968), ,,Häbi" (1968), ,,Kirg" (1969) · 1971.aastal esilinastunud film ,,Puudutus" oli Bergmani esimene ingliskeelne linateos. Kuulsaimad teosed: "Suveöö naeratused" (1955) "Seitsmes pitser" (1957) "Maasikavälu" (1957) `' Nagu peeglis '' (1961) `'Vaikus '' (1963) `'Persona '' (1966) `'Sosinad ja karjed '' (1972) `'Võluflööt '' (1975) `'Fanny ja Alexander '' (1982) http://www.youtube.com/watch?
annaabi.ee 
