Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". 7) AUGUSTE RODIN (1840 1917) Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse suuna meistritele puudub neis teatraalne poos. Vaatamata maalilisusele on Rodini tööd väga ilmekad, tema figuurides on mingi eriline sügav sisemine dramaatilisus. Väga haaravalt on Rodin osanud oma töödes kujutada ininmhinge kõige mitmekesisemaid liigutusi. Siiski on Rodinile, erinevalt impressionistidest, väga oluline mitte ainult kuidas, vaid ka see, mida on kujutatud. Rodinile on oma tegelaste hingeelu
1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja vooludest, püüetest suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Ta töödes esineb tüüpiline hilisgooti segane, kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub uue stiili pehme ja painduv ümarus. Figuurides ei taotle ta monumentaalset suurust ja väärikust, vaid deformeerib meelega kehavorme. Grünewaldi loodustunnetus on hilisgooti müstiliselt toonitatud naturalism, mis on viidud äärmuseni. Grünewaldi vanim dateeritav töö on "Kristuse narrimine" (1503; Alte Pinakothek, München). Ta suri augustis 1528 Halles. Isenheimi altari keskosa. Detail. u. 1515 Grünewaldi peateos on kuulus Isenheim´i altar Kolmar´i muuseumis, mis valmis u.1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega
1917. KOKKUVÕTE Kunstniku loomingul oli palju erinevaid mõjutajaid, kuid ometi kujundas Modigliani välja isikliku, omapärase ja üsna kergesti äratuntava stiili. Itaalias õppides huvitasid teda Bellini, Botticelli ja Tiziani tööd. Pariisis jagas kunstnik Picasso, Conteau, Soutine, Matiss`i, Cezanne püüdlusi ja ideid. Modigliani stiili omapäraks on joon, mis loob töödesse sügavuse, reljeefsuse ning plastilisuse. Modigliani figuurides ja portreedes puudub ilustamine. Kunstiteadlasi võlub tema tööde juures meisterlik lõpetamatus. Oma eluajal elas ta suures vaesuses. Tema maalid said kuulsaks alles pärast kunstniku surma. Tööd kirjutades sain ülevaate Modigliani elust ja loomingust. Kunstniku maalimislaad oli ka minu jaoks huvitav ning omapärane. Tutvumine loominguga arendas minu kunstinägemust.
Maal ,,Ivan Julm pojaga" kujutab vene tsaari, kes vihahoos tappis oma poja. Esiplaanile on toodud meisterlikult väljendatud meeleheide mõrtsuka näol. Taibates, mida ta on teinud, surub tsaar poega enese vastu ja on endal pool nägu verega määrinud. ,,Zaporoozlased..." on suure hulga figuuridega kompositsioon, kus on jäädvustatud vabadust armastavad inimesed, uhkus ja enesekindlus, veendumus oma jõus paistab kõigis maalile jäädvustatud figuurides. Maalilt torkab silma kunstniku oskus inimtundeid edasi anda. Sellemaali ostis erakordselt suure summa (35000.- rubla) eest Aleksander III. 1887.a. purunes Repini perekond, kaks vanemat tütart jäid isa juurde ja kaks nooremat last ema juurde. Samal aastal kaugeneb Repin ka peredviznikutest, süüdistades neid bürokraatias. Kõigist neist üleelamistest halvenes kunstniku tervis. Ta ostis mõisa Vitebski kubermangus ja maalib seal tütardest imekaunid portreed
Tema looming on populaarne valik rahvusvahelistes skulptuurimonumentidek, kuid selle olemus avaldub kõige praemini maastikutaustal, mitte galeriis. Tema romantiline ja inimfiguuri käsitlemineon sagely nende kahe süntees- tema kujusid võib pidada nii orgaanilsteks objektideks( kivi, kaljud, puud ) kui ka inimesteks. Heites teadlikult kõrvale renessanssi ideed ideaalsest ilust, kuid oli tugevasti Mehhiko, Egiptuse ja Inglise keskaegse skulptuuri mõju all. Tema figuurides on tunda energiat. Kujutamisobjektina olulisim on inimene. Korduvateks motiivideks tema teostes on lamavad või pooleldi tõusvad figuurid, istuvad paarid või ema-lapse grupid. Varasemas loomeperioodis kasutas materjalina pronksi, hiljem kivi ja puitu. Henry Moor ei alustanud oma tööd modelli ülevaatamisega. Kõigepealt vats ta kivi. Ta tahtis `sellest midagi teha'. Mitte seda tükkideks lüües vaid püüdes oma tegevsuplaani tunnetada ja välja selgitada, mida kivi ise `tahab'
portreid (Corrain 1999:59). Oma portreedes esineb El Greco väga peenetundelise, kuigi subjektiivse meistrina; kõik kujutatud isikud näivad rangete, kinniste ja külmadena (Vaja 1999:557). El Greco maalis ka mõned harvad maastikud-kummaliselt emotsionaalsed Toledo vaated (Piper 2006:175). 2.1 Isikupära Kunstniku soov anda edasi hinge taeva poole püüdlemist väljendub liiga kõhnades ja pikaks venitatud figuurides ning nende usjalt väänlevates liigutustes. Nägusid ja zeste iseloomustab kirg ja valu ning kalduvus nägemuslikkusele. Ehkki El Greco töödes kuulub inimene veel maailmaga orgaaniliselt ühte, paistab tasakaal olevat häiritud. Kunstnik eelistab ruumitut tausta ning kasutab peamiselt kahvatut ja halvaendelist valgust. Isegi kehad on kaamed ja veretud (Krausse 2006:25). 2.2 El Greco mõju kunstile Tema mõju hispaania barokile oli väike ja tema looming taasavastati alles
käsitlus ning nende õnnis ilme. Gooti stiil soosis kunstis looduse jäljendamist. Ornamentika nii ehitistel kui ka esemetel kujutab näiteks taimelehti väga loodustruult. Kõrggootikat näitavad Reimsi ja Amiens`i katedraali figuurid. Erinevates poosides kujutatud peaaegu vabafiguurid. Nende rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad kogu keha. Kuna keskaegsele kunstnikule oli esmatähtis nägu ja selle ilma, siis anatoomia täpne arvestamine polnudki oluline. Seetõttu pole figuurides näha kontraposti jälgimist ning selle kajastusena tekkis S-tähte meenutav nn. gooti poos. Kõik figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased, kõik väljendavad suursugust, kuid lahket väärikust, kõigist õhkub siirast usutunnet ja kindlust. Elavate inimeste portreteerimist skulptuuris esines gootikas harva, vaid suurnike pildid hilisgootika ajal nende hauaplaatidel. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks saab lugeda klaasimaali, vitraazikunsti
pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse figuurid olid määratud peamiselt otse eest vaatamiseks. Teise suuna moodustasid teenijate figuurid, mis ülikutele hauda kaasa pandi. Need on vabamalt teostatud ja neis peegeldub tõeline elu täies mitmekesisuses. Väga palju realismi on kirjutajate, teenijate, orjade jt figuurides, mis ka teenimiseks kaasa pandi. Neis on väga palju realismi- ja loomutruudust. Tavaliselt on nad puust või lubjakivist ja värvitud. Tuntuimad on jässakas meesfiguur, kes keppi käes hoiab; väljakaevamistel toimetanud araablaste poolt ,,külavanemaks" ristitud; istuva kirjutaja kuju. Vaaraode skulptuure käsitletakse idealiseeriva (õue)kunsti stiili väljendusena, teine suund moodustab realistliku rahvakunsti suuna. Egiptuse asendid:
nagu üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse figuurid olid määratud peamiselt otse eest vaatamiseks. Teiseks suuna moodustasid teenijate figuurid, mis ülikutele hauda kaasa pandi. Need on vabamalt teostatud ja neis peegeldub tõeline elu täies mitmekesisuses. Väga palju realismi on kirjutajate, teenijate, orjade jt figuurides, mis ka teenimiseks kaasa pandi. Neis on väga palju realimi ja loomutruudust. Tavaliselt on nad puust või lubjakivist ja värvitud. Tuntumad on jässakas meesfiguur, kes keppi käes hoiab, väljakaevamist toimetanud araablaste poolt ,,külavanemaks" ristitud, ja istuva kirjutaja kuju. Vaaraode skulptuure käsitletakse idealiseeriva (õue)kunsti stiili väljendusena, teine suund moodustab realistliku rahvakunsti suuna. 3 Vaarao Chephren
tiibadega: - väliskülje keskosa keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil; - Kristuse figuur on maalitud hirmuäratava naturalismiga, samuti äärmises ahastavates poosides kaaskondlased; - hele figuur öisel taustal. Grünewald on omapärane kuju kunstiajaloos Düreri kaasaegne, ei lasknud ennast mõjustada murranguaja vooludest, püüdis suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Meeleolu gootipärane kuhjatud ornamentika; joonistus nurgeline, sageli lausa puudulik ja ebakorrektne. Figuurides ei taotle ta monumentaalsust, vaid deformeerib meelega kehavorme. Tema loodustunnetus on hilisgootika müstikaga toonitatud äärmuseni viidud naturalism. Teda peetakse ekspressionistide eelkäijaks, just tänu värvide kompositsioonile. LUCAS CRANACH vanem (1472-1553) Cranachi üks parimaid töid on ,,Puhkus põgenemisel Egiptusse" (1504) küps laad, värskus ja luulelisus, stseen on asetatud kohalikku maastikku (saksa kuusemets).
12.09.14 Egiptuse kujutav kunst Maal ja reljeef on väga sarnased, nimelt reljeefid olid madalad, värvilised (kutsutakse pinnakunstiks). Perspektiivi ei tuntud. Kõige suuremalt kujutati vaaraosid. Ametnikud ja preestrid suuruselt järgmised ja siis lihtrahvas Valitsesid kindlad reeglid: Vaaraosid ja ülikuid kujutati egiptuse poosis. Lihtrahvas kujutati vabalt, skulptuuris oli kindel reeglistik. Vaaraosid ja ülikuid kujutati seisvates figuurides. Kõigepealt frontaliteedi põhimõttel Pea sirgelt püsti ja käed ripuvad külgedel või üks käsi rinnal. Kontraposti ei tuntud ja vasak jalg veidi ees. Istuvatel figuuridel, jalad üksteise kõrval, käed põlvedel või üks käsi rinnal. Vanariigi perioodil näited : Suur Sfinks, Mükeriinose grupp Keskmise riigi perioodil : Suurem individualiseerimise püüe Uue riigi perioodil : Amenhotep 4. ajajärk, Ehnaton Usureform kunstis: inimeste kujutamisviis muutus vabamaks nt
läinud. Grünewaldi teistes töödest võiks esile tõsta ühte Madonnat roosiaias, Ristilöödud Kristust ja altarimaali Püha Mauritiuse ja Eramusega Münchenis. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja vooludest, püüdest suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Ta töödes esineb tüüpiline hilisgooti segane, kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub uue stiili pehme ja painduv ümarus. Figuurides ei taotle ta monumentaalset suurust ja väärikust, vaid deformeerib meelega kehavorme. Grünewaldi loodustunnetus on hilisgooti müstiliselt toonitatud naturalism, mis on viidud äärmuseni. Lukas Cranach Saksa renessansi kuulsamate meistrite hulka kuulub ka Lukas Cranach vanem (1472-1553). Ta oli andekas kunstnik, kes aga hävitas oma ande kiir- ja paljumaalimisega. Noorpõlves rändas ta palju Lõuna- Saksamaal ja sai mõjutusi väga mitmesugustelt meistritelt. Aastal
tiibadega: - väliskülje keskosa keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil; - Kristuse figuur on maalitud hirmuäratava naturalismiga, samuti äärmises ahastavates poosides kaaskondlased; - hele figuur öisel taustal. Grünewald on omapärane kuju kunstiajaloos Düreri kaasaegne, ei lasknud ennast mõjustada murranguaja vooludest, püüdis suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Meeleolu gootipärane kuhjatud ornamentika; joonistus nurgeline, sageli lausa puudulik ja ebakorrektne. Figuurides ei taotle ta monumentaalsust, vaid deformeerib meelega kehavorme. Tema loodustunnetus on hilisgootika müstikaga toonitatud äärmuseni viidud naturalism. Teda peetakse ekspressionistide eelkäijaks, just tänu värvide kompositsioonile. LUCAS CRANACH vanem (1472-1553) Cranachi üks parimaid töid on ,,Puhkus põgenemisel Egiptusse" (1504) küps laad, värskus ja luulelisus, stseen on asetatud kohalikku maastikku (saksa kuusemets).
altvaates Skulptuur: Skulptuur: maaliline üldilme, varjundirohke Auguste Rodin (1840 1917) pinnatöötlus, ähmase ebamäärasuse efekt, liikumise toonitamine, figuurides midagi kasvavat või hõljuvat, teatraalne poos puudub 20.saj neoimpressionis Prantsusmaa Maalikunst: Valguse tõepärane kujutamine, Maalikunst: m optilised efektid, kompositsiooniks vahetu mulje Georges Seurat (1859 1891) (divisionism, edasiandmine, kaasaegne elu, kohvikukontsertid, Paul Signac (1863 1935)
Kuulub peenmaalijate hulka (detailide rohke). ,,Kantsler Rolini madonna". Portreedest kuulsaim abielupaar Arnolfini portree, ,,Mees punase turbaniga". Rogier Van Der WEYDEN (1400-1464), kellest sai Brüsseli linnamaalija. Loomingu põhiosa moodustasid kujutused Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. ,,Kristuse ristilt võtmine", võimas tiibaltar viimse kohtupäeva stseeniga. Oli hinnatud portretist, Burgundia hertsog Charles Südi portree. Van der GOES (1430-1482) oli rangem nii figuurides kui kompositsioonis. Kuulsam Portinari altar, mille tiibadel tellija oma naisega, kuid põhipilt on Kristuslapse kummardamine. Temalt õppisid Itaalia meistrid. Hans MEMLING (1433-14943) oli veidi lüürilisem, äärmiselt detaile armastav, Tiibaltar, mis kujutab viimast kohtupäeva. Üks kuulsamatest Tantzigi Maarja kirikule loodud Püha Katariina müstiline abielu. MASSEYS (1478-1543) oli tugevalt mõjutatud L. da Vincist. Põhiteoseks loetakse altarit,
Sügav usklikkus on selle kunst kandepind. Tähtsaim kunstikeskus Ateena. Pheidias viib plastika täiuseni. Tema ulatuslikeimad tööd on Parthenoni skulpturaalsed kaunistused, tähtsaim Athena kolossaalne kuju. Skulptuuride vanem osa on oletatavasti metoobid, mis on teostatud tugevas kõrgreljeefis. 1687. aastal sai Parthenon kannatata, kui veneetslased Ateenat piirasid ja paljud skulptuurid hävinesid. Alles Parthenoni viilu figuurides on avastatud naisekeha ilu, sest seni kujutati neid mehelike vormidega. Teine Pheidiase töö oli Zeusi kuju Olümpia templis 13 m kõrge, hävinud, kullast ja elevandiluust. Skulptuurides väärikus ühineb iluga. Pheidiase figuuridele iseloomulik: keha toetub oma raskusega ühele jalala, teine jalg asetseb vabalt, rõivastus langeb sirgetes voltides alla, vaba jalg tuleb natuke riide alt esile. Alkamenese tööd pole säilinud, kuid on rooma koopia tema Aia Aphroditest
Joonia-Atika meistrite huvi rõivastatud naisfiguuril. Peloponnesose meistrid keskendusid atleetliku alasti meesfiguuri kujutamisele. VI ja V saj vahetusel tähtsamad keskused Sikyon, Argos ja Aigina. Kirjanduslike allikate põhjal tuntakse mitmeid meistreid: Ageladas, Kanachos, Kallon, Onatas jne. (kahjuks ainult üksikud tööd teada) Figuurides rohkem elavust, loomulikkust, hakkab kaduma arhailine naeratus. Tüüpiline töö on Piombino Apollon. Kõige iseloomulikum Aigina templi kuulsates viilugruppides. Valminud V saj alguses Ei ole tervena säilinud Mõlemal viilul aiginlaste võitlus troojalastega Viilu keskel Athena
Talunaine tuld süütamas (1887-89) ● AUGUSTE RODIN (1840 – 1917) Impressionismiga saab seotada ka suurt skulptorit Auguste Rodini. Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse suuna meistritele puudub neis teatraalne poos. Vaatamata maalilisusele on Rodini tööd väga ilmekad, tema figuurides on mingi eriline sügav sisemine dramaatilisus. Väga haaravalt on Rodin osanud oma töödes kujutada ininmhinge kõige mitmekesisemaid liigutusi. Siiski on Rodinile, erinevalt impressionistidest, väga oluline mitte ainult kuidas, vaid ka see, mida on kujutatud
Kristus ripub ristil ülestõstetud kätega, tavaliselt kujutati Kristust ristil täisnurkselt külgedele sirutatud kätega; ning ,,Ristilt võtmise". Valmivad ka ,,Neli filosoofi", ,,Joobnud Herkules" ja ,,Leukippose tütarde röövimine". Viimane on väljapaistev näide tema maalimis- ja kompositsioonialastest võimetest, kus ta kujutab väga vastuolulisi tundeid, palju liikumist ning erinevaid stseene, luues sellest ühtse terviku, kus kõik on omavahel tasakaalus. Figuurides, nii religioossetes kui ka mütoloogilistes, pääsevad maksvusele antiikskulptuuride uurimisest saadud mõjutused. Valmib portreesid ning tellimusi tuleb juba ka välismaistelt võimukandjatelt. Laiendab oma tegevusraadiust ning 1620. aastail alustab tööd diplomaadina. Reisib endiselt palju: Hispaanias kunstnik-diplomaadina Felipe IV õukonnas, Inglismaal Charles I käsutuses ning Austrias kardinal-infant Ferdinandi alluvuses. Pärast oma esimese naise Isabella surma abiellub kunstnik 1630.
Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. AUGUSTE RODIN (1840 1917) Impressionismiga saab seotada ka suurt skulptorit Auguste Rodini. Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse suuna meistritele puudub neis teatraalne poos. Vaatamata maalilisusele on Rodini tööd väga ilmekad, tema figuurides on mingi eriline sügav sisemine dramaatilisus. Väga haaravalt on Rodin osanud oma töödes kujutada ininmhinge kõige mitmekesisemaid liigutusi. Siiski on Rodinile, erinevalt impressionistidest, väga oluline mitte ainult kuidas, vaid ka see, mida on kujutatud
Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. AUGUSTE RODIN (1840 1917) Impressionismiga saab seotada ka suurt skulptorit Auguste Rodini. Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse suuna meistritele puudub neis teatraalne poos. Vaatamata maalilisusele on Rodini tööd väga ilmekad, tema figuurides on mingi eriline sügav sisemine dramaatilisus. Väga haaravalt on Rodin osanud oma töödes kujutada ininmhinge kõige mitmekesisemaid liigutusi. Siiski on Rodinile, erinevalt impressionistidest, väga oluline mitte ainult kuidas, vaid ka see, mida on kujutatud.
2. Cesare, Camestres, Festino, Baroco, Cesaro, Camestrop. 3. Darapti, Disamis, Datisi, Felapton, Bocardo, Ferison. 4. Bramantip, Camenes, Dimaris, Fesapo, Fresison, Camenop. Täishäälikute järjekord nimes määrab kategooriliste väidete jaärjekorra süllogismi moodustamisviisis, eeldustega alustades ja järeldusega lõpetades. Süllogismid Baroco ja Bocardo on tõestatavad ainult kaudselt, reductio ad absurdum'i abil. Kõik teised süllogismid figuurides 2-4 saab taandada figuurile 1. Süllogismi esitäht ja nimes esinevad tähed s, p, m ja c määravad ära taandamismeetodi: · Esitäht määrab, missugusele esimese figuuri süllogimismile antud süllogism taandub. Näiteks Felapton taandub Feriole. · Kui s ei esine viimase tähena, siis tähendab ta ``taanda väide lihtsalt'', ning p vastupidi, ütleb ``taanda väide nn juhusliku meetodi abil''.
autonoomia kasvas aja jooksul ning 14.-15. saj esinevad skulptuur ja maalikunst juba iseseisva kunstiliigina. Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil, kus figuurid on vähem seotud seinaga. Gootilik on nende nägude realistlik ja isikupärane käsitlus ning nende õnnis ilme. Reimsi ja Ameins'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Nende rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad kogu keha. Figuurides pole näha kontraposti jälgimist, küll aga tekkis selle kajastusena S-tähte meenutav nn gooti poos. Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. Saksa gooti skulptuur on vähem seotud arhitektuuriga ja asetseb rohkem siseruumides. See soodustab vabafiguuri loomist, nende näiteks on kuulust ratsaniku figuur Bambergi katedraalis, mis väljendab ilmekalt rüütliideaale
annaabi.ee 
