Romaani stiilis skulptuur Romaani stiil sai alguse 10.sajandil keskaja Lääne-Euroopas . Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamerelieefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui ka figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaaniaegsetes kirikutes oli oluline koht skulptuuril. Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi.Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. Kuna reljeefid ei olnud ette nähtud ligidalt vaatamiseks, siis ei ole nad ka detailselt välja töödeldud, vaid kehavormid on edasi antud üldistatult. Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt Peetrusel on võti käes
Maris Susi 2013 Ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; ruumilisi illusioone; joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; Täiendvärvilisi järelkujundeid; lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Victor Vasarely Vasarely varased tööd, kuigi figuraalsed, näitasid juba tema rõõmu optilistest trikkidest. Victor Vasarely "Sebrad", 1938 "Bivega", 1974 "Tridim IV", 1970- (113,8x78,7 cm) 79 (59,1x39,4 cm) "Yabla", 1956/76 (65x145 cm) Vasarely "Austusavaldus kuusnurgale", 1969 Riley oma skulptuuriga "Kaotus", 1964 "Continuum", 1964 "Liikumine ristkülikutes", 1961 "Suudlus", 1961
a-tel viljeldud kunstivool, mis kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte: ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; ruumilisi illusioone; joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; täiendvärvilisi järelkujundeid; lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Victor Vasarely Victor Vasarely (1908-1997, Ungari-Prantsuse maalikunstnik, op-kunsti rajaja). Vasarely varased tööd, kuigi figuraalsed, näitasid juba tema rõõmu optilistest trikkidest. Victor Vasarely "Sebrad", 1938 Vasarely algatas originaalteoste seeriaviisilise paljundamise, mis muutis teose hinnalt kättesaadavaks igaühele. Oma töödega püüdles värvirõõmsama maailma poole. "Bivega", 1974 "Tridim IV", 1970- (113,8x78,7 cm) 79 (59,1x39,4 cm) "Yabla", 1956/76 (65x145 cm)
Ajalugu • Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. • Palju mõjutusi oli antiik- ja varakeskaja, bütsantsi ja armeeni kunstist. • Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6-8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad, kõrged tornid. Romaani arhitektuur • Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. • Kõige enam kaunistati portaale ja fassaadi. • Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani skulptuur • Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. • Säilinud on ka freskosid. • Romaani ajastul sai alguse ka vitraažikunst. Romaani maalikunst Vitraaž • Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised. • Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. Prantsusmaa Cluny kloostri kirik
Päikesepaistelised, elurõõmsad. Mitte ühtegi nukrat ja sünget pilti. Tööd mõjuvad rahulikult. Kasutavad puhtaid värve. Pinnad on hästi kirjud. Ühtlast pinda ei ole. Kasutavad laike. Impressionistlikke pilte ei vaadta lähedalt. Neid ei huvita vorm ega ruum. Kompositsiooni juhuslikkus. Eeskuju fotograafia ja Jaapani puugravüür. Motiiv vähetähtis. Maalivad õhku, valgust. Pole ühtegi ajaloolist ega mütoloogilist maali. Teemad: maastikud, figuraalsed kompositsioonid, portree, lilled, natüürmort. Maalitakse etüüdlikult juhuslik moment, mitte lõpuni viimistletud. Vahe valmis ja pooliku töö vahelt kaob. Kõik 20. sajandi kunstnikud maalivad kiiresti. EDUARD MANET Kasutas töödes vanu soliidseid teemasid. Oli rikkast perekonnast. Vulgaliseeimine labastamine. ,,Eine roheluses" - parodiseerib vana maali. ,,Olympia" - eeskujuks ,,Urbino Venus" - Tizian. CLAUDE MONET Sündinud Pariisis. Noorusaastad Le Havre's
Tegemist on uuelaadse ja omapärase stiiliga. Struktuurile vastandumise elemendiks saab just kui risoomi mõiste, kus ei ole konkreetset struktuuri, vaid kõik elemendid on kõigiga seotud. Risoom muutub omaette totaalsuseks, selliseks kobaraks kus ei ole võimalik enam midagi eristada. See on meeletu mass kärbseid ühekoos, mis läheb üle aina harvemaks ja selgemaks seoste kogumiks. 2. Eerik Haamer ,,Pime". Eerik Haamrit huvitas alati sotsiaalne problemaatika, elu ise. Sageli kätkevad figuraalsed tööd mingit argielulist lugu, eluraskustega võitlevat inimest. Esimesi ja kuulsamaid nende teoste seas on Haameri ekspressiivsete vibalike figuuridega ,,Pime" (1938). Haamer on jutustanud: ,,Nägin kord pimedat vanameest kõndimas temale iseloomuliku kehahoiakuga. Eks olnud ju vaesele Saaremaale vägagi iseloomulik, kuidas pime oma varanatukesega uude elukohta kolis koos laste, koeranässi ja kalaga, mis keegi raskel teekonnal temale pihku pistis
Bütsantsi, varakristlikule, Rooma ja islami kunstile ;Avaldub peamiselt arhitektuuris Eestis: Jõudis enne gooti stiili lõplikku võitu 13. saj algul ;Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist, sest gooti stiil tuli asemele; Uuesti levis romaani stiil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Skulptuur: Avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina - skulptuurteose kujutis eendub pinnast vähe; Nii ornamendid kui ka figuraalsed kujutised on stiliseeritud; Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele Maalikunst: Peamine oli miniatuurmaal; Aga tehti ka seina-, klaasi- ja tahvelmaale; Alguse sai ka vitraažikunst. Arhitektuur:Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud; Enim ehitati basiilikaid, kuid need olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad.; Romaani ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega
Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst. Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika. Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. * Cluny kloostri kirik * Vézelay Madelaine'i kirik
Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst. Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu. Prantsusmaa Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika.
See on iseloomulik ustele, akendele, siseruumis silindervõlvile, ümarad on ka sambaid ühendavad kaared. Üldjoontes on romaani kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, aga samas monumentaalne. Itaalia romaani stiil oli kergem ja dekoratiivsem. Ilmalikud ehitised jäid romaani ajal üsnagi tahaplaanile. Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Gooti stiil Gooti stiil tekkis tänu järgmistele konstruktsioonilistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar saigi gooti kirikute põhitunnusteks; näiteks Eesti gooti kirikud ehitati enamasti ilma roidvõlvideta ja mitte ühelgi neist pole tugikaart. Roidvõlv oli raskuse vähendamiseks suurepärane leiutis. Lakke ehitati kõigepeale tugevad roided, mis võtsid nende vahele laotud võlvisiilude raskuse enda peale.
läänepoolse apsiidiga koori kohale. · võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. · Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. · Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst. · Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa- retke lugu. Lincolni katedraal Inglismaal Bütsantsi kunst
kirjanduses (visual arts), viimasel ajal levinud ka eesti keeles; tähistab lisaks nn. vabadele kunstidele (maal, graafika, skulptuur) elektroonilist kunsti, arhitektuuri, disaini ja visuaalreklaamikunsti, samuti ajas muutuval meediumil põhinevaid kunste (videokunst); laiemalt haarab ka mitmeid väljendusvahendeid (s.h. visuaalseid kombineerivaid kunstiliike (teater, film jms.) vorm: kuju, väliskuju; eseme väline kuju; nii figuraalsed kui ka abstraktsed individuaalsed mahud ja suunad ning nende suhted kunstiteosel; mudel, eeskuju, stamp, trafarett; värvigamma: (ka lihtsalt: gamma) üldtermin värvitoonide kohta; teoses läbivalt kasutatud teatav ühtne värvivalik (näiteks võib öelda: heleda värvigammaga maal) zhanr (pr. genre) on kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud ja ajalooliselt väljakujunenud esitamis ja kujutamisvorm; maalikunsti zhanrid on näiteks portree, akt, natüürmort, maastikumaal
Kunstniku sügisene looduselamus on kirgas ja värviline, selles ei ole ruumi nukrale meeleolule, vaade otse pakatab elurõõmust. Pühajärv 1930-ndate aastate kunstnike põlvkond tõi uudsena eesti kunsti randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika, neist meistreist olid silmapaistvamaiks Eerik Haamer ja Richard Uutmaa. Kunstniku lapsepõlve lahutamatuks osaks olid paadiretked merel ning kalapüük. Neid teemasid näeb ka Uutmaa varases loomingus, tema figuraalsed stseenid kujutavad, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Kunstniku hilisem looming keskendub aga maastikule. Uutmaa 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus Adamson-Ericu muuseumis kandis nimetust ,,Eestimaa värvid" ning demonstreeris ka kunstniku erinevatel aasta- ja päevaaegadel maalitud meisterlikke maastikuvaateid. Enamasti kujutas Uutmaa oma töis talle tuttavat Põhja-Eesti rannikut. Erandlikuks kunstniku loomingus on 1971
kunstist. Iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. 6. Romaani skulptuuri põhitunnused. Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui ka figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. 7. Romaani maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal). Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse vitraažikunst. Lähedal maalikunstile on ka Bayeux' vaip. 8. Näide vaibakunstist. Bayeux' vaip. See on varaseim säilinud tikandvaip, kuhu on peale kujutatud Inglismaa vallutamist normandia poolt. 9. Mis ajastu kunsti peetakse gooti stiili kuuluvaks?
Tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia koloriidi. Ta lõi äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on palju ühist moodsa ekspressionismiga. El Greco maalilaadi iseloomulikumad jooned: irratsionaalsus, omane nägemuslikkus ja viirastuslikkus rahutu, süngelt ekstaatiline ja pidulik meeleolu portreed, figuraalsed kompositsioonid usuteemadel. (Sageli sügav usu- ja leinatunde väljendus) vertikaalsusetaotlus – figuurid pikaks venitatud, väikeste peadega, teatav ebakindlus poosides julgelt karakteriseeritud inimtüübid □ kompositsioon tundub katkendlik, ruumikujundus ebamäärane □ omane külmade toonide domineerimine, leegitsevad värvid – külm kollane ja sinine, punane ja roheline; rahutu valgus
üle. Põhimäärus-skraa-määratles hierarhia:õpipoiss,sell,meister Haridusasutust loeti ülokooliks, kui tal oli mitu teaduskonda:(õigus,arsti, filosoofia, usu) Skolastika-keskaja ülikoolides viljeldus teadused kokku.iseloomulikud jooned- toetumine autoriteetidele(aristoteles), vaidlustes ja uurimustöödes toetuti eeskätt formaalloogikale Romaani kunst10-12saj:arhitektuur:ümarkaar, lihtsus, vähesed kaunistused, tornid, basiilika;skulptuur-ornamendid, figuraalsed kujutised, reljeefid piiblisündmustest, hea ja kurja võitlus, taimornamendid;maalikunst-miniatuur/tahvelmaal, värvilised virtraazid, laemaalingudcluny klooster, wormsi toomkirik. Gooti kunst12-15saj. Arhitektuur: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja-piit, vähem torne, skulptuur- realistlik, figuurid pikemad ja saledamad; maalikunst-tahvelmaal, värvil virtraazidcanterbury Saja aastane sõda1337-1453. pr võtsid tagasi ingl poolt vallut alad, ingl jäi 1 ala- calais.
motiivis. ( Näide 4) Pühajärv 1930-ndate aastate kunstnike põlvkond tõi uudsena eesti kunsti randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika, neist meistreist olid silmapaistvamaiks Eerik Haamer ja Richard Uutmaa. Esimene oli pärit Saaremaalt ning Uutmaa kodu asus Põhja-Eesti rannikul Altjal. Kunstniku lapsepõlve lahutamatuks osaks olid paadiretked merel ning kalapüük. Neid teemasid näeb ka Uutmaa varases loomingus, tema figuraalsed stseenid kujutavad, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Kunstniku hilisem looming keskendub aga maastikule. Uutmaa 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus Adamson-Ericu muuseumis kandis nimetust ,,Eestimaa värvid" ning demonstreeris ka kunstniku erinevatel aasta- ja päevaaegadel maalitud meisterlikke maastikuvaateid. Enamasti kujutas Uutmaa oma töis talle tuttavat Põhja-Eesti rannikut. Erandlikuks kunstniku loomingus on 1971
ole, nagu võiks arvata, mõne kirve tarvis. Lossi kirik asus vähe kõrval, millest on leitud mitmeid väikesi mütoloogilisi kujukesi fajansist. Kuninglikkude ruumide hulgas ei puudunud vannituba ega saun, mõlemad väga hea kanalisatsiooniga, mis ei jää uuema aja sarnastest ehitistest sugugi maha. Torude abil juhiti vesi vannidesse ja lasti välja. Lossi seinad olid kaetud erinevate freskomaalidega nii seest kui väljastpoolt. Pildid on enamasti figuraalsed, harva geomeetrilised ja tihti päris moodsate piltide sarnased. Algul tõmmati krohvi pinnal kujutatava maali piirjooned kas graveerimisega või värvidega. Hiljem maaliti pinnad punase, sinise või kollase värviga. Ka musta ja rohelist värvi kasutati. Valge värvi korral jäeti krohvi pind värvimata. Iseloomulikumad pildid olid vaasikandja pilt, mis leitud ühest käigust, kus oli terve rida freskomaale, kujutades mehi, kes kannavad terava põhjaga ohvrivaase, nagu neid Kreetast sadade
funktsioon on fassaadilt selgesti dekoreeritud. Keskosa eendub risaliidina ja kaht ülemist korrust ühendavad nn. kolossaalpilastrid. Teise korruse peosaal ulatub ka läbi kolmanda korruse ning on kujundatud erilise toredusega. Lossi ümbritses reeglipärane prantsuse park. Interjöörides on kasutatud rohkesti stukkdekoori erineva kõrgusega ornamentaalsed ja figuraalsed reljeefid, ka laemaale ümbritseb stukkraamistus. 16. Kuidas said Kadrioru loss ja park oma nime? Mis asub seal praegu? Nime sai Vene tsaar Peeter I abikaasa Katariina I auks. Praegu asub seal Kadrioru kunstimuuseum. 17. Mis on bastion? Kuhu ja milleks neid Eestis tehti? Ehk kaitserajatis,muldkindlustused kõrgete kivist müüridega
Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. 1.1.3 Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. 1.2 Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. 1.3 Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraažikunst. Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa- retke lugu. 1.4 Prantsusmaa Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri
lahinguid, triumfe jne püüti edasi anda võimalikult täpselt (altar Ara Pacis Flaminiuse tee ääres välismüüri ülemises osas oli friis figuraalsete kujutistega, alumine osa kaunistatud ornamentidega, teostus peen ja meisterlik, maaliline ning kaunis). Traianuse samba reljeefid. 3. sajand eKr algab reljeefi langus, muutub puiseks ja ilmetuks. Reljeefidega sarkofaagid algul kaunistused puhtornamentilised, Hadrianuse ajal tekivad figuraalsed kujutised: kaanel tihti surnute figuurid lamavas poosis, stseenid tavaliselt kreeka mütoloogiast, tihti traagilised ja jutustavad surmast. Nende kõrval esineb ka elurõõmsaid ja meelelisi kujutisi, ei puudu ka lahingustseenid. III sajandil eKr loodud sarkofaag, millel kujutatud barbarite lahingut Villa Ludovisist. Roomlased tundsid kõiki klaasivalmistamise tehnikaid, hakati klaastoodete kõrval valmistama ka
Kreeka skulptuuris olid esimesteks kuurosad ja koored. Edasi muutus skulptuuri esmatähtsaks hea proportsioon ja inimese kujutamine taolisena nagu ta peaks olema mitte nagu ta on. Kaunis oli atleetlik alasti mehe figuur oletatavasti jumalale sarnane. Naisskulptuurid olid alati rõivastatud ja väga hästi osatud kujutada nõnda nimetatud märja riide efekti. Hellenistlikul ajal muutus tähtsaks emotsiooni edasi andmine ja ka sarnasus portree kunstidel. Figuraalsed konstruktsioonid muutusid keeruliseks (laokooni grupp). Skulptuuridega kaunistati templeid ja linnaväljakuid. Materjaliks oli marmor, pronks või kasutati mitut erinevat materjali korraga. Väga kaunid olid reljeefid. Teemaks mütoloogia ja igapäevane elu. Reljeefid peenelt töödeldud, eriti võimas, erineva kõrgusega anti edasi ruumilisust. Nii templeid, skulptuure ja reljeefe värviti. Kreeklased ise pidasid parimaks maale
altar Ara Pacis Flaminiuse tee ääres – välismüüri ülemises osas oli friis figuraalsete kujutistega, alumine osa kaunistatud ornamentidega, teostus peen ja meisterlik, maaliline ning kaunis). Traianuse samba reljeefid. 3. sajand eKr algab reljeefi langus, muutub puiseks ja ilmetuks. Reljeefidega sarkofaagid – algul kaunistused puhtornamentilised, Hadrianuse ajal tekivad figuraalsed kujutised: kaanel tihti surnute figuurid lamavas poosis, stseenid tavaliselt kreeka mütoloogiast, tihti traagilised ja jutustavad surmast. Nende kõrval esineb ka elurõõmsaid ja meelelisi kujutisi, ei puudu ka lahingustseenid. III sajandil eKr loodud sarkofaag, millel kujutatud barbarite lahingut Villa Ludovisist. Roomlased tundsid kõiki klaasivalmistamise tehnikaid, hakati klaastoodete
Kreeka skulptuuris olid esimesteks kuurosad ja koored. Edasi muutus skulptuuri esmatähtsaks hea proportsioon ja inimese kujutamine taolisena nagu ta peaks olema mitte nagu ta on. Kaunis oli atleetlik alasti mehe figuur oletatavasti jumalale sarnane. Naisskulptuurid olid alati rõivastatud ja väga hästi osatud kujutada nõnda nimetatud märja riide efekti. Hellenistlikul ajal muutus tähtsaks emotsiooni edasi andmine ja ka sarnasus portree kunstidel. Figuraalsed konstruktsioonid muutusid keeruliseks (laokooni grupp). Skulptuuridega kaunistati templeid ja linnaväljakuid. Materjaliks oli marmor, pronks või kasutati mitut erinevat materjali korraga. Väga kaunid olid reljeefid. Teemaks mütoloogia ja igapäevane elu. Reljeefid peenelt töödeldud, eriti võimas, erineva kõrgusega anti edasi ruumilisust. Nii templeid, skulptuure ja reljeefe värviti. Kreeklased ise pidasid parimaks maale
[redigeeri]Gooti skulptuur ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid sambakapiteele. enamasti pühakuid ningpiiblistseene. Gooti skulptuuridele on Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid stiliseeritud. käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. [redigeeri]Romaani maalikunst [redigeeri]Gooti maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on
sajandist alates hakati ka profaanehitustes kasutama palju kaaristu motiivi, mis ehitusele kergust lisas. Sisekujundus. Bütsantsi kirikute ehitamisel pöörati tähelepanu mitte niivõrd eksterjöörile kui interjöörile. Kuppelbasiilika siseruumis vallandus ääretus ja seletamatus. Seinu, kupleid, poolkupleid ja võlve katsid ornamentaalsed mosaiigid. Uudseks elemendiks olid talumid - samba kapiteelile paigutatud rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Figuraalsed mosaiigid olid suurejoonelised, pidulikult ranged ning kuldsel taustal. Piibliteemade käsitlus anti rangetes ikonograafilistes skeemides, kus kirikute uhke ja salapärane interjöör pidi kinnitama jumala vägevust. Kirikute sisekujunduses kasutati ka poolvääriskive ning marmorit. Põrandad olid laotud värvilise marmormosaiigina. Alates 13.sajandist hakati kirikud järjest enam kaunistama freskodega. Bütsantsi
Brüllov. Köleri võimed oleksid sobinud võib-olla rohkem realismile, kuid sellele oli ta teadlikult vatu. Realismi levik ja ühiskondlik tunnustus kibestasid kunstniku viimased eluaastad. AUGUST WEIZENBERG (1837 - 1921) Õpingud: • 1863-65 Preisi KA Berliinis • 1865-68 Peterburi KA vabakuulaja, ei lõpetanud kumbagi • 1870-73 Müncheni KA Elukohad: 1873-1890 vabakunstnik Roomas - huvitavaim periood. Lemmikmaterjal marmor. Seal leidub seda. Oma suuremad figuraalsed tööd raiub Itaalias. Mõned balti aadlikud toetasid andekat noormeest ja sai minna. Suutis seal endale varsti ateljee hankida ja kujurina läbi luau. Tahus marmorisse ja modelleeris klassikalise kirjanduse tegelasi või abstraktsete ideede allegooriaid. Mõned kujud oli mõeldud paarikaupa vatandama erinevaid printsiipe (tihti on nendes idee väljendamise püüe liiga pealetükkiv). Soov palju jutustada viis
Paleedel oli 17 hästisäilinud veevärk. Külm vesi juhiti marmorplaatidest veejuhet mööda lossi (marmor andis omalaadse külmkapiefekti),säilinud on vannitube. Ehitusmaterjalina kasutati nii kohalikku kui ka sissetoodud materjali. Fassaadid, müürid, trepid on ehitatud hoolikalt töödeldud kipskivist vi tufist. Siseruumide seinad olid krohvitud ja kaetud maalingutega (ornamentaalne dekoor, figuraalsed kaunistused, viimaste seas eelistatuimad nn. snnimängude süzeed), värvidest esineb palju tumepunast, helesinist. Prandad olid valmistatud kips-, kiltkivi vi lubjakiviplaatidest, mis omavahel olid sideainega jäigalt ühendatud.(arv. lubimört). Seda residentsi oli ümbritsenud linn. Väljakaevamistel on leitud fajanssplaadikesi linnamajade kujutistega. Majad olid 2-3 korruselised, lameda katusega. Fassaadidele on
annaabi.ee 
