Päritolu: Kambodza Ankuoc't kasutati kosimisel Olemas bambusest kui ka metallist versioon Tänapäeval tehakse turistide tarbeks Ata Päritolu: LõunaHiina, Lahu rahvas. Mängitakse paarikaupa, nööriga küljes pillihoidja. Ata't kasutati kosimisel ja kurameerimisel Bungkao Päritolu: Malaisia, Kadazan ja Dusun'i rahvad Nikerdatud "Polo" palmi tüvest. Saab häälestada Mängitakse kohalikel festivalidel Dan Moi Päritolu: Vietnam, Hmung'i rahvas Dan Moi on tõlgitult "huulepill" Väga õhukene vaskne pill Turistide seas väga populaarne Kubing Päritolu: Filipiinid, Mindanao rahvas Saanud tuntuks puutetundliku kui ka rikkalike ilustustega pillina Kubing't saab teha väga erinevatest puuliikidest Rangguin Päritolu: KeskMalaisia, poolrändleva eluviisiga kääbikust Semangi rahvas
mille liikmed pole juudi rahvusest. Klezmeri muusika kõla on sarnane big band´i või jazz-muusikale. Klezmeri muusikas kasutatakse tavaliselt akustilisi pille, näiteks klarnetit, viiulit, akordionit või akustilist kitarri. Moodsas Klezmer-bändid võivad kasutada oma esituses ka trumme ja laulu. Meloodiaks on alati lühikesed fraasid, mida pidevalt korratakse. Klezmer-muusika on rõõmsameelne ja kiire ning tavaliselt mängitakse seda Juudi festivalidel, Klezmeri festivalidel, pulmades ja paljudel teistel juudi või iisraeli pidustustel. Kuulus Klezmer-viis on Hava Nagila, mis tähendab "olgem rõõmsad". Arvatakse, et see laul võib-olla pärit Ukrainast. Meloodia on ligi sada aastat vana. Mina arvan, et Klezmeri stiilis muusika on väga kaasakiskuv ja omapärane.
mille liikmed pole juudi rahvusest. Klezmeri muusika kõla on sarnane big band´i või jazz-muusikale. Klezmeri muusikas kasutatakse tavaliselt akustilisi pille, näiteks klarnetit, viiulit, akordionit või akustilist kitarri. Moodsas Klezmer-bändid võivad kasutada oma esituses ka trumme ja laulu. Meloodiaks on alati lühikesed fraasid, mida pidevalt korratakse. Klezmer-muusika on rõõmsameelne ja kiire ning tavaliselt mängitakse seda Juudi festivalidel, Klezmeri festivalidel, pulmades ja paljudel teistel juudi või iisraeli pidustustel. Kuulus Klezmer-viis on Hava Nagila, mis tähendab "olgem rõõmsad". Arvatakse, et see laul võib-olla pärit Ukrainast. Meloodia on ligi sada aastat vana. Mina arvan, et Klezmeri stiilis muusika on väga kaasakiskuv ja omapärane.
La Venexiana on keskendunud renessansiaja madrigalile. Suures osas on nende repertuaaris Carlo Gesualdo ja Claudio Monteverdi poolt kirjutatud laulud. La Venexianal on ilmunud 18 albumit. La Venexiana on võitnud ka muusikaauhindu, näiteks CANNES CLASSICAL AWARD 2002 ja GRAMOPHONE AWARD 2001. La Venexiana kasutab renessansiajastu pille. gamba klavessiin vioola lauto Esinemised La Venexiana on käinud edukalt esinemas peaaegu kõikidel suurematel festivalidel ja kontsertidel üle maailma. Näiteks: Konzerthaus'is ja Musikverein's Kuldses Saalis Viinis, Concertgebouw'is Amsterdamis, Konzerthaus'is Berliinis, Laeiszhalle's Hamburgis kuid ka festivalidel Schwetzingen'is, Potsdamis, Regensburgis, Herne's, Rheingau's, Graz'is, Vevey's, Cremona's, Van Vlaanderen'is, De Singel'is Antwerbis ja Brugge Festivalil. Koor on andnud kontserte Barcelonas, Brüsselis, Utrecht'is, Strassbourg'is, Amiens'sis, Madrid'is,
Nad on avaldanud ka kaks albumit. Esimene omanimeline debüütalbum nägi ilmavalgust 2008. aastal ja leidis kriitikute ning fännide poolt väga positiivse vastukaja. Ajakiri New Musical Express hindas albumi kohale nr 39 tabelis "Top 50 Greatest Albums of the Decade". Albumi ilmumisele järgnes aktiivne tuuritamine Jaapanis, Austraalias, Euroopas ning paljudel tuuridel USA-s, sealhulgas ka soojendamine Nine Inch Nailsi nende 2008. aasta suvetuuril. Samuti oli bänd tihe külaline erinevatel festivalidel nagu Oxegen Festivalil Iirimaal, Glastonbury ja Reading Festivalidel Suurbritannias. Teine album "Crystal Castles II" ilmus kuulajateni maikuus 2010 Fiction Recordsi vahendusel (plaadifirma kelle "koduks" on pikka aega olnud The Cure). Ka teine album leidis kriitikute ning kuulajate uskumatu vastuvõtu. Samalt albumilt pärineb viimane singel "Not in Love", kus teeb kaasa The Cure'i ninamees Robert Smith. Tänaseks on Crystal Castlesist saanud alternatiivse tantsumuusika arvestatav artist
Traditsiooniline Ukraina naiste rahvariietus koosneb pikast seelikust, pluusist või tuunikast, pearätikust, sallist või muust dekoratiivsed peakattest ja vööst. Need komponendid on rikkalikult kaunistatud. Neile on tikitud traditsioonilise rahvamustri motiive. Punane on tähtsaim värv Ukraina rahvariietel. Vähemusrahvad: Ukraina rahvariided Ukraina rahvariided on piirkonniti erinevad. Tänapäeval kantakse traditsioonilisi rahvariideid peamiselt festivalidel, muudel erilistel puhkudel või pühade ajal. Ukraina talupoegade riietuses oli meestel kasutusel tikitud valge tuunika. Antud pildil on kujutatud mehel vööl tüüpiline puidust kruus, mida kasutati arvatavasti kalja (kvas) või õlle joomiseks. Vähemusrahvad: Ukraina rahvariided Bast kingi, ühtesid vanimat tüüpi jalatseid, on tehtud ja kantud sajandeid Ukrainas, Venemaal ja Ida-Euroopas. Need olid traditsiooniliselt valmistatud kase koorest, mida oli lihtne hankida
Looming *Tähtteoseid aastast 2002 oli Kõrvitsa "Armastuse märk" * Palju teosed kitarrille (,,Halo", ,,Kiss on the Water") *Kirjutanud muusikat ka nuku- ja joonisfilmidel Preemiad *2001.a Heino Elleri nimeline preemia *2002. aastal noore kultuuritegelase preemia *"Eldorado" saavutas 2003. a Lepo Sumera nimelisel rahvusvahelisel heliloomingukonkursil III koha *Tema teoseid on mängitud mitmetel festivalidel. "For You, the Messenger Of Night" Kuulamiseks http://www.youtube.com/watch?v=M0h9W31CfNk http://www.youtube.com/watch?v=B8KvzZvN4y0&feat http://www.youtube.com/watch?v=t5yq5k5cbYI&featur
klassis. 1973-1980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeister ja solist, samal ajal öppis mängima ka ajaloolisi puhkpille (barokktrompet ja zink), mis alal hiljem täiendas end ka Bruce Dickey ja Edward Tarri juhendamisel Baselis ja Haagis. 1975-1992 kuulus ansamblisse "Hortus Musicus", kellega esines enamuses Euroopa riikidest, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, sh. mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Aastast 1992. on ta vabakutseline muusik. Raivo Tarumist on saanud varajase instrumentaalmuusika tunnustatumaid spetsialiste Eestis, nii on ta kaasa löönud selle ajastu muusikat tutvustavates ansamblites, nagu "Tallinna Barokksolistide" körval veel "Tubae Revalienses", "Corelli Consort" jt., mänginud barokktrompetit ja zinki mitmetes projektorkestrites Eestis, Soomes ja Rootsis, sh. kuulsa Wieland Kuijkeni käe all. Imbi Tarum lõpetas pianistina Tallinna Konservatooriumi 1980 prof
klassis. 1973-1980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeister ja solist, samal ajal öppis mängima ka ajaloolisi puhkpille (barokktrompet ja zink), mis alal hiljem täiendas end ka Bruce Dickey ja Edward Tarri juhendamisel Baselis ja Haagis. 1975-1992 kuulus ansamblisse "Hortus Musicus", kellega esines enamuses Euroopa riikidest, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, sh. mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Aastast 1992 on ta vabakutseline muusik. Raivo Tarumist on saanud varajase instrumentaalmuusika tunnustatumaid spetsialiste Eestis, nii on ta kaasa löönud selle ajastu muusikat tutvustavates ansamblites, nagu "Tallinna Barokksolistide" körval veel "Tubae Revalienses", "Corelli Consort" jt., mänginud barokktrompetit ja zinki mitmetes projektorkestrites Eestis, Soomes ja Rootsis, sh. kuulsa Wieland Kuijkeni käe all. Terje Raidmets sai viiuldaja diplomi Eesti Muusikaakadeemiast Jüri
2002-2007 oli Aints tegev popmuusikuna ansamblis Genialistid. Hooajal 2007/2008 on Tauno Aints resideeriv helilooja Eesti Rahvusmeekoori juures. Aintsi muusikat on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Estonian Dream Big Band, Ansambel U:, flötist Tarmo Johannes, tsellist Aare Tammesalu jt. Tema muusika on kõlanud rahvusvahelisel uue muusika festivalil ,,Nyyd", festivalil ,,Eesti muusika päevad", Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivalil, festivalidel ,,Time of Music" (Soome, 2006), ,,Jazzkaar" ja ,,Tudengijazz". Tauno Aints on tuntud ka arranzeerijana. 2006. aastal äratas ta tähelepanu Veljo Tormise ja hevibändi ,,Metsatöll" loomingu seadetega Eesti Rahvusmeeskoori ja ,,Metsatölli" esituses festivalil ,,Maailmaküla". Gustav Ernesaksa lastelaulust ,,Rongisõit" valminud kaasaegne seade mudilaskoorile ja sümfooniaorkestrile oli 2007. aastal X Noorte laulupeo kavas. Lisaks on Aints
ja 60.-tel mängisid näiteks Bayreuthi, Salzburgi (jt) festivalid selles aktiivset rolli. Kas see roll on nüüdseks minevikku jäänud? Ei ole, kuigi vorm on muutunud. Ehkki mõnel festivalil on kiusatus jääda kindlaks turvalisele, püüavad mõned ka avastada uusi vorme. Festivali publik Paljud festivalid tahavad ületada riigi- ja keelepiire, kutsutakse artiste eri maadest ja kultuuridest. Kuna tavaliselt toimuvad festivalid suvel, sõidavad inimesed sinna ka kaugemalt. Kõikidel festivalidel on ühine küsimus: publik. Milline on meie publik? Millised on nende ootused? Mis on nende roll? Kas nad on kultuuri ,,tarbijad" või saavad nad ,,osaleda"? Olenevalt vastustest neile küsimustele on ka festivalide identiteet ja eesmärgid väga erinevad. Samuti tuleb huvi tunda nn ,,mitte-publiku" vastu endalt tuleb küsida, miks suur hulk inimesi meie festivali ei külasta.
mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 19931996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Aastast 2000 on Helena Tulve Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniõppejõud. Helena Tulve teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USAs ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu BIG Torino (2000, "Öö"), Vancouver New Music, Les Boréales (Caen, 2002), MaerzMusik (Berliin, 2003, "à travers"), Klangspuren (Schwaz, 2003, "à travers"), Icebreaker (Seattle, 2004, "Saar"), Europamusicale (Saksamaa, 2004, "lumineux / opaque") jt. Tulve muusika teeb eriliseks ja sisendusjõuliseks analüütilise täpsuse ja intuitiivsete kõlakujutluse õnnelik ühendus tema loomingus. Enamasti viitab tema teoste atmosfäär
Rahvusorkester (marimbakontsert "Ardor", 2001), löökpillimängija Evelyn Glennie ja Flandria Kuningliku Filharmoonia orkester ("Magma", 2002), Lääne-Saksa Ringhäälingu raadiokoor ja Raschèr Saksofonikvartett ("Meditatio", 2004), Austraalia Kammerorkester ("Whistles and Whispers from Uluru", 2007), vioolamängija Lars Anders Tomter ja Lõuna- Jüütimaa Sümfooniaorkester (Vioolakontsert ,,Illuminatio", 2008) jt. Tüüri helitööd on kõlanud paljudel festivalidel, näiteks Border Crossings Torontos (1990: "Arhitektoonika IV"), Bang On A Can New Yorgis (1992: Keelpillikvartett), Vale of Glamorgan Festival Wales'is (1996: "Excitatio ad contemplandum", "Transmission", "Action. Passion. Illusion"; 2002: Tsellokontsert), Wien Modern (1997, 1998), Huddersfieldi nüüdismuusika festival (1998: "Passion", Reekviem; 2001: "Transmission"), Musica Nova Helsingis (1998: Sümfoonia nr. 3, "Arhitektoonika VI", "Crystallisatio", "Lighthouse"),
Keelpille oli küll palju, kuid intonatsioon oli täielikult üks. Puhkpillid, eriti fagotid, olid väga teistsuguse tämbriga kui lääne orkestrid. Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, kes tähistas 2011. aastal oma 60-ndat aastapäeva on sümfoonikute maailmas õigusega juhtiva koht. Orkester on andnud üle 5500 kontserti rohkem kui 50 maailma riigis. Orkestri esinemised toimuvad maailma parimates kontserdisaalides ja kõrgeklassilistel festivalidel Venemaal ja välismaal. Orkestripuldis on seisnud parimad kaasmaalased dirigendid kui ka paljud suured maestrod mujalt maailmast. Orkestri ajalukku mahub 300 heliplaadi ja CD salvestust, millest paljud on saanud kõrgemaid rahvusvahelisi auhindu. 2001. aastal arvasid kriitikud kollektiivi Moskva orkestrite kolme parima hulka. Jekaterina Metsetina on maailmas üks andekaim ja säravaim noor pianist. Esineb Venemaa ja Euroopa parimate orkestrite ees
tehes neile austusavaldusi teenrite rollis.On ka teada, et nende usus oli olemas ka patt.Tihtipeale kasutati jumalatega rääkimiseks ka vahendajaid(jumalatega rääkijaid). Kultused ja festivalid Hetiidid korraldasid igapäevalisi kultuslikke rituaale, kus jumalatele toodi süüa ja juua.Usuti et jumalad elavad templites, kus oli neile asetatud ka magamiskoht. Korraldati ka väiksemaid ja suuremaid igakuiseid või iga-aastaseid festivale.Nendel festivalidel viis rituaale läbi ülempreester. Maagia oli hetiitide religiooni üks tähtsamatest osadest, mida viisid läbi ,,vanad naised", kes olid võimelised looma nõidusi ja maagiat ning heitma loitse ja needuseid. Kungliku pereliikme surma korral põletati tema keha templi sees, sest usuti, et sellisel juhul tema hing jääb templi seinade vahele viibima.
noorte heliloojate kategoorias kolme valitud teose hulka. • 2000. aastal pälvis Tulve Heino Elleri nimelise preemia. • Samast aastast on Helena Tulve ka Eesti Muusikaakadeemia õppejõud. • 2004. aasta loominguliste saavutuste eest pälvis Tulve Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemia. • 2005. aasta jaanuaris kuulutas Eesti Raadio Helena Tulve Aasta Muusikuks. • Tema teoseid on esitatud paljudes Euroopa riikides, USA-s ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu NYYD Festival (Tallinn), BIG Torino, Varssavi Sügis, Vancouver New Music, Music of Friends (Moskva), Les Boréales (Caen), MaerzMusik (Berliin), Klangspuren (Tirool), Matrix Herbstfestival (Leipzig), Icebreaker (Seattle), Europamusicale, jt.
kunstiline juht Lydia Rahula, dirigent ja kontsertmeister Tomi Rahula. Piletihind oli õpilasele 6 ja täiskasvanule 8 . Tallinna poistekoor tähistab väärikat 25 aasta juubelit. Kogu selle aja on olnud koori kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula. Enamik laulupoisse on alustanud kooristuudios laulmist 6-7 aastaselt ettevalmistuskoorides Primo ja Secundo ning õpib ja mängib mõnd pilli. Koor on olnud võidukas lugematutel konkurssidel ja festivalidel, viimati 2012. aastal Itaalias Riminis lastekooride kategoorias ja 2013. aasta kevadel Eesti Meestelaulu Seltsi korraldataval poistekooride võistluslaulmisel, kus saavutati A-kategoorias I koht. Kontserdi esimesel poolel esitati peamiselt Itaalia klassikalisi lugusid, ning teisel poolel ülemaailma tuntud lugusid. Esitatud lood olid nt. ,,Ave Maria" (mis pärineb kristluses traditsoonilisest palvest Neitsi Maarja poole), Louis Armstrong- ,,What a wonderful world", The Tokens - ,,The Lion King
5 Tiit Kalluste Sündinud 2. aprillil 1962 Võrumaal, akordionist, pedagoog ja helilooja. Lõpetanud G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli 1981. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 1986. aastal. Samast aastast alates tegutsenud muusikuna, peamiselt jazz- ja maailmamuusika vallas. Andnud kontserte paljude Eesti jazzfestivalide raames ning esinenud festivalidel väljaspool Eestit, muuhulgas Pori International Jazz, Dahlsbruk Jazz, Kaunase rahvusvaheline jazzfestival jne. Ta on kogunud enda ümber tuntud Eesti muusikutest koosneva happy jazz'i mängiva Tiit Kalluste Jump Band'i, millega on esinenud Baltimaades ja Skandinaavia festivalidel. Muusikuna kaastegev olnud paljudes projektides. Tema mängupartneriteks on erinevates koosseisudes olnud USA-s elav jazzpianist Mika Pohjola, Etioopia päritolu
sõnul ei ole võimalik saavutada suures linnas. „Äio“ salvestati Soomes Finnvoxi ja Eestis Sinusoidi stuudiotes. Albumi miksis kokku legendaarne produtsent ja helimees Mikko Karmila. „Äiost“ sai aasta enimmüüdud eestikeelne album (rohkem kui 20 000 eksemplari), ka tõi plaat Metsatöllule järjekordse metalartisti tiitli Eesti Muusikaauhindade jagamisel. Bänd andis albumi tutvustamiseks 63 kontserti, neist 40 välismaal. Muuhulgas esineti festivalidel „Wacken Open Air“ (Saksamaa), „Metalcamp“ (Sloveenia) ja „Noctis IV Metal Fest“ (Kanada), tehti viie kontserdiga minituur Inglismaal ning oldi külalisesinejaks ansambli Megadeth (USA) vabaõhukontserdil Haapsalus. Tõeliseks proovikiviks kujunes aasta lõpus toimunud Euroopa tuur koos ansamblitega Finntroll (FIN), Rotting Christ (GRE) ja Samael (SUI), kus anti 11 riigis 24 kontserti ja seda ilma ühegi puhkepäevata. 2011
1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskonterdi.Ta poplauludest on tunutuimad Raagus sõnad,Nii vaikses kõik on jäänud,Ühes väikeses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa.Ta on kirjutanud ka lastelaule,teatri ja filmimuusikat. Juba 1968, 7.klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil.Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendes ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neid on ühendatud kaasaegne tõsine muusika,rock, eesti rahvamuusika,new age muusika ja jazz. Orkestriteostest võiks nimetada: Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus
kriitikud on seda kiitnud. Tegelaskond on väga lai ja värvikas, teosest käis läbi vähemalt 20 erinevat inimest. Neid on kirjeldatud selles mõttes väga valimatult, et midagi pole ilustatud ega mainimata jäetud, isikutest luuakse selge pilt. Raamatu sõnavara ja kõnekujundid on samuti värvikad ning jutud selles raamatus pole just kõige süütumad. Esitatakse palju kontsertide kirjeldusi, nende eel- ja järellugusid ning muljeid nendest; festivalidel käimisi; kuulumist erinevate bändide koosseisu ning arengut koos nendega; joominguid, pidusid ja muuhulgas ka vaimuhaiglas viibimist. Sealt siis pärinebki palju erinevaid karaktereid. Kuigi oli huvitav, oli ka mingis mõttes liiast kõigest toimunust lugeda, sest sõnavara oli kohati häiriv. Raamat vastas sellegipoolest minu ootustele, sest oli ka nimetatud miinuseid kõrvale jättes huvitav lugemisvara ning raske käest panna. See meeldiski mulle kõige rohkem, et kirjeldatud
saab), ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (Keegi tulla võib; Sinu hääl). Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. Juba1968, 7. klassi koolipoisina, esines RR edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz.
Seitsmendast eluaastast peale õppis Jaak Joala klaverimängu. Pärast 8. klassi lõppu hakkas õppima flöödimängu Joala muusikukarjäär algas biitansamblis Kristallid 1966. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast Toivo Undi lahkumist ka basskitarrimängijana. Sügisel 1968 lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa Toivo Kurmeti ansamblis Virmalised. 1970. aastatel võitis ta auhindu mitmetel lauluvõistlustel ja festivalidel Eestis ja välismaal. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule Arne Oit, Uno Naissoo, Gennadi Taniel, Raivo Tammik, Kustas Kikerpuu, Rein Rannap, Viktor Ignatjev, Olav Ehala jt, tolleaegsetest Nõukogude heliloojatest David Tuhmanov, Aleksandr Zatsepin, Raimonds Pauls, Viktor Reznikov, Vladimir Matetski jt. Arvukate esinemiste eest Venemaal ja mujal NSV Liidus ja selle eest, et suur osa tema
ja ka koduaedades. Kasutamine. Sirelmeelia lehti kasutatakse meditsiinilisel otstarbel nahatõvede ravimiseks vannitamise abil. Kõigepealt lehed pestakse hoolikalt, seejärel keedetakse viis kuni kümme lehte koos oksaga, kuni vesi värvub roheliseks. Saadud tõmmist kasutatakse mitmel viisil, näiteks vanematel inimestel veresuhkru taseme alandamiseks ning vere puhastamiseks, moslemitest surnute pesemiseks. Samuti põletatakse siremeeliat Pakistanis putukatõrjena või kasutatakse Indias festivalidel ja pidustustel vanikutena. Puu vilju ning seemneid kasutatakse õli tootmiseks, millest valmistatakse pesemisvahendeid ja kreeme. Sirelmeeliaõli kasutatakse juuste tervendamiseks, maksa töö parandamiseks ja veresuhkru taseme langetamiseks. Õrnu võrseid ja õisi süüakse. Lääne-Bengalis praetakse õlis noori sirelmeelia lehti koos baklažaanitükkidega ning süüakse koos riisiga. Toiduks tarvitatakse seda veel Indias, Kambodžas, Laoses, Tais, Birmas ja Vietnamis
· Munitsipaalasutusena loodi Vene Kultuurikeskus veebruaris 2001.a. · Mere puiesteel 5 asuv Vene Kultuurikeskuse hoone (endine Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja) on silmapaistev neoklassitsistliku arhitektuuri näide. · Selles majas arendab oma tegevust kultuurirahvaülikool vene kogukonnale hästi tuntud filoloogiadoktor Naftoli Basseli juhtimisel. · Peale oma vabaaja sisustamise kõik need loomekollektiivid ja kultuuriühendused osalevad aktiivselt VKK poolt ellu kutsutud üritustel: festivalidel, konkurssidel, ülevaatustel, kontsertidel, kuhu sageli kutsutakse Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest nii taidlus- kui ka kutselisi kunstikollektiive. · Vene Kultuurikeskuse tegevuse üheks peamiseks ülesandeks on saada siia lavale esinema silmapaistvaid professionaalseid kunstikollektiive Venemaalt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Dennis Russell Davies, Jonathan Nott, Ulf Schirmer, Christopher Hogwood, Stefan Soltesz, Fabio Luisi, Ion Marin, Manfred Honeck, Bertrand de Billy, Ottavio Dantone, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Plácido Domingo, Thomas Hengelbrock, Gérard Korsten, Michael Gielen, Tõnu Kaljuste, Eri Klas jt. · Aastal 2002 laulis Peebo koos Stefania Bonfadelli ja Renato Brusoniga Verdi festivalil Parmas · Ta on esinenud erinevatel kuulsatel festivalidel · Annely Peebo on väga nõutud soololaulja · Tema laiaulatuslik kontserdirepertuaar hõlmab tähtsamaid teosed barokis kaasajani · Kammerlauljana debüteeris ta 1999. aastal lied'i kavaga Viini kontserdimajas · Veel on lauljatar üles astunud Tallinna Lauluväljakul ning koos klaverisaatja Hartmut Hudezeckiga (Saksamaa) Eesti lauljaid tutvustavas kontserdisarjas ,,Vocalissimo" · Annely Peebo on üles astunud mitmete lauluõhtute ja
Klassikaline euroopa muusika põhineb üldiselt helikujundite arengul ja muutumisel, viimaste puhul on aga olulisim helide süvenenud kuulamine ja kõlavarjundite leidmine. See on ka Tulve muusika tuum. Uuele eesti muusikale tunnuslikku rütmienergiat ei kohta Tulve teostes sugugi. Selle asemel süveneb ta üksikheli nüanssidesse ning kulgeb vähima kärsituseta ühest kõlasündmusest teise. Tema teoseid on esitatud paljudes Euroopa riikides, USA-s ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu NYYD Festival (Tallinn), BIG Torino, Varssavi Sügis, Vancouver New Music, Music of Friends (Moskva), Les Boréales (Caen), MaerzMusik (Berliin), Klangspuren (Tirool), Matrix Herbstfestival (Leipzig), Icebreaker (Seattle), Europamusicale, jt. Helena Tulve on ise ,,Sula" kohta öelnud: "Sula all tähistan sulamise protsessi mõtete, materjali, kõlavärvi või helide transformatsiooni ühest olekust teise. Teose idee üheks
uue suhte otsimise soov. Rahvamuusikat õpitakse ja sellega katsetatakse mitmel moel. Põhiläteteks siin on ühelt poolt vanem laulukultuur regilaulude näol, teisalt aga ka uuemad rahvalaulud, mida 19. sajandi lõpust alatessüstemaatiliselt koguma asuti. Instrumentaalmuusikas saab toetuda peamiselt vaid seltskonnatantsude viisidele. Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel, ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest näidetest kinni pidav on Baltica folkloorifestival. Jätkuvalt kasutavad rahvamuusikat oma loomingus ka elukutselised heliloojad. Vana rahvamuusikat sünteesitakse dzässi ja rokiga. Tuleb muidugi silmas pidada, et kõikidel neil juhtudel on see muusika läbi teinud omamoodi uuestisünni läbi modernse mõtlemise ja tänapäevaste vahendite
Gershwini ,,Rhapsody in Blue". 1973. aastal võitis Rannap esimese preemia Eesti pianistide konkursil, 1976. aastal pälvis ta diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nim. pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis. Ta on salvestanud Bachi klaverimuusikat, jaan Räätsa loomingut ning kaks plaati improvisatsioonidega firmale Melodija. Mitmel korral on ta esinenud endise Nõukogude Liidu juhtivate sümfooniaorkestritega, osalenud rahvusvahelistel festivalidel, sh dzässfestivalidel, on lindistanud klassikalist ja improvisatsioonilist muusikat Eesti Raadiole, esinenud Eesti Televisioonis. USAs on ta esinenud National Publik Radio's ja televisioonis ning esinenud solistina Los Angelese orkestritega. Lisaks endise Nõukogude Liidu linnadele on Rannap esinenud suuremates linnades Kanadas, Austraalias, samuti Itaalias, Inglismaal, Saksamaal, Ungaris, Rumeenias, Kuubas ja Türgis.
ja multiinstrumentalist Topi Korhonen. PolePole lood kõlavad nii soome kui suahiili keeles ja kannavad filosoofilist allteksti. PolePole muusika baseerub peamiselt ühtsel rütmil või kahel või rohkemal teineteisest sõltumatul rütmil ehk nn polürütmil. Dünaamilisust bändi repertuaari toob lisaks muusika vahetule esitusele ka tants ja kõrgetel toonidel flöödimäng. Oma eksistentsi jooksul on PolePole mänginud nii Soomes kui väljaspool paljudel festivalidel, seminaridel, klubides, muuseumites, koolides ja rahvusvahelistel üritustel. Samuti on esinetud mitmetel folgifestivalidel nagu Kaustinen Folk Music Festival ja Eurofolk festival. Arnold Chiwalala on esinenud ja koostööd teinud erinevate artistidega, osalenud teatri- ja tantsuprojektides erinevates maades (Tansaania, Soome, Mosambiik, Inglismaa ja USA). Kontsert ise oli väga huvitav ja lõbus. Kohe alguses hakkas üks laulu ja tantsu
Berliini filmifestivali üks suurtoetajaid ja peamiseid korraldajaid on tänapäeval Berliini Kultuurisündmuste Amet (Kulturveranstaltungen des Bundes in Berlin. (Tamla 2009) Berlinalet peeti algselt suvel, kuid alates 1978. aastast toimub Berliini filmifestival iga aasta veebruaris (Valck 2007). Alates esimesest Berlinalest jagatakse festivali raames välja ka parima täispika filmi auhinda, mis on skulptor Renee Sintenise loodud Berliini Kuldkaru. Kui esimestel festivalidel sai parima filmi üle otsustada publik, siis alates 1956. aastast kutsutakse kokku žürii, kes valib tiitlisaaja. Lisaks kuldkarule antakse välja väiksemaid kõrvalpreemiaid ehk hõbekarusid erinevates kategooriates nagu parim mees-ja naisnäitleja, parim režii, silmapaistvaim kunstiline saavutus. Alates 2002. aastast antakse välja ka auhind parima stsenaariumiga filmile. Samuti on tiitel ka parimale lühifilmile. 1987. aastast antakse parimale
brändi väärtust vähendanud. Teine strateegiliselt õige otsus oli alustada lähiturgudelt - Lätist, Leedust ja Soomest, et saada rahvusvaheline kogemus ja liikuda sealt edasi. Esimesel paaril aastal vahetasid Olljum ja mitmete Eesti festivalide peakorraldajad Dragonseid teistele rahvusvahelistele festivalidele sealsete artistide vastu. Mitme osapoole pingutus andis bändile ka tugevama läbilöögi. Kui neil festivalidel jooksis Olljum terve aja ringi visiitkaartidega ja püüdis luua kontakte, siis 2012. aastal Tamperes „Musikki & Medial“, kus esineti taas kord täismajale, kogunes pärast kontserti Olljumi ümber iseseisvalt juba kümneid visiitkaardi pakkujaid. See oli suur läbimurre. Dragonsite suurim läbimurre toimus 2012 aastal, mil pärast Hamburgi „Reeperbahn“ festivali kontserti koperdas lava poole üks 70-aastane vanahärra ja soovis rääkida manageriga. Tegu oli
("Exodus", 1999), Staatsphilharmonie Rheinland-Pfalz Ralf Otto dirigeerimisel ("Aditus", 2000), Pedro Carneiro ja BBC Walesi Rahvusorkester (marimbakontsert "Ardor", 2001), löökpillimängija Evelyn Glennie ja Flandria Kuningliku Filharmoonia orkester ("Magma", 2002), Lääne-Saksa Ringhäälingu raadiokoor ja Raschèr Saksofonikvartett ("Meditatio", 2004), Austraalia Kammerorkester ("Whistles and Whispers from Uluru", 2007) jt. Tüüri helitööd on kõlanud paljudel festivalidel, näiteks Border Crossings Torontos (1990: "Arhitektoonika IV"). Aastatel 1988-1992 valminud sari koosneb seitsmest mitmesugustele kammerkoosseisudele kirjutatud teosest. Pealkiri viitab muusika ülesehituse arhitektuursele selgepiirilisusele ja täpsele vormile., Bang On A Can New Yorgis (1992: Keelpillikvartett), Vale of Glamorgan Festival Wales'is (1996: "Excitatio ad contemplandum", "Transmission", "Action. Passion. Illusion"; 2002: Tsellokontsert), Wien
helilooja, ta on kirjutanud filmimuusikat, laule, ühe ooperi ja ühe reekviemi, mida ka tol päeval kuulsin. Tema sõnul kirjutas ta loo juutide reekviemi puudumise tõttu. Selles loos oli kiitust ja tulevikulootust. (Allikas: kontserdi kava) Esinenud kammerkoor Vocales Musicales pandi kokku 1999. aastal dirigent ja laulja Risto Joosti poolt. Juba esimestest hooaegadest saatis neid edu ja saadi mitmeid kõrgeid kohti kodumaistelt kontserditelt. Koor on olnud oodatud külaline erinevatel festivalidel üle maailma. 2009. Aastal tähistati 10ndat tegevusaastat ja anti välja koori esimene heliplaat. Dirigendi töö on üle võtnud ka kontredil dirigeerinud Endrik Üksvärav. Meeleolu tõstis veelgi kahe erakordse solisti Nadia Kuremi ja Helen Lokuta häälte kuulmine. Mõlemad on hinnatud ooperisolistid ja väga mitmekülgsed esinejad. Bariton Taavi Tampuu oli vaatamata oma noorele eale väga särava hääle ning olekuga. Oma
korraldamise eest 2006 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Eesti Teatri Aastaauhind parima balletilavastuse kategoorias tantsulavastuse ,,Peer Gynt" eest 2008 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia panuse eest Vanemuise teatri balleti arendamise 2009 pälvis Tartu medali muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi Paul Mägi on tunnustatud dzässviiuldaja, kes on esinenud festivalidel Ungaris, Bulgaarias, Kuubas, Soomes, Saksamaal, Iirimaal, Inglismaal, USAs jm. On esinenud koos BBC ja Bostoni Sümfooniaorkestriga. Paul Mägi on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orkestri dirigeerimise professor ja Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemia külalisprofessor. Tunnustus Eesti Vabariigi Kultuuriauhind Teatriliidu aastapreemia aastal 1999 Eesti Kultuurkapitali muusikaauhind Läti Vabariigi Kultuuriauhind Lavastajad Ain Mäeots Rein Pakk
klaveri erialal Virve Lippuse juures, seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures (1977-1979). 1991 kuni 1995 õppis RR Lõuna Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. Juba 1968a. 7. klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta niinimetatud vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Tema Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude teiste Eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks.
tantsutraditsioonidele. Öeldakse, et Nõukogude okupatsiooni ajal eestlased laulsid ennast vabaks ühisel meeleavaldusel. Kindlasti avaldas see hirmu riigis olevatele võõrvägedele. Nüüd kogunevad Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti ning tähistavad uhket ühist ajalugu. Meie riigis on üks ainus muusikaline koosseis, kes on tuuritanud Euroopa suurimates riikides, sh Ameerika festivalidel ja on maailmas suursuguselt läbi löömas. Nimelt on see rahvapärimus sugemetega folk roki bänd Metsatöll. Võib kaudselt öelda, et meie vanarahva ideoloogia ja kultuur on aidanud rikastuda ka välismaa kulul. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti rikkus tuleb läbi tema enda inimeste. Olgugi näide juba sellest kuidas suudeti vastu võtta suure väärtusega euro valuuta. Eesti riik võiks rikkaks saada,
Loomakasvatuses kasvatatakse veiseid peamiselt ekspordiks ning sigu ja kanu peamiselt siseriiklikuks tarbeks (sealhulgas religioosseks ja tseremoniaalseks). 2007. aasta rahvaloenduse põhjal oli Vanuatu iga majapidamise kohta keskmiselt 5 siga ja 16 kana. UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kuuluvad Vanuatu liivajoonistused. See on väga omapärane traditsioon. Tänapäeval saavad liivajoonistuste meistrid oma oskusi kogukonnas näidata ja edasi anda ka festivalidel ja muudel üritustel. Samuti on plaanis luua fond, mis tagaks neile kindla sissetuleku, ning lisada liivajoonistuste kunst üldhariduskoolide õppekavasse. Vanuatu üks turimiatraktsioone on Hideaway saar, mis on sobiv sukeldumiseks ning, kus asub ka maailma üks vähestest veealustest postkontoritest. Aastal 2006 nimetas Happy Planet Index Vanuatu kõige õnnelikumaks maaks 178 riigi hulgas (Eesti paiknes selles pingereas 173. kohal).
"Litany". Tõnu Kaljustelt võttis orkestri juhtimise töö üle Juha Kangas. Alates 2000. aastast oli orkestri kunstiliseks juhiks Eri Klas, hooajast 2013/2014 on TKO peadirigent ja kunstiline juht Risto Joost. Tallinna Kammerorkester on andnud kontserte kõikjal Euroopas, Kanadas, Jaapanis, Brasiilias, Argentiinas, Ameerika Ühendriikides. Edukalt on osaletud mitmetel mainekatel muusikafestivalidel, samuti löödud kaasa kodumaistel festivalidel. Tallinna Kammerorkestriga on koostööd teinud sellised dirigendid nagu John Storgårds, Jaakko Kuusisto, Richard Tognetti, Daniel Raiskin, Valentin Zhuk, Terje Tønnesen, Olari Elts, Risto Joost, Paul Mägi, Arvo Volmer, Kristjan Järvi, Vello Pähn, Andres Mustonen, Jüri Alperten jpt. 2013. aastal pälvis Tallinna Kammerorkester Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia. CD "Arvo Pärt. Adam's Lament" võitis samal aastal Tallinna
Mina käisin Estonia teatris vaatamas Erkki-Sven Tüüri ooperit ,,Wallenberg". Erkki-Sven Tüüri ooper "Wallenberg" on esimene eesti ooper, mis valmis välisteatri tellimusel. See esietendus Dortmundi Ooperis 2001. aasta mais. Erkki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval kujunenud maailmas üheks tuntumaks eesti heliloojaks, kelle tööd valmivad enamasti nimekate välisinterpreetide tellimusel ning kõlavad kuulsate muusikute esituses prestiizsetes esinemispaikades ning festivalidel kogu maailmas.Ta on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte, ta on ka Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor, kes on pärjatud paljude auhindadega. Lutz Hübneri libretole kirjutatud ooper on lugu rootsi diplomaat Raoul Wallenbergist, keda peetakse Teise maailmasõja üheks suuremaks kangelaseks, sest ta päästis natslikest koonduslaagritest tuhandeid juute, andes neile rootsi passid. Ta pidas
instrumentidega. Hortuse esitatav uus muusika kannab endas neidsamu väärtusi, mida hinnatakse vanema, tasakaalustatud muusika juures - vormi puhtus ja selgus, harmoonia ja ilu lihtsates asjades. Oma enam kui 30-aastase tegutsemisaja jooksul on Hortus andnud kontserte enamuses Euroopa riikides, USA-s, Jaapanis, Iisraelis ja tohutul territooriumil, mille moodustas endine Nõukogude Liit ja oldud esinejaks enamusel suurematel vanamuusika festivalidel. Heliplaatidele on salvestatud ca 35 programmi, millest osa on saadaval tänapäevalgi firmadest Erdenklang, Musica Svecia, Forte ja Finlandia Records. Aastal 2007, mängis ja laulas Hortus Musicuses 10 muusikut: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid Olev Ainomäe - pommerid, oboe, plokkflöödid, salmei, krummhornid, rauschpfeiff Jaan Arder bariton Imre Eenma - violone, kontrabass, gamba Valter Jürgenson - tromboonid Peeter Klaas - gambad, tsello
· Töö süstivate narkomaanide ja nende lähedastega ( süstalde vahetamine, metadooni võõrutus ja asendusravi, rehabilitatsioon päevakeskuses ja talus ). · Gay sõbraliku atmosfääri loomine, HIV/AIDSi ja suguhaiguste testimise ja ennetamise töö gayde seas. · HIV positiivsete inimeste ja AIDSi haigete psühhosotsiaalne toetus ja abi. · Toetusgrupid narkomaanidele ja nende lähedastele. · Massilistel rahvaüritustel, noorte kokkutulekutel, kontsertidel, muusika festivalidel turvaseksi, STLH/AIDSi teemalise kirjanduse, kondoomide levitamine. Sotsiaalse keskkonna mõjud: Ligi 15-aastane kogemus HIV/AIDSi alal, 10-aastane kogemus narkomaaniavastases töös annab AIDSi Tugikeskusele võimaluse jagada kodulehekülje külastajatega neid teadmisi ja oskusi, mis neil on. Paljusid probleeme saab ise lahendatud, paljude osas osatakse soovitada teisi abiandjaid. Koduleheküljel pakutakse lugejale huvitavaid ja kasulikke materjale, mis on spetslistide poolt
3 1. REIN RANNAP Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953 Tallinnas, ta on eesti helilooja ja pianist. Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik. Juba 1968, 7.klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil.Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendes ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neid on ühendatud kaasaegne tõsine muusika,rock, eesti rahvamuusika,new age muusika ja jazz. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure.
Pika arvutamise ja meenutamise tulemusena julgeme väita, et meie etendusi on vaatamas käinud oma 50 000 vaatajat. Seda nii Viimsi Kooli aulas, Viimsi Huvikeskuse saalis, Viimsi Rannarahva muuseumis, Viimsi mõisas, Viimsi Spordihallis, Rohuneeme kalmistu kõrval oleval platsil ja Viimsi mõisa taga mäel, kus oleme koos noorte tantsijatega teinud toredaid suveetendusi. Lisaks on käidud paljudel festivalidel, tehtud koostööd Viimsi Muusikakooli, Ylivieska kooliga Soomest ja Maido Saare Noorte Tantsijate Suvelaagriga. Valdavalt muusikaliprojektide vedajateks on olnud püsiv tuumik: endine Viimsi Keskkooli direktor Leelo Tiisvelt projektijuhina, TPÜs näitejuhtimise lõpetanud huvijuht Külli Talmar lavastajana, mainekas tantsupedagoog Maido Saar koreograafina, kunstiõpetaja Kristel
lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal 1976.Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. 3 Juba 1968, 7. klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte, 2 heliplaati "Meloodia". Ta vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Concerto Grosso in una movimento 1981/198 Noortekontsert Sümfoonia 1986Umbrellas 1991Eleegia 1995Papagoid 1998TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile 2000 Lähedus. Kergus kammerorkestrile 2001Puhang sümfoonilisele
aastal Despina rollis Mozarti ooperis ,,Così fan tutte" Vanemuise teatris. Aile Asszonyi on tegev ka oratooriumisolisti ja kammerlauljana. Tema ooperirollide hulka kuuluvad näiteks Leonora (Beethoveni ,,Fidelio"), Violetta (Verdi ,,La traviata"), Angelica (Puccini ,,Õde Angelica"), Naine (Tüüri ,,Wallenberg"). Ta on esinenud ka Vanemuises, Viini Kammerooperis, Moskva Uues Ooperis, Amsterdami kontserdihallis Concertgebouw ning paljudes Euroopa kontserdisaalides ja festivalidel. Praegu elab ja töötab Aile Itaalias. ,,Maskiball" oli ooper kolmes vaatuses. Ooperi tegevusliinides oli palju armastuse keerdkäike, mida saatis orkester, eesotsas dirigent Eri Klasiga. Lavastaja oli Arne Mikk. Verdi muusika kõlab niivõrd tõetruult ja ajatult, et tundub nagu polekski ooperi esietendusest möödunud 150 aastat. Peale külalissolisti Aile Asszonyi andis oma panuse ,,Maskiballi" loomisele ka Soomest pärit lavakujundaja
30.12.12 Evelin Pärn 34 Mahagoni puu 30.12.12 Evelin Pärn 35 Festivali võimlejad 30.12.12 Evelin Pärn 36 Vaatamisväärsus Ghanas 30.12.12 Evelin Pärn 37 Heaolu 30.12.12 Evelin Pärn 38 Koht maailmas 30.12.12 Evelin Pärn 39 Kultuur · Kultuur on segu kõigist tema etnilistest rühmadest · Mitmekesisust märkab Ghana toitude, kunsti ja riiete puhul · Oluline osa festivalidel · 9 keelt: Akan, Dagaare, Dagbane, Dangme, Ewe, Ga, Gonja, Kasem, Nzema 30.12.12 Evelin Pärn 40 Riietus: · Meestel kente-rüü ja naistel mähitud pikad kleidid 30.12.12 Evelin Pärn 41 Eriroad on: · Fufu · Ampesi · Tuo zaafi 30.12.12 Evelin Pärn 42 Tähtsamad pühad · 1.jaanuar - uusaasta · 6.märts - iseseisvuspäev · märts/aprill - lihavõtted · 1.juuli - vabariigi päev · 25.detsember - jõulud
Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja linna muudes põnevates paikades. Lugude esitamisel kasutatakse erinevaid keskaegseid pille. Näiteks rataslüüra, harf, fiidel jne. Tavaliselt on ka festivalidel võimalik näha tantsimas erinevates keskaegsetes riietes tüdrukuid või naisi seal esitavate laulude saatel. Tartu Vanamuusika Festival sündis 1996. aastal. Keskendudes põhiliselt Euroopa keskaja muusikale, on festival algusest peale olnud seotud ka orientaalsete kultuuridega. Huvikeskmes pole olnud aga mitte Idamaade kultuur iseseisvalt, vaid seostatuna Euroopa varasema, eelkõige keskaja kultuuriga, mil Euroopa sai vaieldamatult suurimaid mõjutusi araabia kultuurist
ning Tobiase kvarteti liige. Diana Liiv, kes saatis teisi esinejaid klaveril, on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Leedus, Rootsis, USA-s ja Soomes. Mitmeid kordi on ta esinenud ka orkestrisolistina. Peale klaveri mängimise on Diana Liiv kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut "Neli heldet haldjat" ja "Võluvitsa vägi". Diana on ka Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht. Ta on esinenud edukalt paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Viimasteks saavutusteks on 2009. juulis Kuhmo Kammermuusika festivali kursustel Schumanni klaverikvinteti esituse eest parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhind, aastal 2010 kahekordne laureaaditiitel rahvusvahelisel pianistide konkursil ,,Music without limits" Leedus - 3. koht soolokategoorias ning 4.koht kammermuusika kategoorias. Hooajal 2011/2012 on Diana Liiv kutsutud esinema Liszti 200. sünniaastale pühendatud festivalidele Itaalia linnades Luccas, Brescias ja Ascoli Picenos
aastal Tõnu Kaljuste poolt, kes oli ka esimene peadirigent. Peadirigendiks on olnud ka veel Paul Hillier. Preagu on selleks Daniel Reuss. Sarnaselt orkestiriga on ka koori repertuaar väga lai ja on ka paljude tuntud muusikute ja orkestritega koostööd teinud, näiteks Paavo ja Neeme Järvi, Claudio Abbadio, David Willcocks, Nikolai Aleksejev, Concerto Copenhagen, Tallinna Kammerorkester. . EFK albumid on võitnud palju auhindu. Samuti on nad esinenud paljudel festivalidel nagu BBC Proms, Salzburgi festival jt. Irina Zahharenkova osales VI eesti pianistide konkursil 2002. aastal. Ta on võitnud palju preemiaid ja auhindu Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal. Ta on õppinud Lilian Pemperi juures klaverit. Teda peetakse klaverikoolkonna tõusvaks täheks. Kädy Plaas lõpetas 2007. aastal Eesti Muusika ja Teatriakadeemia. Aastatel 2002- 2004 oli Plaas EFK koosseisus. Alates 2004. aastast on ta Nargen Opera projektiteatris esinenud
annaabi.ee 
