1) Osa 1. 0,2 F + P ....P... P + T´´ P + T´´ + Le .........Le .....Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. Martensiit (M) C üleküllastatud tardlahus a-rauas. Maksimaalne C-sisaldusnon võrdne lähtefaasi austeniidi C-sisaldusega. 3. C sisaldus 0,2% T, °C 1) Ferriit hakkab tekkima
1. 0,2 F + P ....P... P + T´´ P + T´´ + Le .........Le .....Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. 3. T, °C 1500 1000 500 t 4.
-60.0% b Tekib Si lisamisel ja aeglasel jahtumisel . 33.0% c. Pesagrafiitmalm saadakse valgemalmist valudetaili lõõmutamisel umbes 40 tundi, mis teeb pesagrafiitmalmist detailide tootmise kalliks 33.0% d Grafiitmalmi metalse põhimassi . mikrostruktuur võib koosneda ferriidist ja perliidist või siis ainult ferridist või perliidist Score:-2.6 / 10 Küsimus 6 (5 points) Millise struktuuriga on tegemist? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 0.0% a. Alaeutektoidne 100.0% b. Üleeutektoidne 0.0% c
Keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke. 2. 360 C noolutustemperatuuri tõusuga eraldub martensiidist järjest rohkem süsinikku ning umbes 400 C juures on praktiliselt kogu süsinik martensiidist eraldunud ja terase struktuur koosneb ferriidist ning väga väikestest ümaratest tsementiiditeradest. Nüüd on ka täielikult kõrvaldatud sisepinged, terase kõvadus on vähenenud ning sitkus suurenenud ja teras on väga elastne. 3. 500 C tsementiiditerad hakkavad koaguleeruma. Tänu sellele koosneb struktuur ferriidist ja suurematest tsementiiditeradest. Sellist struktuuri nimetatakse noolutussorbiidiks.
jahtumisel -60.0% c. Liblelise grafiidiga malmist detailid valmistatakse survetöötluse teel 33.0% d. Grafiitmalmi metallse põhimassi mikrostruktuur võib koosneda ferriidist ja perliidist või siis ainult ferridist või perliidist Score: 3.3 / 10 Küsimus 4 (5 points) Süsinikusisalduse kasvades süsinikterase tugevus Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 0.0% a. suureneb olenemata süsiniku
Seega, mida kõvemat terast soovitakse, seda madalama temperatuuri juures tasub seda teha. Tekkivate struktuuride kirjeldused Noolutamisel: 1. 250°C keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke. 2. 400°C praktiliselt kogu süsinik on martensiidist eraldunud ja terase struktuur koosneb ferriidist ning väga väikestest ümaratest tsementiiditeradest. Sellist struktuuri nimetatakse noolutustroostiidiks. 3. 550°C tsementiiditerad hakkavad koaguleeruma. Tänu selle koosneb struktuur ferriidist ja suurematest tsementiiditeradest. Sellist struktuuri nimetatakse noolutussorbiidiks. Karastamisel: 1. Vees tekib martensiit 2. Õhus austeniit laguneb ja tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidisegud. 3
2. Süsiniku sisaldus tsementiidis on 2,14% 3. Teras sisaldab 0,7% Mn 0,4% Si 4. Malm sisaldab 0,15% P ja 0,1% S 5. Ledeburiitstruktuur toatemperatuuril on eutekukum 6. Süsinuku sisaldus perliidis on 0,8% 7. Keevterase tunnuseks on teras mida deoksüdeeritakse ferromangaaniga 8. Terase struktuur tekib külmsurvetöötlemisel 9. Alaeutektse malmi süsinikusisaldus on 4,3% 10. Malmi struktuur toatemperatuuril koosneb perliidist, ferriidist ja grafiidist 11. Üleeuteutektoidse terase struktuuris toa temp on perliit ja tsementiit 12. Terase Vene tähistussüsteemis on ,,P"- kiirlõiketeras 13. Kõrgtugeva malmi struktuuri tunnuseks on keragrafiit 14. Malmide struktuuri ,,valgendab" mangaan 15. Valgemalmi kiirjahutus A1 temp piirkonnas peale lõõmutamist soodustab perliidi teket 16. Ferriitstruktuuriga malmid on tugevamad 17. Väävel malmis mõjutab vähendab vedelvoolavust 18
t. pärast lõõmutamist temperatuuril 900-950°) koosneb malmi struktuur austeniidist ja grafiidist. Tempermalmi lõplik struktuur oleneb sellest, kuidas toimub edasine jahutamine. Kui pärast lõõmutamise esimest staadiumi jahutada malmi suhteliselt kiiresti (õhus), siis austeniit laguneb nagu teraseski ferriit-tsementiitseks seguks - perliidiks. Niisuguse tempermalmi struktuur koosneb grafiidist ja perliidist (mõnikord ka grafiidist, perliidist ja ferriidist). See tempermalm on suure tugevuse ja kõvadusega, kuid vaikese plastilisuse ja sitkusega. Pärast lõõmutamise esimest staadiumi on ka võimalik ahju kiiresti jahutada temperatuuril 730-750° ja seejärel aeglaselt 20-30 tunni vältel temperatuurini 700°. Seejärel võetakse kastid ahjust välja ja jahutatakse õhus. Üldine lõõmutamise kestus (koos kuumutamisega) oleks 50- 100 tundi, s.t. kaks kuni neli päeva.
sisendustardlahus gamma-rauas c=0,8-2,14%(Fe(C)) ( Austeniit on samuti raua ja süsinuku tardlahus, süsinik aatomid on asetatud gamma+rauas tahkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. (sitke ja hästi deformeeritav, mittemagneetiline) M(K8) c ülekõllastunud tardlahus alfa+rauas(Fe(Cülek)) 5.milles seisneb beiniit muutus Fe-S sulameis muutuse skeem, T A->(F+T) B (C=0,8% t=400-500C 6.alaeutektoidterase struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur C<0,8% struktuur koosneb ferriidist ja perliidist, ferriit 727, perliit 0-727 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035-0,06%; fosfor 0,025-0,045% 8.malmide liigitus lähtudes C olekust. Nende tekke eeltingimused Seotud süsinikuga malmid(valgemalmid), malmid kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidi kujul (grafetiseerivad lisaneid vähe või on jahtumiskiirus suur) Vaba grafiidiga malmid (hallmalmid)- malmid, kus kogu süsinik, või
-terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%, malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14%
(tavaliselt kuni 4%). Selle jaotise järgi eristati esialgu survetöödeldavaid
rauasüsinikusulameid mittesurvetöödeldavatest. Tänapäeval on malmide areng aga viinud
malmi selliste liikideni, mida on võimalikmingil määral survetöödelda nii kuumalt kui
külmalt. Süsinikusisaldusest (faasidiagrammist) lähtudes on teraste liigitus järgmine:
1)alaeutektoidterased C<0,8%. Struktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Alaeutektoid- ja
eutektoidterased on aeglaselt jahutavatena piisavalt sitked selleks, et neid saaks külmalt
survetöödelda. Nende struktuuris esinevad ainult ferriit ja perliit.
2)eutektoidterased C=0,8%. Struktuur koosneb täielikult perliidist.
3)üleeutektoidterased 0,8
elemente.Terase tugevusomadused sõltuvad eelkõige teraste süsinikusisaldusest.C -sisalduse suurenedes terastes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning tinglik tõmbepinge; vähenevad aga plastsuse näitajad (katkevenivus ja katkeahenemine) ning sitkuse näitajad; kasvab aga vastupanu väsimuspurunemisele kuni C -sisalduseni 0,55... 0,65%. Kõik terased süsinikusisaldusega 0,02% kuni 0,8% koosnevad ferriidist (hele) ja perliidist (tume) ning neid nimetatakse alaeutektoidseteks. Süsinikusisalduse suurenemisega väheneb neis ferriidi kogus ja proprtsionaalselt suureneb perliidi kogus. Teras, mis sisaldab 0,8% C, on eutektoidne ja tema struktuur koosneb ainult perliidist. Perliit on tavaliselt kihiline (ferriidi ja tsementiidi kihid vaheldumisi), kuid kihilisus ei ole mikroskoobi all väikesel suurendusel märgatav, kuid perliit on väga peene struktuuriga. Sel
Kevad 2009 1.2 Kodutöö. Fe-Fe3C faasidiagramm 1. F+P P P+T´´ P+T´´+ Le Le Le+T 2. Mehaanilised segud Fe-C-sulameis ja nende faasiline koostis: · Leburiit (Le) on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147C. L Le(A+T). Kuni temperatuurini 727 Ckoosneb leburiit austeniidist ja tsementiidist, alla 727C- ferriidist ja tsementiidist. · Perliit (P)- on ferriidi ja tsementiidi eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi lagunemisel selle aeglasel jahtumisel alla 727C. A P(F+T). · Beiniit (B)- On F ja T peen eutektoidne segu C- sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400...500C. · Martensiit (M)- C üleküllastunud tardlahus -rauas. Maksimaalne c-sisaldus on
Teras
Teras on paljude komponentide sulam, mille põhikomponendid on Fe ja C, 00,3
4 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda Fe-Fe3C faasidiagrammi, rauasüsinikusulameis esinevate faaside ja mehaaniliste segude ning teraste ja malmide struktuuride ning nende margitähistussüsteemiga. Kasutatud töövahendid: Mikroskoop, materjalide lihvid Materjalide struktuurid: Lihvide kirjeldused: Terased: Lihv 1: Puhas raud. Struktuur koosneb ferriidist. Lihv 2: Väikse süsinikusisaldusega teras. Struktuuri koostis: Ferriit + perliit. Süsiniku sisaldus terases on ligikaudu 0.1%. Terase mark: C10E. Teras C10E tõmbetugevus jääb vahemikku 490-780N/mm2, voolavuspiir 295-390N/mm2, katkevenivus A on 13-16% ja katkeahenemine Z on 40-50%. Lihv 3: Eelmisest mõnevõrra suurema süsinikusisaldusega teras (0.35%). Struktuuri koostis: Ferriit + perliit. Terase mark: C35E
727 kraadi C, Le=F+T Perliit(P): C-0,8%, aeglasel jahtumisel, alla 727 kraadi C, jäme struktuur, A->P, P=F+T Beiniit(B)=F+T, t= 400-500 kraadi C, peen struktuur Martensiit(M), üleküllastunud FeC. 2 3.Jahtumiskõver Kusjuures toimuvad järgmised faasimuutused: 1.A>F+L 2.F+L>F+A 3.F+A> A 4.A>F+A 5.F+A>F 6.F>F+T 4. Süsiniku %=0,2, struktuur ja selle osad. Osutub, et tegu on alaeutektoidterasega ning selle struktuur koosneb ferriidist ja perliidist, kusjuures vastav suhe on 3:1. Enam esineb ferriiti. 3 Perliit tekib austeniidi aeglasel jahutamisel alla 727 kraadi C. Eraldi ferriit tekib jahutamisel alla ~800 kraadi C F+A faasist. 5. Fe-C sulam, C%=2,5, järelikult malm. *Valatavus on sellisel malmil nigel, sest likvidus- ja solidusjooned asuvad faasidiagrammi antud piirkonnas üksteisest kaugel. *Survetöödeldavus on kehv. Pole kuigi plastne, on habras
noolutustemperatuur? Kuidas nimetatakse sellist noolutust? Millised on noolutatud terase struktuuriosad? Vastus: Konstruktsioonteraste puhul püüeldakse suure sitkuse ja tugevuse poole, mis saavutatakse suhteliselt kõrgel temperatuuril noolutusega: 450...650oC, jahutus õhus. Antud noolutust nimetatakse kõrgnoolutuseks. Saadakse ferriidipõhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur- sorbiitstruktuur, mis koosneb ferriidist ja tsementiidist. 9. Millised on antud noolutatud terase põhilised omadused (kõvadus, tugevus ja sitkus)? Vastus: Kõrgnoolutatud terasel on hea sitkuse ja tugevuse suhe, olgugi et noolutamise käigus tugevus vähenes. Kõvadus on parem kui enne karastust ja halvem kui enne noolutamist. 5 10. Pakkuge välja detaili (tüüpdetaili ja selle omadused võtke tabelist 3) valmistamiseks
eutektoidiks. Sulamite liigitus: terased ja malmid, nende struktuurid. Terased Terase puhul on tegu mitmekomponentse sulamiga, mis peale süsiniku sisaldab ka tavalisandeid (süsinikteraseid) ja legeerivaid elemente (legeerteraseid). Teraste C-sisalduse suurenedes kasvavad nende kõvadus ja tugevusnäitajad, vähenevad aga plastsus- ja sitkusnäitajad. Teraste liigutused on järgmised: 1) alaeutektoidterased - nende teraste C-sisaldus on kuni 0,8%. Koosnevad ferriidist ja perliidist. Mida suuremaks läheb nende teraste süsinikusisaldus, seda rohkem hakkab vähenema ferriidi kogus ja suurenema hakkab perliidi kogus. 2) eutektoidteras - selle terase C-sisaldus on täpselt 0,8%. Tema struktuur koosneb ainult perliidist. 3) üleeutektoidterased - nende teraste C-sisaldus on üle 0,8% kuni 2,14%-ni. Nende struktuur koosneb perliidist ja sekundaarsest tsementiidist. Kuid sekundaar tsementiiti on terase struktuuris väga vähe. Malmid
martensiidiks .On selge, et keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke; 4) noolutustemperatuuri tõusuga eraldub martensiidist järjest rohkem süsinikku ning umbes 400 oC juures on praktiliselt kogu 1 süsinik martensiidist eraldunud ja terase struktuur koosneb ferriidist ning väga väikestest ümaratest tsementiiditeradest. Niisugust struktuuri nimetatakse noolutustroostiidiks. Nüüd on ka täielikult kõrvaldatud sisepinged, terase kõvadus on vähenenud ning sitkus suurenenud ja teras on väga elastne Termotöötluseks nimetatakse terase kontrollitud kuumutamist ja jahutamist omandamaks konkreetsetesse töötingimustesse sobivat struktuuri ja omadusi. Terase termotöötlus on laialt levinud meetod tema omaduste
Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad on grafiidiosake-sed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditsementiidi segu perliit. Sõltuvalt malmi keemilisest koostisest, (eelkõige ränisisaldusest) ja jahtumise kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Grafiidiosakeste kuju, vaadelduna mikroskoobi all, on esitatud selel 1.38a. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad survetugevus
soodustab tugevuse kasvu. Seda võime vaadata ferriidi kõvaduse näitel. Ferrit on praktiliselt toatemperatuuril kõikide teraste struktuuriosa. Legeerivad elemendid rohkem ferriidi kõvadust tõstavad Si ja Mn, vähem W ja Cr. Asi on selles, et ega terase tugevus ei ole üksinda määratud ferriidi tugevusega, mängu tuleb ju veel karbiidid ja muud ühendid, mis meil terase struktuuris on. Aga kui me räägime puhtast ferriidist, mis C-d ei sisalda, siis kõik legeerivad elemendid tõstavad ferriidi kõvadust ja läbi selle ka terase tugevust. Mõju karbiidsele faasile Nii nagu raud moodustab C-ga keemilisi ühendeid karbiide (kõik terased toatemperatuuril koosnesid ju ferriidist-tsementiidist; ferriit oli pehme faas ja tsementiit oli kõva faas), nii ka legeerivad elemendid võime jagada kahte gruppi: ühed (jätame meelde malmi juurest) olid lisandid, mis soodustasid vaba grafiidi teket ehk
89,33 100,00 1 : 4,00 4,00 Millised väited on õiged kalestumise kohta? : 1. kalestumise käigus vähenevad tugevusnäitajad ja kõvadus 2. kalestumise käigus vähenevad plastsus- ja sitkusnäitajad 3. kalestumisnähte kasutatakse ära metallide ja sulamite tugevdamisel ja kõvendamisel 4. kalestatud metall on stabiilses olekus 5. kalestumine leiab aset plastse deformatsiooni käigus 6. deformeeritud (kalestunud) metalli sitkus- ja plastsusnäitajate tõstmiseks tuleks viia läbi rekristalliseeriv lõõmutus 2 : 4,00 4,00 Millised väited on tõesed kuum- ja külmdeformeeritud metalli kohta? : 1. Külmdeformeerimisel saadud struktuur on mittetasakaaluline ning metall läheb üle stabiilsesse olekusse toatemperatuuril teatud aja pärast (vanandamine). 2. Kuumsurvetöötlus vabastab metalli sisepingetest ning teras ei kõvene töötluse tagajärjel. 3. Kuumsurvetöötlustempera...
..0,5% madallegeerkonstruktsiooniterased, tulemusena on sorbiitstruktuur, suur läbikarastuvus), nitriiditavad(keskmise v madala legeerivate elementidena Cr, Alja Mo ja Va sisaldavad terased, tulemusena saadakse suur tugevus ning pinnakõvadus) 8.G-malmide liigitus lähtudes metalse põhimassi struktuurist(struktuuriosad ja C%)? Perliitmalm(0,8%), mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna perliit on suure tugevuse ja väikese plastusega: ferriitmalm 0%, mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Feriidi tõttu malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. Ferriitperliitmalm <0,8%, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. 9. kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes sulamistäpist.tooge piirsulamistõpid? Kergsulavad metallid ja sulamid , tekketemp 327c. kesksulavad metallid ja sulamid, tekketemp üle 327 kuid alla1539c. rasksulavad metallid ja sulamid tekktemp=1539c 10.selgitage tähist CW-CuZn38Pb2(materjali
Sel juhul jääb austeniit metastabiilsena püsivaks või muutub süsinikuga üleküllastunud ferriidiks e. martensiidiks, mille C-sisaldus on võrdne lähteausteniidi C-sisaldusega. Austeniitmuutus - kuumutades terast üle temperatuuri Ac1, leiab aset perliitmuutusele vastupidine muutus, mille tulemusena tekib austeniit. Terased (C-sisaldus kuni 2,14%) Terase tasakaalustruktuur koosneb normaaltemperatuuril ferriidist ja tsementiidist, kusjuures tsementiidi kogus terase struktuuris kasvab võrdeliselt selle C-sisaldusega. C-sisaldusest lähtudes liigitatakse terased: alaeutektoidseiks, C < 0,8%, struktuur F + P; eutektoidseiks, C = 0,8%, struktuur P; üleeutektoidseiks, C > 0,8%, struktuur P + T". C-sisalduse suurenedes kasvab T kogus terase struktuuris ning koos sellega terase kõvadus, tõmbetugevus Rm ja voolavuspiir Rp; vähenevad aga plastsus –ning sitkusnäitajad.
Austeniit - Süsiniku tardlahus max 2,14% C γ-rauas. Kõvadus suurem kui ferriidil — Sitke ja hästi deforeeritav nii kuumalt kui külmalt — Mittemagnetiline Struktuurivormid rauasüsinikusulamites: Nende olemus ja omadused Ledeburiit - eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Eutektikum koosneb kuni temperatuurini 727 °C austeniidi ja tsementiidi segust, alla selle ferriidist ja tsementiidist. kõva ja habras — teda sisaldavad sulamid pole survetöödeldavad Perliit - on ferriidi ja tsementiidi eutektoidsegu süsinikusisaldusega 0,8%. Perliit esineb neis rauasüsinikusulamites, milles on C>0,02%. Perliit tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727 °C . sitke (ferriiti rohkem kui tsementiiti) - survetöödeldav - kõvem kui ferriit 8. Terased: Terase tavalisandid- räni (Si) ja mangaan (Mn)
Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest – mida väiksemad on grafiidiosake-sed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditsementiidi segu – perliit. Sõltuvalt malmi keemilisest koostisest, (eelkõige ränisisaldusest) ja jahtumise kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1…0,2 massiprotsenti. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoogselt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega
). : 10 Arvutage süsinikusisaldus terases, mille struktuur koosneb 87% P + 13% T" Kasutage vastuses üheliste ja kümnendike eraldamiseks koma (,) asemel punkti (.). : 11 Kui palju süsinikku võib maksimaalselt lahustuda austeniidis temperatuuril 800 oC (vt. Fe-Fe3C faasidiagrammi)? : 1. ca. 0,8 % 2. ca. 1% 3. ca. 1,6% 4. ca. 2.14% 12 Mis faasist tekib perliit alaeutektoidterases C-sisaldusega 0,5%? : 1. austeniidist 2. ferriidist 3. vedelfaasist 4. tsementiidist 13 Millised on üleeutektoidterase struktuuriosad toatemperatuuril? : 1. sekundaarne tsementiit 2. ferriit 3. ledeburiit 4. perliit 14 Teras sisaldab 0,4% C. Milline on perliidi suhteline kogus (%) selle terase struktuuris? : a. 0 % b. 25 % c. 50 % d. 75 % e. 100 % 15 Mis on malm? : 1. Raua ja süsiniku keemiline ühend 2. Raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alla 2.14%)
Terase struktuur toatemperatuuril. Sulam on tasakaaluolekus siis,kui kõik faasimuutused temas on toimunud täielikult faasidiagrammi kohaselt. Selline olek saavutatakse ainult väga aeglasel jahtumisel .Rauasüsinikusulamite tasakaaluliste struktuuride leidmise lauseks on Fe-Fe3C faasidiagramm .Faasidiagrammi komponetideks on puhas raud(Fe)ja raudkarbiid(Fe3C)ehk tsementiit. Kooskõlas faasidiagrammiga koosneb terase struktuur normaaltemperatuuril ferriidist ja tsementiidist ,kusjuures tsementiidi kogus terase struktuuris kasvab võrdeliselt terase C-sisaldusega.C- sisaldusest ja Fe-Fe3C faasidiagrammist lähtudes liigitatakse terased: -alaeutektoidseiks, C<0,8% ,struktuur F+P ; - eutektoidseiks, C=0,8%,struktuur P; - üleeutektoidseiks,C>0,8%,struktuurP+T" Kõvad ja haprad tsementiidiosakesed üleeutektoidterase struktuuris suurendavad selle vastupanu deformeerimisele ,vähendades samal ajal terrase plastsust ja sitkust.
). Answer: 0.9 Question 11 Correct Mark 3,00 out of 3,00 Question text Kui palju süsinikku võib maksimaalselt lahustuda austeniidis temperatuuril 800 oC (vt. Fe- Fe3C faasidiagrammi)? Vali üks: 1. ca. 0,8 % 2. ca. 1% 3. ca. 1,6% 4. ca. 2.14% Question 12 Correct Mark 3,00 out of 3,00 Question text Mis faasist tekib perliit alaeutektoidterases C-sisaldusega 0,5%? Vali üks: 1. tsementiidist 2. vedelfaasist 3. ferriidist 4. austeniidist Question 13 Partially correct Mark 0,50 out of 2,00 Question text Millised on üleeutektoidterase struktuuriosad toatemperatuuril? Vali üks või enam: 1. perliit 2. sekundaarne tsementiit 3. ferriit 4. ledeburiit Question 14 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Teras sisaldab 0,4% C. Milline on perliidi suhteline kogus (%) selle terase struktuuris? Vali üks: a. 0 % b. 25 % c. 50 % d. 75 % e. 100 % Question 15 Correct
mangaaniga või detaili pealmine kiht on kallist kroomnikkelterasest, põhiosa aga süsinikterasest. Korrosioonikindlamad on kahefaasilised feriitausteniitstruktuuriga kroomnikkelterased, ehk dupleksterased. [12] Dupleks terast kasutatakse keemiamahutite tegemisel, sest dupleks teras on üsna tugev ja sitke, ning ta peab erinevarele agresiivsetele keskkondadele vastu. 1.4.1 Dupleks terased Dupleks terased koosnevad kahest faasist, austeniidist ja ferriidist ning umbes pooleks. Neid kasutatakse heade mehaaniliste omaduste tõttu, nagu korrosioonikindlus. Dupleks teras on peaegu kaks korda tugevam kui tavaline feriit või austeniit teras. Dupleksil on oluliselt parem kõvadus kui feriidil, kuigi väiksem kõvadus kui austeniidil. [13] Dupleksi märgistus on EN 10088 1.4.2 Dupleks sulam 2304 Tõmbetugevus 600-830 N/mm2 Voolepiir 400 N/mm2 Väga hea korrosiooni kindlus Kõvadus-260HB [14]
Pool koosneb mähisest ja pooli alusest jämeda traadi puhul, kui keerdude arv on väike võib alus puududa. Keerdude vähendamiseks kasutatakse magnetpooli südamike, need koondavad magnetvälja pooli sisse mille tõttu suurenebki pooli induktiivsus, väliste elektri ja magnetväljade vahendamiseks, poolid sageli varjestatakse, selleks kaetakse poolid varju topsiga. Elektrivälja varjestamiseks vask või aluminium topsi. Magnetvälja varjestamiseks peab olema rauast või ferriidist topsid. Mähis võib olla ühe kihiline või mitme kihiline, vajaduse korral tehakse sammumähis kus keerdude vahel on traadi läbimõõdust suurem vahe. Otstarbelt võib poolid liigitada 1. Võnkeringpoolid 2. Filtripoolid 3. Trosselid e. paispoolid Poolide tunnussuurused. 1. Induktiivsus L võrdeline mähise krrdude arvu ruuduga solitudes mähise ja pooli
maha 3NAND. TTL aeglane: 10ns ümberlülitus. TTLS-kiirem. T1 asemel mitu BT-i mis võivad küllastuda, so hakata aeglaselt ümber lülituma 5. lihtsaim T-trig asemel JK=1. Väljundist Q->clk, mis on langeva frondiga, LSB, MSB. Annab väljundil valeinfi kuni kõik triggerid pole ümber lülitunud. Reset-ga algseis. Pilet 6. 1. Transformaator 2. MOP-transistor indutseerkanaliga 3. Inverteeriv summaator 4. ESL 5. Loendurid 1. Passiivelement. Terasplekist või ferriidist süda. Mida väiksem, seda väiksem kasutegur. Energia->U1-trafo-U2->energia. w1-primaarmäh keerd arv, w2-sekund=> U2=U1*w2/w1. Pinge muutmise vahend. Võrgupinge 50Hz 220V->efektiivväärtus(optimaalne pinge). Ampl Um=2*220=311V. Toitetrafod, helisagedustrafod(väljuntr), impulsstrafo(teleka realahutus). Sidestus võim astmete vahel. Alum ja ülem sagedus piiratud, parasiitmahtuvused. Hea-ca 100% galvaanile lahtisidestus. Ülekantav võimsus määra ülekandeteguriga. 2
komponentideks on puhas raud (Fe) ja raudkarbiid raudkarbiid (Fe3C). C- (Fe3C) e. tsementiit. sisaldus 6,67% Kooskõlas faasidiagrammiga koosneb Struktuur terase struktuur normaaltemperatuuril ferriidist ja ivormid tsementiidist, kusjuures tsementiidi kogus terase Ledeburiit Le Eutektsegu C-sisaldusega struktuuris kasvab võrdeliselt selle C-sisaldusega. 4,3%. Tekib vedelfaasi C-sisaldusest ja Fe-Fe3C faasidiagrammist lähtudes kristalliseerumisel t°-l
ühetaktilise võimsusvõimendi efektiivsus 3. Inverteeriv summaator 3. registrid 4. ESL 4. sünkroonne summeeriv loendur 5. Loendurid 5. alalisvooluvõimendi kokkupanekul tekkida võivad 1. Passiivelement. Terasplekist või ferriidist süda. Mida väiksem, seda väiksem kasutegur. probleemid Energia->U1-trafo-U2->energia. w1-primaarmäh keerd arv, w2-sekund=> U2=U1*w2/w1. Pinge 1. JOONIS1*Sümmeetriline-(kuigi skeemis ple sümmeetriat). Kahepol sümm toide. Võimendi muutmise vahend. Võrgupinge 50Hz 220V->efektiivväärtus(optimaalne pinge). Ampl reziimis PTS, millega saab mitteinv-a sisendi jaoks kohaliku tugipinge allika. Enne t1->uo>0 siis Um=2*220=311V
Süsiniku on 2,14%- 6,7% Eutektoidse sulami jahtumisel tekib struktuur, mis kooseb alfa ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nim perliidikd. 9. Terase ja malmi liigid. Teras: teras sisaldab kuni 2,5 % lisandeid. C sisalduse suurenemisega suurenevad tõmbetugevus ja vaalamispiir, väheneb plastilisus ja halveneb keevitaavus. 1)Väikese C sisaldusega , kuni 0,25%---------Ei sobi termiliseks töötlemiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Sisaldaad ka Mn 1%. Tugevdamiseks lisatakse Si, V ,Mo. Kasutatakse kõige enam: autokered, profiilterased. 2)Keskmise C sisaldusega, 0,25%-0,6%---------Saab termiliselt töödeldad martensiidiks. Tugevad, aga hea plastilisus. Tugevdamiseks ja korrudiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni,Mo. Nt Raudteerelsid. 3)Roostevaba teras-----korrosiooni kindel teras. Cr sisaldus 11%, vahel ka Ni ja Mo.
ehk martensiit. AM seletus: martensiidi saamiseks tuleb takistada austeniidi lagunemist feriidiks ja tsementiidiks ehk takistada süsiniku lahustumist rauas. Selleks tuleb kiiresti jahutada terast madalate temperatuurideni, et saaks toimuda martensiitmuutus, mille tulemusena tekib üleküllastunud süsinikusisaldusega ferriit ehk martensiit. 6.Teraste/ Malmide struktuurid Teraste struktuurid a)alaeutektoidterased - C0,8%. Struktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Süsinikus sisalduse 0,2% (C=0,2%) korral on ferriidi ja perliidi koguste suhe (F)/ (F+T) = (0,8-0,2)/ (0,2- 0,02) 3/1. Suurematel jahtumis kiirustel, mil austeniidi lagunemine ei toimu täielikus vastavuses tasakaaloolekule, moodustub struktuuri rohkem perliiti, kui seda näeb ette tasakaal. Struktuuriosade tekketemperatuurid alaeutektoidterastes: perliit (P) tekib alla 727°C ja ferriit (F) tekib 911°C, kui süsinikusisaldus sulamis on 0,01%. b)eutektoidteras C=0,8%
VV sisetakistusega RV. Seega RL = RA = RV 3) raamantennid Tööpõhimõte: võtab vastu ainult EMV magnetvälja komponenti ja omavad teravat suunamõju. Kasutus: raadionavig. ja eriotstarbelistes seadmetes (nt. peiling) Eriliigi moodustavad magnetantennid, kus õhksüdamik on asendatud ferromagnetilisest keraamikust, st. ferriidist pulgaga ning seetõttu on ta tuntud FIIDERANTENNina. Nad võimaldavad suundvastuvõttu ja reageerides EMV magnetilisele komponendile võimaldavad vähendada tööstuslike raadiohäirete mõju vv-tul. Elektrivälja mõju max-ks välistamiseks tuleb ferriidantenn nagu iga raamantenngi hoolikalt varjestada, varje aga maandada. VV antenni aseskeem L A
JOONISTADA GRAAFIK Tsementiit Fe3C sisaldab massi järgi 6,67% süsinikku. See on väga kõva, väikese plastsusega ning rombilise kristallvõrega. Austeniit on süsiniku lahus gamma rauas, keskmise kõvadusega, plastne, hõre tahktsentreeritud kuubilise võrega. Ledeburiit on austeniidi ja tsementiidi segu(seal on eutektika). Ferriit on süsiniku lahus alfa rauas. Pehme, plastne, ruumtsentreeritud kuubiline võre. Perliit on ferriidi ja tsementiidi segu(eutektoid). Ehk raud koosneb ferriidist, kus C sisaldus alla 0,02%. Teras koosneb ferriidist ja perliidist, kui C 0,02-0,8%, perliidist, kui C 0,8%, perliidist ja tsementiidist, kui 0,8-2,14. Malm koosneb perliidist, tsementiidist ja ledeburiidist, kui C 2,14-4,3%, ledeburiidist, kui 4,3% ja tsementiidist ja ledeburiidist, kui C 4,3-6,67%. Diagramm piisab vaskapoolsest äärest(C sisaldus 0-6,67%), sest puhas süsinik sulab temperatuuril 3400, nii et parempoolne äär ei ole huvipakkuv. Ja süsinik lahustub rauas
Malmi struktuur. Metalse põhimassi struktuurist lähtudes jagunevad vaba grafiidiga malmid järgmistesse liikidesse: 1. Perliitmalm (pearlitic cast iron) - mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna perliit on suure tugevusega, aga väikese plastsusega struktuuriosa, siis samasugused on ka malmid (sellel ei ole tähtsust hallmalmi jaoks, kuna see on igal juhul väikese plastsusega ja habras). 2. Ferriitmalm (ferritic cast iron) - mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Ferriidi tõttu on malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. 3. Ferriitperliitmalm (ferritic-pearlitic cast iron) - mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu ei ole võimalik saada 100 %-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur tempermalmide korral saadakse termotöötlusega
Madala lisandite sisaldusega terased sisaldavad kuni 2,5% lisandeid, suur sisaldus on üle 10%. Süsiniku sisalduse suurenemisega suurenevad tõmbetugevus ja voolamispiir, väheneb plastilisus ja halveneb keevitatavus. Teraste klassifikatsioon: 1) Väikese C sisaldusega (kuni 0,25% C) terased. Nad ei sobi termiliseks töötlemiseks martensiidi saamiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased. Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks,
Madala lisandite sisaldusega terased sisaldavad kuni 2,5% lisandeid, suur sisaldus on üle 10%. Süsiniku sisalduse suurenemisega suurenevad tõmbetugevus ja voolamispiir, väheneb plastilisus ja halveneb keevitatavus. Teraste klassifikatsioon: 1) Väikese C sisaldusega (kuni 0,25% C) terased. Nad ei sobi termiliseks töötlemiseks martensiidi saamiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased. Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt
nimetatakse karastatud terase kuumutamine, vanandamiseks aga sama protsessi värvmetallsulami või malmvalandi puhul. Viimasel (malmvalandi) juhul vanandamine on sama, mis I-liigi lõõmutus. Termotöötluse mõju terase omadustele Termotöötluse tulemusena muutuvad kõik terase omadused, kuid kõige rohkem mehaanilised omadused. Lõõmutatud või normaliseeritud seisus terase struktuur koosneb ferriidist ja perliidist, viimane on tavaliselt plaatjane struktuur, kuid spetsiaalse töötlemismeetodiga -sferoidiseerimisega võib saada ka teraline perliit. Ferriit on madala tugevusega, plastne struktuuriosa, seevastu tsementiit- kõva ( 800HV) ja habras, terase tugevus lõõmutatud või normaliseeritud seisus sõltub karbiidiosakaste suurusest ja jaotusest pehmes ferriidi maatriksis.
Madala lisandite sisaldusega terased sisaldavad kuni 2,5% lisandeid, suur sisaldus on üle 10%. Süsiniku sisalduse suurenemisega suurenevad tõmbetugevus ja voolamispiir, väheneb plastilisus ja halveneb keevitatavus. Teraste klassifikatsioon on esitatud joonisel 7-1. 1) Väikese C sisaldusega (kuni 0,25% C) terased. Nad ei sobi termiliseks töötlemiseks martensiidi saamiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased
Teraseid klassifitseeritakse sõltuvalt süsiniku ja teiste lisandite sisaldusele. Madala lisandite sisaldusega (low) terased sisaldavad kuni 2,5% lisandeid, suur sisaldus (high) on üle 10%. Süsiniku sisalduse suurenemisega suurenevad tõmbetugevus ja voolamispiir, väheneb plastilisus ja halveneb keevitatavus. 1) Väikese C sisaldusega (kuni 0,25% C) terased. Nad ei sobi termiliseks töötlemiseks martensiidi saamiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased
induktiivsus L1 ja ülemise piiri trafo omamahtuvus C0. Impulsstrafol transformeeritava impulsi ning selle esi- ja tagakülje kestus. 21 Trafode südamikud enamasti elektrotehnilisest terasest, millel on suur magnetiline läbitavus ja väike teraseskadu. Väikese võimsusega sobitus- ja impulsitrafode südamikud tehakse permalloist (nikli ja raua sulam). Kõrgsagedus-sidestustrafode ja impulsitrafode südamikud valmistatakse ferriidist. 22 3. Pooljuhtseadised Pooljuhtdioodid. Elektron negatiivse laengu kandja. Auk positiivse laengu kandja. IV Ge, Si; V As, P; III Al, Bo .............................................. Pooljuhtdiood 23 Protsessid pooljuhtdioodis, kui välispinge puudub: PP>>nn
Fe3C faasidiagramm (sele 1.19).Faasidiagrammi raudkarbiid (Fe3C). C- komponentideks on puhas raud (Fe) ja raudkarbiid sisaldus 6,67% (Fe3C) e. tsementiit. Struktuuri Kooskõlas faasidiagrammiga koosneb terase vormid struktuur normaaltemperatuuril ferriidist ja tsemen- Ledeburiit Le Eutektsegu C-sisaldusega tiidist, kusjuures tsementiidi kogus terase struktuuris 4,3%. Tekib vedelfaasi kasvab võrdeliselt selle C-sisaldusega. C-sisal- kristalliseerumisel t°-l o
Juba 15% grafiidi lisamine tstab tunduvalt PFM kulumiskindlust suurtel kiirustel hrdumisel. Optimaalseks loetakse 20 %. PFM omadused sltuvad ka grafiidiosakeste suurusest. Suurte grafiidiosakestega PFM on suurema tugevusega ja paremate tribotehniliste omadustega. Kulumiskindluse täiendavaks tstmiseks lisatakse Mo vi Cr (kuni 5%). Hapruse vähendamiseks lisatakse kuni 10% Cu. Legeerimine vasega (kuni 10%) materjali struktuur koosneb erandlikult vaske sisaldavast ferriidist ja puudub sekundaarne tsementiit. Tsementiidi olemasolu terapiiridel tstab küll komposiidi kulumiskindlust, kuid suurendab materjali väljamurenemise ohtu ja kulutab kontrakeha. Hrdepaari tööea ei määra mitte FM kulumine, vaid kontrakeha kulumine. Raua baasil PFM puuduseks on raua halvem soojusjuhtivus, vrreldes vasega. Selle tulemusena tuseb hrdepaari temperatuur ja kontrakeha kulub kiiresti ning vib tekkida sööbimine
Andmete disketile kirjutamise tihedus sõltub samm-mootori täpsusest. 1,44 MB mahuga diskettidel on kirjutamise tihedus 135 TPI (tracks per inch) – rada tolli kohta. Seadmel on neli andurit elektroonika juhtimiseks: ketta alalisvoolumootori andur, kirjutamiskaitse andur, ketta andur ja raja 00 andur samm-mootori juhtimiseks. Magnetpeal on ferriidist südamik, mille keskel asub lugemis-kirjutamispea ning mõlemal äärel kustutuspea, mis puhastab uue andmeraja mõlemad ääred vanade andmeradade mõju kõrvaldamiseks. Andmebittide salvestamiseks muudetakse kirjutuspead läbiva voolu suunda perioodiga 2 kuni 4 mikrosekundit. Lugemispeast saadud signaal läbib elektroonikaskeemi, 18
annaabi.ee 
