Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (Oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. · Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Kommunistlike riikide ühisjooni: 1. Diktatuur 2. Vabaduste piiramine. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuurile. 3. Käsumajandus. Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja keelustatakse. 4. Militarism. Majandusharudest eelistatakse sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia. 5. Inimsusevastased kuriteod
linnakodanikud. Enamasti lavastati müsteeriume ja miraakleid, müsteeriumid olid tavaliselt tegevused piiblist ja mikraalides näideldi pühakute elulugudest ja imetegudest. Etendati ka ilmalike müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Kannatusmängus oli tavaliselt peaosaline jeesus näideldi tavaliselt Jeesuse piinadest ja kannatustes, mil ta löödi risti ning tema ülestõusmisest taevasse. Näideldi ka koomilisi lühinäidendeid, mida kutsutakse farsiks, neist kõige tuntuim on ''Farss isand Pathelinist'', mis on prantsuse näidend ning seda mängitakse ka tänapäeval. Hiliskeskajal omamoodi naljakas zanr oli narrimäng kus pilati kõrgeid võimukandjaid. Seda mängis loomulikult linnarahvas ja sellepärast olidki kirik ja kuningad selle vastu. Laval oli näha korraga taevas, maa ja põrgu. Teater toimus vabas õhus ning oli kõigile tasuta vaatamiseks. Kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme
oleks igal pool kehtestatud diktatuur, mis omakorda oleks tähendanud seda, et kõik teised poliitilised parteid ja organisatsioonid likvideeritakse või allutatakse kommunistliku partei täielikule kontrollile. Riigi valitsemine toimub partei diktatuuri alusel. Kõik oleks läinud nagu Nõukogude Venemaal. Kommunistliku partei ladvikust kujunes välja valitsev eliit; partei juhist sai faktiline riigipea ja diktaator. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotati või muudeti farsiks. Kui toimusidki valimised siis tihti olid tulemused 99.9 protsendiga just kommunistide kasuks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutati tsensuurile. Majandus riigistati ning seda juhiti käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeriti ja keelustati. Sõjaväe kõrgem juhtkond kujunes üheks priviligeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel oli peatähelepanu ründerelvastusel.
ametnikud, diplomaadid ja lihtkodanikud asusid koostööle uue valitsusega. Ka välisdiplomaadid suhtusid toimuvasse algselt vaoshoitult, siis hiljem nende seisukohad muutusid pärast Balti riikide annekteerimist NSV Liidu poolt. Juuli alguses kuulutati välja seadusi rikkudes valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistsuguse meelsusega poliitikuil ei lastud valimistel osaleda. Valimised kujunesid farsiks, mille tegelikud tulemused pole teada. Ametlikel andmetel sai ETRL 92,9 protsenti häältest. Peale valimisi hakati rääkima astumisest Nõukogude Liitu. Kuna Eestit ähvardati jõuga vastu võtma vastastikuse abistamise pakti ja Eesti valitsus arutas asja kinnises ringis ei olnud rahvas sellest teadlik ega saanud oma arvamust avaldada. Korraldatud valimistel, ei teadnud rahvas, mille eest nad valima läksid ning
Järgnevate aastate jooksul küüditati ka enamiku arreteeritute perekonnaliikmed. Kollektiivmajapidamine ehk lühendatult kolhoos oli Nõukogude Liidus peamine põllumajandusliku tootmise organisatsiooni vorm. Lihtsalt öeldes moodustas kolhoosi grupp inimesi, kes pidid harima põldu ühiselt koos, omama sealjuures ühiseid tootmisvahendeid ning saadud tulu jaotama võrdselt. Selline idee osutus NSV Liidus valitseva totalitaarse reziimi tingimustes aga farsiks. Talupojad sunniti oma maast ja tootmisvahenditest loobuma ning astuma kolhoosidesse. Alternatiivid puudusid ja tõrkujaid karistati. Kolhoosid olid täielikult allutatud riigi ja partei võimule, seal polnud vähimatki omaalgatust ega ühistegevust. Nad kujunesid kõikjal halvasti majandavateks, äärmuseni vaesunud nälgivate inimeste kollektiivideks. Need olid peamised probleemid, kuid ka tagajärjed olid rängad. Kuna inimesi hukati,
võimalust. Selleks võimaluseks sai ühinemine soomlastega. Ulatuslik põgenemine Soome toimuski 1943. aasta märtsis, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Kõik see aga ei vähendanud Punaarmee löögijõudu. 1944. aastal jõudis Punaarmee Saksa vägede kannul uuesti Eesti piiridele. Eestlaste suureks pettumuseks, otsustas Hitler Eesti, Venemaale loovutada. Ometi loodeti, et sõjaõnn pöördub ja koos lääneliitlastega suudetakse kodumaa vabastada. Kõik see osutus aga farsiks. 1939. aastal alanud Teine maailmasõda oli ohvrite- ja purustusterohke. Kuus aastat kestnud sõda lõppes Saksamaa ning tema liitlaste lüüasaamisega. Eesti kaotas oma iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks, olles enne läbi elanud kolm okupatsiooni. Nõukogude okupatsiooni 1940- 1941, Saksa okupatsiooni 1941-1944 ja teise Nõukogude okupatsiooni 1944-1991. Eestlased ei võidelnud selles sõjas ühegi riigi poliitika ega ambitsioonide eest. Nad võitlesid oma vabaduse ja õiguste eest, otsides
olulisemad, samas kõige hirmsamad · Sagedane tegelaskuju on väikekodanlane, kes on egoistlik mats, piiratud silmaringiga jne o Inimväärikuse täielik puudumine o Lakeilik lömitamine (tallalakkuja) o Pole vaid ohver, vaid kannab vastutust oma tegude eest · Novellid: o Novellett (väike novell) ,,Paks ja peenike" Kahe koolivenna kohtumine, mis muutub piinlikuks farsiks (fars pilkav naljalugu) o ,,Palat nr 6" Elu koledusest möödavaatamine tähendab nendega leppimist, aga leppimine tähendab kurjusele kaasaaitamist o ,,Inimene vutlaris" Piiratud maailmavaatega väikekodanikest o ,,Daam koerakesega" Elu on võimalik paremaks muuta raskusi ületades · Näidendid: o ,,Kajakas" Suhteliselt sündmusevaene
mitte kellestki. Tapmistesse suhtuti sellel ajal väga halvasti. Samuti usuti hauatagusesse ellu, et kui üks on kristlane ja teine uskumatu, siis nad hauataguses elus ei kohtu. 7. Huvitavaid tsitaate teosest ,,Kustpoolt tuul, sealtpoolt ka õnn"Mary ,,Kahest sõbrast on üks alati teise ori"Petsorin ,,Naised armastavad ainult neid, keda nad ei tunne"Petsorin ,,Mu armas,ma ei salli inimesi sellepärast, et neid mitte põlata, sest et muidu kujuneks elu liiga vastikuks farsiks"Grusnitski ,,Mu armas, ma põlgan naisi sellepärast,et neid mitte armastada sest muidu kujuneks elu liiga naeruväärseks melodraamaks"Petsorin 8.1. Teised teosest Oskar Kruus: Imetlesin romaani "Meie aja kangelane" moodsat kompositsiooni ja jutustaja vaatepunkte (Mõjunud...2008.Mõjunud raamatud. http://www.sirp.ee/2000/28.04.00/Kirjand/kirjand15.html). T.J
jm. Teistel erakondadel peale EKP tegutseda ei lastud. Keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit. 1940. a suvel uute võimudega kaasaläinuid ja hiljem EKP-sse astunuid kutsutakse „juunikommunistideks“. Juuli alul saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid ja nende kaasajooksikud koondati valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL), teistsuguse meelsusega poliitikutel valimistel kaasa lüüa ei lastud. Valimised kujunesid farsiks, ETRL olla saanud 92.9% antud häältest. Alles valimiste järel hakati rääkima astumisest Nõukogude Liidu koosseisu, millest ETRL-i valimisplatvormis juttugi polnud. 21. juunil tuli Riigivolikogu kokku, kuulutas välja ENSV ja otsustas paluda selle vastuvõtmist NSV Liitu. 6. augustil 1940 annekteeris NSV Liit Eesti. Lääne demokraatlikud riigid ei tunnustanud de jure Balti riikide annekteerimist. ESIMENE NÕUKOGUDE AASTA
vaid ainult kuninga ees (samas oli kuningas pideva fasistide poolt lähtuva surve all). Keelustati kõik parteid peale fasistliku; kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste; suleti neid koonduslaagritesse (NB! Erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem; massilisi hukkamisi ei toimunud). Parlamendivalimised muudeti farsiks; parlament kaotas oma senise tähtsuse. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus. Peep Reimer 8 · Majanduses: Riik sekkus aktiivselt majandusse. Eraomand säilis, ent ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmisküsimustes (riik võis
Kuningas oli aga pideva fasistide poolt lähtuva surve all. Keelustati kõik parteid peale fasistliku ning kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste neid koonduslaagritesse sulgedes. Kuid erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem: massilisi hukkamisi ei toimunud. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Parlamendivalimised muudeti farsiks ning seetõttu kaotas parlament oma senise tähtsuse. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ning tekkis Mussolini isikukultus. Sarnaselt Saksamaaga oli Itaalia eesmärk välispoliitikas Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva ,,Suur-Itaalia" loomine. Kuna seni oli Itaalia koloniaalpoliitikas suhteliselt kõrvalseisja rollis olnud, üritati kaotust tas teha ja 1935-1936 aastatel vallutati
sekkumise tulemusena. Kommunistlik riik on üldreeglina totaalne riik. Kõik teised poliitilised parteid ja organisatsioonid likvideeritakse või allutatakse kommunistliku partei täielikule kontrollile. Riigi valitsemine toimub partei diktatuuri alusel. Kommunistliku partei ladvikust kujuneb välja valitsev eliit; partei juhist saab faktiline riigipea ja diktaator. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuuril. Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja keelustatakse. Välismajanduslikes suhetes eelistatakse autarkiat. Sõjaväe kõrgem juhtkond kujuneb üheks priviligeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel on pea- tähelepanu ründerelvastusel. Majandusharudest eelistatakse sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust,
kuninga ees (samas oli kuningas pideva fasistide poolt lähtuva surve all). · Keelustati kõik parteid peale fasistliku; kehtestati üheparteisüsteem. · Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. · Propageeriti rahvuslust. · Kiusati taga antifasiste; suleti neid koonduslaagritesse (NB! Erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem; massilisi hukkamisi ei toimunud). · Parlamendivalimised muudeti farsiks; parlament kaotas oma senise tähtsuse. · Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. · Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus. · Mussolini isikukultuse näiteid fasistliku propaganda põhjal: Mussolini riigimehena: Itaalia päästja. Jumala saadik ja tema poolt kaitstu. Ülim patrioot ja rahvuse kehastaja. Julius Caesari ja Augustuse troonipärija.
teatakse taas antiikteemalist allegooriat "Marsilt võetud relvad". 29. detsembril 1825 aastal suri Brüsselis David- kunstnik, kes oli läbi elanud ja jäädvustanud oma loomingus Prantsusmaa kõige tormilisemad ja dramaatilisemad aastad. Ta oli andnud maalikunstile tagasi selle väärikuse, mis rokokookunstis oli kaduma läinud, ning kaotanud selle taas, kui sai keisri õuekunstnikuks. Võitlus diktatuuri vastu kunstis revolutsioonipäevil kujunes mõneti farsiks tema enda suhtes. Ta kukutas küll Kuningavõimu esinduskunstnikud, kuid selleks, et õuekunstnikuna ise nende kohale asuda. 2 2 ,,Prantsuse maalikunst IX-XIX sajndil" lk 143-151 8 MAALID JA TEOSED. Kui Jacques Louis David naases Pariisi 1780. aasta suvel, leidis ta eest klassitsismile vastuvõtliku kunstiavalikuse. Sellel ajal valmisid ka
deformeerunud. Valitsus ei lubanud Davidi keha Prantsusmaale ja nii maetigi tema põrm Brüsselisse.33 Temast jäi mälestus kui kunstnikust, kes elas läbi ja jäädvustas oma loomingus Prantsusmaa kõige tormilisemad ja dramaatilisemad, ent samas ka põnevaimad aastad. Ta andis maalikunstile tagasi selle suuruse ja uhkuse, mida polnud näha rokokookunstis ning kaotas selle taas, kui sai keisri õuekunstnikuks. Kuid Davidi suur võitlus diktatuuri vastu kunstis revolutsiooni päevil muutus farsiks: ta kukutas küll kuningavõimu esinduskunstnikud, kuid vaid selleks, et keiserliku õuekunstnikuna ise nende kohale astuda.34 2. J. L. DAVIDI LOOMING David pidas oma loomingus olulisimaks järgida klassitsismi rangeid põhimõtteid. Klassitsismile muutusid aga tunnuslikuks kolm seika: Leon Battista Alberti meetodi taasevitus, mille kohaselt inimkujutus peab lähtuma aktist; maali skulptuurne põhi ning maali 35
Kommunistlikul Parteil. Enne massirepressioonide algust oli Punaarmee toel võimule upitatud nukuvalitsusel vabriku ja maatööliste ning pahempoolse haritlaskonna seas üpris palju toetajaid, ent rahva enamus suhtus uutesse võimudesse erapooletust üha enam asendava vaenulikkusega. 5. juulil saatis VaresBarbaruse valitsus kehtivaid seadusi eirates laiali Riigikogu ning kuulutas välja ennetähtaegsed üldvalimised. Farsiks kujunenud "valimistel" kogusid ühte valimisplokki koondatud kommunistid ja nende toetajad (vastaskandidaatide esitamine ei olnud võimalik) võimude teatel 92,9% häältest. Esimeste sammudena otsustas uus "parlament" kuulutada välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ning taotleda selle vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. 6. augustil 1940 viis Moskva anneksiooni lõpuni: NSV Liidu Ülemnõukogu võttis ENSV NSV Liidu koosseisu
Keelustati kõik parteid peale fasistliku ning kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestati range tsensuur ja propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste ja suleti neid koonduslaagritesse, kuid erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem ja massilisi hukkamisi ei toimunud. Parlamendivalimised muudeti farsiks ja parlament kaotas oma senise tähtsuse. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus. Majanduses eraomand säilis, ent ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmisküsimustes (riik võis sekkuda tootmisküsimustesse, kui eraalgatus polnud küllaldane või puudus).
antiikmütoloogiast laenatud kangelane Theseus ja sõjajumal Arese tütar, Amatsoonide kuninganna Hippolyta. Apuleiuse "Metamorfooside" eesliks muundumise lugu. Kuidas nad muunduvad vastavalt ajastu filosoofiale ja teose zanrile? Järgides itaalia renessansi traditsiooni, on komöödia täis huumorit, nalja ja naeru ja suur osa on juhusel. Pyramuse ja Thisbe traagiline lugu kaotab käsitööliste saamatus lavastuses igasuguse paatose ja muutub farsiks, sellega näib Shakespeare muuhulgas kahtluse alla seadvat reeglit, mille kohaselt tragöödia peab alati kurvalt lõppema ja komöödia hästi - miks ei oleks Romeo ja Julia lugu võinud lõppeda samuti kui Suveöö unenägu? Ühtlasi võime siit ka eneseirooniat välja lugeda. Kui klassikalises antiiktragöödias oli zanriomane, et peategelasteks olid kõrgest soost üllad kangelased, siis renessansstragöödias ei olnud piirid enam nii
Keelustati kõik parteid peale fasistliku ning kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestati range tsensuur ja propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste ja suleti neid koonduslaagritesse, kuid erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem ja massilisi hukkamisi ei toimunud. Parlamendivalimised muudeti farsiks ja parlament kaotas oma senise tähtsuse. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus. Majanduses eraomand säilis, ent ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmisküsimustes (riik võis sekkuda tootmisküsimustesse, kui eraalgatus polnud küllaldane või puudus)
b. Laiendati valitsusjuhi õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees c. Keelustati kõik parteid peale fasistliku; kehtestati üheparteisüsteem d. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur e. Propageeriti rahvuslust f. Kiusati taga antifasiste; suleti neid koonduslaagritesse NB! Erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem; massilisi hukkamisi ei toimunud. g. Parlamendivalimised muudeti farsiks; parlament kaotas oma senise tähtsuse h. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle i. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus · Majanduses: a. Riik sekkus aktiivselt majandusse. b. Eraomand säilis, ent ettevõtte omanik vastutas riigi ees tootmisküsimustes c
Nüüdseks on Itaalia murdmaasuusatajad muutunud rahvusvahelisel areenil üheks domineerivaks jõuks ja harva pöördutakse suurvõistlustelt koju medaliteta. Tollal ei osatud itaallastelt võitu veel oodata, kuigi neil oli juba mitmeid märkimisväärseid saavutusi. MÜNCHEN 1972 Olümpiamängude maskott taksikoer Waldi. Skandaalse värvingu omandas Münchenis pronksmedalimäng Nõukogude Liidu ja Saksa DV vutimeeste vahel. Jalgpalliturniiri tähtsuselt teine mäng kujunes täielikuks farsiks. Normaalaeg oli lõppenud viigiga 2:2. Lisaaja 30 minuti jooksul ei üritanudki nõukogude ja saksa jalgpallurid väravaid lüüa. Nad kasutasid ära olümpiaturniiri reglemendi punkti, mille järgi viigi korral esi- või kolmanda koha mängus antakse medalid mõlemale meeskonnale. Milleks siis riskida? Palli veeretatigi keskväljakul, võimalikult kaugel väravatest. Nii Nõukogude Liit kui ka Saksa DV said mõlemad pronksmedali. 5
· vabadust suvalise otsustusvariandi valimiseks. Sellistes tingimustes subjekt teab, milline on parim tegutsemisvariant, ja tal on ka võimalus see valida ning ellu viia. Valikuvabaduse puudumine või piiratus ei võimalda ka objektiivse reaalsuse adekvaatse tunnetamise korral sageli ratsionaalset otsust vastu võtta. Valikuvabadus ilma objektiivse reaalsuse adekvaatse tunnetuseta (informatsioonita ja/või oskuseta seda kasutada) muudab otsustamise samuti loteriiks või koguni farsiks, millest pole ratsionaalset tulemust loota. 2.Mis põhjusel kalduvad tegelikult vastuvõetud otsused kõrvale ratsionaalsuse põhimõttest? Millal on selline kõrvalekalle õigustatud? Millistes tingimustes on tugevam ratsionaalne ja millistes tingimustes intuitiivne lähenemine otsusele? Kuna objektiivse reaalsuse tunnetamine ei saa olla absoluutne, siis toimub otsustamine alati suurema või väiksema määramatuse tingimustes ja otsuse ratsionaalsus ei saa samuti olla absoluutne
Peeter Volkonskiga 1980. aastal toimunu.110 Bändikaaslastega istuti troikale, sõideti voorimehe juhtimisel mööda Vanalinna ning joodi pokaalidest šampust. Äkki ilmus kohale miilits, kes käsutas kogu seltskonna autosse ning toimetas seejärel Laari tänava miilitsaosakonna vangikongi. Pärast kiiret ja karmi arreteerimist pidid mehed mõned tunnid veetma trellide taga, kust nad lasti välja protokolli koostamiseks. See kujunes aga omaette farsiks, sest miilitsad said ise ülekuulamise käigus aru, et tegelikult pole meeste kinnihoidmiseks mingit põhjust, misjärel anti tagasi kõik seltskonnalt ära korjatud esemed, isegi poolik šampanjapudel. Hiljem viisid mehed sealsele miilitsaülemale leitnant Gorevile šampuseraha, et sissekanne nende sekeldustest üldse arhiividest ära kaotataks. Sarnast juhtumit meenutab Allan Vainola, kes purjus peaga lõi vihahoos avalikus kohas prügikasti 104 Trubetsky 2009, lk 67. 105
mis tuleb võtta vastu Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Põhiseaduse kohaselt on rahvahääletuse otsus riigiorganitele kohustuslik. See tähendab kindlalt seda, et riigiorganid peavad täitma rahvahääletusel muus riigielu küsimuses vastuvõetud otsust ja sama küsimust saab ümber otsustada üksnes rahvahääletusel. See on ka loomulik, sest vastasel korral muutuks rahvahääletus muus riigielu küsimuses farsiks riigiorganid saaksid igal ajal otsustada teisiti kui otsustas rahvas. Rahvahääletusel vastuvõetud seadust on Riigikogul kindlasti võimalik muuta, kui seaduses eneses on sätestatud, et seda seadust võib muuta ka Riigikogu. Kui seaduses eneses see täpsus puudub, siis on Riigikogu õigus seadust muuta vaieldav. Praegu vastavat praktikat pole. Seda, et Riigikogu on pädev muutma rahvahääletusel vastuvõetud seadust ka ilma selles seaduses oleva volitusnormita,
annaabi.ee 
