Energiamajandus tegeleb: 1. Energiavarade hankimine 2. Energiavarade töötlemine 3. Energiaallikate viimine tarbijani Muutused energia ajaloos: 1. Biomassi põletamine(puidu kastus) 2. Vesiveskid 3. Fosiilid 4. Nafta kasutus 5. Maagaas 6. Hürdroelektrijaam 7.Tuumaenergia 8.Süsi Energiaallikate jaotus: Taastuvad: * Vee energia * Tuuleenergia * Puit ja bioenergia * Loodete eneriga (tõus ja mõõn) * Maasisene soojus Taastumatud: * Fossiilid * Nafta *Maagaas * Kivi ja puusüsi * Põlevkivi ja turvas Primaarsed energiad(muutumatud) Päikeseenergia Maa pöörlemise energia Tuumaenergia
orgaaniliste ühendite teke. c. Bioloogiline evolutsioon – Organismi elukoeskkonnaga sobitumine. Elusorganismi arenemine. d. Sotsiaalne evolutsioon – Inimühiskonna areng. Kultuuride ja tsivilisatsiooni areng. 2. Mis võimaldab, kirjelda elu arengut Maal? Selgitage. a. Paleontoloogia – Teadus möödunud aegadel olevatest elus organismidest. b. Kivimkihid, jäljendid(fosiilid). c. Embrüonaalne areng. d. Geneetiline areng. e. Jäsemeluude areng. 3. Kirjeldage taimeriigi arengut ja loomariigi arengut. a. Ürgeoon – Elu teke, ainuraksed prokarüoodid. b. Agueoon – Fotosünteeesivate organismide ilmumine. Tekkis vaba haonik ja osoonkiht. Suguline paljunemine. Hulkraksete organismide teke. c. Kambrium – Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga
organiseerituse muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks.sotsiaalne evolutsioon-- inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng.ELU TEKKE HÜPOTEESID-1.loomine ehk kreatsionism. Jumal 2.panspermia-kõikjal levivad panspermid. Universumis 2.1. ufod. 3.abiogenees-elu isetärkamine. Elu teke elutust. EVOLUTSIOONI TÕENDID- P a l e o n t o l o o g i a (fosiilid) V õ r d l e v a n a t o o m i a 1)Homoloogilised elundid- sarnase päritoluga elundid ja ülesanded, näiteks selgroogsete jäsemed. 2)Mandunud elundid ehk rudimendid ehk vestiidiumid- oma esialgse ülesande kaotanud elundid, taandarenenud, mis pärinevad meie eellastelt. 3)Analoogilised elundid- erineva päritoluga, kuid sarnast ülesannet täitvad elundid. Näiteks linnu ja liblika tiib; astlad viirpuul ja roosil; elevandi lont ja ahvi käsi. E m b r ü o n
Uued liigid tekivad siis, kui populatsioon jaguneb üksteisest isoleeritud osadeks.Liik hakkab erinevalt kohastuma ning muutuma ning lõpuks on samal liigil nii erinevad omadused, et kohtudes tekib ristumisbarjäär, mis tähendab, et on tekkinud uus liik. Veel tekivad rändamisel, leviala laienemisel ning füüsilisel tõkkel. Vahest on aga võimalik erinevate liikidevahelised ristumised, ning neid järglasi nimetatakse hübriidideks. Bioloogilise evolutsiooni tõendid · Kivistid- fosiilid · Rudimendid · Lootelise arengu võrdlemine · Organismide ehituse võrdlemine Paleontoloogia- Teadus mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arengut. Loomade ja taimede kohastumused · Kala- voolujooneline, lõpused, uimed, ujupõis · Lind- suled, tiivad, väike kehakaal, tugev süda, hea nägemine · Kõrbetaim- vaha, okkad, sügavad juured, läikivad lehed, suure veekogusega rakud
Ristumisbarjäär-organismide omadused, mis takistavad nende ristumis teiste organismidega Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, annavad omavahel viljakaid järglasi Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik-protsess, kus tugevad isendid jäävad ellu Rudimendid-pimesoole ussjäte, karvkate, tarkusehambad, kolmassilmalaug, kõrvaliigutaja lihas Kivistised e fosiilid-kivistunud loomade ja taimede jäänused Paleontoloogia-teadus, mis uurib väljasurnud loomade ja taimede jäänuseid Sütemaatika- eluslooduse organismide süstematiseerimisega Riik Loomad Loomariik Taimeriik Hõimkond Keelikloomad Keelikloomad Katteseemnetai med Klass Imetajad Roomajad Kaheidulehelised
Sissejuhatus Meriliiliad ehk krinoidid kuuluvad okasnahksete (Echinodermata) hõimkonda, varsokasnahksete (Crinozoa) alamhõimkonda. Neid arvatakse esinevat Kesk-Kambriumis, kindlaid esindajaid on teada Ordoviitsiumist. Meriliiliad on taime meenutava kujuga loomad- sellest ka nimetus meriliiliad [1, 2]. Töös uuritavad lubjakivil olevad meriliiliate fosiilid on pärit Kalana karjäärist. Eksemplaride oletatavaks vanuseks on 435-440 miljonit aastat. Arvatavasti on tegemist üheainsa liigiga seni kirjeldamata perekonnast, mille nimetame siinkohal Kalanacrinus’eks. Siiani ei ole Tartu Ülikooli Geoloogia osakonnas detailselt mõõdetud Kalanast leitud meriliiliate kivistisi, küll aga on leiud märgistatud ja sorteeritud Viirika Mastiku poolt. Detailne liigikirjeldus aitab mõista liigi üldist morfoloogiat
Charles Darwin (1809-1882) Oli esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria looja. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. Looduslik valik- edukamate püsimajäämine. Võit looduslikus valikus tähendab ellujäämist ja paljumis võimalust. Bioloogia kontrolltöö Villu Evolutsiooni tõendid: · P a l e o n t o l o o g i a (fosiilid) · Võrdlev anatoomia - Homoloogilised elundid- sarnase päritoluga elundid ja ülesanded, näiteks selgroogsete jäsemed. - Mandunud elundid ehk rudimendid ehk vestiidiumid- oma esialgse ülesande kaotanud elundid, taandarenenud, mis pärinevad meie eellastelt. - Analoogilised elundid- erineva päritoluga, kuid sarnast ülesannet täitvad elundid. Näiteks
Liikide muutumise põhjuseks pidas ta tungi täiuslikkuse poole; keskkonna tingimuste muutumist. Charles Darwin (1809-1882) Oli esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria looja. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. Looduslik valik- edukamate püsimajäämine. Võit looduslikus valikus tähendab ellujäämist ja paljumis võimalust. Evolutsiooni tõendid: · P a l e o n t o l o o g i a (fosiilid) · Võrdlev anatoomia - Homoloogilised elundid- sarnase päritoluga elundid ja ülesanded, näiteks selgroogsete jäsemed. - Mandunud elundid ehk rudimendid ehk vestiidiumid- oma esialgse ülesande kaotanud elundid, taandarenenud, mis pärinevad meie eellastelt. - Analoogilised elundid- erineva päritoluga, kuid sarnast ülesannet täitvad elundid. Näiteks
3. Millised on olnud organismidevahelised sugulus- ehk põlvnemissuhted. 4. Millised tegurid on põhjustanud elu evolutsiooni. Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia. Paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Joonised. Fosiilid. Paleontoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. See annab tunnistust elu järkjärgulisest arenemisest järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide suunas Väljasurnud organismide kõrval võimaldavad evolutsiooni kulgu selgitada ka praegu Maal elavad organismid.
C. Darwin- Sünteetiline evolutsiooniteooria liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub edasi.- Liikide muutumise põhjus on Looduslik valik: järgalsi tekib rohkem, kui saab ellu jääda.( toidu, elukoha nappus) Tugevneb olelusvõitlus- konkurents Pärilik mitmekesisus, mille parema eelisega isendid jäävad ellu annavad tekkinud tunnused järgalstele tagajärg- populatsioon kohastub L. Pasteur- kõik elus pärineb elusast paleontoloogia- fosiilid Suhteline vanus-mis eksisteerisid varem, mis hiljem Absoluutne-tegelik, (radioaktiivsed elemendid, isotoop) Võrdlusmeetod: feneetilised võrdlused- anatoomia, elutegevus, embrüonaalset arengut süstemaatika takson: Riik.- Loomad- Hõimkond- Keelikloomad Alamhõimkond.- Selgroogsed Klass- Imetajad Selts- Kiskjalised Sugukond- Kaslased Perekond- Kass Liik- Ilves Inimene: Riik- Loomad Hõimkond- keeöikloomad (alamhõimkond-selgroogsed) Klass-imetajad Selts- esikloomad- primaadid
annaabi.ee 
