membraan liigub sisse poole ehk soonistub) ERALDUNUD ON KAKS TÜTARRAKKU! C. Mitoosi tähtsus Suureneb rakkude arv ning sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks uutega. D. Meioosi faasid Meioos toimub sugurakkudega!!!!! Meioos on kahekordistunud pärilikkusaine kahekordne jaotamine tütarrakkude vahel. (Tulemuseks on kromosoomide arvu vähenemine poole võrra) Meioosis eristatakse kahte jagunemist: a) 1. jagunemine ehk taandjagunemine b) 2. jagunemine ehk võrdjagunemine Ettevalmistus on sama mis mitoosil ehk: Raku organellide arvu suurendamine, DNA kahekordistumine, ATP molekulide süntees. 1) Profaas (DNA keerdub tihedalt kokku ing tekivad kahe kromatiidilised kromosoomid; homoloogilised kromosoomid moodustavad paare ning on tihedalt üksteise vastas; tuuma membraan hakkab kaduma; tekivad kääviniidid; kromosoomide ristsiire;
sisse ja moodustub 2 rakku, mõlemas on võrdne arv kromosoome. 2)Taimerakkudes ehitatakse raku keskele rakuplaat, millest moodustuvad rakukest ja membraanid. Mitoosi indeks-Näitab mitoosis olevate rakkude suhtelist osa, vastava koe rakkude üldarvusse. Meioos-Raku jagunemisviis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2x.(sugurakkude teke) Interfaasis toimub kromosoomide kahekordistumine. Toimub tsentrosoomide kahekordistumine ja kahestumine. Meioosis eristatakse 2 jagunemist: I jagunemine: 1.Profaas-memb. kaob, kromosoomid pakitakse kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ja vahetavad võrdse pikkusega osi(ristsiire). Tsentrosoomid kahekordistuvad, kahestuvad ja liiguvad raku poolustele. 1.Metafaas-Homoloogiliste kromosoomide paarid liiguvad ekvatoriaaltasapinnale. 1.Anafaas- Tsentrosoomidelt lähtuvad kääviniidid, mis kinnituvad homoloogilistele tsentromeeridele. 1
Üldiselt • Polüploidsus on raku kromosoomikomplektide paljukordsus • Astet määratakse kromosoomikomplektide korduse kaudu. Tri-, tetra-, heksa-, oktaploidsus jne • Polüploidsus on laialt levinud taimeriigis, loomariigis esineb seda harva • Inimestele on polüploidsus reeglina Polüploidsuse teke • Genoomi duplikatsioon – mitoosijärgses rakujagunemises tekib viga • Gameetide mitte-redutseeriv jagunemine – meioosis tekib viga • Polüspermia – rohkem kui üks seemnerakk viljastab munaraku Polüploidsuse teke Kasulikkus • 3 peamist kasulikku poolt 1) Heteroos 2) Geenide paljusus 3) Aseksuaalne paljunemine Heteroos • Homosügootide hübriidide üleolek homosügootsetest vanematest mingite tunnuste poolest 1) Kasv 2) Saak 3) Vitaalsus •) Heteroos muudab polüploidsed rohkem jõulisemaks kui nende diploidsed vanemad
ümberkombineerumine). 2. Geneetilise ja modifikatsioonilise M erinevus - mod.m tagajärjena ei toimu muutusi pärilikkuse aines. Muutused toimuvad elu jooksul, tingituna keskkonnast. 3. Indutseeritud (esile kutsutud) erinevus spontaansest (iseeneslik) mutatsioonidest S tingitud organismi sisestest teguritest, esineb vähe, põhjustavad häireid replikatsioonis, mitoosis ja meioosis. I katseloomi mõjutatakse erineva keemiaga, tekkesagedus sadu või tuhandeid kordi suurem. 4. Variatsioonirida ja kõver iseloomustavad nii pärilikku kui mittepärilikku muutlikkust. Mõõdetavad tunnused koos esinemissagedusega kasvamise või kahanemise järjekorda. 5. Kaksikute meetodi rakendamine inimese geneetikas uuritakse geneetilise ja modifikatsioonilise M vahekordi tunnuste varieerumises. 6
struktuuris. Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. Geenmutatsioonide tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Geenmutatsiooni tulemusena võib häiruda näiteks insuliini süntees ning inimene põeb seetõttu suhkrutõbe. Kromosoommutatsioonid on kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused, mis on nähtavad mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel. Tekkepõhjused võivad olla vead mitoosis või meioosis. Geenmutatsioon ei avaldu fenotüübis järgmistel juhtudel: 1) Kui ühe nukleotiidi asendumine teisega ei põhjusta aminohappe vahetust valgu molekulis. 2) Kui mutatsiooniga kaasneb küll ühe aminohappe asendumine teisega, kuid see ei muuda sünteesitava valgu funktsiooni. 3) Kui moodustunud mutantne alleel on retsessiivne. Genoommutatsioonid on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. Üks inimese kõige sagedasemaid genoommutatsioone põhjustab Downi sündroom
Toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Mis on vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna 4. Miks on vajalik rakkude jagunemine? Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on jagunemine vajalik ka hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks. 5. Mis tüüpi rakkude paljunemine on mitoosis ja mis tüüpi rakkude paljunemine on meioosis? Mitoos- keharakkude paljunemine. Meioos-sugurakkude paljunemine 6. Tunne jooniselt ära mitoosi faase (õ lk 106). 7. Kromosoomi ehitus (joonis lk 105). 8. Tunne jooniselt ära meioosi faase (õ lk 107) - (NB! tee vahet, mis erinevus on mitoosiga.. nad suht sarnased.) 9. Mis on kromosoomide ristsiire ja miks see toimub? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellega kaasneb geenivahetus mis on päriliku muutlikuse allikas 10
Muutlikus jaguneb pärilikuks muutlikkuseks (see pärandub järglastele, muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides) ning mittepärilikuks muutuseks. Pärilik muutlikus esineb mutatiivse (juhuslikud, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimunud muutused e. mutatsioonid muudavad geenide või kromosoomide struktuuri või kromosoomide arvu) ja kombinatiivse (kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel sugulisel paljunemisel toimub meioosis geenide ümberkombineerumine, selle tulemusena saadakse erineva pärilikkusega sugurakud, viljastumisel ühinevad isas- ja emassugurakud, millega kaasneb samuti geenide kombineerumine) muutlikkusena. Mutageenid on mutatsioone põhjustavad erinevad tegurid, mis jaotatakse bioloogilisteks (viirused, bakterite ja hallitusseente toksiinid, taimsed alkaloidid), keemilisteks (tugevatoimelised alused ja happed, mitmesugused orgaanilised ühendid, osa olmekeemia tooteid, paljud
toimunud isendi genotüübis) 2. Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus (muutused ei pärandu järglastele, muutused ei toimu genotüübis, muutused tekivad elu jooksul, vajalik et kohaneda keskkonnaga) Pärilik ehk geneetiline muutlikkus jaguneb omakorda: 1.Kombinatiivseks muutlikkuseks *on enamlevinud suguliselt sigivatel organismidel *moodustavad põhiosa pärilikust muutlikkusest *tuleneb kromosoomide ristsiirdest meioosis ->sugurakud saavad erineva pärilikkusinfo *erineva pärilikkusega sugurakud ühinevad, tekib uus geenikombinatsioon järglasesse 2.Mutatiivseks ehk mutatsiooniliseks muutlikkuseks: *muutusi kutsuvad esile väliskeskkonna juhutegurid *mutageen-väliskeskkonna tegur, mis põhjustab muutusi isendi genotüübis *mutatsioon muutus raku geneetilises materjalis *mutant pärilike muutustega isend Mutageenid võivad olla: 1.FÜÜSIKALISED (kiirgused) 2
4) Geneetiline muutlikkus Organismide genotüüpide erinevus. Genotüüpe on sageli rohkem kui tunnuseid, mida need mõjutavad (nt AB0 vererühmad). Geneetiline muutlikkus jaguneb mutatsiooniliseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5) Generatiivne mutatsioon toimub sugurakkudes erinevate mutageenide toimel ja pärandub sugulisel paljunemisel. 6) Genoommutatsioon homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutumine, mida põhjustavad kromosoomide lahknemise häired meioosis (nt Downi tõbi 21. kromosoomi kolmekordsus, Edwardsi tõbi 18. kromosoomi kolmekordsus). 7) Indutseeritud mutatsioon kunstlikult esile kutsutud mutatsioon (nt eksperimendi käigus). Kiiritamine, kemikaalidega mõjutamine. Sellisel moel on võimalik saada uusi bakteritüvesid. Suur tekkesagedus. 8) Kaksikute meetod erinevate kaksikutüüpide tunnuste erinevuse ja sarnasuse omavaheline võrdlemine võimaldab eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust
SPERMATOGENEES. OVOGENEES Koostas Kersti Veskimets MEIOOS ... on raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda s.t. tekivad haploidsed rakud (n), need on sugurakud. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sperm-egg.jpg Sugurakud ise enam ei jagune! Enne meioosi toimub DNA replikatsioon, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad kahekromatiidilisteks (sarnane mitoosiga). Meioosis toimub kaks jagunemist. Vaata meioosi toimumist: Selge esitus http://www.johnkyrk.com/meiosis.html Vaata väga head meioosi algust: http://biomedicum.ut.ee/armpgb/1kursus/MEIOSIS_animation.flv I jagunemine ehk taandjagunemine jaotatakse samuti nelja faasi: I PROFAAS Homoloogilised kromosoomid liibuvad paari kaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi (ristsiire) I METAFAAS
Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Geenmutatsioon muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.. Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Suhkrutõbi. Kromosoommutatsioon muutused toim kromosoomide kujus ja pikkuses. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asukoht. Põhjuseks viga mitoosis või meioosis. Genoommutatsioon - muutused toimuvad homoloogiliste kromosoomide arvus. Põhjustab nt DOWNI SÜNDROOM inimese keharakkudes on 47 kromosoomi, sest 21. kromosoom on kolmekordne. Põhjustab väikest kasvu, mongoliidset silmalõiget, lamedat nägu ja kõrgeid põsesarnu ning vaimset alaarengut. Mutatsioone põhjustavad tegurid e. mutageenid: 1) Replikatsiooni, meioosi või mitoosi käigus tekkinud vead. 2) Keemilised üh., nt benseen ja benseenituuma sisaldavad üh.
1.Mis mõjutab (millised tegurid) isendi tunnuste kujunemist? Genotüüp + keskkond (50/50) 2. Replikatsiooni tähtsus rakkudes. Et uued rakud oleks identsed DNA poolest vanaga 3. Mida on vaja replikatsiooni läbiviimiseks mis on nende ,,juppide" funktsioon replikatsiooni juures? rakutuum toimumiskoht DNA polümeraas(ensüüm) läbiviija Nukleotiidid materjal RNA süntees eesmärk 4. Kuidas jaotatakse geen lõikudeks mis on nende lõikude ülesanded (geeni osade roll). avalduvad kõigis rakkudes pidevalt avalduvad kindlal eluperioodil avalduvad vaid kindlates rakkudes ei avaldu kunagi 5. Milles seisneb transkriptsiooni tähtsus? DNA's paikneva info põhjal sünteesitakse RNA ahel 6. Millist rolli täidavad geenide avaldumises repressor ja aktivaatorvalgud? 7. Selgita geneetilise koodi olemust KOODIPÄIKE Seaduspära, kus nukleotiidi kolmikutele vastavad aminohapped 8. Mida tähendab, et geneetiline kood on universaalne, sünonüümne, ühetäh...
mitmekordistuda,muutuda võib ka kromosoomisisene geenide järjestus või asukoht.Vatsavate mutatsioonide tekkepõhjuseks võivad olla vead mitoosis või meioosis. Genoommutatsioonid seisnevad homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutustes.Üks inimese kõige sagedasemaid genoommutasioone on Downi sündroom.Sel juhul on inimese keharakkudes 46 kromosoomi asemel 47.Täiendav kromosoom tuleb 21.kromosoomi kolmekordsusest.Downi sündroom tuleneb 21.kromosoomi lahknemise häiretest meioosis, enamasti ovogeneesis. Mõningatel juhtudel kordistub organismi kogu kromosoomistik.See tuleneb homoloogiliste kromosoomide mittelahknemisets meioosis.Sel juhul tekib vastval organismil polüploidsus.Esineb taimeriigis sagedamini kui loomariigis.Polüploidsetel taimedel on lopsakam kasv.Seda nähtust kasutatatakse sordiaretuses.Loomariigis võib polüploidsus esineda mõnedel selgrootutel,kaladel,kahepaiksetel ja roomajatel.Inimesel on polüploidsus letaalne-see põhjustab loote surma.
(Kääriäinen 2002). Tuntakse ka mutatsioone, mis on nähtavad mikroskoobis kromosoomimuutustega. Ühe kromosoomi ümberpaiknemine teise kromosoomi, mis ei ole homoloogiline võrreldes esimesega, kromosoomi osa pöördumine 180 kraadi võrra, struktuuri muutused üksikutes kromosoomides need on mõned kromosoommutatsioonide tunnused. (Poljanski 1987). Kromosoommutatsioonid on kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused ning nende tekke põhjuseks on vead mitoosis või meioosis. (Einma 2009). Iseseisvaks kromosoommutatsiooni tüübiks võib lugeda kromosoomide arvu muutusi. Sellisel juhul, kas tekib liigseid kromosoome või osa kromosoome kaob ära. Kromosoomid ei jaotu tütarrakkude vahel normaalselt. Selle põhjuseks on võivad olla erinevad häirivad tegurid, mis häirivad meioosi kulgu. (Poljanski 1987). Erinevad kromosoommutatsioonide liigid on väljalangemine ehk deletsioon, kahekordistumine ehk duplikatsioon, järjestuse muutus ehk inversioon,
putukamürgid, raskemetalliühendid GEENMUTATSIOON KROMOSOOMMUTATSIOON GENOOMMUTATSIOON Väikesed muutused DNA On toimunud kromosoomide Homoloogiliste struktuuris, selle pikkuse ja struktuuri muutused. kromosoomide kordsuse tulemusena võivad tekkida Põhjuseks ved mitoosis või muutused. Põhjuseks uued alleelid, mis reeglina meioosis. Kromosoomi lõik võib kromosoomide lahknemise on retsessiivsed. Suhteliselt välja langeda, kkahekordistua, häireed meioosis: Downi, väikese ulatusega ja ei ümber paikneda. Muutused on Edwardi sündroom. pruugi avalduda tunnusena. laiema ulatusega ja avalduvad Võib tekkid retsessiivne fenotüübis sündroomidena ja alleel, mis avaldub järglste arenguhäireta. NT: kssikisa fenotüübis. Hagused: sündroom, Martin Belis tõbi.
haploidne ja diploidne kromosoomistik ning miks on keha ja sugurakud erineva ploidsusega? *kromosoomide arv keha ja sugurakkudes erineb selle poolest, et sugurakkudes on 23 (92/4)kromosoomi, kuid keharakkudes 46(92/2) *haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik *enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena *keha ja sugurakud on erineva ploidsusega, sest meioosis jagunevad rakud neljaks, kuid mitoosis kaheks, mistõttu jagunevad ka kromosoomid erinevalt Milline on mitoosi tähtsus hulkrakses organsimis, millised rakud sel viisil kujunevad? *mitoosi tähtsus: tagada organismi kasv ja areng; tagada surnud rakkude asendamine *kujunevad keharakud Mille poolest erineb meioos mitoosist? *meioos erineb mitoosist selle poolest, et mitoosis on lõpuks kormosoomide arv 46 ühes rakus, kuid meioosis on see 23
25. Mis on meioos? on rakujagunemise eriline vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. (Ühest diploidsest rakust moodustub neli haploidset tütarrakku. Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. See suurendab pärilikku muutlikkust. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega.) 26. Millised on kolm peamist erinevust mitoosi ja meioosi protsessis? 1) Mitoosis üks mitootiline jagunemine, meioosis kaks järjestikust jagunemist 2) Mitoosis ei toimu kromosoomide ristsiiret, meioosis toimub 1. profaasis kromosoomide ristsiire 3) Meioosi kestvus on tunduvalt pikem , kui mitoosil. 27. Millised on kaks peamist erinevust meioosi tulemustes? 1) Rakud geneetiliselt erinevad 2) Moodustub neli uut rakku. 28. Kolm peamist erinevust spermatogeneesis ja ovogeneesis. 1) SG toimub seemnerakkude areng, OG toimub munarakkude areng
PÄRILIKKUS JA MUUTLIKKUS Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus kanda oma liigile omased tunnused edasi järglastele Muutlikkus-liigi sisene erinevus üksteisest Geneetiline muutlikkus võib olla genotüübiline (sisene) või fenotüübiline (väline).Fenotüüp kujuneb välja genotüübi ja keskkonna koostoimes. On olemas kahesugust muutlikkust: a) Kombinatiivne vanemat geenide kombineerimine. b) Mutatsiooniline meioosis ristsiirdes,sugurakkude liitumine, tekib raku geneetilise materjali muutumisena. Kui muutus tekib sugurakkudes, siis on selle muutuse edasikandumine suurema tõenäosusega kui keharakkudes toimunud mutatsioonil. Isendit, kellel esineb mutatsioon nimetatakse mutandiks. Mutantidel on muutus väline (fenotüübiline). Mutatsioon-muutus raku geneetilises materjalis Mutatsioone esile kutsuvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Mutageenid: 1
Selle käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 2. Meioosi II jagunemine anafaasis lahknevad raku poolustele... ... homoloogide kromosoomid, mis koosnevad kahest tütarrakust. 3. Mitu tütarrakku tekib I vanemrakust meioosi tulemusena ? Meioosi tulemusena tekib 4 tütarrakku. 4. Mitoosil a)saadakse b)kulutatakse energiat. 5. Nimeta kaks mehhanismi meioosis, mis tagavad selle, et tütarrakud on vanemarakust geneetiliselt erinevad. 1. Ristsiire 2. Homoloogide lahknmine on sõltumatu, mis tähendab seda, et tütarrakk saab juhuslikult nii isas-kui ka emasvanemalt pärit homolooge. Mida suurem on kromosoomide arv organismil, seda suurem on võimalike kombinatsioonide arv. 6. Mitu kromosoomi on inimese diploidse kromosoomistikuga rakus ? 2n=46 7
Bio! Maksarakud üldjuhul ei pooldu. Kui aga eemaldada osa maksast, hakkavad allesjäänud rakud poolduma ja maksa esialgne suurus taastub. Meioos Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, nimetatakse meioosiks . Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks (paaritu kr. arv), ja tähistatakse n=23. Inimese kõigis ensomaatilistes rakkudes ehk keharakkudes on diploidne kromosoomistik 2n=46. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemuseks on 4 tütarrakku. Meioosis eristatakse kahte teineteisele järgnevat jagunemist (I ja II jagunemine). Meioosi faaside nimetused on samad, mis olid mitoosis. Meioosi I jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire
o Antud vigaselt geenilt võib mitte toimuda transkriptsiooni. 2. Kromosoommutatsioon selle korral toimub terve kromosoomi kuju või pikkuse muutus. Vead võivad tekkida meioosis või mitoosis. Esineb 4 võimalust: lõigu väljalangemine, lõigu kahekordistumine, lõikude omavahel kohtade vahetumine või ümberpaiknemine erinevate kromosoomide vahel. 3. Genoommutatsioon kogu kromosoom või kromosoomid kaovad või lisanduvad. Vead tekivad meioosis. Alati avalduvad nad väliselt (fenotüübis). Näiteks Downi sündroom (lisakromosoom saadakse emassugurakust). GMO lehtedel GMO-de PLUSSID * Suurem saagikus (võimalus leevendada inimkonna toiduprobleeme) * Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmale * Keskkonna saastatuse vähendamine (vähem kemikaale) * Meditsiinilised uuringud (uued ravimid) * Keskkonna puhastamine (õlireostuse likvideerimine)
http://www.abiks.pri.ee
Muutlikkus on organismide võime muutuda, omandada uusi tunnuseid, mis avalduvad erinevustena
liigi piires
Liigid: mittepärilik e modifikatsiooniline (tekkivad keskkonna mõjul), pärilik e geneetiline [kombinatiivne
(suguline paljunemine: ristsiire, viljastumine), mutatiivne (mutageenid)]
Mittepärilik muutlikkus
Reaktsiooninorm fenotüübiliste tunnuste modifikatsioonilise muutlikuse piir Fenotüüp ühe
organismi tunnuste kogum Genotüüp ühe organismi geenide kogum Geenifond grupi geenide
kogumGenotüüp>fenotüüp
mitoos on eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. tagab organismide kasvu, rakkude uuenemise. rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. embrüo- viljastatud munarakk. interfaas- ettevalmistav periood raku jagunemiseks. faasid: profaas- dna muutub kompaktseks, kromosoomid kokku ja mikroskoopis vaadeldavaks. tsentrosoomist tekkima kääviniidid, mis hakkavad kromosoome tütarrakkude vahel jaotama. kaovad tuumamembraanid. metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele. kopmaktsed kääviniidid kinnituvad kromosoomide keskkohtadesse. anafaas-kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse lahku. telofaas-hakkab tekkima 2 rakku. sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x. haploid- meioosis 2x vähenenud kromosoomistik; diploidne kromosoomistik- kahekordne kr...
pikenedes väheneb kromosoomianomaaliate arv. Kõikidest viljastumistest umbes 20%-l esineb kromosoomianomaalia, millest 15-20% lõpevad spontaanse abordiga ja >20% lastest sureb sünnil või lühikese aja jooksul pärast sündi. Tekkepõhjused Arvuliste kromoomianomaaliate sagedasemateks tekkemehhanismideks on polüploidisatsioon, mille puhul toimub kõikide kromosoomide arvu mitmekordistumine, ja kromosoomide mittelahknemine meioosis. Kromosoomide meioosis mittelahknemise põhjus on ebaselge. Arvatakse, et mittelahknemist võivad soodustada näiteks järgnevad tegurid: 1) Ema vanuse tõus. Sellele on antud mitmeid põhjendusi: · primaarsete ootsüütide vananemine · kiasmide lõdvenemine, mis viib homoloogsete kromosoomide halvenenud omavahelisele ,,äratundmisele" · alaneb organismi valikuvõime abordi teel elimineerida kromosoomianomaaliatega looted
genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonnitit muutumatuks Väiksem evolutsioonivõimeline organismirühm on POPULATSIOON Geneetilise muutlikkuse allikad pop: · Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus, enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud Uute geenide teke(kasulikud muutused tekivad ka, kuid neid tekib vähem) · Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel( mood suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikkusest) · Geenisiire- erinevate populatsioonide isendiste ristumine · Geenitriiv- juhuslikud muutused pop geneetilises strukutuuris(suurem mõju väikestes populatsioonides) GEENITRIIV (puudutab eelkõige genoomi mittekodeerivaid ja fenotüübis mitteavalduvaid osi Toime: · vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides
interfaasist (kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood) ja mitoosist (päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes). Mitoosi tähtsus: 1)vajalik organismi kasvuks 2)vajalik surnud rakkude asendamiseks 3)vajalik paljunemiseks 4)päristuumsete rakkude jagunemiseks Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist Meioosi tähtsus: 1)meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega 2)tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku 3)kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni
Paljunemine ja areng Paljunemine Suguline Mittesuguline Eoseline Vegetatiivne Mittesuguline paljunemine 1. Vegetatiivne paljunemine: Mittesugulise paljunemise liik, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks: a) Pungumine (ebavõrdne raku jagunemine), alamatel loomadel, pärmseentel b) pooldumine-iseloomulik bakteritele ja protistidele c) taimede paljunemine vegetatiivselt organitega: - juurtega (sirelid) - võsunditega (maasikas) - muundunud võsudega (sibul, orashein) - mugulatega (kartul) - juuremugulad (maapirn) Vegetatiivse paljunemise eripära: 1) 1vanem 2) lü...
· Alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: · Mutatsioonid (Geenmutatsioonid Uued alleelid, geenid; Kromosoommutatsioonid muutused geenide paiknemises ja korduses; Genoommutatsioonid Muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordsus) · Kombinatiivne muutlikkus (Alleelide kombineerumine sugulisel paljuunemisel. Meioosis kromosoomide ristsiire, viljastumisel alleelide kombineerumine) · Geenisiire e. geenivool (populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine) · Geenitriiv Populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine, mõjutab eelkõige väikesed populatsioone Pudelikaelaefekt Mingi ,,kitsaskoha" (nt. looduskatastroofid) läbimine Makroevolutsioon Mikroevolutsioon Evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikite tekkele.
#tütarrakkud on geneetiliselt identsed #suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv #mitoos on vajalik surnud v. hukkunud rakkude asendamiseks MEIOOS Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. - eriline sugurakkude jagunemisviis, mille tulemusega kromosoomide arv väheneb 2x ja rakkude pärilikkus kombineeritakse ringi. Meioosis on 2 jagunemist(I ja II) ja kumbaski 4 faasi : a) profaas b) metafaas c) anafaas d) telofaas Kromosoomide käitumine meioosis : * enne jagunemist toimub DNA kahekordistumine. Järelikult on rakus 2 kromatiidilised kromosoomid. Meioosi bioloogiline tähtsus : a) meioosi tagajärjel moodustuvad haploidsed rakud. b) kõik moodustunud rakud on erineva pärilikkusega(tänu kombinatiivsetele muutustele) mis tagatakse : 1) kromosoomide ristsiirdega. 2) kromosoomide sõltumatu lahknemisega anafaasis. c) meioosi käigus suureneb rakkude arv.(spermatogeneesil tekib 4 spermi,
profaasis. Seejärel munarakkude areng peatud kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt toimub korraga ainult ühes, harva kahes või enamas rakus. Sellest järeldub, et mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada kõiki munarakke. Munarakkude areng lõpeb naistel 50-55 eluaastal. Ovogeneesi iseärasused meioosis Ovogeneesi meioosi esimsele jagunemisele järgnevas tsütokineesis jatuob tsütoplasma tütrrakkude vahel ebavõrdselt ning saadakse üks suur ja teine tunduvalt väiksem rakk. Ka teise meiootilise jagunemise käigus jaotub tsütoplasma ebavõrdselt tütarrakkude vahel, mille tulemusena saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku (polotsüüti).
b) interfaas c) sügoot d) meioos e) metafaas 6.2. Mitoosile eelneb... a) crossing-over b) profaas c) rakutsükkel d) DNA replikatsioon e) rakujagunemine 6.3. Kromatiidid lahknevad... a) mitoosi metafaasis b) mitoosi telofaasis c) meioosi I. profaasis d) meioosi I anafaasis e) meioosi II anafaasis 6.4. Crossing-over tähendab ... a) kromosoomide vahetamist meioosi I profaasis b) kromosoomide vahetamist mitoosi profaasis c) kromosoomilõikude vahetamist homoloogiliste kromosoomide vahel meioosis d) kromosoomilõikude vahetamist geenide vahel mitoosis e) kromosoomilõikude vahetamist tütarrakkude vahel 6.5. Mitoos erineb meioosist (imetajates) selle poolest, et tekib... a) 2 geneetiliselt samast rakku b) 2 geneetiliselt erinevat rakku c) 4 geneetiliselt samast rakku d) 4 geneetiliselt erinevat rakku e) 2 haploidset tütarrakku Kommentaar Paljunemine 6. Vastus: 6.1. Mitoosile järgneb interfaas (b). Anafaas on mitoosi osa, selle III faas. Sügoot on
Geenimutatsioonide tulemusena võivad tekkida uued alleelid.( Geenmutatsioonid on genoomi korduse muutused või üksiku kromosooni kordistumine. (kromosoomiarv muutub kogu kromosoomustik u osas korraga. Nt polüploidia taimedel)( üksikute kromosoomide arvu muutumine , nt downi sündroom). Teivad:- mitoosi ja meioosi häirete tõttu) Kromosoomutatsioon on kromosoomide strktuuri muutused- mõni lõik kaob või mitmekordistub , muutub järjestus või asukoht . tekivad:mitoosis, meioosis. kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused, mis on nähtavad mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel.Krom osoommutatsioo niga võib mõni kromosoomlõik kaduma minna või mitmekordistuda. Muutuda võib ka geenide kromosoomisise ne järjestus või asukoht. Kromosoomi mutatsioonide tüübid: Kromosoommutatsiooniks (KM) loetakse geenide ümberpaiknemist kromosoomisiseselt või kromosoomidevaheliselt või mõne geeni kromosoomist väljalangemist
32.Mille poolest erineb mitoos meioosist? Meioosis kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x, meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega, tekib 4 tütarrakku, profaasis homoloogilised kromosoomid vahetavad omavahel osi, esimene faas kestab kauem, peale esimest jagunemist ei keerdu kromosoomid veel täielikult lahti, ristsiire, 2 järjestikust jagunemist, 1. anafaasis lahknevad kromosoomid poolustele, mitoosis kromotiidid, meioosis 2. profaasi ja interfaasi liitudes dna replikatsiooni ei toimu. 33.Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, kuid mitte nende täielik koopia? Sest toimub kromosoomide ristsiire, millega kaasneb geenivahetus. Järglase DNA pannakse kokku isa XY ja ema XX kromosoomidest. 34.Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? Mehel spermid ehk seemnerakud ja naised munarakud. 35.
Kaovad tuumakesed, suureneb rakutuum. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa, jäävad ühele tasandile. Metafaasis on kromosoomid kõige paremini vaadeldavad. Anafaas tsentromeerid kahestuvad kromosoomide kromatiidid eralduvad. Telofaas sünteesitakse tuumamembraanid. Interfaas enamik rakke diferentseerub MEIOOS - Rakkude jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosis küpsevad sugurakud ning moodustuvad eosed. Haploidne kromosoomistik kaks korda vähenenud kromosoomistik (n); diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik (2n); 2n = 46; n = 23 FAASID: I JAGUNEMINE: Profaas tuumakesed kaovad, kromosoomide keerdumine, moodustuvad kääviniidid. Mitoosiga erineb kromosoomide ristsiirde poolest. Metafaas tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Kromosoomid liiguvad kahekaupa ekvatoriaaltasandile.
mis pole haploidse arvu kordne. Nii euploidsus kui ka aneuploidsus võib põhjustada fenotüübi muutusi ja osa heteroploidsuse tüüpe omab evolutsioonilist tähtsust. Genoommutatsioonide tekkepõhjused Endomitoos (Endometrioos on haigus, mille puhul emakaõõnt voorderdavat limaskesta (endomeetriumi) kudet kasvab ja toimib väljaspool emakat.) Viljastumisel osaleb diploidne gameet Ristuvad erineva kromosoomi arvuga vanemad Häired meioosis Downi Syndroom 21. kromosoomi trisoomia sündroom on kõige sagedasem inimese autosoomiga seotud kromosoomhaigus. Seda leitakse keskmiselt 1:800 vastsündinust. Ainuüksi kliiniliste tunnuste põhjal on DS-i lihtne diagnoosida juba vastsündinueas. Iseloomulikeks tunnusteks peetakse laia lamedat nägu, viltuse lõikega silmi, epikantust, lühikest nina, suurt lõhedega keelt, hammaste anomaaliaid, düsplastilisi kõrvu, ahvivagu peopesas, muutunud dermatoglüüfe,
Rakutuum *Tavaliselt üks tuum raku keskel. *Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laia...
keskkonnast. Mutageenideks on UV, röngten, gammakiirgus, benseeniühendid Geenmutatusioonid DNA molekulis on muutunud vaid mõned nukleotiidid, tekivad peamiselt replikatsiooni käigus Sirprakulise aneemia põdeja ei haigestu malaariasse. On ka kasulikke geenmutatsioone: Erütropoietiin stimuleerib punaliblede kasvu. Geeni aktiivsus on nagu doping! HIV immuunsus Kromosoommutatsioonid on kromosoomide struktuuride muutused: kromosoomis vigased, tekivad meioosis ja mitoosis. Genoommutatsiooni puhul on kromosoomide arv vale. Meioos, mitoos.
Kui toimub kaheahelaline katkestus, siis lõigatakse DNA 5' otsast resektsiooni käigus jupp ära. Seejärel toimub ahela invasioon, kus ülerippuv 3' ots võtab üle sarnase või identse DNA molekuli, kus ei ole toimunud katkestust. Pärast ahela ülekannet tekivad X-kujulised Holliday struktuurid, mis ühendavad kahte DNA molekuli. Olenevalt sellest, kuidas ensüümid ühenduskohti lõikavad, võib toimuda kromosomaalne ristsiire. Selline protsess leiab aset meioosis. DNA parandamisel toimuva homoloogilise rekombinatsiooni puhul asendatakse tavaliselt kahjustunud DNA lõiguga, mis oli seal enne kaheahelalise katkestuse teket. Rekombinantsed gameedid moodustuvad homoloogiliste kromosoomide ristsiirde tagajärjel. Ristsiire toimub esimese meiootilise jagunemise profaasi staadiumis, kui homoloogilised kromosoomid omavahel paarduvad. Kuna selleks ajaks on geneetiline materjal kahekordistunud, osalevad protsessis neli
M u t a t s io o n ilin e m u u t lik k u s K o m b in a t iiv n e m u u t lik k u s G e e n is iir e G e e n it r iiv Geneetilise muutlikkuse peamised allikad Mutatsioonid Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Kombinatiivne muutlikkus Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · viljastumisel - alleelide kombineerumine Geenisiire Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. · Loomade ränded · Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. · Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest.
Geenmutatsioonid: On geenisisesed Dna nukleotiidse järjestuse muutused.(1)Tekivad peamiselt replikatsiooni käigus(2)Mutatsiooni tulemusena võivad tekkida uued alleelid; (1)nukleotiidide juurdetulekul(2)nuk. Kadumisel(3) nuk. Vahetumisel. Geenmut. Kaasnevad: Morfoloogilised muutused(Sõrmede arv, naha struktuur) Kromosoommutatsioonid: on kromosoomide strktuuri muutused- mõni lõik kaob või mitmekordistub, muutub järjestus või asukoht . tekivad:mitoosis, meioosis, mutatsioonitüüpideks on:translokatsioonid( ümbrpaiknemine), deletsioonid(väljalangemine), duplikatsioonid(kahekordistumine),inversioonid(järjestuse muutus). Geenmutatsioonid on genoomi korduse muutused või üksiku kromosooni kordistumine. (kromosoomiarv muutub kogu kromosoomustiku osas korraga. Nt polüploidia taimedel) ( üksikute kromosoomide arvu muutumine , nt downi sündroom). Teivad:- mitoosi ja meioosi häirete tõttu. Mutant: organism, kellel on mutatsioon
Anafaas: kääviniidid lühenevad ja kromosoomide kromatiidid eralduvad üksteisest. Telofaas: kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi toimumine on vahetult seotud DNA kahekordistumisega: kui see on toimunud, järgneb enamasti ka mitoos. Suur osa rakkudest jääb aga interfaasi. Interfaasis enamik rakke diferentseerub. Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim haploidseks. Munaraku viljastamisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne e dipoloidne kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Interfaas: mioosiga sama algus, kuid 1 erinevus: liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. See on nim kromosoomide ristsiirdeks. Sellega kaasneb geenivahetus.
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine: Suguta.:-Vegetatiivne-mugulsibul, tütarteimevõrsed Eoseline-seened, sambad, osjad, kallad, sõnajalad Suguline-Selgroogsed,õistaimed,paljasseemnetaimed,kingloom Mitoos-keha rakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv on muutumatu. Rakkude jagunemine on juhitud raku ja tsentrosoomi poolt. Kõige olulisem on tuumaine e. pärilikusaine kahe tütarraku vahel võrdselt ära jagada. Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Kromosoomid Kromosoomid liiguvad kääviniidid lühenevad. Kääviniidid kaovad, keerduvad kokku, raku keskele, Kõigi kromosoomide sünteesitakse rakutuum suureneb, paigutuvad raku kromantiidid eralduvad tuumamembraani. tuumakese kaovad. ekvatoriaaltasandile. teineteisest. Komosoomid keerduvad Tse...
6. Mis on DNA replikatsioon? Palun ka joonis ja talle tema osad: kromosoom, tsentromeer, kromatiidid, õlad. ( 7 punkti ) DNA replikatsioon tähendab, et DNA kahekordistub. Leia mõistetele õige tähendus ning kirjuta sellele vastav täht taha. ( 7 punkti ) Ontogenees g a) mehel toimub seal spermide areng Karüokinees c b) organismi areng viljastamata munarakust Fülogenees f c) rakutuuma jagunemine mitoosis ja meioosis Ovogenees e d) raku tsütoplasma jagunemine tütarrakkude vahel mitoosi ja meioosi lõpus Partenogenees b e) emassugurakkude areng küpse munarakuni Tsütokinees d f) organismirühma ajaloolione areng Maal Spermatogenees a g) ühe isendi areng viljastumisest surmani Hindamine: 53,5 48,5 hinne ,, 5 ,, 40 31 hinne ,, 3 ,, 19 - ... hinne ,, 1 ,,
PROTSESSI Ei esine. Nii kui RNA süntees algab, on NG samaaegselt võimalik valgusüntees 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. 1. GENEETILINE SARNASUS. Mitoosi teel jagunevad tütarrakud on emarakuga geneetiliselt identsed. Meioosi teel jagunevad tütarrakud on emarakust geneetiliselt erinevad, tagades geneetilise varieeruuvuse indiviidide vahel. Meioosis erinevad juba peale esimest jagunemist tütarrakud emarakust, mis peale seda saavad veel üks kord jaguneda. Lisaks toimub meioosi esimeses profaasis kromosoomide ristsiire ning esimeses anafaasis liiguvad raku vastaspoolustele homoloogilised kromosoomid, mitte tütarkromatiidid. 2. PLOIDSUS. Mitoosi teel jagunedes on nii emarakk kui tütarrakud on diploidsed. Meioosi teel jagunedes moodustub kokku 4 haploidse genoomiga gameeti. 3. AEG
9:3:3:1, aga seda ei tule. Saab halle norm tiibadega ning musti künt tiivalisi enam vähem võrdselt ja mõni % kombineeritud tunnustega isendeid. Pidevate katsetega tulemusena selgub et 2 tunnuse paari päranduvad küll sõltumatult, kuid ühes gromosoomis ahelduvad. Seega Morgani seadus : ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses, ning päranduvad järglastele üheskoos. Miks tekkis aga kombineeritud tunnustega isendeid. Vastus on sugurakkude küpsuses. Meioosis toimub kromosoomide ristsiire e orossing over. Mida lähemal kaks geeni paiknevad seda väiksem on tõenäosus et nad rist siirde tulemusena ümber kombineerivad. Soogeneetika Sugu on isendil määratud sugukromosoomiga. Sugurakus on ühekordne kromosoomide arv. Keharakus seega ka sugurakkude eelrakkudes on 2x e tiibloidude kromosoomide arv. Inimesele kas 23 või 46. Haploidne (n) n=23 mees x või y xy Diploidne (2n) n=46 naine x x Ülesanded
ebasoovituslike omadustega isikuid, nt alkohoolikud, kriminaalid; Natsi Saksamaal tapeti juute, mustlasi et aaria rassi tõupuhtust säilitada. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Eukarüoot: Genoom diploidne, pärilikkus koondunud kromosoomidesse, genoom on suurem Prokarüoot: Genoom haploidne, pärilikkus on ühes rõngaskromosoomis, genoom on väiksem 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoosis on üks jagunemine, meioosis kaks. Mitoosis ei ole kromosoomide ristsiiret, meioosis on. Mitoosil saadakse kaks identset diplodiset rakku, meioosis saadakse 4 isesugust haplodset rakku. Meioosi tulemusena valmivad sugurakud, mitoosiga keharakud. 6. Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid. Meioos suurendab geneetilist mitmekesisust, sest enne jagunemist toimub kromosoomides ristsiire, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad osi ehk geneetilist materjali.
liikide puhul. Selle eelduseks on mitte ainult kromosoomide arvu ja struktuuri vrdsus, vaid ka suure osa geneetilise materjali sarnasus. Liikidevahelist ristamist kasutatakse: 1) tarbeloomade saamiseks; 2) põllumajandusloomade uute tõugude aretamiseks. Liikidevahelise ristamise tulemusena saadud järglased on enamasti steriilsed, kuid üksikutel juhtudel vib saada ka viljakaid järglasi. 15. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus mitoosis ja meioosis. Kromosoomid mitoosis Mitoosiga ehk raku jagunemisega jaotatakse emarakkudes sisalduv geneetiline informatsioon võrdselt tütarrakkude vahel. Profaas kromatiinniidid lühenevad ja paksenevad. Kromosoomid spiraliseeruvad ja lühenevad ning muutuvad jämedamaks. Tuumake kaob ja tuumamembraan laguneb. Hakkab moodustuma mitoosikääv raku poolustele lahknenud tsentrioolide vahele. Kromosoomid hakkavad liikuma ekvatoriaaltasapinna suunas.
Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist ning vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest. Mitoos jaguneb neljaks osaks profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Rakkude jagunemine meioosi teel. Meioos raku jagunemise viis, mille käiguss kromosoomide arv väheneb kaks korda. Haploides Meioosis kakskorda vähenenud kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemusel tekib ühest diploidsest rakust neli hapoloidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide sltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng. Suguline ehk generatiivne paljunemine. Sügood viljastunud munarakk. Uus organism ühendab endas mõlema vanemorganismi geneetilisi omadusi.
pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensüümid) kõik reaktsioonid on katalüütilised Katalüsaatorid kiirendavad keemilisi reaktsioone ilma nende tasakaaluolekut muutmata katalüsaatorid kiirendavad tasakaalu saabumist Rakkudes on katalüsaatoriteks valdavalt ensüümid valgud. Tänu unikaalsele ruumilisele struktuurile (valgud on perioodilised kristallid) on ensüümid:
pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensüümid) kõik reaktsioonid on katalüütilised Katalüsaatorid kiirendavad keemilisi reaktsioone ilma nende tasakaaluolekut muutmata katalüsaatorid kiirendavad tasakaalu saabumist Rakkudes on katalüsaatoriteks valdavalt ensüümid valgud. Tänu unikaalsele ruumilisele struktuurile (valgud on perioodilised kristallid) on ensüümid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
