Etaandiool Liis Kivirand ja Brita Palmiste Ajalugu Valmistati esimest korda Prantsusmaal 1859. aastal CharlesAdolphe Wurtzi poolt. Enne Esimest maailmasõda seda ärilistel eesmärkidel ei toodetud. Esimese maailmasõja ajal hakati seda kasutama lõhkeainete koostises. 1929. aastaks hakati seda kasutama peaaegu kõigi dünamiiditootjate poolt. Üldteave Etaandiool HOCH2CH2OH on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Värvuseta ja lõhnatu magus siirupitaoline mürgine hügroskoopne vedelik. Kõrge keemistemperatuuriga ( 197,3°C). Lahustub vees hästi. Tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Tihedus:1,1132 g/cm3. Molaarmass: 62.068 g/mol. Sulamistemperatuur:12,9°C Tootmine Etaandiooli molekule ei esine Maal looduses, küll aga avakosmoses. Praegu toodetakse seda etaanoksiidi ja vee reageerimisel: C2H4O + H2O HOCH2CH2OH See reaktsioon toimub aluste või hapete osalemisel
mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. [1] Etanooli rahvapärane nimetus ,,piiritus" tuleneb ladinakeelsest nimest spiritus vini, mis tõlkes tähendab veini vaimu. Vahemeremaade rahvad oskasid viinamarjamahla kääritamisel veini valmistada juba 4000 aastat e. Kr. Kuid veinist etanooli õpiti tootma destilleerimise leiutamisega alles 11. sajandil. [2] Keemilised- ja füüsikalised omadused Alkoholide lahustuvuse vees tagab hüdroksüülrühma ja vee molekulide vastastikmõju ehk vesiniksidemete moodustumine. Eetrite molekulides ei ole hapnik soetud otse vesiniku aatomiga, vaid süsiniku aatomitega. Seega ei saa eetrite molekulid omavahel vesiniksidemeid moodustada, mistõttu on eetritel madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad
kuid ka mootorikütusena, värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel. Etanooli ja metanooli eristamine: Neid on väga raske omavahel eristada, mis võib põhjustada traagilisi tagajärgi. Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit, värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. 8. Etaan-1,2-diool: ehk etüleenglükool. Valem: HO-CH2-CH2-OH. On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik. Kasutusalad: antifriisina automootorites ning kasutatakse teda veel emailvärvides, lõhkeainetes ja tehiskiu lavsaani valmistamisel. Propaan-1,2,3-triool: ehk glütseriin ehk glütserool. Valem: . On
REFERAAT ETAANDIOOLIST Etaandiool (sünonüümid monoetüleenglükool; etüleenglükool; 1,2-etaandiool; glükoolalkohol; rahvakeeli tosool) on alkohol, millel on kaks OH rühma. Ta kuulub keemiliste ainete rühma - glükoolid, mille molekulis on kaks hüdroksüülrühma. Kõik väiksema molekulmassiga glükoolid on veega segunevad, kõrgema molekulmassiga glükoole kasutatakse määrdeainetena, plastifikaatoritena ja kosmeetikatoodetes.Oma puhtas vormis on etaandiool lõhnatu, värvitu, siirupitaoline vedelik, millel on magus maitse. Etaandiool on mürgine ja selle sissesöömine on hädaohtlik. Etaandiool avastati aastal 1859, prantsuse keemiku Charles-Adolphe Wurtzi poolt. Seda toodeti vähesel määral Esimese maailmasõja ajal jahutina ja lõhkeainete koostisosana. Laiemal määral tootmine algas aastal 1939, kui etüleenoksiidi tootmine odavnes. Etaandiool revolutsioneeris kõigepealt lennunduse alal, kus teda hakati kasutama
Lisades mõlemale alkoholile booraksit, värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. Kasutusalad: *tööstustes hea lahustina *mootorkütusena * värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel 8) 1)Etaan1,2diool ja 2)propaan1,2,3triool (valemid, rahvapärased nimetused, füüsikalised omadused, kasutusalad) 1) etaan1,2diool e. Etüleenglükool, HOCH2CH2OH Füüsikalised omadused: värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on 13 C ja keemistemperatuur on 197 C. Kasutusalad: *jahutusvedelikuna automootorites *emailvärvides, lõhkeainetes ja tehiskiu lavsaani (mittekortsuv riie) valmistamisel. 2)propaan1,2,3triool e. Glütseriin e glütserool,
mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. Etanooli rahvapärane nimetus ,,piiritus" tuleneb ladinakeelsest nimest spiritus vini, mis tõlkes tähendab veini vaimu. Vahemeremaade rahvad oskasid viinamarjamahla kääritamisel veini valmistada juba 4000 aastat e. Kr. Kuid veinist etanooli õpiti tootma destilleerimise leiutamisega alles 11. sajandil. ETANOOLI KASUTUSALAD · Alkohoolsed joogid · Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) · Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi)
mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. Etanooli rahvapärane nimetus ,,piiritus" tuleneb ladinakeelsest nimest spiritus vini, mis tõlkes tähendab veini vaimu. Vahemeremaade rahvad oskasid viinamarjamahla kääritamisel veini valmistada juba 4000 aastat e. Kr. Kuid veinist etanooli õpiti tootma destilleerimise leiutamisega alles 11. sajandil. ETANOOLI KASUTUSALAD · Alkohoolsed joogid · Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) · Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi)
Perioodilisusseadus keemiliste elementide omadused on perioodilised sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Reaktsioonikiirus 1. Tuua näiteid aeglastest ja üliaeglastest; kiirest ja ülikiirest reaktsioonist. 2. Mida väljendab reaktsioonikiirus? 3. Selgitada reaktsioonikiiruse sõltumist temperatuurist, kontsentratsioonist, peenestusastmest ja aine iseloomust. 1. Ülikiire (plahvatuslik) reaktsioon lõhkeaine plahvatamine Kiire reaktsioon tsingi reageerimine happega Aeglane reaktsioon raudnaela roostetamine Väga aeglane reaktsioon maavarade teke 2. Reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus. 3. Sõltumine temperatuurist: Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on energia ja liikumiskiirus aineosakestel. Sõltumine kontsentratsioonist: Mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda suurem on reaktsiooni kiirus.
Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O 5 Glütserool Glütserool, samuti tuntud kui glütseriin, vähem teada kui propaan-1,2,3-triool või 1,2,3- propaantriool, on värvitu, lõhnatu, hügroskoopne, ja magusa maitsega viskoosne vedelik. Glütseroolil on kolm hüdrofiilset hüdroksüülrühma (OH-), mis põhjustavad lahustuvust vees. Kuulub alkoholide hulka. Glütserooli kasutatakse kosmeetikatööstuses nahka niisutava toime tõttu. Glütserool Keemiline nimetus Propaan-1,2,3-triool Keemiline valem C3H5(OH)3 Molaarmass 92,09382 g/mol Tihedus 1,261 g/cm3 Viskoossus 1,5 Pa.s
Tsükloalkaanide omadused on küllalt lähedased alkaanide omadustega. Need ühendid on hüdrofoobsed, neist koosnevad materjalid põlevad hõlpsalt ning annavad asendusreaktsioone. Põhiliseks leidumisallikaks on nafta. Täielik põlemine: CH4 + 1,5O2 CO2 + 2H2O Mittetäielik põlemine: 2CH4 + 3O2 CO2 + 4H2O + C Halogeenidega (VIIA): CH4 + Br2 CH3Br + HBr Vesinikhalogeenidega: CH4 + HBr CH3Br + H2 Oksüdeeerumine: 2CH4 + O2 2CH3OH Homoloogiline rida: 1. metaan CH4 2. etaan C2H6 3. propaan C3H8 4. butaan C4H10 5. pentaan C5H12 6. heksaan C6H14 7. heptaan C7H16 8. oktaan C8H18 9. nonaan C9H20 10. dekaan C10H22 Keemia - Alkeenid Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid
1. Allotroopia- üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. Enamasti on tingitud kahest asjaolust: 1) aatomite arv molekulis võib olla erinev. Hapnik O2 dihapnik ( harilik Värvitu gaas ( vedelana ja tahkena rõhu all kahvatusinine) molekulaarne hapnik O=O ) Lõhnatu, vees suhteliselt vähelahustuv , läbipaistev, õhust veidi raskem gaas. St0C 219 , Kt0C 183 Eluks vajalik, põlemiseks vajalik Püsiv , kuumutamisel aktiivne, oksüdeerija ( Va. F2 suhtes) 2H2 + O2 2H2O CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Saamine
sünteetiliste värvainete tööstusliku tootmise , 1849 samaaegselt Wurtziga avastas org alused . 1868 avastas metanaali ehk formaldehüüdi , mille 35-40%list vesilahust formaliini - hakati kasutama desinfitseerimiseks ja elusorganismide kudede säilitamiseks. Pierre Eugéne Marcellin Berthelot (1827-1907) prantsuse keemik, Dumas´ ja Balard´i õpilane, 1854 kaitses doktoritöö looduslike rasvade sünteesile ehk glütserooli reageerimisel rasvhapetega; 1859 a-st oli keemiaprofessor. Oli tänapäevase orgaanilise keemia rajaja, üks esimesi, kes kasutas paljude org ühendite saamiseks SÜNTEESI : nagu METANOOL, ETANOOL, BENSEEN, ETÜÜN, mitmed RASVAD, SUHKRUD jt, millega näidati VITALISMI TEOORIA ALUSETUST. Sünteesis ka selliseid org ühendeid, mida looduses ei esine ning avaldas org SÜNTEESI KOHTA OLULISI TÖID. Lühikokkuvõte orgaanilise keemia kujunemise loost; koostas Lilian Kippasto 2007 TÜ õppematerjalide põhjal.
sünteetiliste värvainete tööstusliku tootmise , 1849 samaaegselt Wurtziga avastas org alused . 1868 avastas metanaali ehk formaldehüüdi , mille 35-40%list vesilahust formaliini - hakati kasutama desinfitseerimiseks ja elusorganismide kudede säilitamiseks. Pierre Eugéne Marcellin Berthelot (1827-1907) prantsuse keemik, Dumas´ ja Balard´i õpilane, 1854 kaitses doktoritöö looduslike rasvade sünteesile ehk glütserooli reageerimisel rasvhapetega; 1859 a-st oli keemiaprofessor. Oli tänapäevase orgaanilise keemia rajaja, üks esimesi, kes kasutas paljude org ühendite saamiseks SÜNTEESI : nagu METANOOL, ETANOOL, BENSEEN, ETÜÜN, mitmed RASVAD, SUHKRUD jt, millega näidati VITALISMI TEOORIA ALUSETUST. Sünteesis ka selliseid org ühendeid, mida looduses ei esine ning avaldas org SÜNTEESI KOHTA OLULISI TÖID. Lühikokkuvõte orgaanilise keemia kujunemise loost; koostas Lilian Kippasto 2007 TÜ õppematerjalide põhjal.
Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine on alumiiniumoksiid Al2O3. Alumiiniumühendid on väga püsivad. Et saada neist metallist alumiiniumi, tuleb kasutada väga tugevaid redutseerijaid(- metalli saamisel metalli ühendist(oksiidist vms) tuleb ühendi koostisesse kuuluvad metalliioonid redutseerida metalliaatomiteks, st lihtaineks). Seepärast on alumiiniumi saamine keemiliste reaktsioonide abil keeruline ja kulukas. Alles siis, kui alumiiniumi õpiti tootma elektrivoolu abil(kasutades sulatatud alumiiniumühendite elektrolüüsi), muutus ta suhteliselt odavaks ja kättesaadavaks metalliks. Alumiiniumi omadused Füüsikalised omadused Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³), suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660C), hea elektri- ja soojusjuhtivusega, plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav, suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav. Keemilised omadused
Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Struktuur on tahkkesendatud kuubiline. Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Keemistemperatuur on 2850 °C (3123 K). Tihedus on 3,37...3,38 g/cm³. Aur on veeaurust 1,9 korda tihedam. Auru rõhk on 1455 °C juures 1,8×10-6 mmHg. Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Soojuspaisumistegur on 3,92...6,73×10-5 /K. Kasutamine: Kaltsiumoksiid reageerib ägedalt veega, nii et tekib kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (Ca(OH)2), mida kasutatakse mördi ja krohvisegu koosseisus kivistumise kiirendamiseks. Kustutatud lubja saamist nimetatakse lubja kustutamiseks. Kustutatud lupja kasutatakse muuhulgas lubjakivi alternatiivina heitgaasidest väävli eemaldamisel. Seda läheb kõrge reaktiivsuse tõttu tarvis 1,8 korda vähem kui lubjakivi
ja etanool. metallide, ril 112°C. Väävel ei leelismuldme- märgu. tallide, elavhõ- beda vase ja hõbedaga. Lämmastik Värvitu lõhnatu Pole mürgine Vees Keemiliselt Lämmasti- gaas vähelahustuv väheaktiivne, ku sulamis- reageerib temperatuur kõrgel tempe- on 210 oC ratuuril hap- ja keemis-
➢ kasutamise ega omaduste kohta. ➢ nimes sisaldub mingisugune info aine kohta. ➢ kaubanduslik nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Valem ➢ Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Tähtede ja numbrite kombinatsioon ➢ Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Nomenklatuursed nimetused Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides ➢ lisaks keemilistele nimetustele on kasutusel numbrilised tähistused (koodid), millest tähtsamad on CAS ja EINECS registrite numbrid 11. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema järgmised andmed: ➢ Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.; ➢ Koostis- keemiline koostis, CAS, EINECS jt. nr.; ➢ Ohtlikkus- omaduste kirjeldus jm. vajalik; ➢ Esmaabi viisid kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel ja sattumisel nahale; ➢ Tegutsemine tulekahju korral;
väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. Vesinik H:Viimasel kihil ainult 1 elektron, H:+1/1). Esineb ainult ühenditena (orgaanilised ained, elusloodus) Maal, kuna kergem kui õhk. Saamine elektrolüüs (vesi tavaliselt), laboris Metall + hape (va. konts. lämmastik- ja väävelhape) ja süsinikuga. O-a (siin ja edaspidi oksüdatsiooni aste) I..-I. Molekulaarne aine(H2), hästi väikese tihedusega, seetõttu ka kerge, lõhnatu, värvitu gaas, vähe lahustub vees, hästi madal keemistemperatuur. Molekulidevahelised jõud nõrgad. Peaaegu alati redutseerija (o-a I), aktiivsete metallide reageerides tekib aga hüdriid (o-a -I) 2Li + H2= 2LiH. Hüdriid on väga tugevad redutseerijad. Kasutatakse raketikütuse segudes, tootmistel ja oksiidide saamiseks, energeetikas. Halogeenid Hal2: p-orbitaali metallid, ns2np5 , viimasel kihil 7 elektroni. Molekulaarsed mittemetallid. Väga tugevad oksüdeerijad lihtainena. O-a -I..
(keemiline nimetus 1,1-bis(4-klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan), keemiline valem (ClC6H4)2CHCCl3. DDT on valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Putukatele on see mürgine juba väga väikeses koguses. See sünteesiti esmakordselt 1874. Aastal 1939 avastas Paul Hermann Müller selle insektitsiidse toime, mille eest ta 1948 pälvis Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Pärast Teist maailmasõda võeti DDT laialdaselt insektitsiidina kasutusele. Rachel Carson juhtis 1962 ilmunud raamatus "Hääletu kevad" tähelepanu DDT keskkonnakahjulikule ja kantserogeensele toimele. Sellest sai alguse keskkonnaliikumine, mis viis DDT keelustamiseni peaaegu kõikjal maailmas. Erinevaid mürke · 1,3-dikloropropeen · Alkaloidid · Botuliin · DDT · Glüfosaat · Herbitsiid · Insektitsiid · Pestitsiid · Roundup · Sariin
Tabasalu Ühisgümnaasium ETANOOL Referaat Koostaja: Robin Nurk 9. klass Tabasalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Etanool, teisisõnu ka etüülalkohol ehk viinapiiritus ehk metüülkarbinool on üks tuntumaid alkohole. Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik. Seda kasutatakse alkohoolsetes jookides oma mõju tõttu organismile. Etanooli valem on: CH3CH2OH Etanooli molekul: Etanooli struktuur : H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H ETANOOLI LEIDUMINE Etanooli leidub looduses vabal kujul näiteks taimedes ja hapupiimas kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. ETANOOLI OMADUSED Molekuraalvalem: C2H6O Molaarmass: 46.06844(232) g/mol Välimus: värvitu puhas vedelik Tihedus: 0.789 g/cm³ Sulamistemperatuur: -114.3 °C Keemistemperatuur: 78.4 °C Happeli
H 8 8. Mentool ja kolesterool on mõlemad küll alkoholid, kuid tuleb tähele panna nende süsivesinikosa erinevat suurust. Seepärast on nende sulamistemperatuurid vastavalt 43 °C ja 149 °C. Mentool lahustub vees suhteliselt vähe, kuid lahustub hästi alkoholis. Kolesterool ei lahustu vees ega alkoholis. Küll aga lahustuvad mõlemad mittepolaarsetes lahustites nagu eeter, süsivesinikud jt. 9. Etüleenglükool ehk etaan-1,2-diool ja glütserool ehk propaan-1,2,3-triool on mitmehüdroksüül- sed alkoholid, mis võimaldab neil moodustada arvukalt vesiniksidemeid vee molekulidega ja seetõttu seguneda veega (lahustuda) igas vahekorras. 10. Glütserool ja äädikhape segunevad veega igas vahekorras, seepärast kihti ei moodusta. Tsükloheksaan ning bensiin on süsivesinikud, seega veest kergemad ja asuvad ülemises kihis. Tetraklorometaan ( = 1,595 g/cm3) on veest raskem. 11
Kollaka värvusega Küüslaugu lõhnaga Vahataoline Helendab pimedas Väga mürgine 3 (Voskressenski, 1987) Joonis 1. Valge fosfor. (Wikipedia, 2016) Punane fosfor (vt. Joonis 2) Tekib valge fosfori kuumutamisel õhu juurdepääsuta 250-260˚C juures (ENE peatoimetus, 1982). Tihedus: 2,2g/cmᶟ Sublimeerub 429˚C juures Dielektrik Punakaspruun Lõhnatu Kihiline (Voskressenski, 1987) 4 Joonis 2. Punane fosfor. (Zimth, 2015) Must fosfor (vt. Joonis 3) Tekib valge fosfori kuumutamisel kõrgema rõhu all 200-220˚C juurs (ENE peatoimetus, 1982). Tihedus: 2,69 g/cmᶟ Sublimeerub 429˚C juures Pooljuht Tumehall Lõhnata Kristalne (Zone/Chemestry, 2004) Joonis 3. Must fosfor. (Larris, 2015) Keemilised omadused
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiir
Labori töövõtted vastused 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivi tükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesandeks on si
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhu
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhu
korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel. põlemine suure hulaga suujusja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon. indikaator aine, mis muudab hapes ja aluses värvust ( indikaatorite nimetused ja värvuste muutumine) neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktioon. mool aine hulga ühik. molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides. II TÄHTSAD AINED O2 hapnik, lõhnatu, maitsetu, värvitu, õhust kergem, vees ei lahustu. Fe reud, hõbehall, suhteliselt raske, magnetiline, mehaaniliselt hästi töödeldav metall. Kõige enam toodetav metall. Fe2O3 raud(III)oksiid, punakas pruun. Rauasulamid: malm(Fe+C) keskkütteradiaator, vannid, pliidiraud ; teras(Fe+C, süsinikku vähem kui malmis) tööriistad, puurid, autokered. Raua saamiseks maagist tuleb raud(III)oksiid redutseerida vabaks metalliks
Butaanhappe ester butanaat ...jne. Estrite omadused: On vedelad või tahked ained, Ei ole mürgised Enamasti meeldiva lõhnaga paljud neis kuuluvad puuviljade ja veinide lõhnabuketti, samuti taimede aroomiõlid On veest kergemad, Sageli narkootilise toimega, Reageerivad hästi veega = tekivad (lähteained) karboksüülhape + alkohol. Seda nimetatakse estri hüdrolüüsiks. Looduses sisaldavad estreid paljud taimed ( aroomiõlid roosiõli, apelsiniõli... ) Rasvad on glütserooli ja rasvhapete( C6...C20 ) estreid, kust on eraldatud vesi Vedelaid rasvu nimetatakse õlideks. Vahad on pika C ahelaga (e. kõrgemate) alkoholide ja rasvhapete estrid. Taimsed vahad kaitsevad pealtpoolt taimede lehti, okkaid, vilju, varsi aurumise, tuule, tugeva vihma ja päikesekiirguse eest. Tuntuim vaha on mesilasvaha ( ehk müritsüülpalminaat ) mida toodavad mesilased kärgede ehitamiseks. Estrite kasutamine: 1
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
ALKAANID ALKEENID ALKÜÜNID Üldvalem CnH2n+2 CnH2n CnH2n-2 Side Süsiniku aatomite vahel Süsiniku aatomite vahel Süsiniku aatomite vahel kovalentne üksikside 1 kovalentne kaksikside 1 kovalentne kolmikside Nimetuse - aan - een - üün tunnus Metaan CH4 HOMO Etaan C2H6 Eteen C2H4 Etüün C2H2 LOOGI CH3 CH3 CH2 =CH2 CH CH LINE Propaan C3H8 Propeen C3H6 Propüün C3H4 RIDA CH3 CH2 CH3 CH3 =CH CH3 CH C CH3 Keemia 2012 Keemia 2012
Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes?(töövahendid, töö käik, arvutused) Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgid
C2H6 Põleb BaCl H2S Süsiniku ahelad võivad olla hargnematta, hargenud a tsükliks sulgunud. Süsiniku valents on orgaanlistes ühendites alati neli Valents näitab, mitu kovaletset sidet võib antud aatom moodustada. Kui element on ühekordse sama elemendiga on tegemist kovalente üksisksidemega. Kahe elektronpaari abil tekib kovalentne kasksiksida, kolme elektronpaariga kolmikside Nende põhimõtete abil saab kirjutada struktuur valemeid. 1. Metaan CH4 2. Etaan C2H6 3. Propaan C3H8 4. Butaan C4H10 5. Pentaan C5H12 6. Heksaan C6H14 7. Heptaan C7H16 8. Oktaan C8H18 9. Nonaan C9H20 10. Dekaan C10H22 Molekul valem: näitab millistest aatomitest koosneb valem Klassikaline struktuur valem Lihtsustatud struktuur valem, ühe reapeal Kriipsu otsad ja murde kohad on süsiniku aatomid
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
