Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtlusvormide võrdlev koondtabel ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riigilõiv, dokumendid, käibemaks, organid, maksmine, võrdlev, koondtabel, esindusõigus, tasandid, üldkoosolek, omakapital, kiirmenetluse, elektrooniliseltKohustuslik Kohustuslik Ühingu osaühingul aktsionäride ühingu organ, otsused ud ud esindusõigus/juhtimistasandid Juhtimisorgan peab olema üldkoosolek kõrgeimaks tehakse juhtimisorg juhtimisorg id puuduvad nõukogu ; organiks on hääletusel, kus anid anid
esindusõigus liikmetel liikmetel liikmetel Min. 0 2500 25 000 0 0 0 2500 Omakapital (EUR) Elektroonne + + - + + + - kiirmenetlus Asutamis- Riigilõiv 12,78, Riigilõiv Riigilõiv 140,60. Riigilõiv Riigilõiv Riigilõiv Riigilõiv kulud notari kasutamisel 140,60, Lisaks notaritasu, 12,78. 12,78. 19,17. Notari 140,60 + lisanduvad notari kiirmenetluse mis sõltub Avalduse Avalduse kasutamisel notaritasu tasud
Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule
kogu varaga, usaldusosanik oma tasumata sissemakse ulatuses Juhtimine Juhtimis- Kohustuslik Kõrgeim Igal osanikul Liikmete organid juhtimisorgan juhtimisorgan on õigus ja üldkoosolek ja puuduvad on juhatus, on aktsionäride kohustus juhatus, millel võib olla üldkoosolek, osaleda ühingu suuremate üks või mitu peavad olema juhtimises, ühingute puhul liiget, kes ei ka juhatus ja ühingulepingu- ka volinike
Osaühing peab esitama iga-aastase Usaldusühing Äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all Vähemalt üks täisosanik (kogu oma varaga) ning üks usaldusosanik (sissemaksu ulatuses) Osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik Tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel Osaniku sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga ning see võib olla nii rahaline kui mitterahaline (lubatud on ka teenuse osutamine) Registrisse kandmise riigilõiv on 12,78 eurot Mittetulundusühing Isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine Asutamisleping, põhikiri allkirjastatakse need kõigi asutajate poolt Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks Vähemalt kaks liiget, kelle varalised ja muud kohustused määratakse kindlaks põhikirjaga MTÜ-d juhib ja esindab juhatus Juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni Tulundusühistu
1. FIE vastutab temale kuuluva ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga; 2. sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus põhitöökoha puudumisel. FIE asutamine FIE asutamiseks on vaja esitada avaldus äriregistrile. Eelduseks on äritegevuseks sobiva pangakonto olemasolu. FIE registreerimise avalduse saab esitada äriregistrile elektrooniliselt või notari kaudu. FIE asutamisel ei ole tarvis koostada asutamislepingut ega põhikirja. FIE asutamisel tuleb tasuda riigilõiv 12,78 eurot. Elektroonilisel registreerimisel kiirmenetlusega saab FIE registreeritud paari tunniga, kuid arvestada tuleb ajakuluks siiski üks tööpäev. Enne FIE asutamist tuleb vastata järgnevatele küsimustele: 1) Milline saab olema FIE ärinimi? FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime või talu nime ning täiendit FIE. Samuti on lubatud nimele lisada viide tegevusalale. 2) Millisel tegevusalal alustate tööd?
algkapital (euro) suurem kui 25 000 eurot Minimaalne Üks Üks Kaks Kaks nõutav asutajate arv Asutamine notaris E-äriregistris või notaris notaris E-äriregistris või notaris Asutamisega Riigilõiv 145 ; Riigilõiv 145 ; Riigilõiv 140,60 ; Riigilõiv 13 ; seonduvad kulud Lisandub notari tasu Kiirmenetlusel 190 Notaritasu 42,18 ja ärakirja Notaritasu 12,75 ühe allkirja Notaris riigilõiv +notari tasu tasu 16 kinnitamise eest; 12,75 tasu kandeavalduse registrisse
registreerimisele võib kuluda mõnikümmend minutit Tegevuse laienedes või majanduse riskide kasvades võib UÜ OÜ-ks või AS-ks ümber kujundada MTÜ Puudub minimaalse algkapitali Mittetulundusühingu kõrgeimaks nõue organiks on selle liikmete Osanik vastutab vastavalt üldkoosolek 2 põhikirjas kokkulepitule Asutajaks peavad olema Puudub omanik, on asutajad vähemalt 2 füüsilist või MTÜ on usaldusväärne vorm juriidilist isikut ühekordsete projektide Tulu võib kasutada üksnes
Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: ·Äriühingud: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu ·Mittetulundusühing ·Sihtasutus ·Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Äriühingute maksukohustus · Maksukohustus Kui OÜ maksab palka, peab ta esitama järgneva kuu 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku pensionikindlustuse ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon TSD (http://www.emta.ee/14289) ja ära maksma sellega seotud maksud. · Kui käive läheb üle 250 000 krooni ühes aruandeaastas,
Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule
Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule
... Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga (TsÜS § 25 lg 4) Juriidilise isiku teovõime Teovõime: Juriidilise isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid ... Selleks vajalik organite olemasolu, kes kujundavad juriidilise isiku tahte ... Juht- või esindusorgan: Juhatus ja nõukogu = seaduslik esindaja ... Muud organid: üldkoosolek · Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5) ... Tehing peab olema tehtud kehtiva esindusõiguse alusel (ei ole piiratud ühisesinduse kaudu); ... Tehing on tehtud juriidilise isiku nimel · Välised esindusõiguse piirangud Nt. ühine esindusõigus · Sisesuhtest tulenevad piirangud (mida registrisse ei kanta) Nt. ÄS § 317 lg 1 nõukogu või üldkoosoleku nõusolek tehingu tegemiseks Asutamine
1. Aktsiakapital Puudub Osakapital osanikel/aktsionäridel isiklik varaline kohustus osaühingu/aktsiaseltsi kohustuste eest. 2. Igale aktsionärile Ettevõtte asutamisel Igal osanikul võib olla võib kuuluda tuleb mõlemal tasuda vaid üks osa. mitu aktsiat ning riigilõiv 140,60 eurot. aktsia on jagamatu 3. Aktsiate Riigilõivu on võimalik Aktsiate märkimiseta märkimiseta või hiljem kanda loodud (Kui mitterahaline aktsiate osaühingu/aktsiaseltsi sissemakse väärtus märkimisega asutamiskuludesse. ületab 40 000 krooni (Kontrollib või kui kõik audiitor). mitterahalised
1. Aktsiakapital Puudub Osakapital osanikel/aktsionäridel isiklik varaline kohustus osaühingu/aktsiaseltsi kohustuste eest. 2. Igale aktsionärile Ettevõtte asutamisel Igal osanikul võib olla võib kuuluda tuleb mõlemal tasuda vaid üks osa. mitu aktsiat ning riigilõiv 140,60 eurot. aktsia on jagamatu 3. Aktsiate Riigilõivu on võimalik Aktsiate märkimiseta märkimiseta või hiljem kanda loodud (Kui mitterahaline aktsiate osaühingu/aktsiaseltsi sissemakse väärtus märkimisega asutamiskuludesse. ületab 40 000 krooni (Kontrollib või kui kõik audiitor). mitterahalised
oma varaga Usaldusisi k- sissemakse ulatuses JUHTIMINE Füüsiline Õigus ja Täisomanik Juhatus Aktsionäride isik kohustus üldkoosolek, igal juhatus ja omanikul nõukogu. LÕPETAMINE Füüsilise Osanike Omanike Osanike Juhatuse isiku otsus, otsus, kohtu otsus, kohtu otsus, kohtu liikmete kohtumäär määrus. määrus, määrus. otsus, kohtu
1.REGISTREERIMINE Soovides ettevõtlusega tegelemiseks asutada osaühingut, on järgmised võimalused: · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise; · Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse (24 h) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu · Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva) 1.1 Notaris registreerimine Paljudel notaribüroodel on olemas asutamiseks vajalike dokumentide variandid ning seega piisab, kui äriühingu asutajad mõtlevad punktidele, mis on nendes dokumentides vajalikud (vt OÜ asutamiseks vajalikud dokumendid)
Registreeritud FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime.Kui tegemist on talupidajaga, siis ei pea FIE ärinimi sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi. Asutamisdokumendid: Avaldus, milles väljendatatakse soovi kanda end äriregistrisse(ettevõtja ärinimi, FIE ettevõtte postiaadress,Fie andmed, majandusaasta algus ja lõpp), sidevahendite numbrid, teave kavandatud põhitegevuse kohta, riigilõivu tasumise tõend, notari tasu, riigilõiv FIE registritoimingute eest, registrimenetlus Lõpetamine: lõpetamisavalduse esitamine, maksude tasumine ja vara isiklikku tarbimisse võtmine, FIE kustutamine äriregistrist. Muutmine: FIE vara tuleb lasta hinnata notariaalselt, selle kohta koostada akt. Selle aktiga jm vajalike dokumentidega saab notari juures OÜ asutada nii, et OÜ osakapitaliks võetakse akteeritud FIE vara. Kohe peale seda siis saab FIE tegevuse lõpetada, kõik lepingud jms tuleb teha ümber OÜ-le. OÜ Asutamine: 1
näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Osaühingu asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik. Alates 01.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta, juhul kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua. Niimoodi asutatud osaühingu osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud. Osaühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohtu registriosakonnas saab riigilõivu tasuda pangakaardiga, elektroonilise registreerimise korral saab tasuda internetipanga kaudu. Registreerimisprotseduur võtab aega umbes 2-3 nädalat. Kui ärinime ei loeta aktsepteeritavaks, kulub veel vähemalt kaks nädalat puuduse likvideerimiseks ja registreerimiseks, kusjuures kõikide muudatuste tegemiseks vajalik kandeavaldus tuleb jällegi allkirjastada notari juures.
nähtud põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mingi asi (hoone, seade, auto, tooraine jms.)' varaline õigus (võlanõue, teiste äriühingute osad või aktsiad, õiguse jne.), teine ettevõte koos kõigi selle varaliste õiguste ja kohustustega. Kõik aktsionärid peavad olema oma aktsiate eest täielikult tasunud enne aktsiaseltsi Äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb tasuda riigilõiv 140,60 eurot ja notari tasu. Notari tasu suurus sõltub asutajate arvust ning aktsiakapitali suurusest. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek, kelle pädevuses on nõukogu (minimaalselt 3 liiget) valimine, audiitori valimine, põhikirja muutmine, majandusaasta aruande kinnitamine jms. Üldkoosoleku poolt valitud nõukogu valib omakorda juhatuse, kes esindab ja juhib aktsiaseltsi. Nõukogu korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle
- varade maht 6 mln eurot - töötajate arv 180. Äriregistrisse Täisühingu Usaldusühingu Osaühingu Aktsi kandmise eest riigilõiv äriregistrisse äriregistrisse äriregistrisse ärireg kandmise eest kandmise eest kandmise eest kand tasutakse riigilõivu tasutakse riigilõivu tasutakse riigilõivu tasuta 13 eurot. 13 eurot. 145 eurot, 145
osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Aktsiaselts (AS) on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing. Aktsionärid ei vastuta aktsiaseltsi kohustuste eest oma isikliku varaga
liikmeks, likvideerijaks, testamenditäitjaks ega pankrotihalduriks. Avalik-õiguslik juriidiline isik (riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus) ei või omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik
Nimi internetis avaldus, kas internetis Kerge Kaubamärk Tuleb taotleda või notari kaudu registreerimine Interneti lehekülg listsents Pangakonto olemasolu Riigilõiv Äri asukoht Puudub minimaalne Asutamisleping pole Asutamislepingu põhikapitali nõue vajalik koostamine Riigilõiv Riigilõiv Pangakonto avamine ning kapitali sissemakse Äriühingu registreerimine
Mitterahaliseks sissemakseks võib olla Osaühingu loomine on kerge mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi (nt arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid), millele on võimalik pöörata sissenõuet. Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Mitterahalise sissemakse väärtust peab hindama vandeaudiitor, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist. Pärast asutamislepingu või asutamisotsuse allkirjastamist saavad asutajad avada asutatava äriühingu pangakonto ehk nn stardikonto ning kanda sellele arvele kapitali sissemaksed. Hiljem tuleb stardikonto pangas ümber
füüsilise kehata moodustis. juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks, - see tähendab, et juhatuse liikme õigus juriidilise isiku nimel tehinguid teha tuleneb asjaolust, et ta on juhatuse liige ning talle ei pea väljastama mingit volikirja (mis seondub tehingulise esindusega nõukogu on oma olemuselt juhatuse tegevust kontrolliv organ. üldkoosolek, mis on juriidilise isiku kõrgeim organ (kuid ei ole juhtorgan), koosneb juriidilise isiku osanikest või aktsionäridest (mittetulundusühingu puhul liikmetest), juhatuse ja nõukogu liikmed aga ei pea ise olema osanike või aktsionäride ringi kuuluvad isikud; 3) eraldatus oma liikmetest, mis väljendub nii eelpool mainitud põhimõttes, et juriidilise isiku vara ei kuulu tema asutajatele 4) iseseisev varaline vastutus, mis väljendub selles, et juriidilisel isikul tekkinud varaliste
b) OÜ Aleks Suure lehmatalu; c) AS Riigikogu d) TÜ RII. 5. Mitu prokuristi või äriühingul olla? a) 1 b) mitte üle 3; c) piiramatu arv. 6. Millal võib prokuristi tagasi kutsuda? a) kord aastas; b) igal ajal; c) prokuura on eluaegne. 7. Kuidas moodustatakse äriühingu kapital? a) läbi rahalise ja mitterahalise sissemakse; b) läbi rahalise sissemakse; c) äriühingu kapitali ei ole vaja moodustada. 8. Millised dokumendid äriühingu asutamisel kinnitab notar? a) asutamislepingu, põhikirja ja allkirjanäidised; b) asutamislepingu; c) põhikirja ja riigilõivu maksmist tõendava dokumendi. 9. Milline on mittetulundusühingu liikmete arvu miinimumnõue? a) miinimumnõue puudub; b) vähemalt 2 liiget, c) vähemalt 3 liiget; d) enam kui kümme liiget. 10, Kas FIE on eraõiguslik juriidiline isik? a) Jah on, kuna FIE tuleb registreerida MTA-s: b) Ei ole;
suurem kui 1 b see olema 1 täiskordne - sissemakse rahaline või mitterahaline - osa võib vabalt võõrandada teisele osanikule - kolmandale isikule võõrandamisel osanikel ostueesõigus - osa võõrandamistehing notariaalne Osaühing · Asutamine sissemakseid tegemata - kui osakapital väiksem, kui 25 000 - asutajaks ainult füüsiline isik - kuni osamakse tasumiseni vastutab osanik OÜ kohustuste eest (tasumata osamakse ulatuses) Osaühing · JUHTORGANID 1. Osanike üldkoosolek · Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega · Üldkoosoleku pädevusse kuulub muu hulgas: * põhikirja muutmine * majandusaasta aruande kinnitamine * nõukogu (selle puudumisel juhatuse) valimine * osakapitali suurendamine ja vähendamine * OÜ lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine Osaühing 2. Nõukogu ( kui see on põhikirjas ette nähtud) - Planeerib ühingu tegevust ja korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu. Täisühing- Usaldusühing 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus [1])Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega Juriidiline
mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik loob iseseisvad õigusobjektid, kellele ta annab üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja tunnustab nad enda kõrval õiguslikult võrdväärseks. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (Hussar, A. Loengukonspekt kasutamiseks kursusel Sissejuhatus õigusteadusesse.) 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised isikud Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunesid: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu puhul osanikud ja usaldusühingu ainult täisosanikud. Teine kriteerium, mille järgi äriühinguid eristada, on ühingu esindusõigus. Nii osaühingu, aktsiaseltsi kui ka täisühingu puhul esindavad ühingut juhatuse liikmed, kes ei pea olema osanikud. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, usaldusühingu usaldusosanikul ei ole õigust ühingut esindada. Ühingulepinguga võib kokku leppida ka teisiti. Seadusest tulenevalt võib ühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ühiselt.
neile kirjutavad alla kõik asutajad. Tulundusühistu (3) Kui põhikirjas ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Kui aga põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2500 eurot. Ühistu liikmeks ei saa olla riik. Üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks on igal ühistu liikmel üks hääl. Ühistu liikmeks astuja esitab avalduse, otsuse teeb ühe kuu jooksul ks üldkoosolek, nõukogu või juhatus, olenevalt sellest kuidas see põhikirjas on sätestatud. Tulundusühistu (4) Lahkuda saab ühistust kas liikme kirjaliku avalduse alusel või arvatakse liige ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Väljaastumise avaldus tuleb esitada vähemalt 3 kuud enne väljaastumist. Väljaastumise tähtaega võib pikendada põhikirja või lepinguga kuni 5 aastani, arvates liikmeks saamisest. Ühistu puhaskasum jaotatakse reservidesse, mis ei kuulu
Sellest kõrvalekalduv kokkulepe ei kehti kolmandate isiku suhtes. Võlausaldajate nõuete rahuldamine toimub ühtmoodi, olenemata sellest, kui ühing likvideeritakse või lõoetavad osanikud ühingu ilma likvideerimismenetluseta. Usaldusühingu lõpetamine toimub samadel alustel ja korras nagu täisühingu lõpetamine. 12 4. AKTSIASELTS JA OSAÜHING Aktsiaselts ja osaühing on põhiolemusselt üsna sarnased ja nende võrdlev käsitlus aitab kaasa osaühingu ja aktsiaseltsi vaheliste erinevuste paremale väljatootmisele. Kuna äriseaduslik määratleb osaühingut ja aktsiaseltsi kui äriühinguid, millel on osadeks/aktsiateks jaotatud osakapital/aktsiakapital, võib jääda mulje, et tegemist on identsete äriühingute vormidega. Kuid aktsiaseltsi ja osaühingut ei saa samastada. Olemuselt on osaühing mõeldud vormiks väiksematele ettevõtetele, aktsiaselts seevastu suurematele.
3 3 ÄRIÜHINGUTE OMANIKE PÄDEVUSED Kui osaühingul on üks osanik, siis on ta ise oma ettevõtte ainuvalitseja ja kõik õigused on tema käes. Kui osaühingul on mitu osanikku, siis tavaliselt on ettevõte juba suurem ja kohustusi saab omavahel jagada. Suureks probleemiks on tihti see, et mitme omaniku vahel tekkivad reeglina probleemid, sest inimesed on erinevad. Osanike osaluste suurus muutub oluliseks siis, kui on vaja läbi viia osanike üldkoosolek ja strateegilisi otsuseid vastu võtta. Aktsiaseltsidel on lisaks nõukogu, loomulikult osaühingul võib soovi korral ka olla. Nõukogu on vajalik peamiselt siis, kui aktsionäride arv on suur ja tegemist on enamasti passiivsete finantsinvestoritega. Sellisel juhul nad delegeerivad töö edasi nõukogule. Osanikud, aktsionärid ei vastuta äriühingu kohustuste täitmise eest. Äriühing vastutab ise kogu oma varaga oma kohustuste täitmise eest. Omanike vastutuse määr piirdub
annaabi.ee 
