juba enne 1990-ndaid avastatud, kasvas nende tuntus tänu etnomuusikale, eriti tänu etnilisele jazzile, mis sai neis paikades ülimalt populaarseks. Pärast Külma Sõja lõppu suhtuti etnomuusika, eelkõige etno jazzi arendamisse eriliselt entusiastlikult. Etno viitab sõnale etniline ehk rahvapärimusele. Muusika harmoonia võib ju üles ehitada mõnele spetsiifilisele rahvuslikule helilaadile, jazzmuusika omandab siis peale avardunud kooskõlade ka eksootilise kõlavärvingu. Samas valtkonnas on silma paistnud rootslane Jan Johanson, poolakas Zbigniew Namyslowski, ungarlane György Szabados, soomlane Seppo Paakkunainen jpt. 4 Jan Johanson. Seppo Paakkunainen. Zbigniew Namyslowski. Uno Naissoo. György Szabados. 5 Uno Naissoo Uno Naissoo (25.03.1928 Viljandi 5.01
Tartar teooria: organismis tekivad sademed, mis põhjustavad haigustumist. Otsis elu eliksiiri (väitis seda ka leidvat). Eitas metallide transmutatsiooni. Ta kirjeldas esimesena metallilist tsinki. Tema andis nime: alkohol, just nendele ainetele, mida me siiani sedasi tunneme. Georgius Agricola (eelnevalt Bauer) 1494-1555 saksa päritolu. Iseloomult Paracelsuse vastand. Seostakse mineroloogiaga mineroloogia isa. Töötas arstina ja tegutses ka mitmes muus valtkonnas. Pakkus välja uusi kaevandamise masinaid, võtteid. Uuris kaevuritele iseloomulike haigusi. Peateos ilmus aasta pärast tema surma ,,Metallurgiast", milles ta võttis kokku oma kaevandustehnoloogia, mineroloogia, andmed (tema enda omad ja kogutud). Seda kasutati rakenduskeemia õpikuna 1,5 sajandit. Kirjeldas esimest korda metall vismutit. Uuris kivistisi, geoloogia valdkonda. Arvas, et geoloogilised kivistised on seotud vee ja tuule toimega.
annaabi.ee 
