Uno Naissoo elulugu ja looming Uno Naissoo sündis 25.03.1928.a. Viljandis ja suri 5.01.1980.a. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ja ikka kiirustas ta kuskile: koolist ansamblite, orkestrite juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni... Ütles, et paneb töö käima. Kõikjale oodati Uno Naissood, tema asjalikke nõuandeid, tema muusikat ja õpetust, ta kaasalöömist ja sädet, mis sütitas teisigi. Muusikalise kõrghariduse omandas Uno Naissoo Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor H. Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis:...
Uno Naissoo sündis 23. märtsil 1928. aastal Viljandis ja suri 5. jaanuaril 1980. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat ja paljude lauluvõistlusete võitja. Inimesena oli ta abivalmis ja tal jätkus kõigi jaoks aega ning tähelepanu. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse v...
UNO NAISSOO Uno Naissoo sündis 24. oktoobril aastal 1923 Viljandis. ta oli Eesti helilooja ja muusik. Ta asutas aastal 1949 ansambli Swing Club'i, kui jazz oli ametlikult keelatud. 1949. aastal oli Uno Tallinnas toimunud eesti jazzfestivali üks algatajaid. Uno Naissoo lõpetas aastal 1952 Tallinna konservatooriumi helilooja Heino Elleri käe all. Ta on mänginud ansablites Rütmikud, Stuudio8 ja Metronoom. Uno mängis laitmatult klaverit, akordionit ja kontrabassi, kuid see juures olles võimeline neil kõikil laitmatult improviseerima. Aastatel 1952-1980 oli ta Tallinna muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas Uno Naissoo selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb tänapäevani. Uno Naissoo tuntumate laulude seas on " Neil päevil polnud algust" , "Märtsis algas mai" , " Mu kodu" ja " Iial ei muutu võõraiks me". Ta kirjutas koos poja Tõnu Naissooga 1969. aastal muusi...
Etno jazz Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Etno jazz.................................................................................4-5 2. Uno Naisoo elulugu................................ ...................................6-7 KASUTATUD ALLIKAD... ...............................................................8 3 Etno jazz Seoses jazzi`i üha suurema rahvusvahelise levikuga on sellele paljudes maades püütud lisada kohaliku rahavamuusika elemete. Selleks andis mõnelgi pool inspiratsiooni modal jazz, mille hramooniline alus tunduvalt erineb varasemate voolude traditsioonilisets harmooniast. Etniline jazz on üks etnomuusika paljudest vormidest. Seda jazzi liiki samastatakse sageli Maailmamuusikaga. Enne 1990-ndaid pe...
Eesti popmuusika 1920.1960.dad 1) Missugune sündmus tähistab Eest popjazzmuusika algust? The Murphy Band'i loomine Tallinnas 2) Millal ja kus toimus esimene Eest jazz kontsert? 1936. aastal, Estonia konsterdisaalis 3) Nimeta 30date aastate lööklaulude autoreid Boris Kõrver; Raimond Valgre 4) Nimeta 50date aastate tuntumaid ansambleid ja liikmeid Rütmikud Arne Oit; Uno Naisso; Valter Ojakäär; Gennadi Podelski; Vallo Järvi Metronoom Uno Naisso; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 5) Missugune instrument oli Külma sõja ajal keelatud? Saksofon 6) Kes oli Eesti Swing Clubi asutaja? Uno Naissoo 7) Kes esindasid Eestit 1957.aastal Moskvas Noorsoofestivalil? Uno Naissoo; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 8) Kuidas on Eesti popmuusika ajalukku läinud V. Järvi & E. Laansoo? V.Järvi hakkas esimesena kasutama võimendatud instrumenti E.Laansoo katsetas mitmekordset pealemängu, mis parandas oluliselt helikvaliteeti. 9) Iseloomusta 1960.te jazzi ja nimeta m...
1950. aastate popmuusika Bill Haley lugu ,,Rock Around The Clock" (1954) andis stardipaugu rock'n roll'i ja rock- muusika hilisemate suundade tekkeks. Arusaamaks milline oli Eesti olukord sel ajal, tuleb meenutada toonast poliitilist olukorda, Nõukogude Liidu rahvusvahelised suhted mõjutasid ka riigi kultuuripoliitikat. Peale II maailmasõda oli see aeg, kus Eesti kinodes jooksid ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusikat Jazz'i. Glenn Miller ( sõjas hukkunud) oli svingivaimustust levitanud üle kogu maailma ning see oli liikunud ka Eestisse. Tuntumad ansamblid- orkestrid Kuldne 7, Rütmikud ( Koosseis: Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Poldeski, Erich Kõlar & Vallo Järvi) ja Mikid. Rütmikud on kõige rohkem mõjutanud eesti popmuusika arengut. Tähtsama muutuse tõi kaasa 1949 aasta, mil algas niinimetatud külm sõda. Kõik mis sellega oli kaasa tulnud nimetati halvaks ja kahjulik...
LEVIMUUSIKA EESTIS Levimuusika on üldnimetus muusikastiilidele ja -suundadele, mis kujunesid 20. sajandi teisel poolel ja mida iseloomustab levimine massiteabevahendite ja helisalvestustehnika abil. Eesti levimuusika hõlmab instrumentaalmuusikat, eriti džässi ja samuti rahvusvahelisi viise, millele on tehtud eestikeelsed tekstid. Eesti levimuusika sai alguse aastal 1925, kui Kurt Strobeli loodud ansambel “The Murphy Band” mängis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsusugemetega jazzmuusikat. Marchelle oli ainus kohvik, mis oli lahti südaööni ja kus mängiti tantsumuusikat. Rohkem leviski popmuusika noorema linnarahva hulgas, kõlades peamiselt restoranides ja kohvikutes.Algusesl ei kiitnud kriitikud sellist käratsevat muusikat heaks. Pöördumatu jälje jättis kultuuri ja muusikasse II Maailmasõda ja Eesti olek Nõukogude Liidu koosseisus. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid lööklaule Boris Kõr...
1960.aastad. Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad. Jazzmuusika hakkas eralduma tantsumuusikast ning muutus helikeelelt üha keerulisemaks. Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. 1963- 64 oli ,,raudne eesriie" hõredam ja tekkisid kitarriansamblid. Tuntud olid: Juuniorid,1964.a. A. Veski, Virmalised(kooseisus Toivo ja Ülo Kurmet vokalistid, ), J. Joala, Optimistid(kosseisusToomas,Harry Tiit Kõrvits; oli esimene ansambel mis esines ka kodust kaugemal - Moskvas, Batumis), Rütmikud(solist Tõnis Mägi), Peoleo(võib pidada eesti kantriansamblitre eeskäijateks),Toonika(trummar 16-aastane Paap Kõlar, Andromeedia, Mikronid, G. Graps, Kristallid(püüdsid muuta arusaama , et biitiansambli kosseisus on vaid...
Viimane Reliikvia Lühikokkuvõte: Film toimub 16. sajandi keskpaigal. Ajaloost on teada, et Pirita klooser põletati ja vallutati maha aastal 1577 Venelastest sissetungijate poolt. Filmis ei ole seda arvestatud ja Vene tsensuuri tõttu olid filmis Venelaste asemel talupojad. Filmi sisu on võetud ajaloolisest jutustused ,,Pirita kloostri viimased''. Lugu ise on romantiline ja räägib kartmatust mehest Gabrielist võitleb õigluse ja kurjuse vastu Vene-Liivi sõja ajal. Sellest raamatust on võetud vähe. Ühised on ainult osad nimed, kui Gabrieli ja Agnese armastus on mõlemas teoses sama. Võtted toimusid 1969. aasta varakevadest hilissügiseni ja seda mitmes paigas Tallinna vanalinnas, Virtsu rannas, Kuressaare lossis, Muhumaal, Ahja jõe ürgorus Taevaskojas ning Koiva jõe ääres ja Ziles Lätimaal. Rezissöör: Grigori Kromanov. Sündis kaheksandal märtsil 1926. aastal. Lahe külas. Oli Eesti teatri ja filmilavastaja. 1953. aastal lõpeta...
Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis.........
Jazzmuusika Eestis Reet Jürima 2012 Jazzmuusika Eestis Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Jazzmuusika Eestis Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre YouTube - Helmi - Raimond Valgre (esitab Modern Fox ) 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Jazzmuusika Eestis 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu ...
Eesti jazzmuusika Inger Kändla 9.a klass Jazz jõuab Eestisse Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre https://www.youtube.com/watch? v=WX6Wc3T3piU 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Muusikud raudse eesriide taga 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko 1967.a-l toimus Ta...
EESTI MUUSIKA 60-ndad - 80ndad aastatel. Eesti levimuusika algusaastaks vib lugeda aastat 1925, kui Kurt Strobeli eestvtmisel loodud ansambel The Murphy Band mngis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika. Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, klades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist kratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lklaulud Boris Krver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest vib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist. Prdumatu jlje jttis kultuuri ja muusikasse II Maailmasda ja Eesti olek Nukogude Liidu koosseisus. 1954 aastal Bill Haley oma palaga Rock Around the Clock andis stardipaugu rocknrollile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mju ka kultuu...
Viimne reliikvia Neti, Marju, AnnaMaria, Kelly Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ning pruudi suguvõsa. "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko Ingrida Andrina Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo Tõnu Naissoo...
Koostanud: Indra Arvik 9A Viimne Reliikvia "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmiliik: Seiklusfilm Lavastustöö: Grigori Kromanov Produtsent: Raimund Felt Käsikiri: Arvo Valton Operaatoritöö: Jüri Garsnek Filmistuudio: Tallinnfilm Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (vene...
J azzi muusik Julia Shashkina & Sofja Ümarik 8B J azz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Seda ei saa täpselt noodistada, see toetub blues´i heliastmikule ning armastab erilisi kõlavärve. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest, spirituaalidest ja bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa esitaja improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija R agtim e , mille kõrgperiood oli 1897 1917aastatel. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixie land, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Sving 1930ndail sai alguse sving. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuu...
Jazzmuusika Jazzmuusika ajalugu Jazzmuusika alged pärinevad afroameerika muusikast(töölaul, spirituaal, ballad, blues), mis oli kujunenud USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikusel mõjul. Euroopast Ameerikasse toodud muusika mõjutas just jazzi meloodilist ja harmooilist külge. Muusika riistad tulid afroameeriklaste ellu alles 19. sajandi teisel poolel. Levis euroopaliku puhkpilliorkesrti tüüp. Varase jazzi eelkäija on 19. sajandi viimaste aastakümnedite muusikastiil "Ragtime". Erinevalt jazzist levis see noodistatult. Ragtimes puudub impovisatsioon. Jazzmuusika üldiselt Jazz on nüüdismuusika liik, mis kujunes USA-s 20. sajandi alguseks. Jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Jazz on esitajate kunst, mille tegelik looja on mängija. Jazzi ei saa päris täpselt noodistada. Jazzis kõlab iga heli nii, nagu mängija hetkel tajub, kord pikaksvenitatult, kord ...
Viimne reliikvia Sisukokkuvõte 16. sajandi lõpupoolel, mil Maarjamaad valitseb Liivi rüütliordu koos katoliku kirikuga ja ühiskonda on vallanud reformatsiooni mässumeeleolud, suundub Hans von Risbieter oma kihluspeole kauni aadlipreili Agnesega. Risbieter on saanud päranduseks Püha Brigitta säilmetega reliikvialaeka, mida aga ihaldab enda valdusse klooster eesotsas abtissi ja jesuiidist vend Johannesega. Rüütel nõustub kalli reliikvia kloostrile üle andma kuid alles pärast laulatust Agnesega. Teel Risbieteri mõisa kohtuvad Hans ja tema pruut vabamees Gabrieliga. Gabrieli ja Agnese vahel tekib säde, millest järgnevate hoogsate seikluste käigus kasvab leek. Kihluspeo nurjavad mässajad ning Gabriel päästab Agnese verepulmaks muutunud peolt. Peagi on nende kannul nii kloostrivennad kui Ivo Schenkenbergi röövlisalk. Telgitaguseid niite tõmbab salakaval vend Johannes. Agnese käe ja südame pärast võitlevad lõp...
Viimne Reliikiva 10.klass 2013/2014 Sisukord Sisukokkuvõte Rezissöör Näitlejad Filmimuusika Materjalid Sisukokkuvõte Gabriel on rändamas Tallinna, kui teepeal kohtab ta Hansu ja Agnest. Gabrieli kutsutakse mõisa ning ta läheb. Mõisa ründavad sisse venelased ning Gabriel põgeneb Agnesega. Nad hakkasid Tallinna poole liikuma ning neil tekkis vahepeal armastus. Teepeal tuli vastu Ivo, kes võttis nad vangi. Gabriel visati jõkke ning arvati et ta suri. Kuid Gabriel oli teadvusele tulnud ning ta oli uhutud jõekaldale. Rüütel tuli Agnesele järgi ning toimusid Hansu ja Agnesle vahel pulmad, kus Agnes ütleb "EI". Kui rüütel pidi sõtta minema, viidi Agnes tädi juurde, kus teda näljutati ning piinati. Gabriel läks kloostrisse ning võttis abtsissi kinni ja vabastas Agnese. Agnes ja Gabriel sõidavad venemaale, kus on Gabrieli kodu. Nii hakkavadki Agnes ja Gabriel koos õnnelikult elama. Rezissöör Grigori Kromanov - teatri- ja filmilava...
Popmuusika Eestis 60-70ndatel 1960. aastad Selle aastakümne Eesti popmuusikas võib üldiselt jagada kolmeks: jazz, biit ja estraad. Varasematel aastatael poplaaren olunud jazz-muusika hakkas eemalduma svingistiilist, muutes helikeelt üha keerulisemaks. Iga aastased Tallina jazz-festivalid tõid endiselt suured massid kokku aga selle põhjuseks olid tunutd välismaa ansamblid. Sellelt festivalilt said tuule tiibadesse uus põlvkond jazz-muusikuid: Tõnu Naissoo, Tiit Palus, Lembit Saarsalu, Arvo Pilliroog jt. Positsioon, millelt jazz oli sunnitud taganema hõivas biitmuusika. Tekkis palju kitarriansambleid. 1963. aastal kogunes ansambel Juuniorid oli esimene Biitansambel. Nendega koos esines esimest korda Tõnis Mägi. Estraadimuusika oli kõige populaarsem. See hõlmas peaaegu kõike peale jazz- ja piitmuusika. Juba 1950 aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kellest silmapaistavim oli Georg Ots(1920- 1975) 1960. ...
Popmuusika Eestis 1920.-1930 Nendel aastatel oli Eestis esile kerkinud arvestatav põlvkond popmuusikuid. 1925 aastal Kurt Strobeli eestvõtmisel loodud ansambel The Murphy Band tähistab Eesti jazzi algust. Rohkem levis see nooremate põlvkondade hulgas. Raimond Valgrest sai tänaseks muusikamaailmas legend. Hiilmata lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada väga palju muusikat ja sellega rahvale südamesse pugeda. 1940.-1950 See oli aeg, kus Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid ja vabalt võis mängida sellele ajale iseloomulikku jazzi. Populaarseks sai ka sving ning selle muusika artistidest olid tuntumad ansamblid-orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Viimases mänginud muusikutest- Arne Oit Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi. Nendest enamik on mingil viisil Eesti popmuusika arengut mõjutanud. 1949. Aastal algasid muutused nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel. Kõik mis läänest tuli, k...
Eesti muusika pärast Teist maailmasõda · 1940.a kaotas Eesti iseseisvuse · Saadeti laiali senised organisatsioonid ja seltsid- asendati nõukogulike liitudega · Nõukogude armee tagalasse Jaroslavli mobiliseeritud heliloojad ja interpreedid moodustasid 1942 ENSV Riiklikud kunstiansamblid ( nt. Gustav Ernesaks) · Teine osa püüdis kultuurielu jätkata, kuid pommitamine 1944 ja küüditamine olid jätnud sügava haava, mistõttu paljud Eestist lahkusid · Eduard Tubin, Käbi Laretei, Ludvig Juht, Taavo Virkhaus · Kolmas osa jäi Eestisse- olid sunnitud looma ,,nõukoguliku elu kajastavaid" teoseid · 1960 kerkis esile põlvkond, tänu kellele hakkas muusikaelus ühtteist muutuma · Loodi ERSO ja Tallinna Kammerorkester, peadirigent Neeme Järvi · Estraadilauljad ETV saade ,,Horoskoop" ülesanne tutvustada kaasaegsete heliloojate loomingut · Uno Loop, Els Himma, Marju Kuut, Heli Lääts · Filmimuusika heliloojatest alustasid 1960ndatel...
POPMUUSIKA EESTIS Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925. aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel). Peamiselt levis pop-ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana). 1936. a toimus Estonia Kontserdisaalis eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat. Noore laulja Artur Rinne kohta öeldi, et ta kõlbavatki ainult jazzlauljaks (hiljem oli ta meie kõigi aegade populaarseim rahvalike laulude esitaja). Üks Eesti popmuusika legende on kindlasti Raimond Valgre (1913-1949), kes jõudis kirjutada palju omanäolist muusikat. On arvatud, et kui ta oleks sündinud teisel ajal teises kohas, oleks temast saanud tuntud lööklaulude autor. Valgre kirjutas oma laule aga Eestis ning esines 1930. aastatel põhiliselt lõbustuspaikades. Järgnenud sõja-aastad mõjutasid aga pöördeliselt Valgre elukäiku. Peale sõja lõppu süvenes muserdus veelgi ja helilooja ei leidnud ...
Viimne Reliikvia Sisukord Sisu Rezisöör Filmimuusika Näitlejad Sisu Hans von Risbieter ja Agnes von Mönnikhusen kohtuvad Mäss pulmapeol Vaba mees Gabriel päästab Agnese Peagi olid nad Ivo laagris ja Agnese suguvõsa oli tal kannul Rezissöör Nimi: Grigori Kromanov Eluaastad: 8. märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lääne-Virumaa Hüüdnimi: Grisa Haridus: Lõpetas Moskvas Lunatsarski-nim Riikliku Teatrikunstiinstituudi eesti stuudio aastal 1953 Filmi muusika Laulud kirjutasid: Tõnu ja Uno Naissoo Laule esitab: Peeter Tooma Laule esitab (venekeelses versioonis): Georg Ots Dirigent: Eri Klas Laulutekstid: Paul-Eerik Rummo Filmimuusika ,,Pistoda laul" ,,Mässajate laul" ,,Põgene, vaba laps" ,,Prostitu...
Heino Eller Triin Kask 11b 22.01.2018 Heino Eller ● 7. märts 1887- 16 juuni 1970 ● 20. saj. väljapaistvamaid heliloojaid ● Rajas teed nii helilooja kui pedagoogina ● Loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlust ● Toetus oma lapsepõlvemälestustele Heino Eller Hariduskäik ● Alustas 12-ne aastaselt viiuliõpinguid Tartus ● 1907 õppis Peterburi konservatooriumi viiuliklassis ● Aasta pärast läks ta Peterburi ülikooli õigusteadust õppima ● 1912-1915 ja 1919-1920 Õppis Peterburi konservatooriumis komposisatsiooni (oli viimane Eesti vanema põlve helilooja, kes selle kooli lõpetas) Töö ● 1920-1940 oli Tartu Kõrgema Muusikalkooli õpejõud (heliloojad, muusikateadlased, interpreedid) ● 1940 Tallinna konservatooriumi muusikaprofessor (Ville Kapp, Arvo Pärt, Aarne...
Urmas Lattikas Karina Romanova Jelena Rozinko Anton Rybkov Jevgenija Korsunova Urmas Lattikas Sündis 17.08.1960 Tapa Helilooja, dzässipianist ja ansamblijuht. Lattikas on kirjutanud sümfoonilist, koori- ja instrumentaalmuusikat, muusikat filmidele ja lavastustele. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Aastast 1982 tegutseb Urmas Lattikas pianistina omanimelises dzässkvintetis, millele kirjutatud muusikast on osa ilmunud kogumikel "Hämaras toas" (Melodija, 1986) j...
Filmimuusika Filmimuusika eesmrk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. ks esimesi filmiheliloojaid oli prantslane Gaston Paulin. Tummfilmide saatmiseks kasutati peamiselt klaverit, viiulit ja hiljem kinoorelit. Muusikat kasutati ka selleks, et summutada algeliste projektsiooniaparaatide mra. Pillimehed saatsid filmi saalis seda vaadates. 1927. aastal linastunud "The Jazz Singer", peaosas laulja Al Jolson, oli juba osaliselt helifilm. Kommertsmuusikal oli helifilmide puhul algusest peale suur vrtus reklaamina. 1977. aastal kirjutas Frank Churchill W. Disney "Lumivalgekese ja seitsme pialoisi" muusika. Kinoteek - nimekiri juba varem loodud muusikapaladest koos soovitusega, millist kugu, millise filmis toimuva tegevuse taustaks sobiks mngida. Charlie Chaplin kirjutas oma filmidele muusika ise. Ameerika filmide muusika tugineb ldreeglina mnele vga meeldejvale laulule, millest hiljem vib kujuneda ka iseseisev menulaul....
******************************* ************ 9. klass EESTI FILMIMUUSIKA essee ********** 1 SISSEJUHATUS Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen. Esimest korda näidati seda Soome kinolinal, seejärel Rakveres ja siis kolmandana 09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“ Mina aga kirjutan Eesti filmiklassika surematust linateosest „Viimne reliikvia“ 2 VALITUD FILM „Viimne reliikvia“ (LISA1) on 1969 aastal valminud ajaloolis-roma...
PANE TÄHELE JA MÄÄRA!!!!!!!!! Kes oli tummifilmiajastu suurkuju? Millega saadeti tummfilmi? Tummifilmimuusika eesmärgid? Tänapäevase filmimuusika suunad? (Hoolywood ja Euroopa) FILMIMUUSIKA AJALOOST "OPTILINE TEATER"-Gaston Paulin "Rongi saabumine"-tumm Järgmised filmid olid klaveri saatel Esimene helifilm -1927. aastal MILLEKS OLI VAJA MUUSIKA? Summutada algeliste projektsiooniaparaatide müra; Eriline värving; Helid rõhutavad filmitegelaste tundeid ja elamusi; Muusika muutub filmitegelasi sümpaatseks või tõukavateks; Atmosfääri kujundamine Muusika abil üritati võimalikult täpselt rõhutada ja täpsustada just seda mis antud hetkel ekraanil toimus HELILOOJATE FILMIMUUSIKA Spetsiaalne muusika mis on ettenähtud just antud filmile;(kirjutasid heliloojad) 1920.aastatel sündis juba rohkesti algupärast ja mõjutavat filmimuusikat "The Jazz Singer" esimene helifilm, mis sisaldas mõningaid muusikakatkendeid Muusik...
VIIMNE Arvo Valtoni käsikiri LÜHIKOKKUVÕTE ,,Viimne reliikvia" on legendaarne ja armastatud film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Hans von Risbieter, ,,Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi pättide kamp ja pruudi sugulased. RELIIKVIA Eduard Bornhöhe ainetel PERSONAL Kunstnik - Rein Raamat Kostüümid - Helve Halla Montaaz Virve Laev Jumestus Helva Sikk Muusika Uno Naisoo ja Tõnu Naissoo Laulude tekstid - Paul-Erik Rum...
Eesti muusikateatri ajalugu 1865 Avati laulu- ja mänguseltsid Vanemuine ja Estonia 1906 Avati esimesed kutselised teatrid 1908 Asutati Vanemuises sümfooniaorkester. 1911 Valmis Eesti esimene operett Adabert Wirkhaus ,,Jaaniöö" 1928 Valmis esimene ooper Evald Aar ,,Vikerlased" 1943 Valmis esimene balett Eduard Tubin ,,Kratt" 1965 Valmis esimene muusikal Arne Oit ,,Imeilus Galathea" Filmimuusika Filmimuusika aitab meeleolu lüüa Filmimuusika koosneb muusikast, kõnest, heliefektidest, taustahelidest Filmimuusika vastutaja helirezissöör(filmi helindamise eest) ja tema meeskond ning Helioperaator salvestab võtteplatsil kõik kõne ja taustahelid Juhul kui võtteplatsil toimunu ei vasta ootustele toimub järelhelindamine Foley operaator tegeleb stuudios heliefektidega Filmimuusikat kokku pannes valmib filmi partituur Helirezii on protseduur kus pilt ja h...
Heino Eller (1887-1970) 1. Meenuta, mida tähendavas programmiline muusika. Programmiline muusika on kindla sisuga muusika. See on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selituse. Elleri puhul siis pealkirja, et heliteost paremini mõista. Sisu võib pärit olla kunstiteostest, kirjandusteostest, muistenditest, rahvapärimustest, looja enda mõtetest, muinasjuttudest või mõndadest muudest kindla sisulistest teostest, millele lisati muusika. 2. Kuidas väljendub programmilisus Heino Elleri muusikas? Heino Elleri väga paljud teosed kannavad konkreetseid pealkirja, näiteks: ,,Liblikas", ,,Kellad", ,,Koit", ,,Männid" ja ,,Videvik". Pealkirjad tekitavad üldise meeleolu ja selle aluseks on olunud Elleri isiklikud elamused, mis seonduv loodusega. 3. Kuula õpetaja valikul üht Heino Elleri sümfoonilist poeemi. Kirjuta sellele omapoolne sõnaline pror...
Muusika 22.05 Rahvusliku helikeele kujunemine instrumentaalmuusikas Rahvuslikkuse väljendamiseks saab teose loomise aluseks võtta ehedad rahvaviisid Rahvuslikkust saab väljendada ka rahvamuusikale omaseid intonatsioone kasutades Heino Eller 1887-1970 Eesti rahvuslik sümbol Tema loomingus ei kohta rahvalaulude kasutamist või töötlusi Rahvuslikkus seisneb folkloorsete intonatsioonide loomises Pedagoog ja helilooja Sündis 7. märtsil 1887 Tartus poepidaja peres Õppis viiulit; muusikateooriat Rudolf Tobiase juures Astus Peterburi konservatooriumisse algul viiuli-, pärast kompositsioonierialale Edasine elu seotud Tartuga tegeles pedagoogitööga Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1920.-1930. tekkis tema ümber nn Tartu Koolkond (Eduard Tubin) 194...
Tuntuimad levimuusika heliloojad Kustas Kikerpuu (1937) (orkestrijuht, helilooja ja muusikapedagoog) 1960-70ndatel tegutses ta Eesti Televisiooni ja Eesti Reklaamfilmi muusikatoimetaja ja ansamblijuhina ning orkestri "Levimo" dirigendina. Kustas Kikerpuu on töötanud G..Otsa nim. Muusikakooli pop-jazz osakonna juhataja ja teoreetiliste ainete õpetajana, samuti jazzteoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. 2006. a., ilmus temalt ka suurepärane dsässiteooria õpik "Jazzharmoonia". Kikerpuu on kirjutanud sadu estraadihitte, sealhulgas sellised väga tuntud laulud nagu ,,Taas punab pihlakaid", "Meie kaks", "Hororskoop", ,,Matise laul", ,,Ammu tunnen sind", ,,Langevate lehtede aegu" jpt. Lisaks muusikat filmidele ja telelavastustele ,,Verekivi", ,,Uued sõbrad", ,,Vembu ja Tembu" jt. Uno Naissoo (1928 1980) oli eesti helilooja ja muusik. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, an...
„Viimne reliikvia“ Edgar Kure 9A „Viimne reliikvia“ „Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süžee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zīles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis. Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Sisukokkuvõte Liivimaa, 16. sajand. Noor rüütel Hans von Risbieter saab isalt päranduseks reliikvialaeka Püha Brigitt...
Ira Lember Ira Lember on Eesti lastekirjanik, kes sündis 21.mail 1926. aastal Tallinnas raamatupidaja tütrena. Ta õppis Prantsuse Lütseumis 19331940 aastail, Tallinna 4. Keskkoolis 19401944 ja töö kõrvalt Tallinna Kooperatiivkaubanduse Tehnikumis 19571958 ning sai kaubatundja kutse. Seejärel töötas ta 25 aastat Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus. Kirjandusse tuli Ira Lember 1962. aastal noortelehes Säde avaldatud luuletustega. Samas on ta avaldanud arvukalt proosaraamatuid: diloogia "Jannu" (1969) ja "Koolipoiss Jannu" (1981), "Peeter ja vanaisa" (1977), "Peaasi, et pahandusi ei tuleks" (1981) jne. Ehkki Lemberit tuntakse eelkõige lastekirjanikuna, on ta kirjutanud ka kümme täiskasvanutele suunatud raamatut. 2010. aastal ilmunud "Katariina portree" oli tema 56. raamat. Vabakutseline kirjanik on Lember alates 1974. aastast. 1984. aastal astus ta Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Ir...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mariliis Allikvee VIIMNE RELIIKVIA Loovtöö Pärnu 2020 Sisukord 2 SISSEJUHATUS „ Viimne Reliikvia” on legendaarne film, mis loodi aastal 1969. Filmi sisu põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”. Filmi režissööriks on Grigori Kromanov. Muusika heliloojateks Uno Naissoo ja Tõnu Naissoo. Olulistemaks näitlejateks filmis on Ingrida Andrina kes oli Agnese rollis, Aleksander Koloborodko kes mängis filmis Gabrieli osa, Peeter Jakobi oli Ivo osatäitja, Elsa Radzina kloostri abtsissi rollis, Rolan Bõkov vend Johannese rollis ja viimaseks Uldis Vazdiks kes oli Siimu osatäitjaks. Film räägib 16.sajandist, mil oli Vene-Liivi sõda. Selle käigus vallutati Pirita Klooster. Filmi aluseks on eelnevalt mainitud Eduard Bornhöhe romaan. ...
EESTI JAZZMUUSIKA JA AIN AGAN Referaat Autor: 2016 Sisukord JAZZMUUSIKA.........................................................................................................................3 Jazzmuusika...........................................................................................................................3 Jazzmuusika pillid..................................................................................................................3 Eesti jazzmuusika...................................................................................................................4 AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK........................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 JAZZMUUSIKA Jazzmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekk...
Jaak Joala 26. juuni 1950 Viljandi – 25. september 2014 Tallinn Eesti laulja, muusikapedagoog ja muusikaprodutsent. sündis ja kasvas muusikute perekonnas. Jaagu ema Helgi Ridamäe lõpetas 1952. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal ja töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides Jaagu muusikust isa Arno Joala oli hilisemas eas tuntud tervendaja. Seitsmendast eluaastast peale õppis Jaak Joala klaverimängu. Pärast 8. klassi lõppu hakkas õppima flöödimängu Joala muusikukarjäär algas biitansamblis Kristallid 1966. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast Toivo Undi lahkumist ka basskitarrimängijana. Sügisel 1968 lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa Toivo Kurmeti ansamblis Virmalised. 1970. aastatel võitis ta auhindu mitmetel lauluvõistlustel ja festivalidel Eestis ja välismaal. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule ...
Laura Laumets 10B Retsensioon Retsenseerimisele tuleb 22. oktoobril Estonia kontserdisaalis toimunud Suur Eesti filmimuusika kontsert. Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element. Selle ülesandeks on filmivaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Esimene filmihelilooja ei ole päris kindel, kuid arvatakse, et see võib olla prantslane Gaston Paulin. Tegelikult ei ole isegi tummfilm kunagi päris tumm olnud nagu selle nimest võiks järeldada. Filmiajaloo algusest on filmide taustaks kasutatud muusikat. Eesti filmimuusika parimaid palasid esitasid Suurel Filmimuusika kontserdil Draamateatri näitlejad Märt Avandi ja Mait Malmsten ning tuntud lauljatarid Marvi Vallaste ja Sandra Nurmsalu....
Heino Eller (1887-1970) Elulugu Helilooja, kompositsiooniõppejõud Sündis 1887. Aastal Tartus. Kodus mängiti palju pilli ja tegeleti muusikaga 12.aastaselt alustas viiuliõpinguid Noorena olid põhihuvid joonistamine ja muusika Otsustavaks teguriks eriala valikul sai kohtumine Rudolf Tobiasega, kellelt Eller sai mõned muusikateooria tunnis. 1907.aastal astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Õpingud viiuliklassis aga lõppesid üsna varsti käe ülemängimise tõttu Pärast seda õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust, kuid siis taas astus konservatooriumisse, kuid seekord Vassili Kalafati kompositsiooniklassi. Õppis iseseivalt ja käis konservatooriumis vaid eksameid tegemas. Elatist teenis viiuldajana mitmesugustes orkestrites. Külastas innukalt kontserte ja teatrietendusi, tutvudes paljude heliloojate loominguga ja kuuldse su...
Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Dokumendi tüüp: Tööleht nr: 7 (esimene osa, teine osa) Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: Muusika III kursus Teema: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Klass: 12 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 15.04.2016 PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Töölehe täitmisel on abiks koostatud konspekt: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Konspekt on nähtaval @koolis. Iga täidetud teemapõhine tööleht annab 2-punkti. 1. Esimene arvestatav (praeguses mõistes) pop- ja jazzmuusikute põlvkond tekkis Eestis, millal? Esimene arvestatav (praeguses mõistes) pop...
Referaat Dzäss Silver Alex Kelder Tallinna Reaalkool 9a klass 1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spiritua...
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK...................
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Harri Valge VIIMNE RELIIKVIA Kokkuvõte Juhendaja: R. Raigla Vana-Võidu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 TEGELASED Filmis ''Viimne Reliikvia.......................................................................4 Tegijad.................................................................................................................... 5 Dublaaz.................................................................................................................. 6 Võttepaigad........................................................................................................... 6 Taastamine............................................................................................................. 7 Esilinastus ja taaslinastus................................................
Kontserdi retsensioon 5. oktoobril avanes mul võimalus käia Vanemuise kontserdimajas kuulamas ja vaatamas noorteorkestri Reaalmazoor hooaja avakontserti ,,Reaamazoor ja sõbrad III". Etteaste eesmärgiks oli näidata tartlastele seda andekatest noortest muusikutest koosnevat orkestrit, mis muidu tegutseb enamasti Tallinnas. Orkester sai alguse kahe Tallinna Reaalkooli poisi, Rasmus Puur´i ja Edmar Tuul´i, mõttest teha ise ja midagi täiesti uut. Alguses oli neil muidugi raske ja huvilisi oli vähe kuid nüüd on koosseisus juba umbes 40 noort, kes kõik püüdlevad oma unistuste poole. Esitlusele kuulus paljude tuntud Eesti ja välismaa heliloojate nt. Andrew Lloyd Webberi ja Don Blacki(briti) ning Olav Ehala ja Jaan Tätte (eesti)laule. Paljud muusikateosed olid pärit väga ammustest aegadest ja mõned päris tänapäevased- igale maitsele midagi. Esitatud muusika: * Süit eesti filmimuusikast, heli...
Artur Kapp ja Heino Eller Viimastel sajanditel, nagu Eesti isegi, on eesti kultuur märgatavalt arenenud. Sellega seoses ka eesti muusika, mille arengus on suurt rolli mänginud mitmed tähtsad heliloojad, nagu Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Eduard Tubin, Artur Kapp, Heino Eller jpt. Viimased neist mängisid väga olulist rolli just 20.sajandi I poolel. 19.sajandil polnud Eestis korralikku kooli, mis oleks muusika süvaõppega. Selle pärast on enamikud eesti muusikud õppinud muusikat Peterburi Konservatooriumis, kas Louise Homeliuse oreliklassis või Rimski-Korsakovi komposisatsiooniklassis. Seal õppisid ka Artur Kapp (lõpetas 1900.aastal) ja Heino Eller (lõpetas komposisatsiooniklassi 1920.aastal). Artur Kapp ja Heino Eller olid 20.sajandil ühes esimestest professionaalsetest muusikutest, olles eesti muusika teerajajad, see-eest erine...
Kontserdiarvustus 13. detsembril 2007. aastal laulis rahvusooperi Estonia esibariton Jassi Zahharov (53) Vändra Kultuurimajas Eesti estraadiklassikasse kuuluvaid palasid. Zahharov, keda nimetatakse torkivate silmadega meheks, ei hoia publiku ees tagasi ühtegi emotsiooni. Ta esineb südamega nii kultuurimaja saalis kui rahvusooperi lavalaudadel. Ka mina sain jällegi tõdeda ( olles kolmandat korda tema kontserdil ), et mees laulab südamest südamesse. Jazzi Zahharov ( sündinud : 29. V 1954 Tartu ) on laulja, täpsemalt bariton. Lõpetas 1979.a Leningradi Music - Hall´i stuudio, on täiendanud end Riias K. Zarinsi juures. Laulis 197275 ,,Vanemuise" teatri kooris ( vaheaegadega ), olnud 1980-97 ,,Vanemuise" ja aastast 1997 ,,Estonia" solist, esinenud ka oratooriumi- ( Orffi ,,Carmina burana", Tobiase ,,Johannese Damaskusest") ja kammerlauljana.On saanud endale G.Otsa preemia 1994, Suure Vankri auhind 1996. Tähtsa...
REFERAAT Heino Eller Muusikaõpetus Heino Eller (1887-1970) Heino Eller sündis Tartus 17.03.1887 musikaalses perekonnas. Ema oli hea lauluhäälega ja isa meisterdas ise viiuleid. Õde Elsast sai pianist, vend Salmest viiuldaja, vend Ernstist laulja ja Heinost Endast helilooja. 12 aastaselt hakkas Heino viiulit õppima, tema õpetajaks oli Samuel Lindpere ja Tartu Reaalkoolis Eduard Wähner 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservato...
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon. KUST SAI JAZZ ALGUSE? -Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt ingla...
annaabi.ee 
