· Mis juhtus , mida tehti · Millal toimus · Kuidas, mil viisil toimus Midagi erilist: · Süüdistatavale tuleb sõna anda · Oma arvamusest ei tohi liigselt hoolida · Arvestada tuleb kõigi võimalike osapooltega Uudise juhtlõik: · Sisaldab kõige olulisemat teavet · Tõstatakse muust tekstist esile · Köidab lugeja tähelepanu · Selles pole loetelu , arvamust · Koosneb ühest lausest Pärast juhtlõiku- põhitekst: · Selgitab juhtlõigu esitatut · Taustainfo · Perspektiiv Kuidas kirjutada põhiteksti: · Juhtlõigu materjali ei korrata · Kõike uudisküsimused peavad saama vastata · Lõik koosneb vaid 2-4 lausest · Üks lõik sisaldab vaid üht alateemat · Materjal esitatakse kahanevas järjekorras
tekkimisele. Pseudouudised ja üleüldine kõmuajakirjandus kajastab eelkõige kuulsuste eraelu. Kuulsus on ajakirjaniku jaoks kui kaup või produkt, mida saab turustada ja lugejale ette serveerida. Tänapäeva kuulsus pärineb üldiselt spordi-, poliitika- või meelelahutusmaailmast. Staari eraelu tõmbab rohkem tähelepanu, kui tema professionaalsed ja erialased saavutused. See toob kaasa omakorda efekti, kus lugeja tõlgendab meedias esitatut kui tõde ning see hakkab mõjutama meediatarbija arusaama inimesest. Meediatarbijaid huvitab, kas kuulsa inimese taga peitub ka nn. tavaline inimene, ja just seda kollane meedia lugejatele pakubki. Telemaastikul jooksvates reklaamides on hakatud kasutama stereotüüpset lähenemist. Näiteks õllereklaami kavandades eeldatakse, et reklaami sihtgrupp on täisealised mehed, mistõttu rõhutatakse seal maskuliinsust ja mehelikkust. Reklaamil järgi peab mees olema „õllesõber“
20.01.2004 EPL Hinda juhtlõigu ja pealkirja koosmõju! Ka Tele2 suurendab netiühenduse kiirust kaks korda Tele2 pakub alates teisipäevast kaks korda kiiremat interneti püsiühendust paketi Home Plus kasutajatele. Postimees 20.01.2004 Pärast juhtlõiku - põhitekst Esimene lõik pärast juhtlõiku täiendab ja selgitab juhtlõigus esitatut Teisejärgulised faktid ja tsitaadid Taustainfo Perspektiiv NB! Kõik uudised ei pea sisaldama kõiki punkte! Kuidas kirjutada põhiteksti Materjal esitatakse kahaneva tähtsuse järjekorras teemad esitatakse järjekorras, sama teema juurde ei tulda tagasi juhtlõigu materjali ei korrata inimkeskne materjal paigutatakse võimalikult algusse kõik uudisküsimused saagu vastatud lõik koosnegu vaid 2-4 lausest
20.01.2004 EPL Hinda juhtlõigu ja pealkirja koosmõju! Ka Tele2 suurendab netiühenduse kiirust kaks korda Tele2 pakub alates teisipäevast kaks korda kiiremat interneti püsiühendust paketi Home Plus kasutajatele. Postimees 20.01.2004 Pärast juhtlõiku - põhitekst Esimene lõik pärast juhtlõiku täiendab ja selgitab juhtlõigus esitatut Teisejärgulised faktid ja tsitaadid Taustainfo Perspektiiv NB! Kõik uudised ei pea sisaldama kõiki punkte! Kuidas kirjutada põhiteksti Materjal esitatakse kahaneva tähtsuse järjekorras teemad esitatakse järjekorras, sama teema juurde ei tulda tagasi juhtlõigu materjali ei korrata inimkeskne materjal paigutatakse võimalikult algusse kõik uudisküsimused saagu vastatud lõik koosnegu vaid 24 lausest üks lõik sisaldab vaid ühte alateemat Uudise pealkiri
7) töökohal kasutatavaid ohumärguandeid; 8) töövahendi ohutut kasutamist; 9) vajadusel isikukaitsevahendite kasutamist; 10) vajadusel tellingute kasutamist. Väljaõpe: Pärast juhendamist, mis on teoreetiline, korraldatakse töötajale ohutute töövõtete omandamiseks praktiline väljaõpe. Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel. Töötaja õpib rakendama ohutusjuhendis esitatut ning omandab praktiliselt vajalikud oskused ohutuks töötamiseks. Ameti spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtilkkusest sõltub väljaõppe kestus, kui töötaja on varem samalaadse tööga kokku puutunud, siis väljaõppe kestus on lühem, kel varasem töökogemus puudub, sellel on väljaõppe kestus pikem. Oluline on, et juhendaja selgitaks töötajale ohtlike töövõtete võimalikke tagajärgi ja ohutuid töövõtteid.
tagasi. Kui aga elektron saab metalli pinnal energiat sinna langevalt footonilt, siis ta võib sealt lahkuda. Footon teebki sel juhul väljumistöö A. Fotoefekti punapiir. Einsteini võrrandist on näha, et fotoefekt saab esineda vaid juhul kui h·f > 0, st kui footonil jätkub energiat väljalöömise tööks või on seda ülegi. Piirsagedust fp, mille puhul h f p = A , st fotoefekt võib toimuda, nimetatakse fotoefekti punapiiriks või ka pikalainepiiraks. Fotoefekti liike on kolm. Siin esitatut nimetatakse välisfotoefektiks. Esinevad veel ka sisefotoefekt (pooljuhtseadmetes) ja tõkkekihtfotoefekt (päikesepatareides).
asedirektori, ühe õppejõu ja kahe kaaüliõpilase pikkust. Kõrge positsiooniga inimeste kasvu hinnati üle, madalama positsiooniga inimeste kasvu aga alahinnati. · Ühes teises uurimuses kasutati binokulaarse võistluse nähtust (kui stereoskoobis näidata vasakule ja paremale silmale üheaegselt erinevaid pilte, siis nad ei sula ühte vaid hakkavad tajus vahelduma, nii et kord teadvustatakse paremasse silma esitatud pilti, siis jälle vasakusse silma esitatut). Katseisikuna kasutati 3 gruppi- politseikursused läbi teinud, kursusi alles alustanud ja kontrollgrupp kolledziõpilastest. Pildipaarid olid koostatud nii, et üks pilt kujutas vägivallastseeni ja teine neutraalset stseeni. Politseitreeningu läbiteinud nägid vägivallastseeni 52%, kursustele alles asunud 26% ja üliõpilased kontrollgrupist 22%. Järeldus, et taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemadega kokkupuutest, alles
Raamatute puhul leiab andmed viite kirje jaoks tiitellehelt ning tiitellehe pöördelt. Kui materjal on saadud ajalehest või ajakirjast, tuleb viite kirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed. Interneti materjalidele viitamisel esitatakse autori perekonnanimi, eesnimi, pealkiri, internetiaadress ja kasutamise kuupäev. Autori nime puudumisel märgitakse pealkiri, internetiaadress ja materjali kasutamise kuupäev. Lisad Lisamaterjalide eesmärk on illustreerida ja täiendada referaadis esitatut. Lisadesse paigutatakse näitlikud ja selgitavad materjalid. Näiteks tabelid, joonised, fotod, diagrammid jms. Lisad nummerdatakse ja pealkirjastatakse. Lisadele tuleb tekstis viidata. Lisad paigutatakse viitamise järjekorras. Lisa 1 Tiitellehe näidis Tallinna Kunstigümnaasium REFERAADI VORMISTAMISE JUHEND Referaat Koostaja:
ideaalidele. Kasutatud materjal: Jaagu viited: [1] pc.ut.ee/~ragnar_o/Eesti_rehab.pdf [2] http://zzz.ee/index.php/Eesti_hariduse_ajalugu_20sj [3] Allikas Kadri Ann Salla magistritöö [4] Kõiv, K. & Mägi, E. Eesti kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolid 2005/2006 e-ait.tlulib.ee/163/1/salla_kadri_ann.pdf Kadri Ann Salla magistritöö pc.ut.ee/~ragnar_o/Eesti_rehab.pdf Arvestuse saamiseks on vaja esitatut paranda ja täiendada nii, et selles ei leiduks väärtõlgendusi ja lausvalet. Paranduste tegemisel jälgige minu poolt teksti tehtud osundusi. Leian, et käesoleva töö retsenseerimine on VAJALIK KÕIGI ÜLIÕPILASTE POOLT, kes läbivad VP ja/või Eripedagoogika aluste kursust. Seepärast soovitan: · kõigil VP kursuse läbijail moodustada 3-4 liikmelised meeskonnad ja esitada rühmatööna moodles (ühe rühmaliikme nimel, teiste osalejate nimed materjalil)
Referaat · on teoreetiline töö, teatud probleemi või teema kokkuvõtlik ülevaade, mille koostamisel toetutakse kirjandusallikatele; · ei eelda uudsete seisukohtade väljatoomist; · nõutav on järelduste tegemine ja oma arvamuse esitamine; Referaat · ei ole vaadeldavate tööde ümberjutustus või konspekt; · referaadis kõrvutatakse, võrreldakse, süstematiseeritakse, analüüsitakse, üldistatakse jne vaadeldavates töödes esitatut. Referaat · tähtis on korrektne viitamine! · referaadi maht on tavaliselt 1520 lk. Praktikaaruanne · On rakenduslik uurimistöö, mille koostamisel kasutatakse kirjeldavat analüüsimeetodit, mille puhul võrreldakse tööorganisatsiooni olukorda teoreetilises õppetöös käsitletuga. Üliõpilane peab tegema järeldusi praktikal kogetud olukorra kohta. Kursusetöö · On rakendusliku iseloomuga töö, mis näitab tegija
veevärgi ja kanalisatsiooni sisseseadmiseni. 1911. aasta sügisel tõi 30 meetri kõrgune torn viljandilastele kraanivee. Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani. Veetorn on jäänud Viljandi linnasilueti lahutamatuks osaks. · Ugala teater Esimene eestikeelne teatrietendus Viljandis leidis aset 1872. aastal. Ette kanti Lydia Koidula "Säärane mulk". Tollane teatrikriitika pidas viljandlaste esitatut paremaks kui Tartus ette kantud "Säärast mulki", sest Viljandis mängisid naiste rolle juba naised, mitte mehed nagu Tartus. Järgnevatel aastatel harrastasid näitemängu peaaegu kõik Viljandi seltsid. Teatriselts Ugala asutati 1920. aastal. Seltsi nime tuletas Friedrich Kuhlbars muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimest. Kutseliseks teatriks sai Ugala 1926. aastal. Enne Teist maailmasõda töötas teater mitmes paigas, jäädes 1924. aastal paigale Seasaare kõrtsi teisele korrusele
2. Sissejuhatuse ja kokkuvõtte täpsus 15 punkti Töö põhiidee väljendamine sissejuhatuses ja tulemuste esitamine kokkuvõttes eeldab õpilase selget ülevaadet uurimusest, seetõttu hindab komisjon sissejuhatust ning kokkuvõtet erilise põhjalikkusega. Sissejuhatus peab selgitama teemavalikut ja probleemipüstitust, esitama töö hüpoteesid ning tutvustama uurija lähenemist ning töö ülesehituspõhimõtteid. Kokkuvõte peab töös esitatut resümeerima ning sünteesima sissejuhatuses toodud hüpoteesi valguses. Samuti vaadeldakse resümee asjakohasust ning ülevaatlikkust. 3. Uurimistöö struktuursus, terviklikkus ja proportsionaalsus 10 punkti 3.1. Peatükid käsitlevad töö pealkirjas väljendatud põhiprobleemi erinevaid aspekte, seega ei tohi nende sisu olla kattuv. Samuti ei tohiks nad olla silmapaistvalt erineva mahuga või üldistusastmega. 3.2
ümbervahetamiseks. Tuleb olla aus ja usaldusväärne. Kehakeele kasutamine - Ühistele otsustele on kergem jõuda, et suhtlemine toimub “avatud asendites”. See väljendub pingevabas olekus, jalad ega käed pole ristatud, kehad on pööratud teineteise poole. Seisukohtade tõendamine - Müümisel kasutatavad argumendid ei pea olema üksnes usutavad, vaid ka kontrollitavad. Mida enam me suudame esitatut tõendada, seda suuremaks muutub meie usaldatavus kliendi juures ja seda kergem on teda veenda (garantii, ekspertiis, tunnistused, avalik arvamus jms). Rääkige uuendustest, mitte muutustest - Enamus inimesi on kinni oma väljakujunenud maitses ning vanades harjumustes. Nad püüavad igati vältida olukordi, mis eeldavad kõrvalekaldumist tavakäitumisest ja nõuavad neilt teatud pingutusi.
3. Hügieenilised meetmed 6. Töökohal kasutatavaid ohutusmärgistusi ja evakuatsiooni teid. 4. Arhitektuurilised ja planeerimismeetmed Kertu AV11 3 Väljaõpe - Selle käigus õpitakse rakendama ohutusjuhendis esitatut praktiliselt. 2. Pääseda ettevõttes kõikidessse töökohtadesse, saada vajalikku teavet. Täiendjuhendamine Teostatakse uute TTH või TO nõuete rakendamisel või 3. Pöörduda asukoha järgse tööinspektsiooni poole. õigusaktide muutmisel, töökorralduse muutmisel, tehnoloogia muutmisel, töötaja 4
Töö sisu peab demonstreerima, et üliõpilane valdab elementaarseid uurimismeetodeid ja on võimeline formuleerima ülesandeid ning neid lahendama. 2.1.1. Sissejuhatus Sissejuhatuses tutvustatakse lühidalt uurimisvaldkonda ja selle aktuaalsust, formuleeritakse töö eesmärgid ja püstitatakse uurimisülesanded ning võimalusel sõnastatakse loodetavad tulemused. Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid/küsimused/hüpoteesid täpsustavad pealkirjas esitatut. Tuuakse välja teema valiku põhjendus, iseloomustatakse kasutatud andmeid. Sissejuhatuses üldjuhul ei viidata, viitamine on asjakohane, kui töö põhineb suures osas mingil kindlal väljatöötatud metoodikal või olemasolevatel andmetel. Sissejuhatuses ei pea autor andma ülevaadet töö ülesehitusest. Töö autor valib, kas juhendajaid ning teisi töö valmimisele oluliselt kaasa aidanud isikuid tänada sissejuhatuses, kokkuvõttes või eraldi lõigus peale kokkuvõtet. 2.1.2
Hüvitamine ei ole otseselt piiratud tasuga. Mõistlikud kulud kuuluvad hüvitamisele. Iga osaleja saab tasu mis ongi kulude hüvitamise eest. Kulude summa võib ka enne juba välja käia, et sealt suuremaid summasid välja ei tulda nõudma. Enampakkumise teel sõlmitavad lepingud, kui kogume kokku kõik ja anname valiku/ nõustumuse parimale enampakkumisel osalenule. Pakkumise tegija on seotud kuni lõpuni. Lepingu väline võlasuhekonkursskonkursi saabumiseni esitatut ka tagasi võtta ja muuta. Otsus konkursi kohta Seal on mingisugune zürii, kes valib välja parima. See otsus, mis tehakse on siduv, kuigi sellega näiteks rikuti konkursi tegemisi. Seda otsust vaidlustada ei saa. See ei ole riigi hange. Ükskõik kes võib selle konkursi korraldada. Rikkumise korral saab nõuda kahju hüvitamist, mida konkursile tulemiseks pidid tegemant konkursile tulek või mingi töö tegemise hüvitamine. Parimaks loetakse korraldajale kõige enim meeldinud maal nt.
Igas uurimistöös kasutatakse teiste autorite materjale: ajalooürikuid, kirju, fotosid, raamatuid, ajakirjandust, filme, mõõtmis- või küsitlustulemusi, vaatlusandmeid, suulisi mälestusi, intervjuusid jne. See on vajalik taustsüsteemide kirjeldamiseks ning oma järelduste ja seisukohtade võrdlemiseks. Kasutatud materjalidest koostatakse viitekirjete (kasutatud kirjanduse) loetelu, mis sisaldab ainult töös viidatavaid materjale. Viidete järgi on võimalik töös esitatut kontrollida. Seepärast kuulubki kasutatud materjali loetelu kohustusliku osana uurimistöö juurde. Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse viitekirjed tähestikuliselt autorite või nende puudumisel trükiste pealkirjade esimeste sõnade järgi. Kõik materjalid kantakse loetelusse kindla skeemi kohaselt, mis sõltub materjali liigist. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Olenemata valitud viitamise süsteemist on viitekirjete elemendid samad, erineb vaid
Edukaks lääbiräääkimiseks tuleb osata teist kuulata, argumenteerida ja vajadusel end kehtestada. MITTESOOVITATAVAD VÕTTED 1) ,,Jah, aga" kuna teise poole aktsepteerimine on näiline, selgelt paistab välja, et väitluspartneri jutuga tegelikult ei nõustuta. 2) Ignoreerimistehnika tähendab teadlikult valitud sellist käitumist, nagu väitluspartneri esitatut poleks olnudki. A) nagu teine polekski neid kunagi öelnud, b) suuna muutmine. 3) Bumerangitehnika. Mida vaimukam bumerang on, seda tugevam mõju on sel publikule nt Aga teie sõnad kinnitavad hoopis minu seisukohta... Inimestele ei meeldi, et nende endi nende vastukasutatakse. 4) Põhjalaskvate küsimuste esitamine. Küsimusi esitatakse, et tõestada väitluspartneri ebapädevust. Küsimuste rida ise takistab teisel oma seisukohtade selget väljendamist
Kui aga elektron saab metalli pinnal energiat sinna langevalt footonilt, siis ta võib sealt lahkuda. Footon teebki sel juhul väljumistöö A. Fotoefekti punapiir. Einsteini võrrandist on näha, et fotoefekt saab esineda vaid juhul kui h·f > 0, st kui footonil jätkub energiat väljalöömise tööks või on seda ülegi. Piirsagedust f p, mille puhul h f p = A , st fotoefekt võib toimuda, nimetatakse fotoefekti punapiiriks või ka pikalainepiiraks. Fotoefekti liike on kolm. Siin esitatut nimetatakse välisfotoefektiks. Esinevad veel ka sisefotoefekt (pooljuhtseadmetes) ja tõkkekihtfotoefekt (päikesepatareides). 5. kursus AINE STRUKTUUR Aatomifüüsika Bohri aatomimudel. 1911 esitas Ernest Rutherford aatomi planetaarse mudeli, millega kaasnesid kohe raskused. 1913 esitas Nils Bohr aatomimudeli, mis osutus vahepealseks üleminekumudeliks mehhanistlikult mudelilt tänapäevasele aatomimudelile. Bohri aatomimudelis on positiivne tuum,
turustamisõiguse. Kollektiivmärk Märk, mida kasutatakse tähtsamaks kuulumist teatud organisatsiooni. Olulised tunnusmõõtmed modellide välimuses: 1) Ehedus. 2) Kompetentsus (eriti kõne all oleval teemal). 3) Erutavus / põnevus. 4) Sotsiaalsus / suhtlusmeeldivus. Reklaamile reageerivad tavaliselt järgmiste psüuhiliste operatsioonide ja vastustega: 1) Reklaamteadet märgatakse. 2) Reklaamis esitatut tajutakse põhjalikumalt. 3) Märgatu ja tajutav seostatakse mäluandmetega. 4) Olemasolevad hoiakud -otsus reageerimiseks. 5) Isik reageerib. Peibutis -> huvi tekkimine -> seostamine mäluandmetega -> ostumotivatsioon või selle puudumine -> otsmine või ostust loobumine. - Kaasamine (osalusmäär) - psühholoogiline mõõde, mille abil kirjeldatakse ja analüüsidakse seda, kuivõrd reklaamteadet vastu võttev inimene eraldab oma vaimseid
Kui aga elektron saab metalli pinnal energiat sinna langevalt footonilt, siis ta võib sealt lahkuda. Footon teebki sel juhul väljumistöö A. Fotoefekti punapiir. Einsteini võrrandist on näha, et fotoefekt saab esineda vaid juhul kui h·f > 0, st kui footonil jätkub energiat väljalöömise tööks või on seda ülegi. Piirsagedust f p, mille puhul h f p = A , st fotoefekt võib toimuda, nimetatakse fotoefekti punapiiriks või ka pikalainepiiraks. Fotoefekti liike on kolm. Siin esitatut nimetatakse välisfotoefektiks. Esinevad veel ka sisefotoefekt (pooljuhtseadmetes) ja tõkkekihtfotoefekt (päikesepatareides). 5. kursus AINE STRUKTUUR Aatomifüüsika Bohri aatomimudel. 1911 esitas Ernest Rutherford aatomi planetaarse mudeli, millega kaasnesid kohe raskused. 1913 esitas Nils Bohr aatomimudeli, mis osutus vahepealseks üleminekumudeliks mehhanistlikult mudelilt tänapäevasele aatomimudelile. Bohri aatomimudelis on positiivne tuum,
Reklaamimine kui protsess Isegi vaid mõne hetke kestev reklaamsõnumi vastuvõtt kujutab endast küllaltki keerulist ja komplitseeritud sisemist infotöötlusprotsessi, milles osalevad isiku mitmed psühholoogilised kihistused. Inimesed, kes on minimaalseltki motiveeritud reklaamteavet töötlema ning kellel on selleks võimalused ja võimed, reageerivad reklaamile tavaliselt järgmiste psüühiliste operatsioonide ja vastustega: 1. Reklaamteadet märgatakse. 2. Reklaamis esitatut tajutakse põhjalikumalt, mõistes esitatu tähendust, tajudes asja detailideni, hoides tähelepanu püsivana. 3. Märgatu ja tajutav seostatakse mäluandmetega. 4. Olemasolevad hoiakud kujundavad valmiduse reageerida sõnumile teatud kindlal viisil. 5. Isik reageerib esitatud reklaamteatele mingi otsustusega või vastustoimingu valimise ja elluviimisega. Peibutis> huvi tekkimine> seostumine mäluandmetega >
v. oder ak segatis oder põldhein porgand kartul, peet (põldhein) v.oder ak Teraviljarohkes viljavahelduses tuleks arvestada järgnevaga: · Tuleb tagada vähemalt teraviljade liigiline vaheldus Teraviljade paigutamisel tuleks jälgida järgnevates tabelites esitatut. Teraviljaliikide vastuvõtlikus tähtsamate taimehaiguste ja - kahjurite suhtes Taimehaigused ja -kahjurid Teravilja liik Kõrreliste Juurekaela Kaeranema- Rändavad juuremädanik mädanik, toodid juurenematoodid varrepõletik Nisu 3 3 2 2
suvalistele kombinatsioonidele vastavate loogikafunktsioonide realiseerimiseks. Antud juhul peab niisugune automaat koosnema vähemalt 16 loogilisest NING-elemendist ja neljast VÕI-elemendist. Igal NING-elemendil olgu vähemalt 4 sisendit ja igal VÕI- elemendil kuni 8 sisendit. Lisaks vajatakse signaalide inverteerimiseks EI-elemente. Kui automaadiga soovitakse realiseerida ainult ühte algoritmi näiteks tabelitega 1.11 ... 1.13 esitatut, siis automaadi loogikaskeem lihtsustub ning piisab kuuest NING- ja neljast VÕI- elemendist. Sellise automaadi loogikaskeem on joonisel 1.33. 63 CLC D0 & 1 D T C
positiivse tähendusega, vastandudes mõistele laisk); 4) on tegemist metafooriga, st sõna tähenduse ülekandmisega nähtustele või esemetele (käesoleva loendi p-d 1-4 vt Vuks op cit); 5) on tegemist keele üldmõistega või juriidilise erimõistega: tavakeeles ehk keele üldtähenduses võib mõiste sisuks olla midagi muud kui juriidilisel erimõistel legaaldefinitsioonis ehk ametlikus määratluses. Viiendas punktis esitatut käsitaks homonüümi erivormina, mille juhul mõistet kandva termini legaaldefinitsioon (ametlik määratlus) erineb kõigist teistest keele üldtähenduse määratlustest üldtunnustatud seletussõnaraamatutes. Lisaks juhiks tähelepanu: mõistete tähendused ning sõnalised tähistused võivad muutuda nii üld- kui erimõistete osas ajas ja ruumis. P.3. Mõiste õigus erinevaid tähendusi Ühe mõiste erinevad sõnalised tähistused (terminid) võivad sõltuda nt sellest, kas on
kasutajale vajalikud usaldusväärsed järjehoidjad. Teised viiteallikad võiksid olla otsingulehekülg ja sisukaart. NAVIGEERIMISSÜSTEEMID Kontekst: saidiga tutvuma asudes ei tunne kasutaja selle ülesehitust. Reeglina on saidi ülesehitus seda keerulisem, mida mahukam on sisu. Tingimused: kasutajal peab olema võimalik hõlpsalt tutvuda saidi struktuuriga ja sellel navigeerida; tal peab olema selleks mitmeid võimalusi, ta peab saama toetuda oma kogemustele ja usaldada saidil esitatut; teda ei tohiks miski saidil eksiteele viia. Probleem: kuidas saaks sait pakkuda võimalikult otstarbekaid juhised navigeerimiseks. 86 Lahendus: tuleks planeerida erinevaid navigeerimissüsteeme, mis toimivad koos ja pakuvad seeläbi erinevaid võimalusi. Erinevad navigeerimissüsteemid on järgmised: · Peanavigeerimine: juhib peamistele teemadele, millest saidi struktuur koosneb.
annaabi.ee 
