Labortöö nr. 1 Treitera elemendid Lõikeinstrumendi geomeetria all mõistetakse tema lõikeosa elementide (pindade ja lõikeservade) kuju ja omavahelist asendit määravaid geomeetrilisi nurkasid. Ehkki erinevate töötlusviiside jaoks kasutatakse erineva geomeetriaga lõikureid, vaatleme alljärgnevalt lõikeinstrumendi geomeetriaelemente treitera näitel. 1. Määra treitera lõikeosa pinnad ja servad. 1. Põhitasand 2. Esipind 3. Peatagapind 4. Abitagapind 5. Pealõikeserv 6. Abilõikserv 7. teratipp Lõikuri töönurki mõõdetakse lõike-, põhi- ja lõikuvatel tasanditel. Lõiketasand (inclination plane) on lõikepinna puutetasand, mis läbib teriku pealõikeserva. Lõiketasand on alati risti põhitasandiga. Põhitasand (reference plane) on lõikeserval antud punktis lõikekiiruse vektoriga sihiga risti olev tasand. Põhitasand on pikiettenihke ja ristiettenihke suundadega paralleelne tasand
Põrandaplaadid · Tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne · Pealispind lihvitakse või poleeritakse · Kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel jne · Suur veekindlus ja kulumiskindlus Trepiastmed · Tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist · Puhtalt töödeldu pealispind, otsad ja esipind vajaduse järgi Äärekivid · Valmistatakse enamasti graniidist · Töödeldud pealispind ja esipind · Odavamad tehakse betoonist
11.2012 Lõiketöötlemine 1. Lõiketöötluse protsess: Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine jm.) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. 2. Teriklõikur ja selle osad Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. 3. Laastu teke:
Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnitus. Variant 2 1. Defineerige: Universaaltreipink on treipink, millel on spetsiaalne keermelõikamise seade. Universaalfreespink on freespink, mille töölaud on pööratav horisontaaltasapinnas. 2. Nim. treitera tahud ja servad. Esipind, peatagapind, abitagapind, pealõikeserv, abilõikeserv. 3. Lõikekiiruse ja pöörete arvu arvutamise valemid. Vm/min= 2··r·n/1000 r-tooriku raadius (mm) n-pöörete arv (p/min) n=1000·v/2··r (p/min) 4.Tehnolog protsessi elemendid koos def: Operatsioon - tehn.protsessi osa, mis täidetakse ühel töökohal ühe detaili järjestikusel lõpuni valmistamisel. Paigaldus op.osa, mis täidetakse töödeldava detaili muutumatul kinnitusel. Siire - op
temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnitus. Variant 2 1. Defineerige: Universaaltreipink on treipink, millel on spetsiaalne keermelõikamise seade. Universaalfreespink on freespink, mille töölaud on pööratav horisontaaltasapinnas. 2. Nim. treitera tahud ja servad. Esipind, peatagapind, abitagapind, pealõikeserv, abilõikeserv. 3. Lõikekiiruse ja pöörete arvu arvutamise valemid. Vm/min= 2··r·n/1000 r-tooriku raadius (mm) n-pöörete arv (p/min) n=1000·v/2··r (p/min) 4.Tehnolog protsessi elemendid koos def: Operatsioon - tehn.protsessi osa, mis täidetakse ühel töökohal ühe detaili järjestikusel lõpuni valmistamisel. Paigaldus op.osa, mis täidetakse töödeldava detaili muutumatul kinnitusel. Siire - op
Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba esipind: - See on pind, mida mööda libiseb eralduv laast. Hamba tagapind: - See on pind, mis lõikeprotsessis on pööratud lõikepinna poole. Hamba selg:- See on pind, mis piirneb ühe hamba esipinnaga ja naaberhamba tagapinnaga. Ta võib olla tasapinnaline, murtud või kõverpinnaline. Otstasapind: - See on tasapind, mis on risti tema teljega. Telgtasapind:- See on tasapind, mis läbib freesi telge ja lõikeserva vaadeldavat punkti. Lõikeserv tekib hamba esi ja tagapinna lõikumisel.
tinaraamid. Vitraazide tõeline hiilgeaeg saabus küll järgmisel - gooti ajastul Jätkus ka raamatuillustratsioonide - miniatuurmaalide õitseaeg. Romaani stiili elamute sisustus oli väga lihtne ja napp. Igapäevaste esemete hulgas omab suurt tähtsust kirst, mis asendas laudu, toole, asemeid ja kappe. Hiljem, kui kirst omandas erilise koha teiste sisustuselesemete hulgas, tehti talle küllaltki kõrged jalad ning esipind kaunistati nikerdustega. Sel ajal ilmub mööbel istumiseks olles tervenisti valmistatud treitud detailidest. Peale neljajalgsete toolide eksisteerisid ka kolmejalgsed taburetid. Mööbel värviti eredate värvidega. Vertikaalselt otsa peale paigutatud kirst on kapi prototüübiks. Väikesed lamelõikes valmistatud rosetid, frontoonipoolses küljes olevad grifoonid ja massiivsed metallrautised need on sellise romaani kapi kaunistused. Mööbli tegemiseks kasutati kuuske, seedrit, tamme
Maske on peamiselt kolme sorti. Kõige traditsioonilisem koosneb punktikolmikutest ehk triaadidest, vahepealne variant kasutab ringikujuliste avade asemel piklikke ja Sony toodetavates ja litsentseeritavates Trinitron- kineskoopides ulatuvad omavahel traatidega eraldatud avad vertikaalselt üle kogu ekraani . Trinitronil on traditsioonilise maski ees mitmeid eeliseid ja kaks puudust. Eelised on mh suurem heledus (väiksem osa elektronkiirest maskitakse välja), vertikaalsuunalise kumeruseta esipind (vähendab peegeldusi) ja suurem teravus joongraafika, eriti horisontaal- ja vertikaaljoonte kujutamisel. Üks ilmne puudus on suurem sakilisus kõverate ja diagonaalide kujutamisel, mistõttu soovitatakse näiteks fototöötluse rakendustes Trinitron-tüüpi kineskoopidest hoiduda, teine puudus aga tuleb paljudele kasutajatele üllatusena. Asi on selles, et pikad ja omavahel ühendamata maskitraadid kipuvad vibreerima ja selle vältimiseks on horisontaalselt üle ekraani tõmmatud üks
vanaadiumi-sisaludsega terased. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlemist on HRC 62...65 ja soojuskindlus kuni 600...640 C. Ülikõvade materjalide rühma moodustavad tehisteemant ja kuubiline boornitriit. Tehisteemanti ja kuublist boornitriidi sünteesitakse kahel kujul: pulbrina ja polükristallidena. Lõikuri teriku geomeetria: Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad. Esipind-on pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Lõikeserv- on teriku eri- ja tagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Tipp- on pea- ja abilõikeservade liitekoht. Lõikesrevanurk ja abilõikeservanurk määravad otseselt pinnakareduse. Kui treilõikuri teriku pealõikeserva kaldenurk on positiivne, s.t. kui teriku tipp on pealõikeserva madalaim punkt, siis treipingil voolab laast paremale, vastasel juhul aga vasakule.
Kui silm on lühinägelik, kujundatakse sarvkesta lamedamaks, kaugnägelikkuse puhul kumeramaks ning astigmatismi puhul sfäärilisemaks. LASIK 5 etapp Seejärel asetatakse lapike oma kohale tagasi, kus see kinnitub. Lapike kinnitakse väga tugevalt juba paari minuti pärast adhesioonijõudu tõttu. Adhesioonijõud on üks kallogeeni kudude põhiomadusest. Silma servkesta põhiaine moodustub kallogeen. Silma esipind on nüüd muutunud lamedamaks, kuna lapp kleebitakse servkestale. Sarvkesta pestakse puhtaks spetsiaalse lahusega. Ja tilgutakse põletikuvastased tilka. LASIK. Taastus Patsient hakkab hästi näha juba 12 tunni peale korrektsiooni. Parem nägemine tuleb paare päeva pärast, tavaliselt 35 päeva. Väga individuaalne ja sõltub silmast. LASIK. Eelised Võite tööle minna juba järgmisel päeval ja jätkata tavapärane eluviis.
*Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. *Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist jne. *Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist. *Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik- ja munakivideks
8. Valgustus 9. Viivitusaja käivitamine Toote identifitseerimine 10. Ruumala mõõtmine Toote identifitseerimissilt asub selle esiküljel. Toote seerianumbri leiate akusektsioonist. Näidik (lk 2) Kirjutage mudel ja seerianumber 1. Laser ,,sees" kasutusjuhendisse ning pöördumisel toote 2. Baaspunkt (esipind/tagapind) edasimüüja poole või teeninduskeskusesse 3. Informatsioon viidake alati nimetatud andmetele. 4. Peanäidik (nt mõõdetud kaugus) Mudel: DISTO ... 5. Kauguse mõõtmine Seerianumber: ... 6. Pindala/ruumala Ostukuupäev: ... 7. Ühikud, k.a eksponentkujul (2/ 3)
.. 41. Lõikekiiruse valem treimisel 1350 °C). Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja 46. Treilõikuri eskiis ja elemendid lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, · Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min-1. pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava 42. Lõiketöötluse pinna kvaliteet materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Lõiketöötluse efektiivsus sõltub esmajoones Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna
lõikeserva, vähendab selle kulumist. Teisest küljest kasvaja tekkimise ja eemaldumise tõttu väheneb töötlemistäpsus. 9)Treiterade liigid otstarbe järgi: a välistreitera; b painutatud välistreitera; c astmetera; d otsatera; e mahalõiketera; f soonetera; g kujutera; h keermetera; i sisetreitera; j siseastmetera 9. Lõikuri teriku geomeetria Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad: Esipind pind, millest väljub lõikekiiruse vektor. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava kihi ja laastuga. Tagapind pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Ta on pööratud lõikepinna ja töödeldud pinna poole. Peatagapind on pööratud tooriku lõikepinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Lõikeserv teriku esi- ja tagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Pealõikeserv tekib esi- ja peatagapinna, abilõikeserv esi- ja abitagapinna lõikumisel
Keevitatakse peamiselt kõrglegeerterased ja - Kahjuliku mõju vältimiseks metallisulameid (Al; Mg; Ti) Q1...q4- laastuga, teerikuga, toorikuga eemaldauv Kasutatakse õhukeste materjalide, alates 0,1mm ja väliskeskkonda kiirgav soojus. keevitamisel. 5) Treilõikuri eskiis ja elemendid 5) Kaarkeevitamine räbustis (joonis: Pide (keha); teerik: Esipind; Abilõikeserv; Kaarkeevitamine räbustis on Abitagapind; Tipp; Pealõikeserv; Peatagapind) kaarkeevitusprotsess, kus keevituskaar põleb Põhinõuded lõikuri materjalid: pulbrilise räbusti kihi all katteta keevitustraadi ja Kõvadus, kulumikindlus, tugevus, soojuskindlus, detaili vahel. keemiline stabiilsus (Joonis: Keevitustraat; voolukontakt; Räbusti; 6) Treimise erinevad operatsioonid
enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Kivist põrandaplaate kasutatakse seal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks ja valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist jne. Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev, kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist. Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett, klomp, mosaiik ja munakivideks
esinurk väheneb (vt.joon. b): αf = α + μ; γ f = γ – μ. Praktiliselt on lubatud välistreimisel paigaldada treitera tsentriteljest kõrgemale suuruse h = 0,02D võrra, sest lõikejõud surub tera mõningal määral alla ning lõikeserv asetub tsentritelje kõrgusele. Ka sisetreimisel muutuvad nurgad α ja γ vastavalt treitera asendile, kuid vastupidises suunas (vt.joon. c ja d). TREITERA KULUMINE, TERITAMINE JA KASUTAMISNÕUDED Treimisel hõõrdub tera esipind vastu laastu ja tagapind vastu toorikut, mistõttu terik kulub. Kulunud treiteraga edasi töötada ei tohi, sest alaneb tööviljakus, väheneb töötlemistäpsus ja halveneb pinna kvaliteet. Nürine- nud tera tuleb teritada. Treitera teritatakse terituspingil või käial (vt.joon. a). Käia põhiosa on spindlikast 4, sageli vaid kahe pöörlemissagedusega elektrimootor. Mootori võllist moodustuva spindli mõlemale otsale on kinnitatud abra- siivkettad 3
15.Kus tekib nihe teriklõikamisel? Nihe tekkib joonel, kus pinged ületavad töödeldava materjali vastupanu nihkele. 16.Mis on teriklõikamise oluliseks tunnuseks? Nihkejoone ulatumine töödeldavale pinnale on teriklôikamise oluliseks tunnuseks, samuti ka erinevuseks noaga lôikamisest. 17.Seleta joonistLõikamine terikuga. 1 - terik; 2 - lõigatav materjal; 3 - laast; a - lõigatava kihi paksus; OLMO - laastutekke-tsoon; A - esipind; A - tagapind. 18.Mis on laast? Eraldunud kiht materjali lõikamisel. 19.Laastu tekkemehanism? Laastu tekkemehanism - kihi eraldumine järkjärguliste nihete tagajärjel. 20.Mille poolest erinevad mikroteriklõikamisel kasutatavad lõikekiilud teriklõikmisel kasutatavatest? Erinevad kahe tunnuse poolest: 1) terikud on korrapäratu kujuga, 2) terikud on väiksemôôtmelised (terikutena kasutatakse abrasiivteri, mille môôtmed ulatuvad mônest millimeetrist mikromeetri osadeni). 21
ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) osaliselt töödeldavale pinnale. 600…650 °C. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850… 1350 °C). 46. Treilõikuri eskiis ja elemendid • Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja 49. Lihvimine abitagapinna lõikumisel
lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirju plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust . Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist. Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peabolema väga tugev, kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Odavamaid äärekive tehakse betoonist. Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik-ja munakivideks
Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. -Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. -Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist. -Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik- ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud ja alt kitsenevad. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam-vähem täisnurksed.. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid . 17. Keraamika põhilised puudused ja eelised võrreldes teiste materjalidega.
Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Astmete survetugevus peab olema 50N/mm2, külmakindlus sisetreppidel 15 tsüklit ja välistreppidel 50 tsüklit. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Nende paksus on 30...50mm ja valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist jne. Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Mõõdud: laius 150...180mm, kõrgus 300...600mm ja pikkus 700...2000mm. Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist.
Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirju plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. · Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. · Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist jne. · Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev, kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Odavamaid äärekive tehakse betoonist. · Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-,
Insuliinipumba abil jäljendadakse terve organismi insuliinieritust, see on kõige paindlikum insuliinasendusravi moodus. Maailmas kasutatakse insuliinipumpa 1975., Eestis 2005. aastast.4 6.4 Insuliini süstekohad Insuliin avaldab toimet ainult süstituna. Insuliini süstitakse naha alla keha nendesse piirkondadesse, kus on rasvkude, sealt imendub see vereringesse ja transporditakse üle keha laiali rakkudesse. Süstekohad: -kõhunaha alumine piirkond (v.a. 2-3 cm naba ümbrus) - reite esipind - tuharate ülemine välimine neljandik - õlavarte ülemine välimine pind Süstekohti tuleb pidevalt vahetada ja jälgida, et järgmine süst tehakse 2 cm kaugusele eelmisest süstekohast - see tagab insuliini ühtlase imendumise ja väldib süstepiirkondade kahjustusi (naha aluskoe kärbumist, kõvade kohtade teket naha alla, naha valulikkust, naha liigset kuivamist). Insuliini imendumise kiirus sõltub süstekohast. Kõige kiiremini imendub insuliin kõhunaha alt,
- on hägused - toime algab 15-30 minutit pärast süstimist - maksimaalne toime kestab 2-8 tundi - toime kestab 12-18 tundi 4.2 INSULIINI SÜSTEKOHAD Insuliin avaldab toimet ainult süstituna. Insuliini süstitakse naha alla keha nendesse piirkondadesse, kus on rasvkude, sealt imendub see vereringesse ja transporditakse üle keha laiali rakkudesse. Süstekohad: - kõhunaha alumine piirkond (v.a. 2-3 cm naba ümbrus) - reite esipind - tuharate ülemine välimine neljandik - õlavarte ülemine välimine pind Süstekohti tuleb pidevalt vahetada ja jälgida, et järgmine süst tehakse 2 cm kaugusele eelmisest süstekohast - see tagab insuliini ühtlase imendumise ja väldib süstepiirkondade kahjustusi (naha aluskoe kärbumist, kõvade kohtade teket naha alla, naha valulikkust, naha liigset kuivamist). Insuliini imendumise kiirus sõltub süstekohast. Kõige kiiremini imendub insuliin kõhunaha alt,
Kivist põrandaplaate kasutatakse seal, kus põrand peab olema vee- ja kulumiskindel. Neid tehakse 69 koridoridesse, vestibüülidesse, trepikodadesse, terrassidele jm. Trepiastmed. Neid tehakse lubjakivist või dolomiidist. Välisastmeid tehakse enamati graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga. Välistrepiastmed tehakse ilma esiservata. Astmete pealispind ja esipind peavad olema puhtalt töödeldud. Otsad töödeldakse vastavalt vajadusele. Äärekivid. Need valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev, kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Betoonist tehtud äärekivid on odavamad kui graniidist tehtud äärekivid. Sillutuskivid. Kõige sagedamini valmistatakse need graniidist. Sillutuskivid jagunevad: parkettkivid – need on jämedalt tahutud ja alt kitsenevad;
tsüklit ja välistreppidel 50 tsüklit. Töödeldakse vastavalt vajadusele.Astmete kõrgus on 120, 140 või 150mm, laius 300-420mm ja pikkus 800-1600mm. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. - Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist.Äärekivi peab olema väga tugev (survetugevus vähemalt 100 N/mm2), kulumiskindel ja külmakindel (vähemalt 100 tsüklit). Aarekividel on töödeldud pealispind ja esipind. 18. KERAAMIKA TOORMATERJAL JA TOOTMINE. Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savitooteid. Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb savi hoolikalt läbi segada, vormida temast vajalik toode, see kuivatada ja põletada, mõned tooted veel glasuuritakse. Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud.
traditsioonilisem koosneb punktikolmikutest ehk triaadidest (shadow mask), vahepealne variant kasutab ringikujuliste avade asemel piklikke (slot mask) ja Sony toodetavates ja litsentseeritavates Trinitron- kineskoopides ulatuvad omavahel traatidega eraldatud avad vertikaalselt üle kogu ekraani (aperture grill). Trinitronil on traditsioonilise maski ees mitmeid eeliseid ja kaks puudust. Eelised on mh suurem heledus (väiksem osa elektronkiirest maskitakse välja), vertikaalsuunalise kumeruseta esipind (vähendab peegeldusi) ja suurem teravus joongraafika, eriti horisontaal- ja vertikaaljoonte kujutamisel. Üks ilmne puudus on suurem sakilisus kõverate ja diagonaalide kujutamisel, mistõttu soovitatakse näiteks fototöötluse rakendustes Trinitron-tüüpi kineskoopidest hoiduda, teine puudus aga tuleb paljudele kasutajatele üllatusena. Asi on selles, et pikad ja omavahel ühendamata maskitraadid kipuvad vibreerima
vahepealne variant kasutab ringikujuliste avade asemel piklikke (slot mask) Sony toodetavates ja litsentseeritavates Trinitron - kineskoopides ulatuvad omavahel traatidega eraldatud avad vertikaalselt üle kogu ekraani (aperture grill). Trinitronil on traditsioonilise maski ees mitmeid eeliseid ja kaks puudust. Eelisteks on suurem heledus (väiksem osa elektronkiirest maskitakse välja), vertikaalsuunalise kumeruseta esipind (vähendab peegeldusi) ja suurem teravus joongraafika, eriti horisontaal- ja vertikaaljoonte kujutamisel. Puudusteks on suurem sakilisus kõverate ja diagonaalide kujutamisel, mistõttu soovitatakse näiteks fototöötluse rakendustes Trinitron-tüüpi kineskoopidest hoiduda ja see et pikad ja omavahel ühendamata maskitraadid kipuvad vibreerima ja selle vältimiseks on horisontaalselt üle ekraani tõmmatud üks või kaks ühendavat traati, suurematel ekraanidel ka rohkem.
energia saamise meetodi järgi on leekpihustus, meetria valikust. Vaatleme lõikuri teriku geomeetriat kaarpihustus, plasmapihustus ning induktsioon- treilõikuri (treimisel kasutatava lõikuri) näitel (sele pihustus. Leekpihustus liigitatakse omakorda 2.33). Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised allahelikiirusega ja ülehelikiirusega leekpihustuseks. pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõiga- tava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna 65 poole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna
annaabi.ee 
