Talveöö 28. detsembril 2017 käisin Tallinnas Estonia kontsertsaalis vaatamas Tõnis Mägi ilusat ja hingestatud aastalõpukontserti "Talveöö". Kontserdil esitati loomulikult Tõnis Mägi enda loomingut, ent veidi teistsuguses võtmes, kui tavaliselt oleme harjunud kuulma. Temaga koos oli laval Riivo Jõgi oma orkestriga, kes oli Tõnise lauludele seaded loonud, ning loomulikult ei puudunud tollelt kontserdilt ka väike üllatus: Tõnise kõige noorem tütar Mirt Mägi esitas kontserdisaalis isalt talle pühendatud klaveripala. Kontsert oli kahes osas, ühe vaheajaga, ning kokku kestis umbkaudu kaks tundi. Ülesehituselt oli see hästi ja loogiliselt paika pandud: esimene osa oli rohkem tutvustav, Tõnis Mägi suhtles rahvaga ja ka orkester sai publikule omasemaks. Teises osas aga kõlasid nii Mirdi kui ka dirigendi enda klaveripalad. Kontsert lõpetati rahva palaval soovil Tõnise ühe tuntuima looga ,,Koit", mis...
Viljandi pärimusmuusika festival (rahvasuus tuntud ka kui Viljandi folk) on suur rahvamuusikaüritus, mis toimub Viljandi linnas 1993. aastast alates juulikuu lõpus. Esimene festival kestis ühe päeva (15. mai). 1994. aasta festival kestis 3 päeva ning toimus juuli lõpus (22.24. juuli). Teisel festivalil oli esinejaid ka väljaspoolt Eestit. Kolmas festival oli neljapäevane ning sama kaua kestab festival tänapäevani.Festivali korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus. Alates 1999. aastast on festival pühendatud millelegi või kellelegi. 1999. aasta festival oli pühendatud Eesti rahvamuusika koguja ja populariseerija August Pulsti 110. sünniaastapäevale. Festivalil käib esinejaid igast Euroopa kandist ja väljastpoolt kontinentigi. 1993 Viljandi Folk
klaasikese veini või mõnda muud alkohoolset jooki ollakse tarbinud on lärm juba nii suur, et ei kuule enda mõtteidki. Arvan, et alkohol on just see, mis murrab eestlasel müüri eest ja seejärel vallandub sisemine mina. Alkoholi tarbimiselt oleme ju Euroopas teisel kohal ja meid teatakse kui joodikrahvast. Kuid Eestit on teada ka kui IT-riigina. Eestlased on ka veel tantsu-ja laulu rahvas. Iga 2-3 aasta tagant on Laulu-ja tantsupidu, kus lauldakse ja tantsitakse. Kus on esinejaid terve Eesti pealt. Seal on esinejaid alati üle tuhande. Jälle jõuame küsimuseni 'Kes on eestlane?'. On ka halbu ja pahatahtlike inimesi, aga üldiselt on eestlased toredad. See muudabki ühiskonna heatahtlikuks. Aga kas ma olen uhke selle üle, et olen eestlane ? Sellele ma vastaksin, et jah, ma olen.
Seejuures oli suur mõju traditsiooniks kasvanud üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. IX üldlaulupeo "Ilopüha" etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo "Jaaniõhtu" lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid oli 840. 1950. aastal korraldati järgmine pidu seekord Lauluväljakul. Teisel sõjajärgsel tantsupeol oli juba 1500 esinejat. Kõik järgnevad üldtantsupeod on korraldatud Kalevi keskstaadionil. 1955. aastal toimunud V üldtantsupeol ületas tantsijate hulk juba 3000 piiri ning kasvas järgnevate pidudega pidevalt.
üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. IX üldlaulupeo “Ilopüha” etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo “Jaaniõhtu” lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid oli 840. 1950. aastal korraldati järgmine pidu – seekord Lauluväljakul. Teisel sõjajärgsel tantsupeol oli juba 1500 esinejat. Kõik järgnevad üldtantsupeod on korraldatud Kalevi keskstaadionil. 1955. aastal toimunud V üldtantsupeol ületas tantsijate hulk juba 3000 piiri ning kasvas järgnevate pidudega pidevalt.
Kontserdiarvustus Mina külastasin 07. augustil Kammermuusikakontserti "Eesti 100", mis toimus Pärnu kontserdimajas. Tegemist oli ühiskontserdiga, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale. Kontserdil esitati vaid Eesti muusikat, mis kõik on kirjutatud viimase 100. aasta jooksul. Esinejaid oli nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Lähemalt esinejatest: Teet Järvi, kes on Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Konservatooriumi. Ta on enda teadmisi täiendanud ka Moskvas Natalja Sahhovskaja, Mihhail Homitseri ja Ivan Monighetti juures. On töötanud nii Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina kui ka korduvalt esinenud solistina orkestri ees. Hetkel töötab Järvi ka tsellopedagoogina Lahti muusikakõrgkoolis. Mari Järvi,
KONTSERDIARVUSTUS 1. Esineja(te) nimi(ed), kontserdi aeg ja koht. 2. Tutvusta esinejaid (näiteks kui oli soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus). 3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (millises zanris teoseid esitati; kas kava oli oma ülesehituselt huvitav). 4. Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus; instrumentaalmuusikute puhul, millised pillid soleerisid, pillide kõla / sound
Esimene Eesti Üldlaulupidu Tartus 1869.a Jelena Lebedeva 8.b klass I Üldlaulupidu ● Toimus 18.-20. juunil 1869.aastal Tartus ● 878 esinejaid ● Umbes 15 000 pealtvaatajaid ● 51 esinejate rühma ● Ressource'i aed ● Üldjuht ja elluviija-Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid Kava ● Isamaalised laulud ● Vaimulikud laulud ● „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.“-hiljem sai sellest laulust Eesti hümn ● Peeti ka kõne Ajalugu ● Kuni VI üldlaulupeoni olid nad seotud keisriliku tähtpäevaga ● I, II, IV ja V laulupeod toimusid Tartus
,,Maamme" (,,Meie maa"). Sellele Soomes väga populaarsele laulule kirjutas Johan Voldemar Jannsen laulupeoks eestikeelsed sõnad. Ilmselt võttis ta seejuures eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne ,,Hiiumaa ehk isamaa laul". Peo esimesel päeval kõlasid vaimulikud laulud, teisel päeval oli ilmalik kontsert. Siis kõlaski F. Paciuse ja J.V. Jannseni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" esimest korda. Juhatas Jannsen ise. Laul vaimustas nii esinejaid kui ka kuulajaid ning sellest hetkest peale hakkas tema populaarsus üha kasvama. Järgnevatel aastakümnetel kujunes ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" eesti rahva lauluks, pärast 3. üldlaulupidu 1896.a. aga nimetas ,,Postimehe" juhtkiri seda juba sõnaselgelt eesti rahva hümniks. Eesti Vabariigi sünniga 1918.a. sai F. Paciuse J.V. Jannseni laulust ,,Mu isamaa, mu õnn aja rõõm" ka meie riigi hümn.
Viljandi tulemuusikal 2011 Eliisa-Alinee Raudsepp See toimus 11.juunil 2011 maalilise Ugala tiigi kaldal. See oli koos ilutulestikuga ja seal oli palju esinejaid. Seal esines nii orkestreid, kui ka üks üsna tuntud laulja koos oma bändiga. Orkistritest oli kohal seal ÜLE-EESTILINE NOORTE SÜMFOONIAORKESTER, mille dirigendiks on TOMI RAHULA KAASTEGEVAD: Viljandi Muusikakooli Noorte sümfooniaorkester - Dirigent Harry Illak, Viljandi Muusikakooli Puhkpilliorkester - dirigent Bert Langeler, Viljandi Neidudekoor - dirigent Maarika Reimand, Neidude ansambel Vocamble - juhatab Arno Tamm ja lisaks
on vaja ka tantsimisel õiget muusikat. Muusikat kuulan ma igapäev aga vastaval tujule ,kui mul on halb tuju kuulan ma kurbi lugusid ja hea tuju korral kuulan ma rütmikaid lugusid. Muusika on minu jaoks parim suhtlusvahend , tänu laulu sõnadele saab öelda teistele edasi nii mõndagi ilusat. Muusika on ka muidugi parim meelelahutus , sest mulle väga meeldib käia konsertitel ja igasugustel muusikaga seotud üritustel ,kus on palju esinejaid. Kõik inimesed puutuvad oma elus muusikaga koguaeg kokku , pole olemas inimest kes ei puutuks . Muusika on minu jaoks kui hapnik, ilma milleta oleks võimatu elada. Mari Liis Leppoja 10 klass
autorite poolt vaid käesoleva uuringu raames. Loodan Teie mõistvale suhtumisele! Sugu Klass Mees/ Naine 7/8/9/11/12 1. Mida ootate selle aasta jõuluballist? (vastavad ainult need, kes pole osalenud eelnevatel jõuluballidel) 2. Mida uut Te ootaksite jõuluballist? ( nt. kava muutus, toitlustus) 3. Mis valdkonnast esinejaid Te ootate? (ringitage vastus ning kirjutage soovikorral vabale joonele) Muusikuid Mustkunstnikud Näitlejad Muud 4. Mis muusikastiilis Te sooviksite playboxi teha? 5. Mälestusi eelnevatest jõuluballidest? (vastata ainult neil, kes käinud) 6. Kas teil on kindlaid üllatusesinejaid, keda sooviksite näha (kui on, nimetage need) JAH/ EI 7. Mida Te teate üldse jõuluballist kui traditsioonist Järva-Jaani Gümnaasiumis? 8
Toomas Nestor, vioola mängija, lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1984. aastal. Käesoleval ajal töötab Toomas Nestor õppejõuna Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on Rahvusooper Estonia sümfooniorkestri II viiuli kontsertmeister. Toomas Nestor on ka üks eesti tunnustatumaid vioolamängijaid - ta on kahe väärikaima Eestis tegusteva keelpillikvarteti - Tallinna Keelpillikvarteti ning Tobiase kvarteti liige. Diana Liiv, kes saatis teisi esinejaid klaveril, on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Leedus, Rootsis, USA-s ja Soomes. Mitmeid kordi on ta esinenud ka orkestrisolistina. Peale klaveri mängimise on Diana Liiv kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut "Neli heldet haldjat" ja "Võluvitsa vägi". Diana on ka Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht. Ta on esinenud edukalt paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Viimasteks saavutusteks on 2009
I üldlaulupidu I üldlaulupidu Toimus 18.20. juunil 1869. aastal. Toimumiskoht oli Ressource'i aed, Tartu. Esinejate rühmi oli 51. Esinejaid oli 878. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ettevalmistused
sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas. Sambale on omane väga liikuv puusavöö. Samba nime all sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast, jõudis Euroopasse 192324 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Tantsupidu Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid oli 840. 1950. aastal korraldati järgmine pidu seekord Lauluväljakul. Teisel sõjajärgsel tantsupeol oli juba 1500 esinejat. Kõik järgnevad üldtantsupeod on korraldatud Kalevi keskstaadionil. 1955. aastal toimunud V üldtantsupeol ületas tantsijate hulk juba 3000 piiri ning kasvas järgnevate pidudega pidevalt.
Olen märganud, et mõned esinejad püüavad just selliste ,,trikkidega" eesti publikut köita... Muusika ja Joe Cocker'i karismaatiline isiksus olid need, mis naelutasid publiku paigale. Selle lühikese kirjutise kokkuvõtteks sooviksin vaid, et eesti muusikaürituste korraldatel jätkuks ka edaspidi piisabvalt julgust ja mõistust tuua meie lavadele sellise kaliibriga esinejaid kellelt oleks meilgi palju õppida. Ma pole kunagi olnud eriline blues'i ja bluesrock'i austaja (rohkem club, trans, techno jne ikka kaasaegsema ,,kraami" nautija) kuid mõnikord tasub lihtsalt VAADATA ja KUULATA.
Lugu jäi meelde sellega, et oli väga särtsakas. Ülejäänud lood polnud nii huvitavad ja ei jäänud meelde. Palad kokkuvõtvalt oli teosega väga hästi kontekstis, sobisid ideaalselt. Teose muusika oli täiesti erinev minu varasema muusikakogemusega. Ma polnud varem operetti vaatamas käinud, seetõttu oli see täiesti erinev ning uus kogemus. Igapäevaselt ma sellist muusikat ei kuula. Kuna ma polnud varem Estonias käinud, siis oli saal ja kogu paik väga uus ning ka enamus esinejaid olid minujaoks tundmatud, seega sain ka uut informatsiooni nende kohta. Negatiivne oli see, et teos oli kuidagi etteaimatav. Kõik armastusel põhinevad lood on kuidagi ühtemoode ning lõpp oli aimatav. Mari-Liis Seegel 11.b
uurimused Petersoni kohta, eesti keele ajalugu, rahvaluule) · Seltsi rmtk. koguti eestikeelseid trükiseid- anti Eesti Rahva Muuseumile- kogu sai rahvusraamatukogu aluseks. ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869. aastal Tartus. Idee algataja, peamine elluviija, üldjuht- Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht- Aleksander Kunileid. Korraldas meestelauluselts Vanemuine. Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aasta juubeli- ja tänulaulupidu. Esinejaid 878. EESTI KIRJAMEESTE SELTS 1872-1893 Tartus · Eesti keele korraldus · Uue kirjaviisi propageerimine · Rahvaluule kogumine · eestik. raamatute kirjastamine · oma aastaraamatu väljaandmine · oma rmtk. + kirjutamise võistlused Algatajad- Kreutzwald + Jakobson 1.president- Hurt- kultuuripärandi kogumine 2.president- Jakobson- eesti keele uurimine ALEKSANDRIKOOL 1888- 1906 Põltsamaal Algatajad Viljandimaa talumehed. Õppekeel vene, kohustuslik eesti keel
Lavakujundus oli selline tavaline aga leidus ka omapäraseid asju nagu näiteks süntesaator oli õhku riputatud. Trummar oli teistest bändi liikmetest kõrgemale asetatud. Elektrikitarri külge oli leegiheitja kinnitatud ja trummari pulkatest lendas nagu säraküünlal sädemeid igale poole. Kostüümid olid väga omamoodi. Süntesaatori mängjal oli üleni punane pükskostüüm, lauljal olid tanksaapad ja ogadega püksid. Kahjuks teisi esinejaid väga ei näinud kuna lasti päris palju tossu lava peal. ,,Hallelujah " puhul oli heli väga valju aga alguses rahulik. Mulle endale meeldis isiklikult lugu ,,Ich Tu Dir Weh", mille salmid olid rokilikult tehtud ja ette kantud aga refrään oli jällegi rahulikum. ,,Du Hast " oli tervenisti rokkmuusika, midagi rahulikku selle loo puhul polnud. Minu arust esitasid esinejad lugusid hästi ja eriti meeldisid mulle kostüümid ja eriefektid.
Nüüdseks on need igal pool, nii suurtes kunstilinnades kui kõrvalisemates kohtades. Festivalid rahu otsivas Euroopas Sõja lõppedes hakkas leinav ja sokeeritud Euroopa otsima viise, kuidas ravida oma haavu, suunata inimesi rahu, koostöö ja inimlikkuse poole. Euroopa festivalid kannavad endas väärtusi, mis sellele ühiskonnale olulised on. Need on Euroopa kultuurielu tugevalt mõjutanud, aidates kaasa muutustele kunstivormides ja tutvustades maailmaklassi kuuluvaid autoreid ja esinejaid. Festivalide repertuaar laienes tunduvalt 17. ja 18. saj, teretulnud olid nii vähemtuntud autorid kui looming. Traditsioonilistele draamavormidele esitati väljakutseid ja 1950. ja 60.-tel mängisid näiteks Bayreuthi, Salzburgi (jt) festivalid selles aktiivset rolli. Kas see roll on nüüdseks minevikku jäänud? Ei ole, kuigi vorm on muutunud. Ehkki mõnel festivalil on kiusatus jääda kindlaks turvalisele, püüavad mõned ka avastada uusi vorme. Festivali publik
Kontsert toimus küll ammu, kuid mäletan hästi, et see oli üks põhilisi laule enne peaesinejat, mis rahva elama pani. Peale soojendusesinejaid jagati erinevaid tuuri logodega meeneid ning siis järgnesid igavikuna tunduvad 40 minutit. Inimesed olid väga meeleolukad ning üheskoos karjuti SUM41’te lavale. Lõpuks kui peaesinejad lavale jõudsid, oli rahvas juba hullumas. Kõik hüppasid ja karjusid. Oli isegi neid, kes lavale püüdsid ronida ning iga hinna eest esinejaid oma kätega katsuda tahtsid. Õnneks tegi laulja Deryck Whibley hullunud fännidele asja lihtsamaks ning ronis ise rohkem rahva sekka. Kogu selle tuuri vältel oli bändidel esmakordne võimalus üheskoos show’d teha. Mulle kontsert väga meeldis ning kui vähegi võimalus avaneks, külastaksin neid bände kindlasti uuesti. Ma ei tea, kuidas oleks kuulata neid kõiki eraldi, kuid koos andsid nad ühe raju kontserti, mida ma kindlasti ära ei unusta
Tulevikukoolis toimuvad ka ekskursioonid ja mitte tavaliste bussidega, millega meie praegu sõidame vaid hõljuvate ussidega. Nii on neil võimalus Eestist kaugemale ka minna. Igal kuul korra toimub koolis ka pidu, kus õpilased saaksid vahetada muljeid. Peol on dj, kes mängib muusikat ja kohal on ka kuulsad lauljad esinemas. Igal aasta esimesel septembril toimub suur ühine pidu, kus on koos kõik õpilased üle Eesti. Seal on palju kuulsaid esinejaid ja piisavalt süüa. Koolis on joogi- ja söögiautomaat. Joogiautomaadist saab kindlasti kakaod, piima ja erinevaid mahlu ning õpetajad saavad kohvi. Söögiautomaadist saab sooja sööki. Valida saab suppide või praadide vahel. Valikuid on palju ja süüa võib isegi tunnis. Igal lapsel on andur küljes mis annab märku, kui lapse tervisega pole päris kõik korras. Kui andur annab märku on mõne minutiga juba arst kohal ja teeb lapsele uuringud
"Vägilased," "Väike hellero," "Wirbel" ja "Zorbas." "Boys from the hills" Walesist oli rahva lemmik sel aastal kõigi esinejate seast kes olid kohale tulnud välismaalt. 7 2002 X folk kestis 25.07-28.07. Sellest aastast alates oli folk seotud kindla temaatikaga. Tähelepanu keskmes oli kannel. Kontserdid toimusid Viljandis ja Viljandi maakonnas ning lisaks veel Valgamaal. Esinejaid kokku oli ligi 400, nii Eestist kui ka välismaalt. Rahvas hakkas folgi toimumise järgi oma suve planeerima. Väiksematesse saalidesse ei mahtunud fännid enam ära ja töötubades said materjalid nii kiiresti otsa, et pidi varusid korduvalt täiendama. Festivali külastas 17 500 inimest. Kõigest pooltuhat rohkem kui eelmisel aastal. Tähtsamad Eesti ansamblid, kes folgil esinesid olid: "VLÜ," "Vägilased," "Untsakad," "Minu isa oli ausus ise," "Johansonid," "Wirbel," "Triskele" ja
päevakorralistesse probleemidesse. Olen veendunud, et minu puhul sai saate peamine eesmärk, panna kaasa mõtlema, absoluutselt täidetud. Atraktiivseks muudab saate see, et televaatajad saavad e-posti või telefonitsi arutelus sõna sekka öelda ning oma arvamusi kuuldavale tuua. Stuudiokujundus, mille puhul jäävad eriti silma seinal olevad ruumilised inimnäod, on väga pilkupüüdev ning huvitavalt lahendatud. Miinuseks toon välja selle, et saatejuht katkestab esinejaid, tihtilugu laskmata neil isegi mõtteid lõpuni öelda. Kohati kippus jutt minema liiga keeruliseks ning spetsiifiliseks, mida minul isiklikult oli raske jälgida. Nagu on öeldud saadet tutvustavad kirjelduses, on Eesti käekäik on meie kõigi südameasi ja meil kõigil on õigus ning kohustus ühiskondlikel teemadel kaasa rääkida. Kasutagem seda!
Aardam laulis kaks laulu- ,,Ei au ei hiilgust otsi ma" ja ,,Hõbepurjeses paadis." Kui tema laulis siis oli sõnadest kõige paremini aru saada, sest Kurem ja Saal laulsid nagu klassikalisele stiilile omane. Siiski oli aru saada, et Aardamil on veel õppida küll. Kindlasti oli see talle hea kogemus. Neid kolme esinejat on siiski küllaltki raske võrrelda, sest kõik olid omamoodi. Üks oli hea naishääl, teine hea meeshääl ja kolmas alles õppija. Mainiksin ära, et esinejaid saatis orelil Tiit Kiik. Vaatama külmale talvepäevale oli kontsert täiesti nauditav ja minu jaoks isegi veidi uudne, kuna pole varem eriti kirikus kontsertidel käinud kui pean tunnistama, et mulle see täitsa meeldis. Kirikus on ka omapärane hääle kaja vms, mis võimendas veelgi niigi valjude häältega lauljaid. Üldiselt jäin kontserdielamusega rahule ja soovin järgmine kord uuestigi minna. Ainus negatiivne
mänginud ja laulnud, kuid minu arvates tuli tal selle kontserdi esitus kõige paremini välja, sest ta vahetas tihti tempot ja see kõlas nagu esitaks seda pala mingi proffessionaal. Ühes palas saatis teda üks vanem daam klaveril, kelle nime ma kahjuks ei mäleta. Samuti mängis üks väike poiss akordionit. Ta tegi seda, kõikide üllatuseks, vaatamata oma vanusele ülimalt hästi. Kuna see oli koolikontsert ja kestis ainult 45 minutit, siis ei mahtunud sinna sisse väga palju esinejaid ja oma esitusega jäid mulle meelde ainult need muusikud, keda ma juba eespool kirjeldasin. Minu arvates on see väga tore nähtus, et kool teeb ise kevadkontserdi, mis on tasuta, sest see on väga tore, et õpilased saavad teada, kui hästi nende musikaalsemad koolikaaslased mängivad. Kuid kahjuks pean ma tõdema, et kuna klaverimuusika ei ole just mu lemmikmuusika, siis mulle see kontsert meeldis, kuid väga sügavat muljet ta ei jätnud. Samas oli ta
Konsterdi retsensioon „Pille-Rite Rei, Britta Virves ja Oliver Belvelin jõulumeeleolukas kontsert“ Käisin 26. detsembril kell 20:00 Arensburg Lounge Restoranis Muusa kuulamas jõulumeeleolukat kontsertit. Valisin selle kontserdi, kuna üks minu tuttav esines seal. Kontsert algas õhtul kell 20:00 ning kestis umbes 2 tundi. See koosnes kahest osast ning nende vahepeal oli ka pikem paus. Pileti hinnaks oli 5 eurot. Esinejaid oli kolm: Pille-Rite Rei oli laulja, Britta Virves mängis klaverit ning Rootsist pärit Oliver Belvelin, mängis kontrabassi. Noored muusikud õpivad Skurup Folkhögskolas Rootsis ja kontserdil esitasid nad nii omaloomingut kui ka talvemeeleolukat muusikat. Kontsert kestis kokku umbes kaks tundi ning selle aja vahemikus esitati umbes 15 erinevat lugu. Kontsert algas üpris igavalt. Ükski lugu ei meeldinud, kuna oli võõras keel
minna. Krahvinna tahab oma mehele õppetunni anda ning kutsub vürsti, kes teda endiselt tantsijanna Cagliariks peab, samuti Heitzingisse. Algab üldine suheteklaarimine. Lõpuks kõik selgineb, krahv tõotab oma naisele truudust, Cagliari leiab vürst ja Josef ning Pepi kuuluvad jälle kokku. ANALÜÜS JA TÜKI LAVAELU Mina jäin etendusega väga rahule. See operett oli kolmes vaatuses ning koguaeg oli huvitav, kuna tegemist oli ikkagi ju komöödiaga. Esinejaid oli väga palju, üritasin neid lõpus isegi kokku lugeda, umbes 50 sain lõpuks. Kõik osatäitjad olid minu jaoks võõrad, kuid sellegipoolest väga andekad. Silma jäi mulle see Josef, tema oli kõige naljakam, terve etenduse vältel ütles ta vähemalt 7 korda ühte lauset väga ilmekalt: "Mina ütlen alati nii, nagu asi on!" See ajas iga kord publiku naerma ja ei muutunud sugugi tüütuks. Esinejatel olid väga võimsad ja ilusad hääled, kuid kui nad laulsid, siis tekstist ei olnud
Kaire looks oli Piret Laikre lugu''Mu ema'' ning Pirgiti looks Hanna Pruuli ''Ei suuda''. Kontserdi lõpetas Meeri Martinson M.Sherwini looga '' Ööbik sel ööl seal laulis''. Esinejate oskused olid tingimata väga heal tasemel, kuna välja olid valitud juhendajate poolt vaid parimad. Tavaliselt kui kontserdil käia, tekib selline imelik tunne, kus ei tunne ennast väga mugavalt. Selle kontserdi puhul oli tunda vastupidist õhkkond oli vaba ning esinejaid kuulata oli mõnus. Arvatavasti oli mingi mõju nendel küünaldel, mis tekitasid selle hea õhkkonna. Esinejatel otseseid kostüüme ei olnud, esineti pidulikes riietes. Nagu ma enne juba mainisin, olid valgustuseks küünlad. Dekoratsioone eriti ei olnud, kõik oli väga lihtne ja tavaline. Üldiselt jättis kontsert väga hea mulje. Teiste kontserditega ma seda just võrrelda ei saa, kuna ma ei ole varem sellistel üritustel käinud
seanssidele on erinevatest akendest müüdus.Väljaku lähedalt võid sa leida ilusa sissepääsu Londoni hiinalinna. Meie viimane sihtpunkt on Covent Garden.Kuni 40 aastat tagasi oli seal puuviljade,köögiviljade ja lillede market.Nüüd kasutatakse restaureeritud marketi maju poodide ja kohvikutena.Vana lillemarketi ehitis majutab nüüdsest Londoni transpordi muuseumi.Covent Garden on ka kuulus oma tänava meelelahutajate poolest.Sa võid näha tsirkuse esinejaid,lauljaid,tantsijaid ja tänava esinejaid.Covent Garden läheduses on palju teatreid.Üks kuulsamaid on "Royal Opera House",kus esinevad parimad ooperi lauljad üle maailma.Covent Gardenis on nii palju teha ja näha,et sa võiksid seal veeta terve päeva tundmata igavust.
Meistrite Akadeemia kontsert Mina käisin 17. aprillil aastal 2010 kell 17.00 Vene Kultuurikeskuse väikeses saalis kuulamas Pille Lille Muusikute Toetusfondi poolt korraldatud väikest kontserti. Esinejaid oli kaks : Virgo Veldi saksofonil ja Holger Marjamaa klaveril. Virgo Veldi on lõpetanud 1988. aastal Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, 1993. aastal Tallinna konservatooriumi ning 1997. aastal saksofoni erialatsükli Eesti Muusikaakadeemia magistratuuris ja 2004. aastal Sibeliuse Akadeemia. Veldi on esinenud saksofonisolistina Tallinna Muusikakooli String Orchestra ja Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestriga, Eesti Raadio Estraadiorkestri, Tallinna
Muidugi oli ka väga nauditav nende esituses Rein Rannapi variatsioon ansambli ABBA – Money Money Money teemale. Variatsioonis oli ka palju šhow-efekte, duo vahetas mitmeid kordi enda asetust klaveril. Ühel korral mängis Argo alumise registri klaveri partiid (bassivõtmes) ja teine kord mängis ta viiulivõtme partiid. Arvan, et kuna paljud noored ei tea, mis teadmisi nõuab klaverimäng sellisel tasemel, ei osanud paljud õpilased ka hinnata seda kontserdit ja esinejaid. Samuti ka kui palju aega ja harjutamist nõuavad nende poolt valitud teoste puhtad esitamised. Au ja kiitus poistele! Oli meeldiv kontsert Martin Kalm – G klass
korra, “Of The Night”, “Good Grief” ja “Things We Lost In The Fire”. Bastille’i asutas kuus aastat tagasi laulja ja laulukirjutaja Dan Smith. Algselt sooloprojektile nime valides mõtles mees oma sünnipäevale, mis on 14. juulil. Samal päeval tähistatakse Prantsuse revolutsiooni algust ehk Bastille’i vangla vallutamist. Bändi kuuluvad klahvimängija Kyle Simmons, kitarrist Will Farquarson ja trummar Chris Wood. Bastille’i laulja Dan Smith on üks parimaid esinejaid, keda ma näinud olen. Ta proovis terve kontserdi publikut käima tõmmata ning hüppas ja kargas mööda lava ringi. Oli näha, et mees meeletult naudib seda, mida ta teeb. Samuti oli ta ka mõned fraasid eesti keeles selgeks õppinud nagu „Suur tänu!“ ja „Aitäh!“. Ta suhtles publikuga palju ning kõndis inimeste seas ringi. Mulle väga meeldis see kontsert, see oli väga hästi planeeritud ning see, kuidas Dan Smith
Marilyn Monroe ·Marilyn Monroe ( sündinud Norma Jean Mortesen, ristitud Norma Jean Baker) ·Sündinud 1. juuni 1926suri 5.august 1962 ·Ta veetis palju oma lapsepõlvest kasuperedes. ·Monroe alustas karjääri mis tõi talle kaasa filmilepingu. ·Ta etendused olid alguses väikesed kuid neid võeti hästi vastu. ·Temast sai Hollywoodi üks glamuursemaid ja populaarsemaid esinejaid. ·Ta võitis ka kuldgloobuse . ·Viimastel aastatel oli ta haige ja tal oli palju isiklike probleeme. Perekond ja varajane elu ·Monroe sündis Los Angeleses . ·Ta isa oli Edward Mortenson ·Ema oli Gladys Baker ·Kogu elu Monroe eitas et Mortenson on tema isa kuna ta ema näitas talle pilti millel ta tunnistas et Marilyni isa on Charles Stanley Gifford. ·Vaimselt ebastabiilne ema andis väikse tütre kasuperedesse rändama. ·Ema viidi haiglasse ning laps anti
Seejärel tuli Jäääär mis on küll vanaem ansambel kuid ta pole hetkel Eestis nii kõva tegija muusikas kui näiteks Maarja-Liis Ilus ja Tanel Padar kes küll alustasid kahekesi lauldes duetti. Aga lõpu poole laulsid nad üksinda alguses Maarja-Liis Ilus ja kontserdi lõpetas Tanel Padar oma bändiga The Sun. 1 Omaarvamus: Minu arust oli üpris huvitav kontsert kuna oli hästi üles ehitatud ja oli ka esinemas selliseid esinejaid kellest pole paljud inimesed isegi kuulnud, aga nad tulid ka hästi toime esinemisega. Samuti oli ka rahvaga suhtlemine esinemise ajal hea, kuna paluti rahval endal ka kaasa laulda. Kontserdit ei teinud eriliseks mitte see, et seal oli esinejad kes on Eestis head tegijad vaid see et selle kontserdiga toetati kuulmis puudega lapsi, et nad saaksid uuesti kuuljateks. Mul otseselt mingeid lemmik lugusid ei olnud seal seal oli palju häid lugusid. Ning see tegigi
Narva 2012 22.märtsil 2012.aastal kell 17.00 Jõhvi muusikakoolis toimus õpilaste korraldatud kontsert kus osalesid kõik vabatahtlikud. Enamus esitajad olid Jõhvi muusikakooli õpilased, kuid leidus ka julgeid publikust kes oma ülesandega hästi hakkama olid saanud ja esitasid ühe või mitu lugu. Esitused olid erinevad, oli laulmist , muusika instrumentide mängimist ja isegi väikeste bändide esituses valikulist muusikat. Kokku esinejaid oli 12 , kelle vanus varieerus 10st-16ni. Nooremad õpilased esitasid traditsioonselt kuulsate muusikute palasid ,kuid teismelised kippusid kuulsate lauljate muusikat paradeerima, mis neil ka lõppkokkuvõtes õnnestus.:) Kontserdi ajal oli esitatud kaks, tänapäeval kuulsa esitaja, Adele laulu ,,rolling in the deep" ja ,,someone like you". Laulud on küll ühe laulja omad kuid esitused olid vägagi erinevad , Rolling in the deep oli esitatud väga rütmilise bändi poolt
,,Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood" arvamus Hiljuti käisime oma klassiga vaatamas kammerooperit "Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood" Eesti Rahvusooper Estonias. Ooperi peategelased olid poistekoori poisid ja kaks pätti Manfred ja Vello. Poisid peavad sõitma trammiga teatrisse, et anda üks kontsert aga tuleb välja, et tegemist ei ole lihtsa trammiga. Koos oma transpordiga satuvad nad igasugustesse seiklustesse. Ooper ise oli väga põnev. Oli igasugu esinejaid. Mu lemmik koht terves etenduses oli kui lavale ilmusid Tsirkusestuudio Folie artistid. Neid oli väga tore vaadata ja nende etteasted olid heal tasemel. Isegi kui neil sassi läks, tegid nad ikka edasi. Kõik tundus olevat plaanitud. Esinejatest rääkides, nad tundusid üsna usutavad. Alguses ei saanud keegi aru, kas ooper on juba alanud või ei, sest poistekoor tegi hääleharjutusi koos koorijuhiga kuni üks meesterahvas sosistas dirigendile, et etendus peaks algama
See oli orkestri poolt väga hästi mängitud ning kõlas võimsalt. "Peer Gynt'i" lavastaja, koreograaf ja kunstnik oli Mare Tommingas. Ka tantsud olid head ja lavaliselt oli etendus väga korrektne, aga tants jäi minu arvates siiski veidike muusikale alla. väõbolla sellepärast, et muusika ise oli omaette võimas elamus ning seetõttu oleks tants võinud mõjuvam olla. Tantsudest oli kõige põnevam jälgida neid, kuhu oli kaasatud palju esinejaid. Need mõjusid väga suurejooneliselt. Üksikuid tantsijaid oli ka kena vaadata, aga vahel muutusid need natuke liiga pikaks ja lohisevaks. Lavakujunduse ning kostüümide poole pealt oskan ma vaid häid sõnu öelda. Kostüümid olid väga ilusad. Väga huvitav oli minu arvates see, et etendused kasutati video- ja fotoinstallatsiooni. Selle autorid olid L. Eimra ja U. Jõemees. Sellist väljendust polnud ma varem balletis kohanud ja ausalt öeldes jättis väga positiivse mulje
kõiki kuulajaid huvitatuna hoida. Kõik lood olid väga head ning see kontsert andis mulle suure ja huvitava kogemuse, ning nüüd kodus seda bändi kuulates, mõtlen oma meeldivale kontserdielamusele. Example kontsert on kindlasti võrreldav teiste kontserditega, mida ma külastanud olen. Ma julgen väita, et see on üks parimaid, kus ma käinud olen ja seda just tänu sellele, et ma olen selle bändi suur fänn ning alati on tore esinejaid lives kuulata. Kontsert toimus Rock Cafes ning kuna ma ei olnud seal kunagi käinud sain ka selle kogemuse võrra rikkamaks. Koht oli keskmise suurusega, kuid asja tegi paremaks see, et seal oli ka rõdu, kuhu rahvas sai minna ning kontserti nautida. Soovituseks annaksin seda, et peaesineja oleks võinud olla kauem laval, sest kuna ta polnud kunagi baltikumis käinud siis oleks võinud Example kohe mitme korra eest mängida!
V. Jannsen · Mõtte algatajaks Jannsen · 18. 20. juuni 1869 · Osalesid ainult meeskoorid Korraldamine · Tekkis lõhe peaorganiseeriate vahel Jacobsoni pooldajad vs Jannseni ja Hurda pooldajad · Jacobsonile ei meeldinud tänulaulupeo idee mis seal ikka tänada? · Jacobsonile ei meeldinud ka Jannseni idee koostöö kirikuga · Jacobson loobus koostööst · Korraldamine jäi ,,Vanemuise" seltsile, Jannsenile ja Hurdale Osavõtjad · Esinejaid oli ~900 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestrit · Lauljate hulgas palju haridusega kooliõpetajaid ning köstreid · Peole tuldi jalgsi, kaugemad ka hobuvankritega · Majutasid tartlased · ~15 000 pealtvaatajat Miks ainult meeskoorid? · Moraalne kaalutlus - ,, Kuida olleks võinud meeste- ja naisterahvas igast nurgast, kui ka ühhe ainsa päeva peale, kokko kutsutud sada, ilma et seal pahhandust polleks ette tulnud, mis piddo pühhitsemist oleks segganud, ehk teda
,,Pähklipureja" P. Tsaikovski Pähklipureja ballett toimus 17.01.2014 kell 19:00 Vanemuise teatris Tartus. Heliloojaks oli P.Tsaikovski. Koreograaf-lavastaja oli Pär Isberg Rootsist, Muusikajuht ja dirigent oli Lauri Sirp, lavakujunduse eest hoolitses Bo-Ruben Hedwall Rootsist, kostüümidega tegeles Ann- Mari Anttila Rootsist ja valguskunstnik oli Torkel Blomkvist Rootsist. Enamik esinejaid olid välismaalt. Osades olid: Benjamin Kyprianos, Matthew Jordan, Raminta Rudzionyte, Emma Price, Hayley Blackburn, Julia Litvinenko, Jacob Hoover, Brandon Alexander, Julia Litvinenko, Hayley Blackburn, Silas Stubbs, Janika Suurmets ja teised. Etendustes osalesid ka Vanemuise Tantsu-ja Balletikooli nooremate ja keskmiste klasside õpilased. Ma arvan et balletti üldmeeleolu oli rahulolev. Ma usun, et polnud kedagi, kes kahetseks, et vaatamas käis
Kontserdile oli kaasatud ka Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, mis saatis enamusi Viljandi neidudekoori lauludest. Vahepaladeks kostus lugusid nii Laulustuudio õpilastelt kui muusikakooli kasvandikelt. Esinejad olid pärit Viljandi Muusikakoolist ja laulustuudiost Viva la Musica. Muusikakooli koori juhendas Maarika Reimand ja Noorte Sümfooniaorkestrit dirigeeris Harry Illak. Neidudekoor oli umbes 30- liikmeline ja laulustuudiost astus esinejaid üles 6. Noorte Sümfooniaoskestris oli liikmeid ligikaudu 70. Kontserdit alustas Muusikakooli neidudekoor lauluga ,,Majanduse kriisilauluke". Laul oli väga võimas ja dünaamiline. Lauljad jälgisid suure tähelepanuga dirigenti ja tõid kõik nüansid täpselt välja. Llugu oli päevakajaline ja pakkus kuulajatele omamoodi äratundmisrõõmu.Vahepalaks laulsid laulustuudio õpilased laulu ,,Viva la musica". Nimetatud lugu oli üsna kiire ja tekitas hea meeleolu
Järgmine väga tähtis inimene Eesti ajaloos on Johann Voldemar Jannsen, kes oli samuti kirjanik. Ta oli lisaks sellele veel õpetaja. Tema otsustas Pärnu rahvale asutada sellise ajalehe nagu "Perno Postimees." Jannsen on oma panuse isamaa kultuuri pannud ka mänguseltsi "Vanemuine" asutamisega. Loodi see siis aasta 1865. Vaid neli aastat hiljem tegeles mees ka esimese Eesti üldlaulupeo korraldamisega, kus esineda võisid ainult mehed. Esinejaid oli ligikaudu 800, mis on praeguse 20000 inimese kõrvalt väga väike arv. Iga eestlane saab talle olla tänulik meie ilusa hümni sõnade eest, milled just Jannsen kirjutas. Jannsenil sündis 1861 aastal tütar Lydia Emilie Florentine Jannsen. Tüdruk käis isaga pidevalt nii ajalehe toimetuses kaasas kui ka lihtsalt veetis palju aega oma kirjanikust ja luuletajast papaga. Sealt ilmselt oli ka pärit tema huvi selle eriala kohta. Juba lapsena kirjutas Lydia luuletusi ja kirjatükke
ka seiker, mis olid tegelikult hea kõla ning rütmiga pillid. Kuigi solisti enda sõnul oli ta veel alles paar päevad tagasi haige olnud ning artist pidi mitu korda laulu keskel pooleli jätma, suutis ta ikkagi rahvast kaasa elama panna. Suurepärane ja tempokas hääl ja kõla olid esimesed, mis mu kõrvu jõudsid. Ainuke asi mis mulle kontserdil ei meeldinu oli lava valgustus ja minu istekoht, sest ainukesed prozektorid valgustasid eelkõige mind kui esinejaid lava. Minu arvates mängiti pille väga hästi, eriti mis mulle meelde jäi oli hiilgav kitarri soolo Teedu poolt. Ka ülejäänud pillid oli väga hea kuulata ja tähele panna. Esitus oli minu jaoks väga erakordne ning eriline, sest ma polnud varem sellisel kontserdil käinud. Kõige rohkem meeldis mulle erinevatest lugudest kokku pandud lood. Näiteks oli ühest kuulsast jazz'i teosest võetud osa, mis oli osavalt muudetud ning pandud seejärle uuute laulu Juri Gagari'ga
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Tiina Haak 10b klass LAVAL ON KROONITUD PEAD Retsensioon Õppeaine: muusikaajalugu Õpetaja: Siiri Veskimäe Tallinn 2006 Hortus Musicus 5. Novembril 2006 algusega kell 17.00 käisin koos Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilastega Kadrioru lossis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Meie nägime enda ees selliseid esinejaid nagu Andres Mustonen(viiul, vioola), Jaan Arder(tenor), Joosep Vahermägi(tenor), Riho Ridebeck(bass, löökpillid), Olev Ainomäe(pommerid, salmei, plokkflöödid), Valter Jürgenson(tromboonid), Tõnis Kuurme(dultsian, rauschpfeiff, plokkflöödid), Imre Eenma(violone) ja Ivo Sillamaa(klavessiin), kuid tegelikult kuulub Hortuse koosseisu veel Neeme Punder(põikflöödid, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff), Peeter Klaas(viola da gambad, tsello) ja Joosep Vahermägi(tenor),
Minu arvates algas ooper liiga järsku. Tundsin, et meeleolu loomine jäi veidi lühikeseks, oleks ehk tahtnud rohkem kuulda orkestri avamängu. Algul ajas segadusse ka see, et tegelasi oli laval liiga palju ning ei suutnud kohe hetkeajendil tuvastada, mis rolli nad etendavad. Muusikaga väljendati ja anti edasi tegelaste mõtteid ja tundeid. See oli väga võimas ja võluv. Veidi keeruline oli jälgida tõlget ja tegevust laval, kuid üldiselt meeldis mulle väga kuulda esinejaid itaalia keeles laulmas. Keel iseenesest tundus väga ilus ning andis palju juurde. Boonus oli ka see, et polnud varem seda keelt väga kuulnud. Usun, et inglise või saksa keeles poleks see olnud pooltki nii huvitav. Lavaline kujundus oli suurepärane, kaunistused näisid ehtsad ja loomulikud. Tolmustest ja kivistest tänavatest õhkus tollele ajale iseloomulikku ajaloolist hõngu. Häiris veidi see, et laval olid mõned sellised inimesed, kel polnud kostüüme seljas
on ümber tehtus. Oli laule, mis minu arvates kõlasid paremini eesti kui inglise keeles, nagu ,,Õlitatud välk". Samas aga laul ,,Sandra Dee" ja ,,Suveööd" ei olnud pooltki nii head eesti keeles, kui nad on inglise keeles. Üldiselt olid laulud hästi välja lauldud ja ma ei kuulnud, et midagi oleks lauldes kellelgi sassi läinud. Samuti olid tantsud hästi välja tantsitud, kuid selle juures märkasin ma mõningaid vigu, apse ja komistusi. Kava vaadates ja esinejaid rollidega võrreldes sobis minu arvates Meribel väga hästi Sandy rolli, kuid Danny rolli oleks sobinud Uku Suviste paremini kui Priit. Lavaline liikumine ja kujundus olid põnevad ja väga nutikalt lahendatud. Publik oli väga rahul kontserdiga. Publiku seas leidus palju noori, kes aga ei osanud kõige paremini teatris käituda. Nimelt oli laulude lõppedes kuulda karjumisi ja vilistamisi, mis sobivad hästi vabaõhu kontserditele, mitte aga teatritesse
Minu lemmikuks oli Jassi Zahharov, kes sai oma osaga imeliselt hakkama. Ta oli täielikult usutav ning suutis publikuni edasi kanda kõiki emotsioone, mis tema tegelasele kohased. Sama saan öelda Kadri Kipperi kohta. Kuigi see oli tema esimene suurem osa ooperis, sai ta suurepäraselt hakkama. Esinejate laulmisoskust aariate ajal ei ole mõtet lahkama hakata. Olen kindel, et ooperi laulmiseks on vaja tohutut oskut ja jõudu. Seega pean ütlema, et imetlen kõiki esinejaid, kuna nende hääl oli vapustav. Siiski jäid häirima veel mõned kohad, kus orkester mängis osatäitjate häälest üle ning neid ei olnud kuulda. Seda ei tohiks kindlasti eksisteerida- orkestri ja lauljate suhe peab teraselt paika pandud olema. Siiski oli ka üks näitleja, kelle rolli mängimisega ma rahule ei jäänud. Ma küll ei tea ta nime, kuid häirivaks oli see, et iga kord kui oli tema kord laulis, seisis ta ühe koha peal, käsi mõõgal, jalad harkis. Mõeldes teiste
See toimub küll harva, aga seda rohkem huvilisi jätkub. Rahvamaja on meie alevikus üks populaarsemaid kohti. Seal korraldatakse igasugu üritusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Seal toimub naiste rahvatantsu ring ja harjutab küllaltki populaarne meeste lauluansambel Viru-Nigula mehed, kes on mõned korrad televisiooni pääsenud ja isegi ühes filmis osalenud. Seal toimuvad lastele ka käsitöö ringid. Reede õhtuti on kas disko või kohviklubi. Rahvamaja kutsutakse igasuguseid esinejaid. Alles hiljuti käis Ivo Linna koos Anti Kammistega esinemas ja kaaslauljaks oli meie enda kohalik laululaps. Sellest aastast on rahvamaja teisel korrusel avatud ka Viru-Nigula noortetuba. Seal on noortel võimalus peale kooli ja vabal ajal oma aega veeta. (Viru-Nigula Noortetuba, 2017) 2 Spordihoones saab meil tegeleda erineva spordiga. Põhiliselt lauatennise, korvpalli ja jalgpalliga. Jõusaal on muidugi ka
juulil 1975) on USA räppar ja muusikaprodutsent. Tema läbimurdealbumiks oli koostöös Dr. Dre ja Eminemiga ilmunud album "Get Rich or Die Trying" (2003), mida müüdi 11 miljonit eksemplari. http://www.youtube.com/w atch?v=5qm8PH4xAss Jay Z Jay-Z (kodanikunimi Shawn Corey Carter; sündinud 4. detsembril 1969) on Ameerika Ühendriikide räppar, muusikaprodutsent ja näitleja. Jay-Z on üks edukamaid USA hiphop-esinejaid. http://www.youtube.co m/watch? v=0UjsXo9l6I8 Dr. Dre André Romelle Young (sündinud 18. veebruaril 1965), paremini tuntud oma esinejanimega Dr. Dre, on Ameerika Ühendriikide räppar, produtsent, ning neljakordne grammy auhinna võitja. Tema omanduses on plaadifirma Death Row Records, ning ta kuulus gangsta räpp bändi N.W.A. http://www.youtube.com/wa tch?v=_CL6n0FJZpk Snoop Dogg Snoop Lion (varasema
annaabi.ee 
