asuvale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks. Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. John Kennedy oli demokraat. Ta kandideeris 1946 Esindajatekotta tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas pärast seda, kui eelmine saadik James Curley loobus oma kohast, et saada Bostoni linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi. 1952 kandideeris Kennedy Senatisse ametisoleva senaatori Henry Caboti vastu. Ta võitis valimised 51,34%-ga 48,35% vastu. Ta oli senaator 19531960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Kennedy poolt hääletas 49,7% ja Nixoni poolt 49,5% valijaist, aga Kennedy kogus 303 valijameest Nixoni 219 vastu
Triin Künnapas 031K TEKO 2011 John Fitzgerald Kennedy John F. Kennedy, tuntud ka initsiaalidega JFK, sündis 29. mail 1917 Brookline's , Massachusette'i osariigis. Kennedy oli demokraat ning kandideeris aastal 1946 Esindajatekotta ja kuigi Tal puudus varasem poliitika- kogemus võitis Ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ning aastal 1952 kandideeris Senatisse. Ta võitis valimised ning aastatel 1953-1960 oli ametis Senaatorina. Aastal 1960 osales Ta presidendivalimistel ning võitis seal oma konkurenti Richard Nixonit, Ta oli kõige noorem presindendiametisse valitud mees. Kennedy eraelu Kennedy kuulus iiri päritolu üpriski mõjuvõimsasse perekonda. Tema isa nimeks oli Joseph Kennedy. Kennedyl oli 8 õde-venda, kellest 1 oli Massachusettsi senaator ning teine kohtuminister.
Emily Dickinson ''Kiri Maailmale'' (1975, Eestis 1988) Tõlge: Doris Kareva Emily Elizabeth Dickinson (10. detsember 1830 Amherst Massachusetts 15. mai 1886) oli ameerika luuletaja. Teda peetakse üheks kuulsamaks ameerika naisluuletajaks. Emily Dickinson sündis mainekas Amhersti perekonnas. Tema isa, Edward Dickinson, oli advokaat ja esindas mõne aasta oma koduosariiki USA parlamendi Esindajatekojas. Tal oli noorem õde Livonia ja vanem vend Austin, kes jäid Dickinsoni lähimaks ringiks. 1847. aastal lõpetas Dickinson Amhersti akadeemia ning jätkas esialgu õpinguid Mount Holyoke'i naisseminaris, kuid loobus peatselt nii nõrga tervise tõttu kui ka usulistel põhjustel. Pärast kooli elas Dickinson üksildast elu: tal oli vähe sõpru ning tutvusi. Seda enam pühendub ta kirjavahetusele ja tema lähedaste sõprade hulka kuuluvad mitmed tolle aja silmapaistvad
Üheteistkümnes Euroopa demokraatlikus riigis valitakse president kaudselt. Mõningates riikides tehakse seda parlamendis, Tsehhis kodade ühisistungil, Saksamaal ja Itaalias valimiskogus. Valimiskogud on iseloomulikud föderaalsetele või kahekojalise parlamendiga riikidele. Tsehhis on reeglistik üpriski keeruline: kahes esimeses voorus peab edukas kandidaat saama mõlema koja koosseisu enamuse toetuse, teises voorus osalevad kandidaadid, kes kogusid enim hääli esindajatekojas ja senatis ning kolmandas voorus piisab valimiskogu häälteenamusest. Eestis, Ungaris, Kreekas ja Itaalias eeldatakse edukaks osutuvalt presidendikandidaadilt tavaliselt esimeses voorus rohkem kui kahe kolmandiku toetust. Lätis, Tsehhis ja Saksamaal kehtib koosseisu enamuse reegel juba esimeses voorus. Eestis läheb neljandas voorus otsustusõigus parlamendilt valimiskogule. Sellega on meie riik ainulaadne. Kreekas ja Eestis võin parlamendivähemus presidendi valimist takistada.
teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks. Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950. aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri asepresidendikandidaadiks. Terrorismivastane valitsuskomitee asutati president Richard Nixoni poolt 1972. aastal pärast seda, kui palestiina terroristid tapsid Müncheni olümpial 11 juudi päritolu sportlast. Nixon oli mures, et kasvav terrorism võib muutuda ohtlikuks USA julgeolekule. Komitee töösse olid kaasatud erinevad inimesed, kaasa arvatud Henry
teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks. Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950. aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri asepresidendikandidaadiks. Terrorismivastane valitsuskomitee asutati president Richard Nixoni poolt 1972. aastal pärast seda, kui palestiina terroristid tapsid Müncheni olümpial 11 juudi päritolu sportlast. Nixon oli mures, et kasvav terrorism võib muutuda ohtlikuks USA julgeolekule. Komitee töösse olid kaasatud erinevad inimesed, kaasa arvatud Henry
kolmandast ametiajast, seades nii sisse tava, mis kestis seni, kuni Franklin D. Roosevelt neljaks ametiajaks presidendiks valiti. Washington põhjendas oma otsust presidendi hüvastijätukõnes, milles ta taunis poliitiliste parteide lisandumist ja hoiatas välispoliitiliste probleemide eest. 4 George Washington suri Potomacis Mount Vernonis 1799. aasta 14. Detsembril. Tema surma tõttu oli leinas terve Ameerika. Esindajatekojas kõlas märkus, et George Washington oli „esimene sõjas, esimene rahuajal ning esimene oma kaasmaalaste südames.” Kokkuvõtteks: Uudis George Washingtoni surmast raputas tervet Euroopat. Kaastunnet avaldas nii Inglise kanali laevastik kui ka Napoleoni sõjavägi. Ameerika Ühendriikide pealinn sai oma nime väga sobival kombel mehelt, kes oli teinud rohkem kui ükski teine, et luua USA- mitte ainult suveräänne, vaid ka föderaalse keskvõimuga riik.
läbivaatamiseks läkituse teel igasuguseid eelnõusid, milliseid ta loeb neile soovitavaks teha; kõik sellised eelnõud kuuluvad läbivaatamisele sellises sobivas korras, milline määratletakse sellise asja suhtes ülalpool mainitud eeskirjade ja käskudega. 56.Kuberner võib olla eelnõuga nõus, võib selle tagasi lükata, võib eelnõu reserveerida või teha sellesse parandusi. – Kui Seadusandlikus nõukogus või Esindajatekojas vastu võetud eelnõu on esitatud Kubernerile Tema Kõrguse nõusoleku saamiseks, siis Kuberner kuulutab oma äranägemise põhjal, kuid ikkagi pidades kinni käesoleva akti määrustest ja neist juhistest, milliseid ta on aegajalt saanud Tema Kõrguselt, et ta, Tema Kõrguse nimel, väljendab sellise eelnõu suhtes nõusolekut, või siis ta keeldub selle eelnõu heakskiitmisest, või et ta reserveerib sellise eelnõu Tema Kõrguse heaksarvamisele; kusjuures, ainult ,
a) ülemkoda b) alamkoda- seadusandlik tegevus Mõlemad kojad on võrdsed, seadus jõustub, kui mõlemad on heaks kiitnud. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel Ülemkojal kaks põhimõtet: · seisuslik esindusorgan (Suurbritannia) a) valimisi ei korraldata b) eluaegne koht parlamendis päritud või omandatud tiitliga c) Lordide koja töös osaleb vaid viiendik d) suuri poliitilisi otsuseid ei tehta e) kinnitab Esindajatekojas vastu võetud seadused · vajadus esindada regionaalseid huve (USA Senat, Saksamaa Bundesrat) a) ülemkotta regionaalvõimude esindajad (liidumaad, osariigid, kraid) VÕI b) valitakse otse rahva poolt (Senatisse kaks senaatorit igast osariigist) c) pole eluaegne koht d) eelarve, maksud, majanduspoliitika e) kinnitab kõrged riigiametnikud Parlamendi formaalõiguslik struktuur Parlamendi organisatsiooniline korraldamine:
linnadesse. Sõjajärgseil aastail suurenenud sisseräne on märgatavalt muutunud rahvastiku paiknemist. (ENE 1, 1985, lk. 179-181) 1.2 Riigikord USA on föderatiivne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1787 ja jõustus 1789; 1982. aastani on selles tehtud 26 parandust, neist esimesed 10 (tuntud kui Bill of Rights) 1791. Kõrgeim seadusandlusorgan on Kongress; see koosneb Esindajatekojast, kuhu igast osariigist valitakse esindajad otsestel valimistel 2 aastaks võrdeliselt elanike arvuga (Esindajatekojas on 345 saadikut), ja Senatist, kuhu igast osariigist valitakse 2 senaatorit 6 aastaks. Iga kahe aasta tagant valitakse kolmandik Senati koosseisust ümber. Riigipea ning valitsuse juht on president, kelle rahvas valib valijameeste kaudu 4 aastaks ja kes sellele ametikohale võib olla valitav 2 korda järjest. (ENE 1, 1985, lk. 177-178) Vastavalt põhiseadusele võib presidendiks valida isiku, kes on sünnilt USA kodanik, vähemalt 35-aastane ja USA-s alaliselt elanud vähemalt 14 aastat
Niisama edukalt, kui hollandlased olid Hispaaniast lahku löönud, lõid belglased aastal 1830 lahku Hollandist, tehes seda Inglismaa ja Prantsusmaa abiga. Mõlema ilmasõja ajal anastati Belgia Saksamaa poolt. 1.3 Valitsusvorm Belgia on kahekojalise parlamendiga konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas ja valitsust juhib peaminister. Parlamendivalimised on iga nelja aasta tagant ja hääletamine on kohustuslik. Senatis on 185 ja Esindajatekojas 212 kohta. Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele on antud võim iseseisvalt otsustada haridusküsimuste, hoolekande, ühiskondlike tööde ja investeeringute üle. 1.4 Poliitika Belgia on olnud konstitutsiooniline monarhia juba 1930. aastast saadik. Kuningasse ja kuninglikku perekonda suhtutakse üldiselt suure austusega, seega tuleks arvamused Belgia kuningakoja kohta hoida minimaalsetena. Siin on parlamentaarsel süsteemil põhinev kahekojaline seadusandlik organ
Sageli nimetati ka antiföderaliste vabariiklasteks, sest nad pooldasid osariikide suuremaid õigusi. Veel tekitas vaidlusi osariikide esindatus USA parlamendis ehk Kongressis. Väiksemad osariigid nõudsid võrdset esindatust, et igal osariigil oleks Kongressis võrdne arv esindajaid. Selle vastu olid suuremad osariigid, sest pidasid seda ebaõiglaseks. Ülemkojas ehk Senatis on igal osariigil võrdne arv esindajaid ehk senaatoreid (praegu on igal osariigil kaks senaatorit). Alamkojas ehk Esindajatekojas oleneb osariigi esindatus selle osariigi elanike arvust mida rohkem elanikke, seda suurem ka selle osariigi esindatus. Kõik seadused vajavad Kongressi mõlema koja heakskiitu. Üldse on viimase enam kui 200 aasta jooksul USA-s vastu võetud 17 põhiseaduse parandust. 30. aprillil 1789. aastal sai Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks George Washington, kes jäi ametisse kaheks 4 aastat kestvaks tähtajaks. USA ajaloos on olnud vaid üks president, kes on ametisse
1980. aastal nimetati 69-aastane Ronald Reagan Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks ja ta võitis valimised. Ta on USA ajaloo vanim presidendikanditaat. Ronald Reagan võitis 44 osariigis ja kogus 489 valijahäält. Tänu Reagani võidule valiti ümber terve Esindajatekoda (435 kohta) ja kolmandik Senatist (34 kohta). Vabariiklased saavutasid täieliku edu, nad said Senatis 12 kohta ja kindlustasid veerand sajani järel lõpuks enamuse. Esindajatekojas jäi siiski enamus demokraatide kätte. Sellegipoolest 1 said vabariiklased juurde 32 kohta. Reagani administratsiooni jäi Külma sõja kõige teravamad aastad. Ronald Reagani ülekaalukat võitu 1980. aasta USA presidendivalimistel võib pidada üheks kaalukamaks tähiseks tolle kümnendi rahvusvahelises poliitikas. Poleks olnud Reagani sihikindlat ja julget poliitikat, poleks ilmselt Nõukogude Liidus sellisel kujul
Need eelnõud, mida komisjonid soovivad menetlemiseks plenaaristungil, kujundavadki Kongressi päevakorra. Eelnõud, mida komisjonid ei aruta, jõuavad harva istungile. Peaaegu kogu seadusandlus antakse käsitlemiseks alalistesse komisjonidesse. Seega võib öelda, et komisjonid on mõjukad, kuna on otseselt seotud seadusandlusega. (Gitelson jt, 1996, lk. 217) Komisjonid jagunevad erinevat tüüpi kodadeks nii Senatis kui ka Esindajatekojas. Tähtsamaiks on Kongressis alalised komisjonid. Alalised komisjonid töötavad pidevalt: nad vaatavad läbi mitmesuguseid valdkondades esitatud eelnõusid ning otsustavad ühtlasi, kas esitada eelnõu suurele kogule menetlemiseks või mitte. Iga alakomisjon tegeleb mingi kindla poliitika valdkonnaga, mis kuulub laiema komisjoni pädevusse. Nii esindajatekojas kui ka senatis suureneb pidevalt alaliste komisjonide tähtsus. Kongressis on ka
aastal keelustati rasestumisvastaste vahendite kasutamine. 1926. aastal alustas Mussolini laiaulatuslikku laste arvu suurendamise kampaaniat. Tal endal oli selleks ajaks 3 last, tõotas, et perre sünnib veel 2 last (lõpuks oligi tal 3 poega ja 2 tütart. Ideaaliks pidas ta peret, kus on 12 last (sest kodumaa vajab sõjamehi!). Mussolini perekond 1923. aastal muudeti fasistide poolt valimisseadust nii, et vähemalt 25% häältest kogunud partei sai Esindajatekojas 2/3 kohtadest. Selle valimisseaduse alusel said fasistid 1924. aasta valimistel suure ülekaalu. Fasistlik ideoloogia kujunes välja alles pärast "marssi Rooma". Mussolinil polnud kindlaid veendumusi, või kui teatud perioodil oligi, siis vahetas need varsti teiste vastu. Ta oli kord vabariiklane, siis monarhist, kord patsifist, siis militarist, ateist, seejärel jälle klerikaal. Ise nimetas 11 ta oma seisukohtade pidevat muutmist intuitsiooniks,
meelepärane ka see, kui 1924. aastal keelustati rasestumisvastaste vahendite kasutamine. 1926. aastal alustas Mussolini laiaulatuslikku laste arvu suurendamise kampaaniat. Tal endal oli selleks ajaks 3 last, tõotas, et perre sünnib veel 2 last (lõpuks oligi tal 3 poega ja 2 tütart. Ideaaliks pidas ta peret, kus on 12 last (sest kodumaa vajab sõjamehi!). Mussolini perekond 1923. aastal muudeti fasistide poolt valimisseadust nii, et vähemalt 25% häältest kogunud partei sai Esindajatekojas 2/3 kohtadest. Selle valimisseaduse alusel said fasistid 1924. aasta valimistel suure ülekaalu. Fasistlik ideoloogia kujunes välja alles pärast "marssi Rooma". Mussolinil polnud kindlaid veendumusi, või kui teatud perioodil oligi, siis vahetas need varsti teiste vastu. Ta oli kord vabariiklane, siis monarhist, kord patsifist, siis militarist, ateist, seejärel jälle klerikaal. Ise nimetas ta oma seisukohtade pidevat muutmist
COPA ei ole mitte kunagi seaduseks saanud, tema üle on vaieldud pikki aastaid, arutletud tema kooskõla põhiseadusega ja kuulatud ka rahva arvamust. 2009. aastal selgus lõplikult, et COPA ei saa tegelikkuseks, kui USA Ülemkohus lükkas selle tagasi. (4; 5) SOPA Tõenäoliselt ACTA-ga enimseotuv ja üleüldse meedias enimkajastatud lepe on SOPA (Stop Online Piracy Act). Eesti keeles tähendab SOPA ,,internetipiraatluse tõkestamise seadust". See eelnõu kinnitati USA Esindajatekojas 26. oktoobril 2011. aastal, mis määrab ära USA politsei, jõuagentuuride ning autorikaitseorganisatsioonide õigused intellektuaalomandi ebaseadusliku levitamise ja võltsimise vastu internetis. SOPA kohta on öeldud, et see kahjustab tehnoloogiatööstust ning piirab sõnavabadust. Selle eelnõu vastu on ka mitmeid suured internetihiiud, näiteks 18. jaanuaril 2012. aastal katkestas Wikipedia 24-ks tunniks ligipääsu oma saidile, et väljendada oma pahameelt.
suurriigi teinud. Kultuurisõda esindas kõige paremini presidendi naine Hillary Rodham Clinton, kelles kehastus agressiivne feministlik ja emalik ühiskond. Oma osa mängisid ka rassiprobleemid, eriti tasakaalupoliitika affirmative action jätkamine, mis sundis Clintoni vastaseid oma ridu koondama. 1994. aasta Kongressi valimistel saavutasid vabariiklased suure võidu, esimest korda aastakümnete jooksul sai partei enamuse Esindajatekojas. Ja nii nagu kõikidel järgnevatel valimistel, ilmnes ka 1994. aasta valimistel suur sooline erinevus parteide vahel: demokraadid muutusid üha enam naiste ja vähemuste parteiks. Clintoni- vastaste meeleolude ajel tekkis uus populistlik konservatiivide liikumine, mis levis kõigepealt äärmiselt populaarsete raadio talk-show'de kaudu. Kümnendi keskel hoogustus valitsusvastane tegevus veelgi, kui levisid kuuldused korruptsiooniskandaalidest, millesse
ega lähe vastuollu määrustega, mille väljaandmist võib Kongress pidada vajalikuks, et tagada territooriumi heausksete ostjate valdusõigus; samuti ei maksusta seadusandlik koda Ameerika Ühendriikide valduses olevaid maid ning mitte mingil juhul ei tohi mitteresidentidest omanike jaoks kehtestada kõrgemaid makse kui residentide jaoks. 5.Samuti sätestatakse, et kuni järgmise üldrahvaloenduse toimumiseni on nimetatud osariigil Ameerika Ühendriikide esindajatekojas õigus ühele esindajale. 6. Samuti sätestatakse, et pärast Missouri territooriumi konvendi moodustamist tehakse sellele allnimetatud ettepanekud. Konvent võib nendega nõustuda või need tagasi lükata; kui nendega nõustutakse, on need kohustuslikud ka Ameerika Ühendriikidele. Esiteks, igas haldusüksuses eraldatakse 160 aakri suurune maatükk numbriga 16 osariigile, kes annab selle vastava üksuse elanike ja koolide kasutusse. Kui
hääli), Fine Gael 31 (22,5%), Tööpartei 21 (10,8%), Progressiivsed Demokraadid 8 (4%), Roheline Partei 6 (3,8%), Sinn Fein 5 (6,5%), Sotsialistlik Partei 1 mandaat, sõltumatuid rahvasaadikuid on 14. Ülemkoda on praegu 60 liikmest koosnev Senat (Seanad Eirean), mille valimised peavad aset leidma 90 päeva jooksul pärast Esindajatekoja valimisi.Senati 11 liiget nimetab ametisse eelnevalt valitud Esindajatekojas kinnitatud peaminister.Ülejäänud liikmetest kolm delegeerib Iirimaa riiklik ülikool, kolm Dublini ülikool, 43 aga valitakse viie nn. Paneeli hulgast. Paneelideks on (1) rahvuskeel ja kultuur, kirjandus, kunst, haridus ja muud kaasnevad erialad, (2) põllumajandus ja kalandus, (3) töölised, (4) tööstus ja kaubandus ning (5) avalik haldus ja sotsiaalteenused.Igast paneelist peab valima vähemalt 5 ja kõige rohkem 11 liiget. Senati praegune, 22. koosseis valiti 16.-17
jõudude tugevnemist. Esimestel sõjajärgsetel aastatel andsid Jaapani poliitilises elus tooni sotsialistid ja kommunistid, kuid kümnendi lõpul tõstsid pead juba mõõdukamad jõud. Liberaaldemokraatlik Partei on loomult konservatiivne erakond. Tekkimisest saadik LDP saatnud erakordne edu, ta on valitsenud Jaapanit seni pidevalt ja tegelikult jagamatult. Jaapani suurim opositsioonipartei on olnud Sotsialistlik Partei ja budistide Puhta Valitsuse Partei ehk Komeito. Ühtekokku on Esindajatekojas tänapäeval esindatud 6 7 erakonda. 1951. aastal septembris San Franciscos toimunud rahvusvahelisel rahukonverentsil sõlmis Jaapan võitjatega rahulepingu. Selles lepingus tunnustas Tokyo Korea sõltumatust ja loobus pretensioonidest varem tema valduses olnud territooriumidele, sealhulgas Taivanile, Lõuna- Sahhalinile ja Kuriili saartele. Samas tunnistas rahuleping Jaapani õigust individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele. Rahulepingus ei määratud küll kindlaks
vaid viiendik neist, kellel on selleks õigus. Et üks inimene ei saa üheaegselt olla nii Lordide koja kui alamkoja liige, loobuvad need lordid, kes tahavad teha tõsist poliitilist karjääri, kohast Lordide kojas ning kandideerivad valimistel alamkotta. Sajandite jooksul on kujunenud tava, et olulised poliitilised otsused vaieldakse läbi ja sõnastatakse just alamkojas. 9 Valitsemine ja avalik haldus Kuigi Lordide kojal, kes peab Esindajatekojas vastu võetud seadused kinnitama, on vetoõigus, ei kasuta lordid seda peaaegu kunagi. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huvisid. Seda laadi ülemkoda on tänapäeval märksa enam levinud kui seisuslik koda. Nimetagem Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Bundesrati (Liidunõukogu), Prantsusmaa ning USA Senateid
antud õigusi ja asunike pikaajalisi omavalitsustraditsioone eirasid. Väljendas selgelt kahte põh printsiipi, mille alusel tuli uut riiki valitseda: valitsustel on 1 kindel põhieesmärk tagada oma riigi kodanike ,,võõrandamatud õigused" ja selliste valitsuste võim ja mõju põhineb ,,valitsetavate nõusolekul". 3.4. "Suur kompromiss" · Suur kompromiss. Kahekojalise Kongressi Senatis on osariikidel võrdne esindatus, Esindajatekojas esindab iga liige ühesuurust valijaskonda. · 3/5 kompromissi. Kõik orjad lähevad arvesse kui 3/5 inimest nii valijaskonna kui ka maksude määramisel. · Kaubanduse ja orjakauplemise kompromiss. Kongressi pädevuses on osariikidevahelise ja väliskaubanduse reguleerimine, kuid tal ei ole õigust kehtestada maksu mis tahes riigist sisseveetavate kaupade pealt; Kongress ei tegele orjakaubandusega kuni 1808. aastani. · Föderalism
Föderaalne Ülemkohus on pädev tunnistama konstitutsioonivastaseks Kongressi või presidendi mistahes akti. Ta ei saa seda aga teha omal algatusel, vaid ainult apellatsiooni alusel. Sellega kontrollib Ülemkohus nii Kongressi kui presidenti. President saab Ülemkohut kontrollida ainult uute liikmete nimetamise teel. 6.Kongress ei saa erru saata ühtegi täitevvõimu ametnikku, küll saab ta neid impeachmenti korras tagandada. Impeachmenti menetlust saab algatada ainult Esindajatekojas eeskätt kuritegude eest. Edasi läheb impeachmenti menetlemine Senatisse, kes saab impeachmenti korras isiku ametist tagandada. Presidendi 23 saab pärast impeachmenti õnnestumist anda kohtu alla kui tavalise kodaniku. Enne ametist tagandamist teda kriminaalkorras kohtu alla anda ei saa.
annaabi.ee 
