RENESSANSS Koostaja: SIIA PANE OMA NIMI Renessanss Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Ehituskunst Itaalia vararenessansi arhitektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel ...
GEOMEETRILINE OPTIKA. Tõelist kujutist saab tekitada ekraanile, näivat ei saa. Silm annab esemest alati tõoelise kujutise. Joonis 1: Tõeline ja näiv kujutis Joonis 2: Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju. Joonis 3: Poolvarju tekkimine kahe punktvalgusallika ja suure valgusallika korral. Joonis 4: Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Joonis 5: Valguse peegeldumine siledalt ja karedalt pinnalt. Joonis 7: Kujutise leidmine tasapeeglis. Joonis 8: Nõoguspeegel (vasakul) ja kumerpeegel (paremal). 2.3.1 Kujutise leidmine nõoguspeegli puhul Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmistest:
vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Prillid Kaugelenägevus Lühinägevus Luup ehk suurendusklaas Luubina võib töötada iga kumerlääts, tavaliselt kasutatakse selleks läätsi, mille optiline tugevus jääb vahemikku 10... 40 dptr. See tagab suurenduse 2,5x ... 10x. Koondav lääts töötab luubina, kui ese asub läätsele lähemal kui selle fookuskaugus. Luup annab esemest päripidise, suurendatud ja näiva kujutise. Esimene mikroskoop konstrueeriti 1596. aastal Middelburgis Hollandis. Mikroskoop Mikroskoop on optikariist, mille abil saadakse suurendusi 20x...2000x. Mikroskoop koosneb kahest läätsest. Esemepoolset kutsutakse
omavahel võrkkest ja nägemisnärv , 6)nägemisnärv-viib nägemis aestingu peaajju , 7)läätse pingutav lihas-muudab vajadusel läätse kuju. Silmas tekkiv kujutis on tõeline , ümberpööratud ja vähendatud .Silmas on kahte tüüpi valgus tundlike rakke : 1)kolvikesed-reageerivad värvidele ning ei tööta hämaras valguses , 2)kepikesed-ei reageeri värvidele ning toimivad hämaras valguses. Lühinägija : näeb lähedasi esemeid hästi ja kaugeid halvasti.Kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette.Kasutatakse nõgus läätsega prille . Kannavad negatiivse optilise tugevusega prille. Kaugelenägija : Kugelenägija näed kaugeid esemeid hästi, lähedasi halvasti. Lähedasest esemest tekib terav kujutis võrkkesta taha. Kasutatakse kumerläätsedega prille. Kannavad positiivse optilise tugevusega prille. Normaalnägija : Näeb selgelt nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid . Terav kujutis tekib võrkkestale niilähedasest kui kaugest esemest.
KUMERLÄÄTS Joonis 1. Kui ese asub kahekordsel fookuskaugusel, asub ka kujutis kahekordsel fookuskaugusel, kujutis on tõeline, esemega sama suur ja ümberpööratud (kasutatakse pikksilmas). Joonis 2. Kui ese asub fookuse ja kahekordse fookuse vahel, on kujutis kaugemal kui kaks fookust, kujutis on tõeline, esemest suurem ja ümberpööratud (kasutatakse kinoaparaadis, projektsiooniaparaadis). Joonis 3. Kui ese asub fookuses, siis kujutist ei teki. Joonis 4. Kui ese asub fookuse ja läätse vahel, siis on kujutis näiline, esemest suurem ja samapidine. (kasutatakse luubina). NÕGUSLÄÄTS Joonis 5. Ese asub kaugemal kui 2F. Joonis 6. Ese asub fookuses. Joonis 7. Ese asub fookuse ja läätse vahel. Nagu võib näha jooniselt 5-7, olenemata eseme kaugusest läätsest, on kujutis
Mõnevõrra täpsemaks fookuskauguse määramise viisiks on nn. Besseli meetod. Besseli meetod põhineb asjaolul, et läätse valemis (1) on eseme ja kujutise kaugused a ja k vahetatavad, ilma et võrdus (1) sellest muutuks ehk teiste sõnadega, valem (1) on sümmeeriline eseme ja kujutise ümbervahetamise suhtes. Füüsikalises mõttes (joon. 2) tähendab see seda, et eseme ja ekraani vahelise muutumatu kauguse l = a + k korral (1> 4f), saame ekraanil esemest terava kujutise läätse kahe erineva asendi korral. Esimesel juhul, kui lääts asub esemest kaugusel a, saame suurendatud kujutise ja teisel juhul, kui lääts asub esemest kaugusel k, saame vähendatud kujutise. Kui mõõta läätse kahe sellise erineva asendi vaheline kaugus e ning eseme ja ekaani vaheline kaugus l, saame läätse fookuskauguse f arvutada. Tõepoolest, arvestades, et joonise 2 põhjal on l = a + k ja k = a + e, võime kirjutada, et l = 2a + e või l = 2k e. Siit a =
Nägemine on eluks vajalik ja et näha, on meil vaja silmi. Nägemiselundiks on silm. Silm võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgust. Nõguslääts aga keskelt õhem kui servast ja hajutab valgust. Silm koosneb silmamunast mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased)
AURUSTUMINE VEELDUMINE PÕLEMINE Q = rm Kujutise konstrueerimine kumerläätse korral. AB ese, A1B1 selle kujutis. Kumerlääts koondab valguskiiri. Kujutise asukoha leidmiseks ehk kujutise konstrueerimiseks kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: optilise teljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb läbi fookuse; fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise teljega paralleelne; läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Kujutise konstrueerimine nõgusläätse korral. AB ese, A1B1 näiv kujutis. Tekib ebakujutis
Mida peaks tegema, et ka kolmas mees saaks istuda paati nii, et paat ei vajuks kolme mehe raskuse all põhja? Põhjenda vastust. B Rida 1. Miks mingist puidust laud ujub vees, aga piirituses vajub põhja? Piirituse tihedus on väiksem kui vee tihedus, kui puidu tihedus on piirituse tihedusest suurem, kuid vee tihedusest väiksem, siis ta upub piirituses, aga vees mitte. 2. Plastmassist eseme asetamisel vette vajus esemest pool vette. Kas sama eseme asetamisel õlisse vajub esemest rohkem või vähem kui pool õlisse? Põhjenda vastust. Õlisse asetamisel vajub ese rohkem, sest õli tihedus on vee tihedusest väiksem ning seetõttu on õlis esemele mõjuv üleslükkejõud väiksem ja ese vajub rohkem. 3. Päästerõngas ujub vee peal. Mis juhtub, kui rõngasse pumbata rohkem õhku? Põhjenda vastust. 4. Kangkaalud on tasakaalus, kui tema otste küljes ripuvad võrdse massiga alumiiniumist kuulikesed
2. A/AN -> one Give me a book 3. Üldistades A tiger is dangerous 4. Elukutsete ja rahvuste puhul Mrs black is an actress. She is an American. I have A sore throat / headache I have A temperature I have A cold Go for A walk Have A good time Have A look Take A bath Take A picture Speak in A loud voice Half AN hour One A year What A pity! As A matter of fact o MÄÄRAV ARTIKKEL 1. Kui mingist esemest või asjast on varem juba juttu olnud.. There is a car in garage. The car is blue. 2. Kui räägitakse mingist kindlast asjast või esemest. The pencil is on the table. 3. Enne järgarvu, ülivõrdes (the first, the biggest) ja sõnadega: following, same 4. 1) ilmakaared- the west 2) muusikariistad- Do you play the violin? In the evening
Teiste sõnadega, geo- meetrilises optikas loetakse valguse lainepikkus λ = 0 ja seetõttu pole vaja difraktsiooni või interferentsi arvestada. Geomeetrilise op- tika ülesandeks on eseme kujutise leidmine pärast optilise süsteemi läbimist. Optiliseks süsteemiks võivad olla igasugused detailid, kus valguskiir peegeldub või murdub. Meie käsitleme ainult ideaalseid optilisi süsteeme, st. selliseid süsteeme, mis annavad esemest sellega sarnase kujutise. Ideaalse op- tilise süsteemi korral vastab igale eseme punktile ainult üks kujutise punkt. Sellist kujutist nimetatakse stigmaatiliseks ehk punktkujuti- seks. Ideaalsed optilised süsteemid on alati tsentreeritud süsteemid. Optiline süsteem on tsentreeritud, kui optiliste pindade kõverust- sentrid asuvad ühel sirgel, mida nimetatakse optiliseks peateljeks. Geomeetrilise optika kasutab ainult paraksiaalseid kiiri ehk telje- lähedasi kiiri
3·10-4 rad, kuid olenevalt objektist, tema valgustatusest ning vaatenurga määramise meetodist, võib ta omada märksa suuremaid väärtusi. Minimaalse vaatenurga mõõtmise skeem 2. Pikksilma suurenduse määramine Pikksilma valmistamisel kasutatakse kas kahte läätse või läätsede süsteemi. Objekti poolset läätse (OB) nimetatakse objektiiviks ja silma poolset (OK) okulaariks. Objektiiv annab kauguest esemest fookuse lähedal tõelise, vähendatud ja ümberpööratud kujutise.Seda tõelist kujutist vaadeldakse okulaariga kui luubiga. Seejuures saadakse suurendatud, päripidine ebakujutis. Pikksilma suurenduse hindamise lihtsustatud skeem 3. Mikroskoobi suurenduse määramine Mikroskoopikasutatakse lähedaste, kuid väikeste esemete vaatlemiseks. Mikroskoop nagu pikksilmgi, koosneb tavaliselt kahest läätsede süsteemist: objektiivist ja okulaarist. Mikroskoobi
f f - fookuskaugus Optilise tugevuse mõõtühik on 1 dioptria (dptr) 1 dptr = 1 1 meetrilise fookuskaugusega läätse optiline tugevus on 1 dptr. 1m 20. Silm, selle ehitus. Prillid. SILM on nägemiselund. Valguse murdumisel tekib silma võrkkestale vaadeldava eseme kujutis. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud erutuvad valguse toimel, erutus kandub piki nägemisnärve peaajusse, kus tekib kujutluspilt esemest. Silmaläätse kumeruse ehk fookuskauguse muutumine võimaldab näha nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid. NORMAALNÄGIJA näeb selgelt nii lähedasi kui kaugeid esemeid. Terav kujutis tekib võrkkestale nii lähedasest kui kaugest esemest. LÜHINÄGIJA näeb lähedasi esemeid hästi, kaugeid halvasti. · Lähedasest esemest tekib võrkkestale terav kujutis. · Kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ette.
3•10−4 rad, kuid olenevalt objektist, tema valgustatusest ning vaatenurga määramise meetodist, võib ta omada märksa suuremaid väärtusi. Minimaalse vaatenurga mõõtmise skeem 2. Pikksilma suurenduse määramine Pikksilma valmistamisel kasutatakse kas kahte läätse või läätsede süsteemi. Objekti poolset läätse (OB) nimetatakse objektiiviks ja silma poolset (OK) okulaariks. Objektiiv annab kauguest esemest fookuse lähedal tõelise, vähendatud ja ümberpööratud kujutise.Seda tõelist kujutist vaadeldakse okulaariga kui luubiga. Seejuures saadakse suurendatud, päripidine ebakujutis. Pikksilma suurenduse hindamise lihtsustatud skeem 3. Mikroskoobi suurenduse määramine Mikroskoopikasutatakse lähedaste, kuid väikeste esemete vaatlemiseks. Mikroskoop nagu pikksilmgi, koosneb tavaliselt kahest läätsede süsteemist: objektiivist ja okulaarist. Mikroskoobi
Kolvikesed on paigutatud tsentraalsemalt. Kõige rohkem kolvikesi on tsentraallohu(foveo centralis) piirkonnas. Silma optiline aparaat fikseeribki kujutise sellisena, et ta langeks tsentraallohu piirkonda. Võrkkestas on üks koht, kus üldse nägemisretseptoreid ei ole. See on nägemisvälja väljumiskoht ehk pimetähn. 2. Nägemismeele tsentraalsed juhteteed. Nägemisaistingu teke. Kujutis vaadeldavast esemest langeb normaalse nägemise korral silma võrkkestale ja on kõige teravam siis kui ta langeb tsentraallohu piirkonda. Erutuse võtavad vastu valges nägemise korral kolvikesed ja annavad selle edasi nägemisnärvi kiududele. Nägemisnärvi ja nägemisjuhteteede esimene ümberlülitus närvilt närvile on keskaju piirkonnas ülemises küngastikus. Sealt edasi läheb erutus vaheajus taalamusse, kus asub välimine/külgmine põlvikkeha (lateral geniculatebody)
Aditiivne RGB mudel on kasutuses valgustuses (prožektorid, näiteks teatris), videotehnikas, värvifilmiprinterites ja monitoride (kuvarite, TV-ekraanide) puhul. Oluline on, et värvus tekitatakse aktiivsel meetodil – ise kiirgamise teel. Punktvalgusallikaks nimetatakse sellist valgusallikat, mille mõõtmed on palju kordi väiksemad võrreldes eseme mõõtmetega. Punktvalgusallikas kiirgab valgust kõigis suundades, radiaalselt. Punktvalgusallikas tekitab esemest selgepiirilise varju. Kui minna väga kaugele, siis valgusallikast kiirguv valgus nõrgeneb, kuna valguskiired "hajuvad ruumi ära". Eseme varju konstrueerimisekstõmmatakse kaks kiirt punktvalgusallikast lähtuva valguse sihis, nii et need moodustaksid eseme ülemise ja alumise pinna puutujad. Nende kiirte lõikumine ekraani tasandiga näitab eseme varju suurust ekraanil. Kui me ise vaatleksime punktvalgusallikat ekraani tasandis, siis varju piirkonnast väljaspool me näeksime
aastal Charles Hull. Printer kasutab toormaterjalina vedelat polümeeri, mis tahkub teatud lainepikkusega valguse käes. 3D printer Kolmemõõtmelist printimist kasutatakse kiirprototüüpimiseks peaaegu kõigis tööstusharudes: alates ehte- ja meditsiinitööstusest, lõpetades kosmosetööstusega. Kolmemõõtmeline printimine on kasutust leidnud ka arheoloogias väärtuslikest esemetest koopiate valmistamisel. Antud juhul tehakse algsest esemest 3D-skänneriga mudel arvutisse ning seejärel prinditakse mudelist koopia. Kriminoloogias on eelnevalt kirjeldatud tehnoloogiat kasutatud kannatada saanud asitõendite taastamiseks. https://www.youtube.com/watch? v=ePtUAf1iKfw 3D print disain Esimesena võttis kasutusele 3D-printimist oma töödes kunstnik Bathsheba Grossman. Kes valmistab skulptuure pronksist ja terasest kasutades arvuti abil projekteerimist ja neid printides kolmemõõtmelisena.
· Umbmäärast artiklit saab kasutada, rääkides elukutsest või rahvusest. Mona is a teacher. Mona on õpetaja. He is an Englisman. Ta on inglane. (Rahvusest saab rääkida ka omadussõnaga, siis ei ole artiklit. Näit: She is Estonian.) · Umbmäärast artiklit võib kasutada ka numbrilise väärtusena. I haven`t said a word. Ma ei ole öelnud sõnagi. 2. Määrava artikli kasutamine · Määravat artiklit kasutatakse, kui esemest või olendist on juba eelnevalt juttu olnud. There is a dog in our garden. Meie aias on (üks) koer. The dog is friendly. (See) Koer on sõbralik. · Määravat artiklit kasutatakse ka juhul, kui räägitatakse juba enne teadaolevast esemest või olendist. The candle is always on the table. Küünal on alati laua peal. Let`s go the cinema. Lähme kinno.
Optika leiutised lääts Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust Vanim tehislik lääts 640 eKr Kumerlääts keskelt paksem, koondab valgust Nõguslääts keskelt õhem, hajutab valgust Iseloomustavad suurused: fookuskaugus, optiline tugevus Pikksilmad, teleskoobid, mikroskoobid, fotoaparaadid Nägemise parandamiseks Luup Lühikese fookuskaugusega lääts, mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis Kuni 25x suurendused 424 eKr vanimad tõendid luubitaolise eseme olemasolust Optiline Teleskoop Optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust Kasutatakse laialdaselt astronoomias, kuid ka binoklites, fotoobjektiivides jne. Hans Lippershey 1608 esimene teleskoop Kasutatakse infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks Mikroskoop Optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist, mida enamasti
näitajad · Võimed (tunnetusprotsesside iseloom ja tase) · Eelteadmised/oskused (*vt näiteid) · Hoiakud, uskumused (intelligentsusest, enda toimetulekust jm) · Vajadused (seotus, kompetentsus, autonoomia), motivatsioonilised suundumused (tulemuste saavutamine, meisterlikkuse saavutamine), huvi · Õpistrateegiad (pingutamine, vs vältimine) · Emotsionaalne seisund (nt ärevus) Näide: vari · 1. Vari on aine, see eraldub esemest (Piaget, 1927/1972). Nooremad lapsed võivad ka väita, et vari eraldub mitte konkreetsest esemest, mille varju uuritaks, vaid pimedusest või ööst. · 2. Vari on elus aine, mis eraldub esemest (Segal & Cosgrove, 1993). Varjud järgnevad meile, nad ronivad puu otsa, kui meie ronime sinna, nad ei maga. · 3. Vari on eseme omadus, mis eraldub esemest valguse mõjul (Piaget, 1927/1972). Kuna see on eseme omadus, on see olemas ka öösel, aga siis me seda lihtsalt ei näe,
teenida, kuni ta sai tsunfti ja rae nõusoleku meistriõigusi taotleda. Vahepeal uuriti põhjalikult tema tausta rännuaastatel. Vajaduse korral hangiti lisaaandmeid nende linnade raadidelt ja ametivendadelt, kus sell oma rännuaastatel oli töötanud. Meistriõiguste taotlemisel peeti vajalikuks ka teatud varanduslikku tsensust viit kaalumarka hõbedat selli võtlavaba omandina. Meistri kandidaadil tuli valmistada kahe kuuga oldermanni majas järelvalve all eksamitöö, ikka kolmest esemest: kuldsõrmus, paarinitsiaalidega pussipead ning kihlapress. Riia kirjalikes allikais esimesena a 1334 ettetulev kullassepp ei olnud sakslane vaid hoopis liivlane Johannes Ribbenisse.
Valgena kui peegeldab enamuse talle peale langevast valgusest Mustana kui neelab enamuse talle peale langevast valgusest Kiirus tühjuses300000 km/s Üks asi on teisest .... Opt. tihedamast keskkonnas on valguse kiirgus väiksem kui opt. hõredamas keskkonnas. Läätse opt tugevus nimetatakse läätse fookuskaugus pöördväärtust D= 1/f Millal on 1dptr on siis kui fookuskaugus on 1 m Positiivne on kumerlääts Negatiivne on nõgus lääts Lühinägelikkus kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette (vaja nõgusläätse) Kaugnägelikkus lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha (vaja kumerläätse) Värviline klaasfilterlaseb läbi seda värvi valgust milline ise on läbi ei lase peremees ootab kitselt raha sulane tema liha Vari täisvari tekib sinna kuhu valgus ei satu Poolvaripiirkond mida valgusallikas valgustab osaliselt Vari tekib läbipaistmatu keha taha valguse sirgjoonelise levimise tõttu .
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on vaate nurk? Kuidas defineeritakse silma minimaalne vaatenurk? Vaatenurk - nurk mille piires esemelt sisendiafragmaga (silmaava) keskpunkti tulnud kiired annavad kujutise tasapinnas (võrkkestal) esemest terava kujutise. Vähimat vaatenurka , mille all vaadelduna kaks punkti näivad veel lahusolevatena , nim min. Vaatenurgaks. 2. Mis on akommadatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. 1. Kiirte käik pikksilmas? 2. Mis määrab pikksilma suurenduse? Pikksilma suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskauguste suhe. 3. Kas antud töös kasutatud pikksilma suurenduse määramise meetodi korral oleneb
ARTICLES- A, AN, THE. A- kasutatakse kaashäälikuga algava sõna ees. AN- kasutatakse reeglina siis, kui sõna algab täishäälikuga või kui hääldus algab täishäälikuga. THE- kasutatakse 1) kui antud eset või olendit on varem mainitud There is an apple on the table. The apple is yellow. 2) kui räägitakse ilmakaartest Haapsalu is in the west. 3) kui räägitakse kindlast ja teadaolevast olendist, esemest või kohast Children are in the park. 4) muusikainstrumentide puhul My older sister plays the quitar. 5) järgarvude ning omadussõna ülivõrde puhul October is the tenth month. What is the most interesting lesson for you? 6) mõnede pärisnimedega jõgede, merede ja ookeanide nimed- the Thames, the Baltic Sea teatrite, kinode ja hotellide nimed- the Palace mitmuses olevad perekonnanimed- the Greens 7) leiutistest rääkides Who invented the telephone?
Graafiliste kujutiste ilmumine ja nende sidumine graafilise ülesehitusega märgib lapse juures ära tema isikliku kujutletava tegevuse algust. On tõenäoline, et juba omaenese kritseldustest arusaamiseni jõudmise staadiumis omab laps teatavat tagavara tuttavatest kujutistest arusaamisel. Muidu ei oleks seletatav juhuslike joontekogumite seostamine kindla esemega. Järelikult see et teatava momendini ei ole laps võimeline sihikindla plaanipärasusega kujutama eset ei ole seotud sellest esemest arusaadava kujutelma puudumisega. Üleminek sihipärasele kujutamisele on seotud sellega, et erinevad figuurid hakkavad lapse jaoks saama erinevaid ja selgepiirilisi nimetusi. Kusjuures jutt graafiliste konfiguratsioonide kinnistumisest, kus kaugeltki veel ei ilmne samastumine kujutletava esemega. Ilmselt ei oleks see nii, kui sõna taga, millega laps asja nimetab ei seisaks ka pildiline arusaam kujutletavast esemest. Võiks pigem oodata variatsioonide paljusust kõikidel eripuhkudel
Mikroskoobid on arenenud alates 15.sajandist. Mida aeg edasi seda täiusklikumad mikroskoobid on leiutatud. Rakkude uurimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid mikroskoope,mikrotoome ja radioaktiivseid isotoope. Erinevate rakkude vaatamiseks sobivad erinevad mikroskoobid. Organismide ehitus on 4 rakutüüpi: epiteel-.lihas-.side- ja närvikude. Elektronmikroskoobi leiutamisega hakkas tsütoloogia kiiremini arenema.Mikrotoomi abil lõigatakse uuritavast esemest õhukesed lõigud.Radioaktiivsete isotoopide mõjul uuritakse rakus toimuvaid keemilisi protsesse. Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning see avastati 17.sajandil, kuna siis oli ka mikroskoopide areng, millega rakke uurida, jõudnud piisavalt kaugele. Tänapäeval kasutatakse lisaks mikroskoopidele ka muid bioloogial põhinevaid teadusharusid. Rakuteooria järgi on kõik organismid rakulise ehitusega ja omavahel sõltuvuses, mis väljendub näiteks paljunemises.
Määravat artiklit kasutatakse: 1) kui antud eset või olendit on varem mainitud There is an apple on the table. The apple is yellow. 2) kui räägitakse ilmakaartest Haapsalu is in the west. 3) kui räägitakse kindlast ja teadaolevast olendist, esemest või kohast Children are in the park. 4) muusikainstrumentide puhul My older sister plays the quitar. 5) järgarvude ning omadussõna ülivõrde puhul October is the tenth month. What is the most interesting lesson for you? 6) mõnede pärisnimedega jõgede, merede ja ookeanide nimed- the Thames, the Baltic Sea teatrite, kinode ja hotellide nimed- the Palace mitmuses olevad perekonnanimed- the Greens 7) leiutistest rääkides Who invented the telephone? Väljendeid määrava artikliga:
tehes järeldusi temaga kohtumisel märgatud üksikutest iseloomujoonte alusel); võrdlemine - sarnasuste ja erinevuste esiletoomine; üldistamine - esemete ja nähtuste ühendamine nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel (näiteks teades, et vask, raud, elavhõbe, alumiinium ja kuld juhivad elektrit otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit); abstraheerimine - esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata) MÕTLEMISE TULEMUSED mõiste - oluliste tunnuste kogum otsustus - millegi jaatamine või eitamine järeldus - olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine MÕTLEMISE LIIGID Arutlev mõtlemine - tugineb loogilisele arutelule ja järeldamisele
nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Kui objekt asub silmale lähedal, ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Paljas silm on kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel. Mõni inimene ei suuda eristada teatud värve. Tavaliselt rohelist ja punast. Enamasti on värvipimedus kaasasündinud ehk pärilik. Esineb ligi 8% eurooplastel ning sagedamini meestel. Kanapimedus Inimene ei näe hämaras. Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini
ARENDASID EDASI 1) POLLOCK Action painting 2) DELAUNAY MACKE MARC -Orfism 3) VASARELY Op-kunst JACKSON POLLOC teos sünnib "tegevusmaalina"; "dripping"(tilguta-mine) tehnika; väljendas teadlikku ja alateadlikku vaimset ja füüsilist seisundit teose loomise ajal ROBERT DELAUNAY 1885 -1941 ise nimetas oma töid "simultanism"; simultaankontrastil põhinevad peamiselt ringikujulised kompositsioonid Pilt: Keerlevad vormid AUGUST MACKE 1887 -1914 esemest sõltumatult valitud puhtad värvitoonid FRANZ MARC 1880 -1916 värvist sai sisu ja maalist abstraktsioon VICTOR VASARELY 1908 -1997 muudab maali tasapinna liikuvaks pinnaks, mis paindub, libiseb ja struktueerib end ümber
Kumerläätsede optilist tugevust loetakse positiivseks, nõgusläätsede oma negatiivseks. Mida suurem on läätse optiline tugevus, seda rohkem lääts koondab või hajutab kiiri. Kujutist, mida on võimalik tekitada ekraanile, nimetatakse tõeliseks kujutiseks. Kujutist, mida me silmaga näeme, aga ekraanile tekitada ei saa, nimetatakse näivaks kujutiseks. Kumerlääts koondab valguskiiri. Kujutise asukoha leidmiseks ehk kujutise konstrueerimiseks kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmestoptilise teljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb läbi fookuse; fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise teljega paralleelne; läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Kuidas leida aga optilisel peateljel oleva punkti kujutise asukohta? Kujutise konstrueerimisel seda ei tehta. Eeldatakse, et kui ese asub risti optilise
suurendusega. Objektiivläätsed aga enamasti 8 ja 20 kordse suurendusega. Objektiivilt ning okulaarilt void lugeda, kui suure suurenduse annavad just need läätsed. Mikroskoobi kogu suurenduse leiad, kui korrutad objektiivi ja okulaari suurendused omavahel. Selleks, et saada suuremat suurendust, tulebki kasutada mikroskoopi. Mikroskoop: suurema suurenduse saab, kui lisaks luubina töötab läätsele ka kasutada teist läätse objektiivi. Objektiiv tekitab esemest tõelise suurendatud kujutise. Tõelise suurendatud kujutise saamiseks pannakse ese objektiivi fookuse ja 2f vahel asuvasse punkti. Mikroskoobi abil saab tekitada kas, tasapinnalist kujutist ruumis, mida saab vaadelda ainult üks inimene või kujutist ekraanil, mida on 4 võimalik vaadata kui ka salvestada kas fotograafiliselt või videokaamera abil. Mõiste mikroskoop on optiline süsteem silmale nähtamatust
läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Läätse fookuskauguseks (f) nimetatakse läätse optilise keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust Silm on nägemiselund. Valguse murdumise tõttu silmas tekib silma võrkkestale vaadeldav eseme kujutis. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud erutuvad valguse toimel, erutus kandub piki nägemisnärvi peaajusse, kus tekib kujutispilt esemest. Silmaläätse kumeruse ehk fookuskauguse muutumine võimaldab teravalt näha nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid. Lühinägija näeb lähedasi esemeid hästi, kaugeid halvasti. Kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ees. Nägemise parandamiseks kasutatakse nõgusläätsedega prille. Kaugelenägija näeb kaugeid esemeid hästi, ligidasi halvasti. Lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha. Nägemise parandamiseks kasutatakse kumerläätsedega prille. 2. Mehaanika
kasutataksegi luupi Vaatenurk palja silmaga =h/do, kus do= 25cmparima nägemise kaugus; heseme joonmõõde Luubil on väike fookuskaugus. Luup pannakse silma lähedale, ese aga tema fokaaltasandisse võrkkestal tekib punktide selge kujutis silma pingutamata Vaatenurk luubiga 1=h/f, luubi suurendus S= 1/ >> S=(h/f)/(h/do)=do/f Mikroskoop: Suurema suurenduse saab, kui lisaks luubina töötab läätsele kasutada veel ühte läätse objektiivi. Objektiiv tekitab esemest tõelise suurendatud kujutise Tõelise suurendatud kujutise saamiseks pannakse ese objektiivi fookuse ja 2f vahel asuvasse punkti SILM. PRILLID. http://www.abiks.pri.ee Silma optilist süsteemi tervikuna võib vaadata muutuva fookuskaugusega ja muutumatu sügavusega (läätse kaugus ekraanist) koondava läätsena. Ekraaniks, millel tekib vaadatava eseme tõeline ümberpööratud kujutis, on võrkkest
ise-loomustuse Lüroeepika kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule Metafoor tähenduse ülekandmine sarnasuse alusel Miljöö keskkond. teoses aeg/ruum Muinasjutt rahvajutu põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest ja kus on üleloomulikud olendid või asjad (nõiad, võlukepike, haldjad jne) Muistend rahvaluule liik, mis seletab millegi tekkimist või loomist Mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest või nähtusest varjatud kujul rea tundemärke. Koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest Naljand rahvaluule liik: lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt Novell tiheda sündmustiku ja vähese tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja lõpeb puändiga Puänt üllatuslik lõpplahendus
Igapäeva elus tekkis inimestel vöimalus osta elektrilisi tarbekaupu ( raadiod, külmkapid, pesumasinad jne). Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Elektrienergia kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid ja laevad. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.Auto hakkas muutuma luksus esemest tavaliseks tarbekaubaks. Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused filmikunstis, tuntumad kirjanikud ja kunstnikud; Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut
Inimese võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Sõltuvalt sellest, kas vaadeldav objekt asub silmast kaugel või lähedal, koondab lääts valguskiired ikka võrkkestale. Seda nimetatakse akommodatsiooniks. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale Kui vaadeldav ese asub kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4ts http://www.miksike.ee/ 8. klassi füüsika õpik
modelleerimine, vaatlemine). Kuidas on nad seotud uute teadmistega? Kuulamine, Vaatlemine, Võrdlemine, Modelleerimine. Kuulamise teel omandavad lapsed vähesel määral, vaatlemise teel keskmisel määral, võrreldes on lapsel tihti ka käelist tegevust, nt klotside puhul saab laps ka katsuda, kumb on suurem väiksem, mistõttu omandab laps sel viisil kergemini teadmisi. Modelleerimise puhul on mingi reaalne ese asendatud mudeliga, laps saab ettekujutuse esemest, õpib paremini kui ainult pilti vaadeldes või juttu kuulates. Erinevate meelte kaasamine aitab lapsel paremini õpitavat mõista ja meelde jätta. 2. Millised on arvu mõiste 3 tasandit? Too näiteid. Miks neid tuleb eristada? NUMBRIKAART (abstraktne) number 3 SÕNAKAART (abstraktne tasand) sõna 3 ARVUKAART (konkreetne tasand) punktides 3 Eristada tuleb kindlasti numbri ja arvu kaarti, sest need on kaks eri asja matemaatilist mõistet. 3
Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal Ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal Ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Nägemishäired Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest Lühinägevus
KASU JA KULUTUSED Kasu (TsüS § 62) Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (ehk kasutuseelised). § 63. Kulutused Esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku võiosalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. § 64. Kulutuste hüvitamine vilja väljaandmisel
Teeküünla aluse disainimine programmiga Solid Edge (Täpsem juhend http://www.tlu.ee/~kivik/Solid/) · Programmi avamine Start > All Programs > Solid Edge 19 > Solid Edge Tallinna Reaalkool Teeküünla disainimine programmiga Solid Edge keha loomise faili avamine · Tahke keha (.par) · Plekist detail (.psm) · Keevitatud detail (.pwd) · Eseme kokkupanek (.asm) · Loodud esemest/detailist Joonis (.dft) Tavalise eseme loomiseks kasutame käsklust SOLID PART Tallinna Reaalkool Lillevaasi disainimine programmiga Solid Edge Tallinna Reaalkool Tänan!
siiski kaks erinevat lepinguliiki. Üürilepingu mõiste (VÕS § 271) v Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepingu mõiste (VÕS § 339) v Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Lepingute eristamine v Vale on arusaam, et üürileping on eluruumi puhul ja rendileping äriruumi puhul. v VÕS ei erista üüri- ja rendilepinguid mitte lepingu objekti järgi, vaid lepingu sisu järgi (rentnike ja üürnike õiguste ja kohustuste sisu järgi). Viljade saamise õigus v Oluline on, kas asja kasutajal tekib õigus asja viljadele või mitte.
20. kujutise konstrueerimine on kujutise asukohha leidmine eseme asukoha ja läätse fookuse abil 21. koondava läätse korral on läätse valem 1/a+1/k=1/f, kui on tegemist näiva kujutisega, siis on kujutisekaugus k negatiivne 22. hajutava läätse korral on läätse valem 1/a-1/k=-1/f 23. joonsuurus s näitab, mitu korda erinevad kujutise mõõtmed eseme vastavatest mõõtmistest, kusjuures s=k/a 24. luup on koondav lääts, mis annab esemest näiva päripidise suurendatud kujutise 1/f=1/a+1/k D=1/f S=|k|/|a| f-fookuskaugus, a-eseme kaugus läätsest, k-kujutise kaugus läätsest. NB hajutaval läätsel f<0, näiva kujutise korral loetakse k<0, D= läätse optiline tugevus dptr, s-läätse suurendus n(s)= sin(alfa)/sin(gamma)=n(2) / n(1) =v(1) / v(2)
Muistend sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Nad peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtudest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks. Tekkemuistendid sisaldavad fantastilisi seletusi millegi tekkimise kohta. vägilasmuistendid on seotud Nt: Kalevipojaga. Kohamuistendid jutustavad järvede, kivide või puude tekkimist vms. Ajaloolised muistendid on seotud ajalooliste sündmustega ja inimestega. 9. Mõistatus lühivorm, annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal tuleb arvata. Ta koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest. Esitati ajaviiteks või taibukese prooviks. 10. Mõtteriim parallelism. 11. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad. Räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtudest jms. 12. Naljand lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Tema sündmustik on
suurendatakse vaadeldavat eset. Tuubus kinnitub tuubusehoidjale. Esemelaud paikneb tuubuse all ning Koolis sellele asetatakse vaadeldav ese. Kasutatav Sageli on esemelaual ka klemmid, millega on ese võimalik kinnitada esemelauale. Tuubusehoidja ning esemelaud kinnituvad mikroskoobi alusele. Tuubusehoidjal paikneb ka makrokruvi (mõnel mikroskoobil ka mikrokruvi). Mikrokruvi ja makrokruvi on selleks, et reguleerida tuubus vaadeldavast esemest parasjagu nii kaugele, et ese paistaks mikroskoobis terav. Mikroskoobi ehitus Elektronmikroskoop Nad on väga suured kuid, kuid nendega on võimalik näha esemeid kuni 200 000 korda suurematena Suurendus saadakse elektronide liikumisel mikroskoobis. Elektronmikroskoop Kujutise tekkimine - Valgusmikroskoop Eseme suurendamiseks on valgusmikroskoobil kaks läätsede süsteemi objektiiv ja okulaar. Okulaar paikneb tuubuse ülemises otsas ja see
Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer
2. Nimeta mõõtmistegevuse kujunemise (kujundamise) etapid. 1. elementaarse järjestamise ja rühmitamistegevuse juures 2. mõõtühikut kokkuleppeliselt eseme peale asetades 3. mõõtskaalat kasutades (nt. joonlaud) 3. Millised on suuruste võrdlemise etapid? 1. kahe teineteisest kontrastselt erineva eseme võrdlemine pikkuse, laiuse ja kõrguse alusel. Nii kujunevad paariviisi vastandmõisted. 2. kolme eseme võrdlemine pikkuse, laiuse, kõrguse järgi (3 esemest järjestatud paaride seadmine) 3. kuni 5 eseme suurustunnuse järgi järjestamine, mille käigus omandatakse oskus seada esemeid kasvavasse või kahanevasse järjekorda ning seda sõnaliselt väljendada. 4. Joonistaks tahvlile pliiatsi ja küsiks lastelt, mitu pliiatsit on tahvlil? Joonistaks pliiatsi juurde ka kustutuskummi ning küsikus mitu kustutuskumi on tahvlil? Kas pliiatsid ja kustutuskummid on paaris? Joonistaks tahvlile lisaks pliiatsile ja kustutuskummile veel ühe
põhivormideks) liigendada. · Mõõtmetega tuleb üheselt määrata detaili iga element, samuti elementide omavaheline seos. · Joonise mõõtmestamisel tuleb arvestada ka detaili valmistamise tehnoloogiat ja mõningaid muid tegureid. Näiteks võlli treimisel saab mõõta võlli läbimõõtu, mitte raadiust. Sellepärast tuleb ka joonisel anda võlli läbimõõt. Projekteerimine Joonised sisaldavad eseme ühte või mitut kujutist. Kujutist saadakse esemest projekteerimise teel tasapinnale. Projektsioonide saamise viisid Tsentraalprojektsioon Tsentraalprojektsiooni meetodil saadud piltkujutis. Kaldprojektsioon Kaldprojektsiooni meetodil saadud piltkujutis. Ristprojektsioon Ristprojektsioon ühel ekraanil Kujutised ja kujutiste liigid · Joonisel esinevaid kujutisi võib nende sisu järgi liigitada vaadeteks, ristlõigeteks ja lõigeteks. Vaade
optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline kaugus. LÄÄTSE OPTILINE TUGEVUS ON LÄÄTSE FOOKUSKAUGUSE PÖÖRDVÄÄRTUS. Optiline tugevus = 1 : fookuskaugus Tähis : D Valem: D= 1: f Mõõtühik: 1 dioptria (1 dpt) 1dpt = 1 : 1 m ENERGIA EI TEKI EGA KAO, VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE. Kujutise konstrueerimine LÜHINÄGIJA nõguslääts, kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ette, MIINUS KAUGELENÄGIJA kumerlääts, lähedasest esemest tekib kujutis võrkkesta taha, PLUSS Valge valgus on liitvalgus ja koosneb värvilistest valgustest. Spekter punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valge valgus valgus, mis sisaldab kõiki spektri värvuseid. Valgusfilter läbipaistev keha, millega eraldatakse värvilisi valgusi. Värviline pind peegeldab tagasi värvilise valguse, mis langeb kokku pinna värvusega
-PILTLIKULT,LÜHIDALT RAHVALUULE ÜKS PÕHILIIK MIS PAJATAB VÄLJAMÕELDUD MUINASJUTT SÜNDMUSTEST KURJA JA HEA VÕITLUS ÕNNELIKU LÕPUGA RAHVALUULE LIIK,SEOTUD MILLEGI/KELLEGI TEKKEGA. MUISEND TEGELASTEKS ELAVAKS PEETUD OLENDID PÕHINEB FAKTIL RAHVALUULE LIIK MIS ANNAB OLENDIST,ESEMEST,NÄHTU-SEST MÕISTATUS VÕI OLUKORRAST TUNDEMÄRKE-MILLE PÕHJAL ARVATA,MILLEGA TEGU REGIVÄRSILISELE RAHVALAULULE ISELOOMULIK VÕTE MÕTTERIIM VÄRIRÜHMADE GRUPEERIMINE SISU JA VORMI PÕHJAL USUNDIGA SEOTUD JUTUSTUS TEGELASTEKS-POOLJUMALAD, MÜÜT JUMALAD.RÄÄGIB MAAILMA JA ELU TEKKEST NT: ,,KOIT JA HÄMARIK"
annaabi.ee 
