haigustele. Tema poeg Michael Eysenck on ka tuntud psühholoogia professor. 1997.a suri Eysenck Londonis ajukasvajasse. 1951.a Eysenck koos oma abilise Donald Prelliga järeldasid katsete põhjal, et neurootilisus on kõrgelt mõjutatud pärilikkusest. Eysencki isiksuseteeoria Eysencki oli seisukohal, et isiksuse kirjeldamiseks piisab ainult kahest tegurist: ekstravertsusest introvertsusest ja emotsionaalsest stabiilsusest neurootilisusest. Eysencki järgi on ekstravertidel aju erutustase madalam kui introvertidel. Üldiselt proovivad ekstraverdid käituda moel, mis nende aju erutuse taset tõstaks, introverdid vastupidiselt püüavad liigselt erutavaid väliseid stiimuleid vältida või vähendada. Esimesed käivad rohkem väljas, teised seevastu on rohkem kodus. Introvert on Eysencki järgi tagasihoidlik ja kinnine, ''sissepoole'' pöördunud isik. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru on tal vähem kui ekstraverdil, kuid tema sõprus on tugevam ja andunum
Liikuvus on üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus.See tunnus on oluline kiirel kohanemisel olukorra muutustega.Ebapiisava liikuvuse korral on stereotüüpide asendamine uute toimimismallidega raske. Üheks isiksuse omaduste polaarseks polaareseks paariks,mille vahele moodustuvat dimensiooni saab päris hästi kirjeldada NS-i aktiivsuse eripäraga,on ekstravertsus ja introvertsus. Introvertset inimest iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ehk aktivatsioon.Seetõttu on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsi tähelepanu eeldavates ülesannetes,kannatavad paremini rahustava toimega ained magamatust;neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(näiteks kohv,emotsionaalne stress,avalikud esinemised). Eksraverdid, s.o. realistlikumad,seltsivamad,konvetsionaalsemad,agressiivsemad.pigem välismaailmaga tegelevad isikud seevastu väsivad vaimsete ülesannete täitmisel
Naine on näoga tema jalgade poole, vüb peenise tuppe end tahapoole kallutades. Siis teostab naine friktsioone isteasendis või end ette või taha kallutades. Ktzna peenise sutznd ei ühti tupe omaga, tekib suur surve tupe tagaseinale. Poos sobib: * keskmise või lühikese tupe ja keskmise või suure peenise puhul. * naisele, kel on orgasm seotud domineerivalt tupe stimulatsiooniga, rindade ja kõdisti stimulatsioon pole oluline. * mehele, kel on keskmine või tugev erutustase ning optiliselt erogeenseks tsooniks naise kannikad. Poos ei sobi: * domineerivalt kõdisti orgasmiga naisele, kel on ka rinnad oluline erogeenne tsoon * lühikese peenisega mehele. * rasestumiseks. Poosi on kasutatud traditsiooniliselt Indias. 5. EESMINE KÜLGPOOS Paar lamab näod vastakuti paremal või vasakul küljel. Peenise tuppe viimisel sirutab naine jalad laiemale, hiljem on jalad kas koos või laiema tupe ning väiksema peenise korral on naine mehe jalge vahel
sise- või välisärritajatele Tundmused on olulised psüühilise tegevuse regulaatorid. Neis peegeldub vahetult nähtuste, olukordade ja seisundite tähtsus ja tähendus isendile. Rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, emotsioon annab sellele liikumisele, aktiivsusele energia ja jõu (rõõm, vajadus, afekt jm) või võtab selle ära (ängistus, tusk, mure, hirm jne) Emootsioone mõõtmine ja hindamine 1) Polaarsus (pos/neg) 2) Intensiivsus (tugev/nõrk) 3) Kestvus Liiga madal/kõrge erutustase annavad halva tulemuslikkuse tegevuses. Emotsiooni määr sõltub eelkõige a) vajaduse tugevusest b) isiku informeeritusest olukorrast ja selle olemusest. Emotsioone kutsuvad esile teadmatus ja rahuldamata vajadused. Steenilised e aktiivsed tundmused suurendavad in energiat, muudavad tema elutegevuse intensiivsemaks, annavad uut jõudu. Meeleolu on virge, reibas, inimene ettevõtlik. Asteenilised e passiivsed tundmused tundmused, mis suruvad maha organismi eluprotsesse,
värisemine,afektiivsed agressiivsed toimingud).Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust,mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes(ja võib pidurdada tundlikust tähelepanu alt välja jäänu osas). Ühe KNS-i erutustaseme mõju väljenduseks on Yerkesi ja Dodsoni seadus: 1)ülesande täitmine või tegevuse tulemuslikkus on maksimaalne optimaalse(mitte liiga kõrge ega madala) erutustaseme korral 2)optimaalne on seda kõrgem erutustase, mida lihtsam on ülesanne ja tegevus.Selle seaduse rakendamisoskus eeldab väga häid teadmisi selle kohta, millised tegurid muudavad erutusvõimet kõrgemaks, millised madalamaks.(nt väljapuhanud olek, tugev 14 motiveeritus, kofeiin, müra suurendavad aktivatsiooni, aga magamatus, igavus , üksiolek, alkohol, vaikus vähendavad ajukoore toonust) 2.Erutuse kontsentratsioon
värisemine,afektiivsed agressiivsed toimingud).Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust,mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes(ja võib pidurdada tundlikust tähelepanu alt välja jäänu osas). Ühe KNS-i erutustaseme mõju väljenduseks on Yerkesi ja Dodsoni seadus: 1)ülesande täitmine või tegevuse tulemuslikkus on maksimaalne optimaalse(mitte liiga kõrge ega madala) erutustaseme korral 2)optimaalne on seda kõrgem erutustase, mida lihtsam on ülesanne ja tegevus.Selle seaduse rakendamisoskus eeldab väga häid teadmisi selle kohta, millised tegurid muudavad erutusvõimet kõrgemaks, millised madalamaks.(nt väljapuhanud olek, tugev motiveeritus, kofeiin, müra suurendavad aktivatsiooni, aga magamatus, igavus , üksiolek, alkohol, vaikus vähendavad ajukoore toonust) 2.Erutuse kontsentratsioon. Ühest funktsionaalsest keskusest alanud ja teistesse piirkondadesse
järgi- sangviinik,flegmaatik,melanhoolik ja koleerik. E.Kretschmeri teooria * üleval kehaehtitused* I.Pavlov teooria TKT test,iseloomu tüübid; 1)Mõtleja tajub maailma läbi loogika 2)Kunstnik tajub maailma läbi emotsioonide ja reageerivad ka läbi emotsioonide 3)Keskmine käitub vastavalt olukorrale. H.Eysenck teooria- Eristab kahte paari ; Ekstravertsus ehk väljasuunatus & introvertsus ehk sissesuunatus ja emotsinaalne stabiilsus & neurootilisus.Ekstravertide erutustase on madalam,kui introvertidel. Introvertne tagasihoidlik ja kinnine,oma sisemaailma poole pöördunud,avab end ainult heade sõprade seas,sõpru ei ole tal palju,kuid sõprus on tugev ja andunud.Iseloomustab ettevaatlikus,tegevuse mõtleb alati ennem läbi,hindab korrapära elus. Ekstravertne pöördunud rohkem välismaailma,kui sisemaailma poole,paistab silma suhtlemisoskuse ja isesesivusega,rohkesti sõpru,räägib meeleldi tunnetest,armastab naeru,nalju ja vaheldust,teda ei saa usaldada
Närvirakkude jõud töövõime, ns koormusetaluvusest Närvirakkude tasakaalustatus erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikune suhe Närvirakkude liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus Ekstravertsus realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud seevastu väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid, taluvad halvemini magamatust, alkohol mõjub ebasoodsamalt, erutustase on keskmisest madalam. Introvertsus endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegelemist eelistav isik, keskmisest kõrgem kns erutustase, vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kanntavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust, mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, avalikud esinemised) Psüühika ontogenees isendi areng, üksikorganismi arenemine munarakust kuni loomuliku surmani.
üleminekuvormid. Tüüpide asemel on mõistlikum paigutada dimensioonidesse, kus saab võimalikuks isiku sujuvaim paigutamine teatud tunnuste ruumi. Jõud- nõrk nn melanhoolik. Tasakaal- tasakaalustamata, nn koleerik. Liikuvus- sangviinik vs flegmaatik. Aktiivsuse eripära- ekstra- ja introvertsus. Carl Gustav Jung. Introvert- endasse tõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailma eelistav- keskmisest kõrgem KNS erutustase e aktivatsioon. Püsivamad keskendumises, mõjub ebasoodsamalt ergutav. Ekstraverdid- realistlikumad, agressiivsemad, seltsivamad, välismaailmale orienteerunud, väsivad vaimsete ül täitmisel. Ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Martindale- loovseisund eeldab ajukoore erutuskollete laia levikut ja väikseid erinevusi erinevate erutuskeskmete vahel- soodustab ja võimaldab ebatavaliste assotsiatsioonide teket, vaimse töö algoritmi.
Ollakse 1. unefaasis/unestaadiumis. 1.staadium - (u. 5% uneajast). Ärkvelolek läheb üle uinumiseks, uni pinnapealne, kukkumise tunne. Kestab mõni minut. 2.staadium - (u. 50% uneajast). Domineerivad teeta lained (kergem uni). Lihastoonus madal, kehatemperatuur madalam, võib toimuda unes rääkimist. U. 20 minutit järjest. sügav uni - nii 3. kui 4. faasi hõlmav mõiste; tunnuseks aeglaselt küljelt-küljele silmaliigutused, ajukoore madal erutustase ning aeglustunud pulss ja hingamine. Tegelikult on 3. ja 4. faas nii sarnased, et paljud uneuurijad on viimastel aastatel sooinud need üheks faasiks liita. 3.staadium - (3. ja 4. staadium kestab u 25% uneajast e. 100minutit). Inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained (aju elektrilise aktiivsuse harilik rütm sügavas unes inimesel, ) 4.staadium - Sügavaim uni, domineerivad delta lained, väga raske on inimest äratada.
3 Tundmused ja emotsioonid EMOTSIOON: emotsioon – Tundmuse läbielamise konkreetne vorm. Subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele tundmuslik toon – aistingute emotsionaalne emotsioon (nt: mingid lõhnad meeldivad, mingid mitte) emotsioonide mõõtmise ja hindamise kolm põhimõõdet: 1) polaarsus (positiivne/negatiivne) 2) intensiivsus (tugev/nõrk) 3) kestus (kauakestev/kiirelt mööduv) Yerkes ja Dodson – liiga madal erutustase ja liiga kõrge erututase annavad halva tulemuslikkuse tegevuses sisepinge – rahuldamata vajadusest või takistuste tunnetamisest vajaduste rahuldamisest tekkiv pinge; sisepinge ei saa kaua püsida emotsioone kutsuvad esile teadmatus ning rahuldamata vajadused; emotsioon on maksimaalne minimaalselt rahuldatud vajaduse ja maksimaalselt määratlemata olukorra puhul emotsioonide funktsioonid: (1) evaluatiivne (polaarsuse ja sisu kaudu olukordade jms
Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurtele poolkerade piirkondadele. Nt närviminek, käte värisemine, jalalt jalale tammumine jne. KNS- i erutustaseme mõju väljenduseks on Yerkesi ja Dodsoni seadus. a) ülesande täitmine või tegevuse tulemuslikkus maksimaalne optimaalse erutustaseme korral b) optimaalne on seda kõrgem erutustase, mida lihtsam on ülesanne või tegevus 2. Erutuse kontsentratsioon ühest funktsioonikeskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödumisel oma algse tekke piirkonnas. Nt kui juhtub midagi, siis inimene mõtleb sellele veel pikalt ja analüüsib enda ja teiste tegevust. 3. Närviprotsesside vastastikune induktsioon erutuskolde pk- s tekib pidurdus. Mida
29. Põhiemotsioonid. Õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. 30. Emotsionaalsed seisundid. Meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. 31. Mis on isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid. 32. Hans Eysencki isiksuseteooria (võrdle/kirjelda kahte paari: ekstravertsus introvertsus ja emotsionaalset stabiilsust neurootilisust). Eysencki järgi on ekstravertidel aju erutustase madalam kui introvertidel. Ekstraverdid käituvad viisil, mis nende aju erutust tõstakse, introverdid seevastu püüavad liigselt erutavaid väliseid stiimuleid vältida või vähendada. Ekstraverdid lõputsevad, käivad väljas jne, aga introverdid lähevad koju ja loevad raamatut.INTROVERDID: on tagasihoidlikud ja kinnised, oma sisemaailma poole pööratud. Ta avab ennast ainult headele sõpradele. Sõpru ei ole tal palju, kuid tema sõprus on tugev ja andunud.
Kognitiivse konsitentsi teooriad. (Heider, Festinger) See kirjeldab inimeste tüüpilist käitumist lähtuvalt sellest, mis on inimese sisemise kognitiivse struktuuri (millised on tõekspidamised, hoiakud, jne). Need struktuurielemendid on enamjaolt üksteisega kooskõlas. Sellest süsteemist, kus on mingigi kooskõla nende tunnetuselementide puhul välja kujunenud, on tendents seda kooskõla ka säilitada. Käitumine nõuab energiat. Energia peab kuidagimoodi tekitama. Närvisüsteemi teatud erutustase on vajalik tegevuse toimimiseks. Kui erutus puudub, siis ei saa tegevust olla. Kui erutusaste on aga liiga kõrge, ei pruugi tegevus sobiv olla. Arousal-reaktrioon on selline, kus teatud sagedusega impulsse antakse ajusse. See väljendub ka välistes reaktsioonides nagu lihastoonus, silmamusta suurus, süljenäärmete jne töö. Organism eelistab ajukoore optimaalset aktivatsiooni! Tahame teada, mil määral sõltub meie tegevuse intensiivsus meie arousal-reaktsiooni astmest. Yerkes´i ja
jõuda flegmaatikute jt iseloomustamiseni- siiski abstraktsioon- variatsioonid ja üleminekuvormid. Tüüpide asemel on mõistlikum paigutada dimensioonidesse, kus saab võimalikuks isiku sujuvaim paigutamine teatud tunnuste ruumi. Jõud- nõrk nn melanhoolik. Tasakaal- tasakaalustamata, nn koleerik. Liikuvus- sangviinik vs flegmaatik. Aktiivsuse eripära- ekstra- ja introvertsus. Carl Gustav Jung. Introvert- endasse tõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailma eelistav- keskmisest kõrgem KNS erutustase e aktivatsioon. Püsivamad keskendumises, mõjub ebasoodsamalt ergutav. Ekstraverdid- realistlikumad, agressiivsemad, seltsivamad, välismaailmale orienteerunud, väsivad vaimsete ül täitmisel. Ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Martindale- loovseisund eeldab ajukoore erutuskollete laia levikut ja väikseid erinevusi erinevate erutuskeskmete vahel- soodustab ja võimaldab ebatavaliste assotsiatsioonide teket, vaimse töö algoritmi.
emotsionaalse mõjuga reklaam suudab teete suhtes luua positiivseid hoiakuid. Reklaami vastuvõtja meeleolu ja tujumuutused reklaami tajumise ajal mõjuvad erinevalt eri marki liiki toodete suhtes kujunevatele hoiakutele ja eelistustele. Johtub tarvidus arvestada, millises saatekavaosas või millises rubriigi raames trükireklaamis teade ilmub. Positiivsed, meeldivad elamused võimendavad reklaamteates sisalduva positiivse tundevärvinguga materjali meelsejäämist. Suurenenud erutustase tugevdab eelarvamusi kooskõlas afekti polaarsusega. Eeldusel, et inimesel on soodumus suhtumine tootesse, on erutava teleprogrammi juures esitatud reklaami l suurem tõenäosus esile kutsuda mingit alljärgnevalt loetletud käitumisakti või vähemerutava programmi kontekstis esitatud reklaamil: kohene tellimus telefoni teel kohene toote tarbimine, kui see oli ostetud juba varem hilisem toote ostmise hetkel, kui temaga ostusituatsioonis kokku
14 15 • Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt Eneseteadvuse vorme • Iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia). • Minapilt, sh oma keha kujund • Episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu (Tulving). • Kronesteesia (Tulving)- subjektiivse aja teadvustamine. Uuritavad teadvuse seisundid Kooma, sügav uni (ajukoore madal erutustase ning aeglustunud pulss ning hingamine), pinnapealne uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus. Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu liigid • Tahtmatu- See on passiivne. Sõltub ärritajate eripärast (näiteks intensiivsus, isiku hetkevajadus) ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest.
Introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt üles kütta Ekstravertsus (realistlikum, seltsivam, agressiivsem, välismaailmaga tegelev) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus) taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsamalt nii suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Ekstraverti ei tohiks vastutusrikaste ülesannete eel liialt maha rahustada. Aeglane ja kiire uni Uneajast enamiku hõlmab aeglane e rahulik uni (80-85%) Uinumise järelpärast tunniajalist und algad kiire e paradoksaalne uni e REM uni, mis kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena. Hüpnoos unetaoline seisund, osaline uni VAJADUSED JA MOTIIVID
Introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt üles kütta Ekstravertsus (realistlikum, seltsivam, agressiivsem, välismaailmaga tegelev) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus) taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsamalt nii suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Ekstraverti ei tohiks vastutusrikaste ülesannete eel liialt maha rahustada. Aeglane ja kiire uni Uneajast enamiku hõlmab aeglane e rahulik uni (80-85%) Uinumise järelpärast tunniajalist und algad kiire e paradoksaalne uni e REM uni, mis kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena. Hüpnoos unetaoline seisund, osaline uni VAJADUSED JA MOTIIVID
Aju areng on suurel määral seotud ka emotsinaalsete kiindumussuhetega - terve aju (emotsioonide reguleerimine, ellujäämise efekt, kognitiivsed võimed paremad) ja uinuv aju (arenemata jääb kõne, lõhnataju kõige tugevam ja sellega uuritakse maailma, emotsioone ei suudeta edastada ega sõnastada, rahustamine kõneldes ei toimi) Ka stress toodab teatud hormoone Kortisooli tase tõuseb siis kui lastel on liiga vähe und - samuti tekitab stressi - erutustase on kõrge ja seda ei osata maha võtta Mäng Ema ja lapse (seotus)suhe Sotsiaalne ja emotsionaalne heaolu terviklik areng Vastupanuvõime, kohanemisvõime ja paindlikkus Võõra situatsioon -katse Mary Ainsworth Katse: Ema, laps ja täiskasvanud võõras Turvaline kiindumussuhe - Mida teeb laps siis kui ema (kui lähedane isik) läheb ära ning mida ta teeb siis kui ema tuleb tagasi? - laps läheb koguaeg selle isiku juurde,
annaabi.ee 
