näärmerakud. Eriti palju on näärmerakke seedekulglas, mao limaskestas, NS-is. HORMOONIDE TOIMEMEHHANISM Avaldab toimet efektorrakule vastava retseptori kaudu. Retseptorid võivad paikneda efektorraku membraani peal - membraanretseptoriteks, või raku sees - tsütosooli retseptorid. Tsütosooli retseptoritega sarnanevad rakutuumaretseptorid. Hormoon seondub oma retseptoriga ja käivitab pärast seda rakus erutusprotsessi. Teise retseptoriga hormoon kokku ei sobi, mõju on väiksem. Adrenaliin ja noradrenaliin võivad stim nii alfa kui beeta retseptoreid. Igal hormoonil oma retseptor. (Lukk, mille avamisel on aint üks võti.) Raku sees toimub iseloomuliku vastusreaktsiooni teke teisaste virgatsainete vahetusel. Hormoon pärast seondumist retseptoriga käivitab rakus reaktsioonide ahela, kus on teisane virgats. Võimalikke rakusiseseid süsteeme on mitmeid,
Lühiaegne ja krooniline väsimus nõuavad erinevat lähenemist. Optimaalne pingutus soodustab isiksuse ja organismi arengut. Koolielu korraldamisel tuleb otsida võimalusi kroonilise väsimuse ennetamiseks ja ületamiseks. KOOLIVÄSIMUSE TUNNUSED: I staadium vaimse ja kehalise töövõime langus - nihelemine - loidus, unisus II staadium peavalu - tähelepanu langus, kasvab tehtavate vigade arv - isu halvenemine - pidurdusprotsess ületab erutusprotsessi III staadium kõik eelmised nähud süvendatult - rahutu uni - sage ärkamine VAIMNE VÄSIMUS. Vaimne väsimus kujuneb 5-7 tundi pärast töö algust. Sõltub see erinevatel inimestel töö intensiivsusest ja närvisüsteemist. Erinevad väsimuse faasid: I - väsimus, mille saabumisel võib üht liiki töö asendada teise tööga ( näiteks vaimse töö asendada lihastööga )
võime. See avaldub muuseas ajukoe hapnikukasutuse alanemises, mis on eriti tunduv suuraju koores, ajukeses ja nägemiskühmualuses struktuuris. Kõige aktiivsemalt toimib alkohol närvirakkude sünapsite tegevusse. Alkohol pärisb kõiki põhilisi mediatoorseid (rakkudevahelistes sünapsites närviimpulsse edasiandvaid keemilisi aineid). Pärsitakse atsetüülkoliini, serotoniini, noradrenaliini, dofamiini jmt mediaatorite aktiivusut, mille funktsiooniks on erutusprotsessi edastamine. Alkoholi pärssiv toime haarab ka nn. Postsünapitilisi struktuure, st. sünapsipilule järgneva närviraku kiu lõpmeid. Keemiliste ainete, mis tagavad läbi sünapsi saabunud närviimpulsi muundumise taas elektriliseks implusiks, intensiivsus langeb. Häiritakse ka postsünaptiliste retseptorite tegevustja närvierutuse modulatsioonimehhanisme. Kõikide kirjeldatud muutuste tagajärjeks on alkoholi toime koguefekt kesknärvisüsteemi talituse pärssimise kujul. Seda
kontaktipunktis. Wilhelm Waldeyer andis närvirakule nimetuse "neuron" 1891.a. Närvisüsteemi väikseim funktsionaalne ühik on neuron e. närvirakk. Neuron koosneb neuroni kehast, mis sisaldab kõiki raku elutegevuseks vajalikke organelle, paljudest dendriitidest e. informatsiooni vastuvõtvatest jätketest ja ühest aksonist e. informatsiooni lõpporganisse edastavast pikast jätkest ( kuni 1 m ja rohkemgi). Peale selle esinevad närvisüsteemis neurogliia rakud e. gliotsüüdid, mis erutusprotsessi levikul otseselt ei osale. Nad aitavad reguleerida K- ioonide ja neurotransmitterite sisaldust koevedelikus, hävitavad toksilisi ühendeid, osalevad müeliinkesta ning tugistruktuuride moodustamisel. Neid on 10-50 korda rohkem kui neuroneid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks-kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega.
Ärrituse toimejõu ja aja seos: erutuse kudedes põhjustavad ainult piisava toimejõu ja kestusega ärritajad. Piisavat toimejõudu omavad ärritajad peavad erutuse esilekutsumiseks toimima teatud aja jooksul. Kasulik aeg - minimaalne aeg, mis on vajalik erutuse esile kutsumiseks Mida tugevam on ärritaja, seda lühemat toimeaega vajatakse erutuse tekkeks Voolutugevuse, ärrituse toimeaja ja voolugradiendi tähtsus erutuse tekkel. Erutusprotsessi tekke kudedes põhjustavad vaid piisava toimejõu ning kestusega ärritajad. Mida madalam on lävi ärritus, seda kõrgem on koe erutuvus. Erutuslaine tekkele eelnevad lokaalsed alalävised muutused, mille suurus on proportsionaalne ärritaja toimejõuga. Kui need muutused saavutavad teatava suuruse (lävitaseme), vallandubki erutuslaine. Mida tugevam on ärritus, seda intensiivsemalt arenevad alalävised muutused koes. Oluline faktor on seejuures ka ärritaja toimeaeg e ärrituse kestus
Inimese temperamendi füsioloogiliseks aluseks on närviprotsesside tugevuse, tasakaalu ja liikuvuse vahekord. Temperament avaldub inimese käitumises ja tegevuses. Temperament Temperamendi avaldumisvormideks on tasakaalukus või tasakaalutus käitumises, ergas või nõrk reageerimine välismõjudele, liikuvus või inertsus tegevuses, kontakteeruvus, endassesulguvus või seltsivus Erutus ja pidurdus Erutusprotsessi tugevuse tunnusteks on inimese võime pikemat aega vaimselt ja füüsiliselt pingutada. Pidurdusprotsessi tugevuse tunnusteks on püsiv keskendumisvõime tööle segavatest kõrvalärritajatest hoolimata. Närviprotsesside nõrkus Tunnusteks on pidev loidus, lõtvus, töövõime vähesus, ükskõiksus. Positiivseks küljeks on pisiasjade erinevuste ja varjundite märkamine Tasakaalustamata närviprotsessid
mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus /, keemilised ained/happed, leelised, soolad/) · Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) Tugevuse järgi: · Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. · Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. · Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni Erutuvus on: · talitluslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihastekontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne.
mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained, happed, leelised, soolad) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne). 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma 2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad 3. Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni. 5. Pidurdus funktsionaalne protsess, mis takistab erutuse teket ja levikut, kulgeb organismis erutusega paralleelselt ja on sageli erutuse poolt esile kutsutud. Piirab erutuse kaootilist levikut soodustades erutuse konsentratsiooni
mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus /, keemilised ained/happed, leelised, soolad/) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) 25. ÄRRITAJATE JAGUNEMINE TEGEVUSE JÄRGI: 1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. 2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. 3. Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni 26. PIDURDUS: Perifeersete organite või närvikeskuste talitluse aktiivne allasurumine. Omapärane tegevuslik seisund, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos.
soojus /, keemilised ained/happed, leelised, soolad/) Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? Läviärritus e. künniärritus minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. Alalävised ärritused kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastureaktsiooni saamiseks piisavad. Ülelävised ärritused tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastureaktsiooni. 5. Pidurdus. · On funktsionaalne protsess, mis takistab erutuse teket ja levikut. · Piirab erutuse kaootilist levikut soodustades erutuse kontsentratsiooni.
Seedekulglas on üle paarikümne ... raku. Roomajatel on palju nahas neid. Hormoonide struktuur avastati 60ndate lõpus. HORMOONIDE TOIMEMEHHANISM Avaldab toimet efekotrrakule vastava retseptori kaudu. Retseptorid võivad paikneda efektorraku membraani peal, kutsutakse membraanretseptoriteks, või raku sees. tsütosooli retseptorid. Tsütosooli retseptoritega sarnanevad rakutuumaretseptorid. Hormoon seondub oma retseptoriga ja käivitab pärast seda rakus erutusprotsessi. Teise retseptoriga hormoon kokku ei sobi, mõju on väiksem. Adrenergiliste ................... adrenaliin ja noradrenaliin võivad stim nii alfa kui beeta retseptoreid. Igal hormoonil oma retseptor. (Lukk, mille avamisel on aint üks võti.) Raku sees toimub iseloomuliku vastusreaktsiooni teke teisaste virgatsainete vahetusel. Hormoon pärast seondumist retseptoriga käivitab rakus reaktsioonide ahela, kus on teisane virgats. Võimalikke
Polaarsuse seadus voolu sisselülitamisel tekib erutus katoodi (neg elektroodi) piirkonnas ja voolu väljalülitamisel anoodi (pos elektroodi) piirkonnas. Elektrotoonus voolu sisselülitamisel tõuseb erutus katoodi ja väheneb anoodi ümbruses, voolu väljalülitamisel aga vastupidi. Akkommodatsioon elektrivoolu aeglasel tugevnemisel rakumembraan kohaneb ärritaja toimega ning erutuse teket ei järgne isegi tugeva voolu korral. Ärrituse toimejõu ja aja seos erutusprotsessi tekitavad ainult piisava toimejõu ja kestusega ärritajad, nad peavad toimima teatud aja vältel. Minimaalset aega, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks, nim kasulikuks ajaks. Mida tugevam on ärritus, seda lühem võib olla toimeaeg. Reobaas min voolutugevus, mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutuse tekkeks. Kronaksia min aeg, mis on vajalik min vastureaktsiooni esilekutsumiseks kahekordse reobaasi tugevusega voolu toimel.
Südamelihasrakkudel on omadus reageerida erutusprotsessil teatavates faasides toimivatele ärritustele, kas üldse mitte või siis üksnes väiksema aktiivsusega: vastavalt räägitakse absoluutsest ja relatiivsest refraktaarperioodist2. Absoluutse refraktaarperioodi ajal ei ole üldse võimalik uut erutust tekitada ning relatiivse refraktaarperioodi, mis järgneb absoluutsele refraktaarperioodile, ajal erutus järk-järgult taastub. Refraktaarperiood kaitseb südamelihast erutusprotsessi liiga varajase tekke eest, mis muidu võiks südame pumbafunktsiooni kahjulikult mõjustada. Tänu sellele on välditud erutuse ringelemine südamelihase võrgustikulises struktuuris, mis võiks häirida kontraktsiooni ning lõõgastuse rütmilist vaheldumist. 1.2.Erutuse juhtivuse mehhanismid Aktsioonipotentsiaal, mis on genereeritud ühe müokardi piirkonnas, levib kõikidesse piirkondadesse, kuna kõik terved müokardi rakud on elektriliselt seotud tänu rakkude
Voolu sisselülitamisel tõuseb koe eruytuvus katoodi ümbruses (katelektrotoonus) ja väheneb anoodi ümbruses (anelektrotoonus). Alalisvoolu väljalülitamisel toimub anoodi piirkonnas rakumembraani hüperpolarisatsiooni kadumine, mis samuti põhjusab koe erutuvuse tõusu (anoodeksaltatsioon). Samal ajal toimub katoodil erutuvuse langus seoses rakumembraani repolarisatsiooniga (katooddepressioon). Voolutugevuse, ärrituse toimeaja ja voolugradiendi tähtsus erutuse tekkel. Erutusprotsessi tekke kudedes põhjustavad vaid piisava toimejõu ning kestusega ärritajad.mida madalam on lävi ärritus, seda kõrgem on koe erutuvus. Erutuslaine tekkele eelnevad lokaalsed alalävised muutused, mille suurus on proportsionaalne ärritaja toimejõuga. Kui need muutused saavutavad teatava suuruse (lävitaseme), vallandubki erutuslaine. Mida tugevam on ärritus, seda intentsiivsemalt arenenvad alalävised muutused koes. Oluline faktor on seejuures ka ärritaja toimeaeg e ärrituse kestus
mõõtmise teel. EKG kujutab enesest nende ajas muutuvate potentsiaalidiferentside kõverat ja on seega südame erutuse, mitte kontraktsiooni väljendus. EKG-s eristatakse atriaalosa ning ventrikulaarosa. Atriaalosa langeb P-lainega, mis väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. PQ-lõigu ajal on kojad tervikuna haaratud erutusest. Ventrikulaarosa ulatub Q algusest kuni T lõpuni. QRS kompleks väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese, T-laine ventrikulaarse erutusprotsessi vaibumist. Nende vahele jääb ST- lõik, mis analoogiliselt PQ-lõigule kodades näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard. Mõnikord võib T- laine järel näha ka U lainet, mis tõenäoliselt väljendab erutuse vaibumist erutusjuhtesüsteemi lõppharudes. Intervalli nimetusega tähistatakse sakki koos sellele järgneva segmendiga (näit. PQ-intervall P-algusest kuni Q-alguseni). Vererõhk ja selle mõõtmine. Vererõhk veresoontes on tingitud kahest asjaolust:
erutuvuseks. 5 Erutuse all aga mõistetakse talituslikku seisundit, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises. Ärritaja on energia liik, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Vastuseks ärritajale tekib ärritus: see on ärritaja mõju elusale koele. Minimaalset ärritustugevust, mis on suuteline kutsuma esile erutusprotsessi nimetatakse künnisärrituseks. Vastupidiselt erutusele pärsib või kõrvaldab pidurdus täielikult talitusliku seisundi rakkudes. 1.4. Inimese kehaehituse üldtunnused (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 22-23) Inimesel, nagu kõigil selgroogsetel, esineb polaarsus st. keha kahe pooluse olemasolu: pea e. kraniaalne ja saba e. kaudaalne poolus. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline e. kui inimese keha jaotada pikitelge mööda
Ärrituse toimejõu ja aja seos: erutuse kudedes põhjustavad ainult piisava toimejõu ja kestusega ärritajad. Piisavat toimejõudu omavad ärritajad peavad erutuse esilekutsumiseks toimima teatud aja jooksul. Kasulik aeg - minimaalne aeg, mis on vajalik erutuse esile kutsumiseks Mida tugevam on ärritaja, seda lühemat toimeaega vajatakse erutuse tekkeks Voolutugevuse, ärrituse toimeaja ja voolugradiendi tähtsus erutuse tekkel. Erutusprotsessi tekke kudedes põhjustavad vaid piisava toimejõu ning kestusega ärritajad. Mida madalam on lävi ärritus, seda kõrgem on koe erutuvus. Erutuslaine tekkele eelnevad lokaalsed alalävised muutused, mille suurus on proportsionaalne ärritaja toimejõuga. Kui need muutused saavutavad teatava suuruse (lävitaseme), vallandubki erutuslaine. Mida tugevam on ärritus, seda intensiivsemalt arenevad alalävised muutused koes. Oluline faktor on seejuures ka ärritaja toimeaeg e ärrituse kestus
2) Spetsiifilised e. adekvaatsed – põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1) Alalävised ärritused – kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastureaktsiooni saamiseks piisavad. 2) Läviärritus e. künnisärritus – minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. 3) Ülelävised ärritused – tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastureaktsiooni. Mida tugevam ärritus, seda tugevam vastuärritus. --- Elusorganismi funktsionaalse aktiivsuse kolm taset: 1) Füsioloogiline jõudeolek – väliselt avalduva spetsiifilise aktiivse tegevuse puudumine (liikumine, sekretsioon jne.). Ainevahetus kulgeb tasemel, mis tagab organismi elutalitluse ja valmisoleku reageerida välisärritajatele. 2) Erutus – vt küs 2
kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus / keemilised ained / happed, leelised, soolad/) · spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.). Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: · läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma · alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad · ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni. Ärritus - ärritaja mõju elusale koele. Erutus tekib organismi rakkudes füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. Erutus on talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaste
III - kaasneb pingetunne, mis kandub üle ka lihaskonnale ! Vaimset tööd tehakse ainult tahtepingutuse korral ja selle efektiivsus on väike. IV - kujuneb rahulolematuse tunne, ärevustunne V - esineb apaatsus, loidus VI - üleväsimus Kooliväsimuse tunnused: I staadium vaimse ja kehalise töövõime langus, nihelemine, loidus, unisus II staadium peavalu, tähelepanu langus, kasvab tehtavate vigade arv, söögiisu halvenemine, pidurdusprotsess ületab erutusprotsessi III staadium kõik eelmised nähud süvendatult, rahutu uni, sage ärkamine, isutus või väga suur isu, eriti magusaisu Kuidas pikendada töövõime aega koolides ? erinevate iseloomudega tundide vaheldumine, koolitundide pikkuse optimaalsus, optimaalne vahetundide pikkus, vahetundide sisustamine (füüsilise ja vaimse koormuse vaheldus), õppetundide ja vahetundide emotsionaalsus, õppenädala koormuse oskuslik jaotus jne.
Hüpofüüsi kasvuhormoon suurendab vere glükoosisisaldust, vähendab kudede insuliinisidumisvõimet ja suurendab vabade rasvhapete kontsentratsiooni veres. Kasvuhormoon muudab pankrease B-rakud vastuvõtlikumaks insuliini sünteesi stiimulite suhtes 66) Mineraalainete (Na, K, Ca, Mg, P, Cl, mikroelemendid Fe, Cu, Mn, I, Zn, Se), vee ja vitamiinide A, D, E, K, C, B 1,2,3,6,12 ülesanded organismis. Mineraalained on vajalikud: 1) osmootse rõhu ja pH säilitamiseks, 2) luukoe ehitamisel, 3) erutusprotsessi tekkel ja juhtimisel, 4) lihaskontraktsioonide tekkel, 5) membraanide koostises, 6) ensümaatilistes protsessides, 7) hormoonide sünteesil, 8) vere hüübimisel jne. 1) Naatrium - rakuvälise osmootse rõhu tekitamine ja vee säilitamine, happe-leelise seisundi regulatsioon erutuse tekkemehhanism. Karjatamisel võib kõrgetoodangulistel lehmadel tekkida naatriumipuudus, seetõttu tuleb neid varustada keedusoolaga.
Hüpofüüsi kasvuhormoon suurendab vere glükoosisisaldust, vähendab kudede insuliinisidumisvõimet ja suurendab vabade rasvhapete kontsentratsiooni veres. Kasvuhormoon muudab pankrease B-rakud vastuvõtlikumaks insuliini sünteesi stiimulite suhtes 66) Mineraalainete (Na, K, Ca, Mg, P, Cl, mikroelemendid Fe, Cu, Mn, I, Zn, Se), vee ja vitamiinide A, D, E, K, C, B 1,2,3,6,12 ülesanded organismis. Mineraalained on vajalikud: 1) osmootse rõhu ja pH säilitamiseks, 2) luukoe ehitamisel, 3) erutusprotsessi tekkel ja juhtimisel, 4) lihaskontraktsioonide tekkel, 5) membraanide koostises, 6) ensümaatilistes protsessides, 7) hormoonide sünteesil, 8) vere hüübimisel jne. 1) Naatrium - rakuvälise osmootse rõhu tekitamine ja vee säilitamine, happe-leelise seisundi regulatsioon erutuse tekkemehhanism. Karjatamisel võib kõrgetoodangulistel lehmadel tekkida naatriumipuudus, seetõttu tuleb neid varustada keedusoolaga.
annaabi.ee 
