kool klass nimi Erootika Referaat Juhendaja: ---------- Asukoht+aasta 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Üldiselt erootikast................................................................................................................... 5 2. Seksuaalsus............................................................................................................................. 6 3. Suguelu....................................................................................................................................7 3.1 Suguelu riskid..............................................................................
Loodusluuletaja inimene võõras, muutunud maailmas nn kadunud põlvkond: Kalju Lepik (1920-1999) "Tuulisui" rühmituse kokkukutsuja vastupanuluule, kirjanik võõras maailmas, maapaos olemise mõtestamine traditsiooniline vorm, assotsiatiivne luule, rahvaluule mõjutused, intertekstuaalsus Raimond Kolk (1924-1992) Ivar Grünthal (1924-1996) murdekeelsus luule sõjast ja erootikast, autobiograafil. ja ajaluule "Ütsik täht" (1946) sonett, riimileidlikkus Ilmar Laaban (1921-2000) modernist- sürrealist "Ankruketi lõpp on luule algus" (1946) "Rroosi Selaviste" paguluses hariduse saanud noored: Ivar Ivask (1927-1992) identiteeditunde väljendamine Ilona Laaman (1934) Urve Karuks (1936) Pagulasproosa Eestist lahkunud juba küpsed kirjanikud: August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi
Krishna tegi Arjunale selgeks, et tema kastiga seotud õpetus on olulisem, kui tema isiklik huvi. · Bhakti põhimõte pühendumus. Iga indiviid valib omale välja ühe jumaluse. Kõik need jumalused on tagasiviidavad kahele jumalusele Siva või Visnu. (On olemas ka Brahma, kes avab või suleb ühe silma iga 4,2 miljardi aasta tagant, mis vastavalt loob või hävitab maailma.) · Siva on hävitaja. Askeetide jumal, kõige seksuaalsem jumal. Nõretab erootikast. Vastandlik ühelt poolt väga maskulliinne, teisalt tantsijate jumal. · Visnu on säilitaja, kellel on 10 avatari e. kehastust sh. Mohammad, Buddha ja Jeesus Kristus · Istadeva jumalus, kelle/mille valisid ·
kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik. 1968. aastal ilmus luulekogu "Hetk". Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu "Muld ja marmor". Kirjanduslik tegevus Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole. 2001.a. ilmus "Tahtamaa". "Tahtamaa" on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Ning ravimudast, millega katsutakse romaanis raha teha. 2003.a. ilmus Jaan Krossi mäletsusteraamat "Kallid kaasteelised". Jaan Krossi üle 700leheküljeline mälestusteraamat algab lapsepõlvest ja lõpeb 1962. aastaga. Pikemalt peatub kirjanik 1940. aastatel, meenutades laagriaega Komimaal ja asumist Siberis. Lisatud on rikkalik fotomaterjal ja nimeregister. Jaan Krossi raamat "Kallid kaasteelised" Tähtsus kirjanduses
Raamatus polnud kirjas, et ta riided olid läbi vettinud ning läbi paistvad seetõttu. Kolmandaks tooksin välja Lolita ja Humberti käitumiste erinevused. Filmis käitus Lolita väga flirtivalt ning jäi mulje nagu Humbert poleks seda soovinud. Raamatus oli selgesti aru saada Humberti soov ja Lolita oli pigem ohver raamatus, kui süüdlane. Kuidas mõista väidet „Erootiline kirjandus ei tarvitse olla pealiskaudne"? Mina mõistan seda kui, et see ei koosne pelgalt erootikast, vaid näiteks ka inimeste vahelistest suhetest ja tunnetest. Milline roll oli Lolita saatuses tema emal? Lolita ja tema ema vahelised suhted polnud kõige paremad. Ema oli suhteliselt ükskõikne ning pidas Lolitat kasvatamatuks jõmpsikaks. Ma usun, et seetõttu oli tüdrukul kiusatus emale tagasi teha rikkudes Humberti ja ema vahelist suhet. Samuti ma usun, et ema surm mõjutas Lolitat kõvasti. Tänu sellele oli Lolita emotsionaalselt rohkem manipuleeritav ning Humbert kasutas seda ära.
või seiskunud. Pigem alles algab see sealt, kus sõnad on lausutud. Ja liigub tagasi mingi algse, ürgse ja neitsiliku oleku suunas, kus kõik on alles ütlemata. Lill on eelkõige süütuseotsija mis teeb temast ühtlasi vastuvoolu ujuja, sest kaasaeg taotleb kõiges pigem suuremat kogemust, laialdasemat teadlikkust, kõrgemat pädevust, sügavamat rikutust. Ado Lille tööde puhul räägitakse nii muuhulgas, aga samas ilmtingimata erootikast. Ado Lillel on Teise maailmasõja järgse eesti modernismi arenguloos kaalukas positsioon. Maalides ei huvita Lille niivõrd ruumi konstrueerimine, kuivõrd värvide omavahelistest suhetest kujunev intriig, mida võiks nimetada rütmiks. Värv on kõik, värvi on Lill ruumile alati eelistanud, hoolimata sellest, et tulemus on mõnikord väljendanud midagi muud. Valisin analüüsimiseks pildi ,,Mere ääres (2009 )". Esimene reaktsiooni selle pildi
Mõned, vastupidi, suruvad endas unistused alla ning püüavad uskuda, et nemad ei unistagi. Pange tähele, see "püüd uskuda" on samuti unistus. Seks on muutunud kunagisest tabuteemast üsnagi avatud arutlusaineks. Paljugi inimeste tehtust toetub rohkemal või vähemal määral seksuaalsusele. Kunst, kirjandus, teater, reklaam... Seksitööstusest enesest rääkimata. Ometi öeldakse, et tänapäeval olla kergem tundmatuga voodisse jõuda kui tuttavaks saada. Ja heast erootikast tuntakse ikka puudust - seksuaalsele kõigelubatavusele vaatamata või äkki isegi selle tõttu. Paljud inimesed unistavad ka seksist. Vahel sellisest, mis voodielus vajaka tundub olevat, vahel aga ka sellisest, mida reaalis ehk kogeda ei tihkakski. Luba võõrastel fantaasiatel oma mõtetes vastu kõlada ning varu julgust öelda vähemalt enesele välja see, millest Sa ise unistad. Kõik ei peagi ju tõeks ja tegelikkuseks saama, vahel on unistamine ise väga hea. Viis fantaasiareeglit
ning kriiskavavärvilised majad on kujutatud nagu eri suundadesse vaaruvatena. Tema piltides valitseb kummaline, pingestatud meeleolu, kuid Areni ekspressionism on siiski pigem selle tõlgendamine dekoratiivse maneeri kaudu. Tuntud kunstnik Eduart Viiralt looming oli 1920. aastail veristliku ilmega. Viiraldi loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii sisuliselt kui ka tehniliselt. Selles kajastuvad kõikvõimalikud inimlikud kogemused, meeleolud ja ideed, oma aja kohta skandaalselt avameelsest erootikast ühiskonnakriitikani ja eksistentsaalse traagikani, aga ka usulised tunded ja lihtsalt tunded ja rõõm nähtavast maailmast. Viirald oli virtuoos ja väsimatu, üliviljakas töömees kõigis graafikatehnikates. Ta oli illustreerinud arvukalt raamatuid. Viiralt pani aluse vabagraafika eluõigusele ja tähtsusele eesti kunstis. Tema tuntumad teosed on sügavtrükitehnikas teostatud "Kabaree" (1931) ja "Põrgu"
liigiks.Silmapaistvamad saavutused olid siin Eduard Viiratil ja Aino Bachil paljundusgraafikas ,ning Kristjan Raual joonistustes.Omapärane oli ka Eesti puugravüüri koolkond eesotsas Hando Mugasto ja Arkadio Laigoga. Eduard Viiralt (1898-1954) Viiralti looming oli ületamatu nii sisuliselt kui ka tehniliselt.Selles kajastuvad kõikvõimalikud inimlikud kogemused,meeleolud ja ideed,oma aja kohta skandaalselt avameelsest erootikast ühiskonnakriitikani ja eksistentsiaalse traagikani,aga ka usulised tunded ja rõõm nähtavast maailmast.Viiralt oli virtuoos ja väsimatu.Üliviljakas kõigis graafika tehnikais. Loomingus kujunes 30. aastate algus murranguliseks. Kunstnik näis otsivat head helget ja puhast.Lapsed loomad,neegripead-see oli uus teemadering.Sageli esinesid loomingus loomad ,keda ta joonistas kord Pariisi loomaaias või oma Aafrika-matkal.Viiralti
Selles teoses on tublisti õudusromantikat. Kus ilmutavad ennast haldjad, printsid kui ka tondid ja vampiirid. Päris mitu luuletust kõnelevad sisikonna tegemistest ja selle tulemusest, juttu tuleb veel vakladest, koidest ja ämblikest ning päris sageli käib külas ka pohmell ning muu ühiskonnale suhteliselt vastuvõetamatu. Merca armastuskujutlus võib olla räme, koomiline, aga ka üllatav, isikupärane ja haarav. Ta loob huvitava kooskõla loodusest ja erootikast, segunevad lume ja vulvaveed. Lisaks on raamatus veel mõned väga värsked öökujundid: "Öövaikus sügab tähekirpe taevaihul." Ning Tartu klassikasse kuulub raamatu viimane tsükkel, milles on suurepäraseid pildistusi Tartu räsitud ja pohmellisest nukrusest. "Narrivile" See teos peidab endas Merca viimase kahekümne aasta jooksul kirjutatud parimaid luuletusi.
läbi sarkasmiprisma Klaarat kui nõukogude reziimi ajuloputuse läbinut. Viimaks makstakse nõutud raha ning klaver viiakse Sõrdi tütre Tiiu juurde. Klaver, omamoodi side Eesti Vabariigiga, jõudis tagasi oma õigete omanike juurde. 1993.a. ilmus "Tabamatus". 1994.a. ilmus "Järelehüüd". 1995.a. ilmus "Mesmeri ring". 1998.a. ilmus "Paigallend". 2001.a. ilmus "Tahtamaa". "Tahtamaa" on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Ning ravimudast, millega katsutakse romaanis raha teha. ,,Siis pöördusid lugejad Krossi poole: tulgu ta kaasaega. Ja Kross ehtsa rahvakirjanikuna võttis sellegi väljakutse vastu ning kirjutas «Tahtamaa»." (Rein Veidemann) "Kokku võttes: tegemist on omapärase muinasjutu elik ajaloolise romaaniga. Meister Kross on jäänud oma liistude juurde, mis siis, et loo formaalne tegevusaeg on nihkunud kaasajale ohtlikult lähedale." (Tõnu Õnnepalu) 2003.a
tunnist tundi. Mõned, vastupidi,suruvad endas unistused alla ning püüavad uskuda, et nemad ei unistagi. Pange tähele, see "püüd uskuda" on samuti unistus. Seks on muutunud kunagisest tabuteemast üsnagi avatud arutlusaineks. Paljugi inimeste tehtust toetub rohkemal või vähemal määral seksuaalsusele. Kunst, kirjandus, teater, reklaam... Seksitööstusest enesest rääkimata. Ometi öeldakse, et tänapäeval olla kergem tundmatuga voodisse jõuda kui tuttavaks saada. Ja heast erootikast tuntakse ikka puudust - seksuaalsele kõigelubatavusele vaatamata või äkki isegi selle tõttu. Paljud inimesed unistavad ka seksist. Vahel sellisest, mis voodielus vajaka tundub olevat, vahel aga ka sellisest, mida reaalis ehk kogeda ei tihkakski. Luba võõrastel fantaasiatel oma mõtetes vastu kõlada ning varu julgust öelda vähemalt enesele välja see, millest Sa ise unistad. Kõik ei peagi ju tõeks ja tegelikkuseks saama, vahel on unistamine ise väga hea.
sarkasmiprisma Klaarat kui nõukogude reziimi ajuloputuse läbinut. Viimaks makstakse nõutud raha ning klaver viiakse Sõrdi tütre Tiiu juurde. Klaver, omamoodi side Eesti Vabariigiga, jõudis tagasi oma õigete omanike juurde. 1993.a. ilmus "Tabamatus". 1994.a. ilmus "Järelehüüd". 1995.a. ilmus "Mesmeri ring". 1998.a. ilmus "Paigallend". 2001.a. ilmus "Tahtamaa". "Tahtamaa" on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Ning ravimudast, millega katsutakse romaanis raha teha. 6 ,,Siis pöördusid lugejad Krossi poole: tulgu ta kaasaega. Ja Kross ehtsa rahvakirjanikuna võttis sellegi väljakutse vastu ning kirjutas «Tahtamaa»." (Rein Veidemann) "Kokku võttes: tegemist on omapärase muinasjutu elik ajaloolise romaaniga. Meister Kross on jäänud oma liistude juurde, mis siis, et loo formaalne tegevusaeg on nihkunud kaasajale ohtlikult lähedale
isiklik huvi. · Bhakti põhimõte pühendumus. Iga indiviid valib omale välja ühe jumaluse. Kõik need jumalused on tagasiviidavad kahele jumalusele Siva või Visnu. (On olemas ka Brahma, kes avab või suleb ühe silma iga 4,2 miljardi aasta tagant, mis vastavalt loob või hävitab maailma.) · Siva on hävitaja. Askeetide jumal, kõige seksuaalsem jumal. Nõretab erootikast. Vastandlik ühelt poolt väga maskulliinne, teisalt tantsijate jumal. · Visnu on säilitaja, kellel on 10 avatari e. kehastust sh. Mohammad, Buddha ja Jeesus Kristus · Istadeva jumalus, kelle/mille valisid · Krsna räägib reaalsest teest, neid on kolm: · karma - tegutsed selleks, et vabaneda · õppimise tee juana, marga · Jumala kummardamise tee khakti marga
a. lõpetas ,,Pallase" ja oli seal graafika õppejõuks. Kuid õpetaja amet ei sobinud talle ja Viiralt asus taas stipendiaadina ennast täiendama välismaale, seekord Pariisi. Stipendiumi lõppedes teenis elatist siidirättide ja portselannukkudele nägude maalimisega. Valmisid esimesed sürrealistlikud graafilised lehed ,,Kabaree", ,,Põrgu", ,,Jutlustaja". Viiraltit võlus suurlinna ööelu oma võlude ja pahedega. Töödes kajastusid kõikvõimalikud inimlikud kogemused, meeleolud ja ideed erootikast ühiskonna- kriitikani. Töid teostas põhiliselt sügavtrüki tehnikates. 1930.ndate aastate lõpul külastas Viiralt Põhja- Aafrikat. Nüüd ilmusid loomingusse loomad (tiigrid, lõvid, kaamelid jne.) ja lapsed. N: ,,Lamav tiiger", ,,Kaameli pea". Teise maailmasõja puhkedes tuli Viiralt tagasi Eestisse, kus võttis aktiivselt osa kohalikust kunstielust. Loomingus kajastas kodumaa loodust (,,Viljandi maastik") ja kultuuritegelasi (,,K. Raud").1944.a. põgenes taas Pariisi, kus 1954.a
riigi valitsemises.24 Rüütlid tahtsid endast jätta õilsa päästja kuju, kes kannatab armastatu 22 Tilk 2004, lk. 200. 23 Samas, 183. 24 Samas, 187. 11 pärast ning seejärel võidab tema südame. 25 Daami teenimine pidi olema omakasupüüdmatu ning hingeline, kuid kõik daamide auks peetud võitlused olid hoopis tulvil salapärasest erootikast. Kirjanduses on palju juttu abielurikkumistest ning on teada, et keskajal oli peale meeste ka naistel abieluväliseid suhteid ning eelistatumad partnerid olid preestrid ja mungad. 26 Kuid kas siin ei kerki õhku järjekordne probleem tegelikkuse ja reeglite vahel? Naine pidi abielus olema ju see osapool, kes oli truu, korralik ning kelle hea maine pidi kaugele silmapaistma. Mehe kohta see ei kehtinud. Kõige paremaks näiteks selle kohta, kuidas on omavahel seotud daam, rüütel ja erootika
a. lõpetas ,,Pallase" ja oli seal graafika õppejõuks. Kuid õpetaja amet ei sobinud talle ja Viiralt asus taas stipendiaadina ennast täiendama välismaale, seekord Pariisi. Stipendiumi lõppedes teenis elatist siidirättide ja portselannukkudele nägude maalimisega. Valmisid esimesed sürrealistlikud graafilised lehed ,,Kabaree", ,,Põrgu", ,,Jutlustaja". Viiraltit võlus suurlinna ööelu oma võlude ja pahedega. Töödes kajastusid kõikvõimalikud inimlikud kogemused, meeleolud ja ideed erootikast ühiskonna- kriitikani. Töid teostas põhiliselt sügavtrüki tehnikates. 1930.ndate aastate lõpul külastas Viiralt Põhja- Aafrikat. Nüüd ilmusid loomingusse loomad (tiigrid, lõvid, kaamelid jne.) ja lapsed. N: ,,Lamav tiiger", ,,Kaameli pea". Teise maailmasõja puhkedes tuli Viiralt tagasi Eestisse, kus võttis aktiivselt osa kohalikust kunstielust. Loomingus kajastas kodumaa loodust (,,Viljandi maastik") ja kultuuritegelasi (,,K. Raud").1944.a. põgenes taas Pariisi, kus 1954.a
Under poeetiline lihtsus ja rahvalähedus. Ristikivi modernistlik luule kajastab inimest võõras, muutunud maailmas. Eksistentsiaalselt valdav paguluselamus. Kangro luule mahukas, isikupärane ja muutub ajas suht vähe. Mediteeriv enesetunnetuslüürika. Liigub reaalse ja kujuteldavam elu ja unenäo piiril. Maagiline realism. Grünthal viljakas ja vormiliselt virtuooslik. Luuletas peamiselt sõjast ja erootikast. Rõhutatult range vorm. 21. Kalju Lepiku luule. KALJU LEPIK (1920 1999) Arvo Mägi, Kalju Lepik (1970, täiendatud trükk 1993) 1946 Nägu koduaknas Nii see kui ka järgmine teos sisaldavad peamiselt kahte tüüpi tekste: jõulist vastupanuluulet ja teadlikku antiestetismi. Neis on realistlikult groteskseid olupilte ja 10 pagulusängi. 1948 Mängumees 1949 Kerjused treppidel
Nopib mitmeid auhindu, valitakse Londoni PEN klubi auliikmeks. On öeldud, et kvaliteedilt oleks Under võinud oma luuletuste eest pälvida Nobeli preemia, ent see jäi tõlke taha. 1944 a pageb Rootsi, kus töötab teatrimuuseumis, jätkab ka kirjanduslikku tegevust. Teine abielu oli Artur Adsoniga. Tal oli kaks tütart. Sureb Rootsis. Looming: Varasem periood: loomingut iseloomustavad naiselikkus, tundelisus, avameelsus. Luuletused räägivad armuelamustest, erootikast. Palju kasutab lilli, lõhnu, värve. Tema looming on impressionistlik. 20-ndatel tuleb luulesse muudatus. Domineerib ajaluule, esile kerkivad sotsiaalsed teemad, ühiskondlikud probleemid. Luule muutub filosoofilisemaks. Under püüab lahata inimese vastuolulisust. Tugev ekspressionistide mõju. Underi luulet on palju tõlgitud, tema keelekasutus on tippkvaliteetne. Lisaks paljudele muudele keeltele, on teda tõlgitud ka esperanto ja jaapani keelde. Teemad mitmekesised. Ka Under ise
Ta ei meenuta millegagi usuinimest, kuna tal puudub igasugune arusaamine pühadusest. Tema neurootilised kalduvused meenutavad kõige rohkem tema isa, majandusinimest, kes kalkuleerib rahulolu ja rahulolematust ning kes peab suurimaks patuks seda, kui ta on investeerinud millessegi sellisesse, mis naudingut ei paku. Erinevalt oma eelkäijast ei pea psühholoogiline inimene arvestust mitte aktsiate ja kapitali üle, vaid oma hinge ökonoomika kohta. Kõike, alates oraalsest erootikast kuni matemaatikani käsitleb ta naudingu printsiibist lähtuvalt. Isegi enesetapp rahuldab enesetapjat ja sadism pakub mõnu sadistile / masohhistile. Selliseks oli kujunenud taustsüsteem, kust kahel mandril läbi kahe geeniuse teineteisest sõltumatute püüdluste sündis semiootika. Küllap võiks olla uute kriitiliste uurimuste teemaks, mil määral minu poolt käesolevas töös kirjeldatu mõjutas Saussure'i ja mil määral Peirce'i.
Kirjutas poliitilist isamaalüürikat oma sõjaeelsete ,,Maarjamaa laulude" stiilis. Gustav Suits hilisluule kogu ,,Tuli ja tuul" (1950) sõjaaegsete vapustused, pagulasluule esikümnendi temaatika, mälestused kodumaast, maapaomeeleolud. Marie Under poeetiliselt lihtne ja rahvuslähedane luule. Patriootlikud teemad. Karl Ristikivi napp luulelooming koondub ,,Inimese teekond" (1972). modernistlik luule. Ivar Grünthal luuletas sõjast ja erootikast, vormiliselt virtuooslik. Ta on originaalne ja vitaalne. Raimond Kolk rikastas luulet murdekeelsusega. Debüteeris võrumurdelise luulekoguga ,,Üksik täht" (1946) 22. Kalju Lepiku luule. Asutas 1940.a Tartus kirjandus- ja kunstirühmituse "Tuulisui" ning jätkas pärast sõda selle juhtimist Stockholmis. Rühmituse koguteos ,,Homse nimel" (1945) selles on Kalju Lepiku palju eteldud luuletus ,,Kisendad, kodumaa!". Lepiku enda esimesed kogud olid ,,Nägu
Eksistentsiaalselt valdav paguluselamus. - KADUNUD PÕLVKOND (nende debüüt jäi sõja jalgu): Lepik, Kolk, Grünthal, Laaban. - PAGULUSES HARIDUSE SAANUD NOORED: Ivask, Laaman, Karuks. Kangro – luule mahukas, isikupärane ja muutub ajas suht vähe. Mediteeriv enesetunnetuslüürika. Liigub reaalse ja kujuteldavam elu ja unenäo piiril. Maagiline realism. Grünthal – viljakas ja vormiliselt virtuooslik. Luuletas peamiselt sõjast ja erootikast. Rõhutatult range vorm. 19) Kalju Lepiku luule II MS järgses pagulusluules viljakas ja tähendusrikas luuletaja. 1944 põgenes Rootsi. Tema luule sai alguse 1940 koolinoorte ajakirjas Tuleviku Rajad. Esimese luulekogu „On tuuline öö“ käsikiri hävis põgenemisel. 1946 ilmus debüütkogu „Nägu koduaknas“. Lepik alustas arbujate kõrgvaimsuse ja range vormikultuuri ning sütistelikult seisukohta
saj lõpul algab suur tööstusrevolutsioon ja suureneb tarbimine. Urbaniseerumine. Sida looduse ja maaeluga hakkab vähenema. Inimestevahelised kontrastid suurenevad- äärmuslik vaesus ja rikkus. Suur tähtsus on Darwini evolutsiooniteoorial. Karl Marx tõi eli edasiviivaks jõuks klassivõitluse. Naturalistid hakkasidd elu kujutama tõetruult, tavaliselt halbu külgi. Kirjandus pidi olema tõetruu. Suurim esindaja Emilie Zola ("Söekaevurid"). Uue teemana räägitakse erootikast. Sageli kasutatakse nimetust kriitiline realism. Tekivad tüüpilised tegelased. Puskin ja Lermontov on üleminekukirjanikud. Suurim esindaja Balzac. Põhizanriks kerkib romaan. Tsehhov, Dostojevski, Tolstoi. Eesti kirjanikest Tammsaare. 20.saj Modernism toimub teine tööstusrevolutsioon, tehnika võidukäik. Toimus palju teaduslikke avastusi. Sigmund Freud. Kirjanduses hakati väga palju eksperimenteerima. 26
Romaan "Mesmeri ring"( 1995) on ,,Wikmani poiste" järg ja kujutab elu Tartu Ülikoolis keerulisel ajal, mil sõlmiti baaside leping ja algas Nõukogude okupatsioon. Romaan "Paigallend" (1998) räägib Ullo Paerannast, kelle elukäik sarnaneb paljude Krossi põlvkonnakaaslastega, kuna Nõukogude okupatsioon on takistanud eneseteostust. "Tahtamaa" (2001) on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Peategelane on kirjanik Aabel Haljand, kellele tagastatavale talukohale Saaremaal kavatseb üks väliseestlane teha hoopis mudaravila. 2003. a ilmus Jaan Krossi mälestusteraamat "Kallid kaasteelised". Enam kui 700-leheküljeline mälestusteraamat algab lapsepõlvest ja lõpeb 1962. aastaga. Sealt künkalt algas imeline aas, näis vastu taevasina sünk ja paljas. Seal hiirekõrvul rohi oli maas,
annaabi.ee 
