Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõigile antud seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, samuti ka töölepingule ning muudele mitmepoolsetele tehingutele. Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse võimalusel neid regulatsioone üheaegselt. TSÜS ning VÕS annavad baasi lepingute sõlmimiseks, kuid konkreetset valdkonda puudutava lepingu sõlmimisel tuleks alati vaadata ka eriseadusi. Eriseadustest võib tuleneda kohustuslik vorminõue teatud liiki lepingutele. Asjaõigusseadus sisaldab asjaõiguslike küsimuste (valdus, omand, servituudid, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus) regulatsiooni. Asjaõigusseadus sätestab näiteks kohustusliku notariaalse tõestamise nõude kinnisasja omandamiseks või võõrandamiseks. Perekonnaseadus reguleerib perekonda ning abikaasasid puudutavaid varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kohustusi, lapsendamist, hooldust ning eestkostet. Seadus
Nt vaidlus kinnisvara üle, üks omanikest ei võimalda teisel omanikul kinnisvarale siseneda. Teine omanik võib kohtu kaudu nõuda oma õigust. Kui aga teisel omanikul ei ole kusagil ööbida, on oht, et kui tal ei võimaldata siseneda, võib ta elu ja tervis olla ohustatud. Politsei sekkumisõigus. Politsei tegutseb üldkorrakaitseorganina (KorS § 6 lg 2), esialgse korrakaitseorganina (KorS § 6 lg 3 ja 4) või erikorrakaitseorganina (eriseadustest tulenevate pädevuse ja volituste kaudu). 2. Analüüsida, milline meede on eesmärgi saavutamiseks kõige sobivam. NB! eesmärk ennetamine, väljaselgitamine, korrarikkumise kõrvaldamine; proportsionaalsus vähemintensiivsemast intensiivsemale meetmele, hinnates erinevaid ohu kategooriaid; otstarbekus kas valitud meede toob kaasa eesmärgi täitmise; minimaalsus kas tegemist on kõige vähem isiku (põhi)õigusi riivava meetmega (nii palju
Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõigile antud seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, samuti ka töölepingule ning muudele mitmepoolsetele tehingutele. Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse võimalusel neid regulatsioone üheaegselt. TSÜS ning VÕS annavad baasi lepingute sõlmimiseks, kuid konkreetset valdkonda puudutava lepingu sõlmimisel tuleks alati vaadata ka eriseadusi. Eriseadustest võib tuleneda kohustuslik vorminõue teatud liiki lepingutele. Asjaõigusseadus sisaldab asjaõiguslike küsimuste (valdus, omand, servituudid, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus) regulatsiooni. Asjaõigusseadus sätestab näiteks kohustusliku notariaalse tõestamise nõude kinnisasja omandamiseks või võõrandamiseks. Perekonnaseadus reguleerib perekonda ning abikaasasid puudutavaid varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kohustusi, lapsendamist, hooldust ning eestkostet
Tsiviilõiguse üldosa kehtivus. 1) seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped; 1) Esemeline kehtivus- kohaldatav üldosana kõigi tsiviilõiguse eriosade, samuti teiste tsiviilõigusega seotud eraõiguse harude suhtes 2) seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud; niivõrd, kuivõrd vastavatest eriseadustest ei tulene teisiti. 3) seadusest kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega. 2) Ruumiline kehtivus- Eesti Vabariigi territoorium 4) seadusest kõrvalekaldumine rikuks isiku põhiõigusi 3) Ajaline kehtivus (VÕSRS)
Kaubamärgid-Tööstusdisaini lahendused-Kasulikud mudelid-Sordid-Mikrolülituste topograafiad- Geograafilised tähised Transpordivahendid:-mootorsõidukid (liiklusregister)-Õhusõidukid (tsiviilõhusõidukite riiklik register) Kommertspant -(valduseta registerpandi alaliik – ettevõtte vallasvara pantimine, märge tehakse kommertspandiregistrisse. AÕS sätestab üksnes materiaalõiguslikud alused registerpandi ja selle esemete kohta Täpsemad protsessuaalsed reeglid tulevad juba eriseadustest(nt kaubamärgile pandi seadmine nõuab notariaalset tõestamist) Registerpandi tekkimine Registerpandi tekkemomendiks on pandilepingu alusel pandi registreerimine seaduses ettenähtud registris (asja valdus üle ei lähe) Kande aluseks on pantija ja pandipidaja kokkulepe eseme pantimise kohta (peab olema a) nõue mida tagatakse, b) võlaõiguslik tagatisleping ning c) asjaõiguslik kokkulepe eseme pantimise kohta) Lisaks tuleb esitada ka avaldus pandi registreerimiseks
Tühistamine eeldab kehtiva tehingu olemasolu. Üksikjuhtudel tühistamine ei ole lubatud (nt abielu sõlmimise tühistamine, selle asemel abielu kehtetuks tunnistamine kohtu poolt, vt PeS § 33, testament, juriidilise isiku organite otsused). Tühistamise alused: TsÜS § 90 lg 1; koosseisud: a) eksimus (TsÜS § 92), b) pettus (TsÜS § 94); c) ähvardus ja vägivald (TsÜS § 96), d) tühistamine esindaja kohutuste rikkumise tõttu (TsÜS § 131 lg 1), eriseadustest tulenevad alused. Tühistamise tähtaegsus. (vt TsÜS §-s 99). Tegemist välistustähtaegadega (mitte aegumise tähtaegadega). Nimetatud tähtaja möödudes õigus tühistada lõpeb. Tähtajaks üldjuhul 6 kuud arvates mõju lakkamisest, pettuse ja eksimuse puhul arvates teadasaamisest, kuid mitte rohkem kui 3 aastat tehingu tegemisest (ähvarduse ja vägivalla puhul 10 aastat tehingu tegemisest). Tähtaegade peatumisele kohaldatakse hagi aegumise tähtaegasid
millest tegelikult lähtuti”). HMS § 56 lg 1 esimene lause näeb ette juhud, mis puhul peab haldusakt olema alati kirjalikult põhjendatud: 1. kui tegu on kirjaliku haldusaktiga; 2. kui keeldutakse soodustava haldusakti andmisest (sõltumata haldusakti vormist). HMS § 56 lg 4 toob ühe erandi, millal faktilist alust ei pea tooma - kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Eriseadustest võivad ka tulla alused, millal ei tule põhjendada. Põhjenduses eristatakse kahte osa: 1. haldusakti andmise õiguslik alus ehk viide konkreetsele õigusakti normile, mis võimaldab vastavat otsustust teha. Viide normile tuleb esitada paragrahvi lõike ja punkti täpsusega. Õiguslik põhjendus peab olema asjakohane, täpne, õige ja piisav. Õigusaktile viitamisel tuleb ära tuua õigusakti andmed, mis võimaldavad selle
kahju (VÕS 1056). * 1058 lg 2 erireegel, mis pöörab ümber põhjusliku seoses tõendamise kohustuse: Kui ohtlik ehitis või asi võis kahju põhjustada, eeldatakse, et kahju põhjustati ehitisest või asjast lähtuva erilise ohu tagajärjel. See ei kehti, kui ehitist või asja on nõuetekohaselt käitatud ja käitamine ei olnud häiritud. Eriseadustest tuleb mitmeid erireegleid hüvitatava kahju aluste ja ulatuse suhtes. Näiteks: * jäätmeseadus 128 - Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine. · Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. (lg 2). · Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideer- imise oma kulul. (lg 4)
ÕIGUSVASTASUS. Iga tegu, mis vastab süüteokooseisule käsitletakse õigusvastasena v.a kui esinevad seda tegu õigustavad asjaolud. Seljuhul ei saa seda isikut vastutusele võtta. KarS § 27. Õigusvastane tegu Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigustavad asjaolud saavad tulla kas KarS, teistest eriseadustest, rahvusvahelistest konventsioonidest või rahvusvahelisest tavast. Seega on see ampluaa üsna lai. KarS ise annab meile neli varianti: 1. Hädakaitse, 2. hädaseisund, 3. kollisioon ja 4. eksimus õigusvastases asjaolus. Õigustavad asjaolud tulevad ka nt omaabi AÕS. Seejuures,aga ei tohi hädakaitse piire ületada. Õigustavad asjaolud tulevad ka KrMS § 217, mis annab võimaluse kinnivõtta ja toimetada kahtlustatav isik...
(LS § 196) 19. Mis on liiklusjärelvalve teostamise vahendid? Liiklusjärelevalve vahendid on: * Sõidukid. * Kontroll- ja mõõteriistad ning vahendid. * Liikluse reguleerimise vahendid. * Foto- ja videosalvestusvahendid. * Sõidukite sundpeatamise vahendid. (Määrus ,,Liiklusjärelevalve teostamise kord" § 17) 20. Millal võime sõiduki kontrollimiseks peatada? Sõiduk peatatakse kontrollimiseks, kui: 1) sõiduki juht või sõitja rikub Liiklusseadusest, eriseadustest või nende alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 2) sõiduki liikumise laad viitab sellele, et juht ei valitse sõidukit nõuetekohaselt; 3) sõiduki välimus viitab ohule, tehnilistele nõuetele mittevastavusele või liiklusõnnetuses osalemisele; 4) veose paigutus, kinnitus või tähistus ei ole nõuetekohased või 5) sõiduki müra või heitgaaside suitsusus viitab nõuetele mittevastavusele. (LS § 200 lg 3) 21
Karistusõiguslikud deliktid Tsiviildeliktid Karistusõiguslikud deliktid. Need on süüteod. Uue karistsseadustikuga muudeti ka kuriteo mõistet - võeti kasutusele mõiste 'süütegu'. Süüteod ise jagunevad kahte liiki - kuriteod ja väärteod. Kuriteod omakorda jagunevad esimese ja teise astme kuritegudeks, väärteod raskusastme järgi ei liigitu. Kuritegude koosseise leiame eranditult KarS'ist, väärtegude koossseise aga nii KarS'ist (väike osa) kui ka mitmetest eriseadustest. Süüteo mõistega opereeriv karistusõigus jaguneb kaheks -kuriteoga opereeriv ja KarSis paiknev kriminaalõigus ja väärteoga opereeriv väärteoõigus. Karistusõiguses on delikt süüteo sünonüümiks, võib tähendada nii kuritegu kui ka väärtegu. Teatud kontekstis võib tähendada ka süüteo koosseisu. Karistusõigus püüab süütegu määratleda nii materiaalselt kui ka formaalselt. I on kriminaaljuriidiline küsimus, mille peab lahendama seadusandja. Konkreetses
306.1 lg 3.1). Vt RKTKo nr. 3-2-1-45-03; 3-2-1-79-05; 3-2-1-30-07. 44 Lisaks võib kaitsenormina tulla kõne alla nt võlausaldajate teavitamiskohustus aktsiaseltsi likvideerimisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, kapitali vähendamisel jms. Rakendub 3-aastane üldine aegumistähtaeg. Juhtorgani liikmete otsevastutus võib tuleneda eriseadustest. Nt maksukorralduse seaduse § 8 lg 1.- juhatus on kohustatud tagama esindatava poolt MKS-st tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise. Tahtliku või raskest hooletusest tuleneva rikkumise korral vastutavad seaduslikud esindajad solidaarselt maksukohustuslase endaga. Juhatuse liikme suhtes saab maksuhaldur teha vastutusotsuse, kui aktsiaseltsilt eneselt ei ole võimalik võlga sisse nõuda või kui
Tulundusühistuseadus § 64. Nõukogu (1) Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui osakapital on üle 400 000 krooni või kui see on ette nähtud põhikirjaga. (2) Nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. MTÜ seaduse kohaselt peavad olema üldkoosolek ja juhatus, võivad olla ka muud organid (MTÜ seadus §31). Muud organid tulenevad tavaliselt eriseadustest, nt. erakondade puhul erakonnaseadusest. Sihtasutuse puhul alati juhatus ja nõukogu. Sihtasutuse seadus §16-§32. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on organid erinevad. Nt. riigi ja KOVi puhul on selle jaoks vastavad organid. Nende puhul on juhtorganid need, mida vastav seadus ette näeb. Nt. TÜ puhul nõukogu ja rektor. 3.6.2. Juriidilise isiku esindamine Juriidlise isiku juhatuse liikmetel on seadusest tulenev esindusõigus; seda ei anta kellelegi eraldi
Tulundusühistuseadus § 64. Nõukogu (1) Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui osakapital on üle 400 000 krooni või kui see on ette nähtud põhikirjaga. (2) Nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. MTÜ seaduse kohaselt peavad olema üldkoosolek ja juhatus, võivad olla ka muud organid (MTÜ seadus §31). Muud organid tulenevad tavaliselt eriseadustest, nt. erakondade puhul erakonnaseadusest. Sihtasutuse puhul alati juhatus ja nõukogu. Sihtasutuse seadus §16-§32. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on organid erinevad. Nt. riigi ja KOVi puhul on selle jaoks vastavad organid. Nende puhul on juhtorganid need, mida vastav seadus ette näeb. Nt. TÜ puhul nõukogu ja rektor. 3.6.2. Juriidilise isiku esindamine Juriidlise isiku juhatuse liikmetel on seadusest tulenev esindusõigus; seda ei anta kellelegi eraldi.
põhjuse puudumisel tööandja töötajat tööle ei võtaks. (määravaks on töö iseloom) konkreetse töö tegemiseks (n projekti juht) asendamiseks tööde mahu ajutine suurenemine hooajatöö tegemiseks Mõjuva põhjusena tähtajaliste töölepingute sõlmimiseks ei saa käsitleda tööandja enda töö korraldamise seonduvat. (näit rendilepingute sõlmimine või tegevuslubade hankimine). Tähtajaline tööleping võib tuleneda ka eriseadustest n kõrgkooli rektor, teadustöötaja, õppejõud. Töötaja kaitse on tagatud läbi selle, et vaidluse korral peab mõjuvat põhjust tõendama TA. Kui tööandja ei suuda tõendada piisavat põhjust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks, loetakse tööleping algusest peale tähtajatult sõlmituks. Mõjuv põhjus tuleb TLS § 6 lõike 2 alusel töötajale teatavaks teha ka töölepingu tingimuste esitamisel, mis annab töötajale võimaluse
rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. TLS ei piira ega keela tähtajaliste töölepingute sõlmimist eriseadustest tulenevalt. TLS lubab tähtajalist töölepingut sõlmida ajutise iseloomuga töö tegemiseks. Eriseadustes ette nähtud tähtajalise töölepingu sõlmimise alused ei käsitle enamasti ajutise iseloomuga töid. Tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus või kohustus on seatud teistel eesmärkidel. Sageli on eriseadustes sätestatud tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus juhtimisülesandeid täitvate töötajatega (muuseumide direktorid, kõrgkoolide rektorid)
ma hüvitist, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saa- bumiseni. Näiteks kui tähtajaline tööleping on sõlmitud kaheks aastaks ja tööandja soovib töötaja koondada ühe aasta möödumisel, tuleb tal töötajale koondamishüvitisena maksta lepingu tähtaja lõpuni saadaolev ühe aasta töötasu. 9. TLS §-d 9 ja 10 ei piira ega keela tähtajaliste töölepingute sõlmimist eriseadustest tulenevalt. TLS lubab tähtajalist töölepingut sõlmida ajutise iseloomuga töö tegemiseks. Eriseadustes ette nähtud tähtajalise töölepingu sõlmimise alused ei käsitle enamasti ajutise iseloomuga töid. Tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus või kohustus on seatud teistel eesmärkidel. Sageli on eriseadustes sätestatud tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus juhtimisülesandeid täitvate töötajatega (muuseumiseaduse § 61 lõige 1 – muuseumide di-
(pg 290, 317, 306 juhtimisorganid 290-330) 4. Tulundusühistu reeglina üldkoosolek ja juhatus. Ja teatud juhtudel peab olema ka nõukogu vt tulundusühistu seadus pg 64. Võib olla ka muid juhtumisorganeid (nt volinike koosolek tulundusühistu seadus pg 54) pg-d 27-32 5. MTÜ üldkoosolek ja juhatus peab alati olemas. Ja võib olla ka muud organid MTÜS pg 31. Nt osakonnad võivad veel olla ette nähtud. Need tavaliselt tulenevad eriseadustest. Nt erakondades on eelseisused jne, mida nad võivad moodustada. Samas ka erakonna puhul peab olema üldkoosolek ja juhatus. Aga üldkoosoleku nimi võib olla mistahes Nt suur kogunemine, aga põhimõtteliselt peab ta olema üldkoosolek. 6. Sihtasutus alati juhatus ja nõukogu. SAS pg 16-32 Avalike õiguslike jur isikute puhul on teien jutt vmt, ma ei suud akirjutada ta tsiteerib liiga kähku ja ma ei suuda jälgida ja ma olen väss ja ei viiiitsi. 3.6
(pg 290, 317, 306 juhtimisorganid 290-330) 4. Tulundusühistu – reeglina üldkoosolek ja juhatus. Ja teatud juhtudel peab olema ka nõukogu vt tulundusühistu seadus pg 64. Võib olla ka muid juhtumisorganeid (nt volinike koosolek – tulundusühistu seadus pg 54) pg-d 27-32 5. MTÜ – üldkoosolek ja juhatus peab alati olemas. Ja võib olla ka muud organid MTÜS pg 31. Nt osakonnad võivad veel olla ette nähtud. Need tavaliselt tulenevad eriseadustest. Nt erakondades on eelseisused jne, mida nad võivad moodustada. Samas ka erakonna puhul peab olema üldkoosolek ja juhatus. Aga üldkoosoleku nimi võib olla mistahes Nt suur kogunemine, aga põhimõtteliselt peab ta olema üldkoosolek. 6. Sihtasutus – alati juhatus ja nõukogu. SAS pg 16-32 Avalike õiguslike jur isikute puhul on teien jutt vmt, ma ei suud akirjutada ta tsiteerib liiga kähku ja ma ei suuda jälgida ja ma olen väss ja ei viiiitsi. 3.6
Kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. TLS ei piira ega keela tähtajaliste töölepingute sõlmimist eriseadustest tulenevalt. TLS lubab tähtajalist töölepingut sõlmida ajutise iseloomuga töö tegemiseks. Eriseadustes ette nähtud tähtajalise töölepingu sõlmimise alused ei käsitle enamasti ajutise iseloomuga töid. Tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus või kohustus on seatud teistel eesmärkidel. Sageli on eriseadustes sätestatud tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus juhtimisülesandeid täitvate töötajatega (muuseumide direktorid, kõrgkoolide rektorid)
Kaitsenormiks on nt pankrotiavalduse esitamise kohustus (TsÜS § 36; ÄS § 306.1 lg 3.1). Vt RKTKo nr. 3-2-1-45-03; 3-2-1-79-05; 3- 2-1-30-07. · Lisaks võib kaitsenormina tulla kõne alla nt võlausaldajate teavitamiskohustus aktsiaseltsi likvideerimisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, kapitali vähendamisel jms. Rakendub 3-aastane üldine aegumistähtaeg. · Juhtorgani liikmete otsevastutus võib tuleneda eriseadustest. Nt maksukorralduse seaduse § 8 lg 1.- juhatus on kohustatud tagama esindatava poolt MKS-st tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise. Tahtliku või raskest hooletusest tuleneva rikkumise korral vastutavad seaduslikud esindajad solidaarselt maksukohustuslase endaga. Juhatuse liikme suhtes saab maksuhaldur teha vastutusotsuse, kui aktsiaseltsilt eneselt ei ole võimalik võlga sisse nõuda või kui aktsiaseltsi osas
Kaubamärgid-Tööstusdisaini lahendused-Kasulikud mudelid-Sordid-Mikrolülituste topograafiad-Geograafilised tähised Transpordivahendid:-mootorsõidukid (liiklusregister)-Õhusõidukid (tsiviilõhusõidukite riiklik register) Kommertspant -(valduseta registerpandi alaliik – ettevõtte vallasvara pantimine, märge tehakse kommertspandiregistrisse. AÕS sätestab üksnes materiaalõiguslikud alused registerpandi ja selle esemete kohta Täpsemad protsessuaalsed reeglid tulevad juba eriseadustest(nt kaubamärgile pandi seadmine nõuab notariaalset tõestamist) Registerpandi tekkimine Registerpandi tekkemomendiks on pandilepingu alusel pandi registreerimine seaduses ettenähtud registris (asja valdus üle ei lähe) Kande aluseks on pantija ja pandipidaja kokkulepe eseme pantimise kohta (peab olema a) nõue mida tagatakse, b) võlaõiguslik tagatisleping ning c) asjaõiguslik kokkulepe eseme pantimise kohta) Lisaks tuleb esitada ka avaldus pandi registreerimiseks
koostamisel vastuväiteid ei arvestatud (PlanS § 23 lg 3 p 5). Seega teostab maavanem siin kohustuslikku preventiivset järelevalvet, mis eelneb seaduses sätestatud juhtudel planeeringu kehtestamisele. Ametite ja inspektsioonide üldpädevus riikliku järelevalve teostamiseks ja riikliku sunni kohaldamiseks tuleneb üldnormina VVS §-des 71 ja 72 sätestatud alustest, konkreetsed ülesanded ja pädevus aga vastavatest eriseadustest (nt MRS § 38 lg 2 p 1: maa- ameti õigus kontrollida KOV organi tegevust maareformi läbiviimisel) 3.2. Arvestuskontroll ( 3-4-1-17-08 19.03.2009) Arvestuskontroll seisneb halduse majandusliku tegevuse nii õiguspärasuse kui ka otstarbekuse kontrollimises vastava, haldusorganisatsioonist väljaspool asuva organi poolt. Seda võidakse teostada ka internse kontrollina.
annaabi.ee 
