Pärnu 2011 Pihuarvutid Pihuarvuti on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti, millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Algselt oli see ettenähtud hõlpsaks kasutuseks isikliku teabe haldurina, märkmikuna ja niiöelda pikendusena lauaarvutile. Tänaseks on aga pihuarvutite areng sealmaal, et seda on võimalik kasutada ka arvuti asenduseks, sest sellele on tehtud juurde palju lisasid. Kaasaegne pihuarvuti omab Bluetoothi, GPS'i, WiFi tuge, mille abil seadet internetti ühendada saab, veebibrauseteid, see suudab käivitada multimeediaprogramme, jäädvustada pilte, lindistada heli ja videot ning suudab omandada mobiiltelefoni funktsionaalsust. Samuti on mobiiltelefonide tootjafirmas laiendanud enda toodete kasutusvõimalusi luues nutitelefone- seetõttu on piir tänapäevaste pihuarvutite ja nutitelefonide vahel suhteliselt hägune. Tarkvara PalmOS
nende suurus. Kuna komponendid muutuvad väiksemateks ja kompaktsemateks, siis ühes sellega muutuvad väiksemaks ka seadmed. Võrreldes kasvõi eelmise kümnendiga, on seadmed läinud kõvasti väiksemaks. Võtame näiteks nutitelefoni, mis käesoleval ajal on sisuliselt arvuti sinu taskus, millel helistamise funktsioon ei oma enam nii suurt tähtsust ja on pigem lisafunktsioon. Kui sülearvutite levikuga ennustati lauaarvuti populaarsuse hääbumist, siis sama ennustatakse ka sülearvutitele seoses tahvelarvutite pealetungiga. Kuid ometi pole kadunud neist ükski. Järgnevas referaadis sisenengi sellesse huvitavasse maailmasse ja võrdlen erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja nende ehituslikke ning rakenduslikke eripärasid. SÜLEARVUTI (LAPTOP) TUTVUSTUS Sülearvuti ehk rüperaal (inglise laptop) on mobiilne arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga.
riistvarakomponentidele aga mille olemasolu ei ole hädavajalik arvuti toimimiseks. Perifeeriaseadmed ühendatakse arvutiga kasutades arvuti tugikiibistikku sisseehitatud sisend-väljundmoodulit ja selles sisalduvaid erinevaid kontrollereid, mis pakuvad valiku siinidest ja portidest perifeeriaseadmete ühendamiseks. Kõige olulisemad perifeeriaseadmed, mis teevad võimalikuks inimese suhtlemise arvutiga on klaviatuur andmete sisestamiseks ja monitor, et näha arvutuse tulemust. Monitori ühendamiseks peab arvutis olema graafikakaart. Peale eelpoolmainitud seadmete on inimese ja Joonis 1 3. Klaviatuur ja hiir (Allikas: Learning arvutiga suhtlemisel kasutusel erinevaid Materials for Information Technology sisendseadmed: Professionals (EUCIP-Mat)) hiir on osundusseade arvuti ekraanil navigeerimiseks ja rakendustega töötamiseks kiipkaardilugeja isikutuvastuseks
Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur, mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer, monitor. Samuti on arvuti sees erinevaid muid riistvara komponente, mis on arvuti tööks suuremal või vähemal määral vajalikud: emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD ja/või DVD seade, disketiseade, helikaart, võrgukaart, modem. Personaalarvuti põhitüübid on · Lauaarvuti (ingl. desktop computer) on personaalarvuti, ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus. · Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti. · Sülearvuti ehk laptop ehk rüperaal on mobiilne arvuti . Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töödab nii akupatareiga , mis on laetav, kui ka elektrivõrgust. · Netbook (Link) väike sülearvuti, soodsa hinnaga, väikse ekraaniga 7"-9" ja pika akukestvusega.
1956 IBM loob esimese kõvaketta RAMAC 1958 Texas Instruments loob esimese integraalskeemi 1960 Digital Equipment Corporation, PDP-1, esimene kommertsarvuti klaviatuuri ja monitoriga 1970 flopiketas 1971 Texas Instruments toob turule taskukalkulaatori 1975 Laserprinter (IBM) 1976 Jugaprinter (IBM) 1977 Apple II oli esimene vabrikus kokku pandud koduarvuti (varem võis juhtuda, et pidid ise emaplaadi kasti kinnitama). 1981 IBM PC MS-DOS opsüsteemiga 1982 Osborne ehitab esimese praktilise sülearvuti (kaalus 10 kg! Noojah, see oli ikkagi 'kaasaskantav', mitte statsionaarne). 1983 Apple Lisa, esimene graafilise kasutajaliidesega arvuti (mudel ei olnud edukas, mahamüümata masinatega täideti mingi auk) 1984 CD-ROM ja Macintosh 1990, Intel i486 1996 PalmPilot 1997 DVD-mängijad tulevad USA-s müügile 1998 MP3 kaasaskantavad mängijad tulevad müügile 8. Arvutite liigitamine erinevate tunnuste järgi Personal arvutid Sülearvutid Pihuarvutid Serverarvutid
Klaviatuur Hiir 6 Toodud pildil on kujutatud tavaline kontoriarvuti. Klaviatuur ja hiir on arvuti juhtseadmeteks. Printer on mõeldud dokumentide jms. trükkimiseks. Korpuseid on kahte põhitüüpi tornikujulised (tower) ja desktop. Desktop-tüüpi korpused on mõeldud asetamiseks lauale, monitori alla. Torni tüüpi korpused paigutatakse aga üldjuhul põrandale nt. laua alla. Tavaliselt on torntüüpi korpustel suuremad eelised, kui Desktop- tüübil. Nad on ruumikamad ja omavad suuremaid laiendusvõimalusi. Alltoodud joonisel on toodud korpuste põhitüübid: Tornikujulide korpus Desktop Arvuti seest Arvuti korpusel on täita mitu tähtsat rolli. Ta kaitseb enda sisemuses peituvaid komponente
pruugi olla andmeid hävitada, kuid näpuviga käsurea parameetrite sisestamisel võib kustutada aastatepikkuse töö viljad. Stiihilised ohud on ka kasutajast sõltumatud võr- gukatkestused, mis tänapäeva andmesidest sõltuvas maailmas üha häirivamaks saavad ja mõnel juhul ka reaalset kahju põhjustavad - võime seista küsimuse ees, kust peaks alustama? Kas ehk osta võimas tulemüür, et end Internetist tulevate rünnete eest kaitsta, või hoopis uuem server koos korraliku varundus- süsteemiga, et andmed jätkuvalt säiliksid? Või hoopis korraldada töötajatele koolitusseminar, et neid turbe alal harida? Poliitika ja põhimõtted Kõik ülalnimetatud sammud on mõistlikud, kuid praktikas peaks neile eelnema aluspõhimõtete paika panemine, mida tuntakse ka organisatsiooni turvapoliitika nime all. Turvapoliitika on infovaradega tegeleva asutuse töös üks keskseid dokumente, millest lähtub edaspidine tegevus.
Kettale kirjutatava info maht on võrdne arvuti mälu mahuga. Mida rohkem on arvutil mälu, seda pikem on arvuti sulgemise ja taaskäivitamise aeg. Kui arvuti on talveunes, siis pärast toitenupule vajutamist ja parooli tippimist taastub sulgemiseelne ekraanipilt (kõik aknad ja programmid). Pooleliolev tähtis fail tuleks igaks juhuks salvestada. Kui arvutit mõnda aega ei kasutata, võib selle automaatselt ooteseisundisse viia või mälu salvestamisega sulgeda. Eriti oluline on see sülearvuti aku laadimiste vahelise aja pikendamiseks. Faili- ja kaustaoperatsioonid Kõvakettal, CD-l ja flopidel säilitatakse info failidena. Fail on seotud informatsioon, nt tekst, tabel või pilt. Kuna kõvaketas mahutab tuhandeid faile, jaotatakse need sisu järgi kaustadesse. Igal kaustal on oma nimi ja see sisaldab kindla otstarbega faile, nt mingi programmipaketi omi. Igal failil on oma nimi, mis ei tohi sama kausta piires korduda. Failinimede pikkus võib olla kuni 250 märki
diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval. Võib öelda: kui õppija suudab neile küsimustele vastata, on ta materjalist põhilise omandanud. Neljas peatükk koosneb praktilistest töödest, millest enamiku läbiviimiseks on tarvis lauaar- vutit, klaviatuuri ja monitori koos mõningaste töövahendite ja lisaseadmetega multimeeter, printer, puhastusvahendid (suruõhk, puhastuslapid ja -kettad), alglaadedisketid, erinevate operatsioonisüsteemide paigalduskettad, alglaaditavad laserplaadid System Rescue CD ja Ultimate Boot CD ning emaplaatide juhendid. Viiendas peatükis on täiendavat informatsiooni, mille tundmaõppimine võimaldab eelnevat materjali sügavamalt mõista. Selles peatükis olevate palade kasutamine nõuab eelteadmisi programmeerimisest.
arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor mälu (kiiretoimeline pooljuhtmälu) massmälu (kõvaketas) sisendseade (klaviatuur, hiir jms.) väljundseade (kuvar, printer) 1.1.1.2 Personaalarvuti. Töölauaarvuti, sülearvuti ja tahvelarvuti erinevus tavakasutaja jaoks. Personaalarvuti. Personaalseks kasutamiseks mõeldud mikroarvuti (põhielemendiks mikroprotsessor), mida võib kasutada nii autonoomselt kui ka arvutivõrku ühendatuna. Kuna lühendit PC hakkas esimesena kasutama firma IBM oma IBM PC perekonna personaalarvutite kohta, siis sageli mõeldakse PC all just nimelt IBM PC personaalarvuteid, eristades neid sel viisil näiteks Macintoch'i personaalarvutitest. Teisiti õeldes, PC all
Kokkuvõtteks võiks nentida, et ATX pole mingi revolutsioon või supermuudatus arvutite arhitektuuris, küll aga on ta järjekordne tehniline täiustus, muutmaks arvutit ning selle ülesehitust kompaktsemaks, kaasaegsemaks ning loogilisemaks. Kindlasti ei puudu aga nende muudatuste taga ka suurtootjate kommertshuvid. Korpuste liigid: Korpuseid on kahte tüüpi tornikujulised (tower) ja desktop. Desktop tüüpi korpused on mõeldud asetamiseks lauale, monitori alla. Torn tüüpi korpused paigutatakse aga üldjuhul põrandale nt. laua alla. Tavaliselt on torntüüpi korpused etemad, kui desktop tüüpi, sest nad on ruumikamad ja omavad suuremaid laiendusvõimalusi. Kuigi standardid korpuste suhtes puuduvad, võib siiski eristada 3 eri tüüpi tornkorpust: full-tower- see on kõige kõrgem korpusetüüp, olles 2-3 jalga kõrge, sobides oma ruumikuse ning suurte laiendusvõimaluste poolest hästi server tüüpi arvutitele. Need on
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32 Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33 2 SISSEJUHATU
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht.
Põhimõisted: Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e- postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule, kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: · ampl
polarisatsioonisuunda muutmata. Sellisel juhul jõuab vertikaalselt polariseeritud valgus horisontaalse polarisaatorini ning ei saa seda läbida ja piksel paistab tume. Taustvalgustusega süsteem toimib samal põhimõttel; valguse teekond saab lihtsalt alguse ekraani tagumisest osast, kus horisontaalne polarisaator ta polariseerib. Enamus tänapäeval kasutatavaid ekraane on taustvalgustusega, ilma taustvalgustuseta on näiteks käekellade ja kalkulaatorite ekraanid. LCD kuvarid kasutavad vedelkristall plaati, mis polariseerib valgust vastavalt ridade ja veergude kaupa(pikslid). Seda plaati valgustatakse tagant polariseerimata valgusega. TFT erineb tavalisest LCDst selle poolest, et iga piksel säilitab oma värvi niikaua, kuni antakse ette uus värv, mida kuvada, seega kasutab voolu ainult värvi muutmisel ja on seetõttu säästlikum. Plasma kuvarites kasutatakse ühe piksli jaoks kolme üliväikest plasmakambrikest(RGB), mis
Alustamine Windows XP-ga Tere tulemast Windows XP -- kõige töökindlama, võimalusterohkema ja põnevama Windowsi versiooni kasutajaks! See juhend sisaldab hõlpsastimõistetavaid juhiseid, kuidas kasutada arvutit, luua Internetiühendus, hallata faile ja kaustu, printida pilte ja dokumente, kuulata muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Naut
Tänapäev 21. sajandi üks levinumaid operatsioonisüsteeme on Windows XP. See lasti välja 25.oktoobril 2001. Kasutusvõimaluste järgi jagunes see: Windows XP Home, Windows XP, Professional, Windows XP Professional 64-bit, Windows XP Media Center Edition. Nende peamine erinevus on arvutivõrgu kasutamise võimaluste osas. 24.aprillil 2003 lasti välja serveritele mõeldud operatsioonisüsteem Windows Server 2003. Sellest uuem versioon tuli välja 6.detsembril 2005 ja omakorda selle järglasena anti välja 4.veebruaril 2008 Windows server 2008. 30.jaanuaril 2007 lasti müüki Windows Vista, mis mis on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem. Sihtgruppiks on personaalarvutid, kodu- ja tööarvutid, sülearvutid, tahvelarvutid ja meedia keskused. 22.oktoobril 2009 jõudis turule uus operatsioonisüsteem personaalarvutitele, Windows 7. Selle arendusega hakati tegelema
Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3.5, mille juures oli Microsoft erilist rõhku pannud kiirusele, millest ka koodnimi "Daytona" (vastava nimelise ringraja järgi USAs, Floridas). 1.2.Microsoft Windows 3.x on perekond Microsofti toodetud 16-bitiseid graafilisi kasutajaliideseid MS-DOS ühilduvatele DOS operatsioonisüsteemidele (MS-DOS, IBM PC- DOS, Digital Research DR-DOS), mis ilmusid ajavahemikul 19901994. Windows 3
Tänapäev 21. sajandi üks levinumaid operatsioonisüsteeme on Windows XP. See lasti välja 25.oktoobril 2001. Kasutusvõimaluste järgi jagunes see: Windows XP Home, Windows XP, Professional, Windows XP Professional 64-bit, Windows XP Media Center Edition. Nende peamine erinevus on arvutivõrgu kasutamise võimaluste osas. 24.aprillil 2003 lasti välja serveritele mõeldud operatsioonisüsteem Windows Server 2003. Sellest uuem versioon tuli välja 6.detsembril 2005 ja omakorda selle järglasena anti välja 4.veebruaril 2008 Windows server 2008. 30.jaanuaril 2007 lasti müüki Windows Vista, mis mis on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem. Sihtgruppiks on personaalarvutid, kodu- ja tööarvutid, sülearvutid, tahvelarvutid ja meedia keskused. 22.oktoobril 2009 jõudis turule uus operatsioonisüsteem personaalarvutitele, Windows 7. Selle arendusega hakati tegelema
Tänapäev 21. sajandi üks levinumaid operatsioonisüsteeme on Windows XP. See lasti välja 25.oktoobril 2001. Kasutusvõimaluste järgi jagunes see: Windows XP Home, Windows XP, Professional, Windows XP Professional 64-bit, Windows XP Media Center Edition. Nende peamine erinevus on arvutivõrgu kasutamise võimaluste osas. 24.aprillil 2003 lasti välja serveritele mõeldud operatsioonisüsteem Windows Server 2003. Sellest uuem versioon tuli välja 6.detsembril 2005 ja omakorda selle järglasena anti välja 4.veebruaril 2008 Windows server 2008. 30.jaanuaril 2007 lasti müüki Windows Vista, mis mis on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem. Sihtgruppiks on personaalarvutid, kodu- ja tööarvutid, sülearvutid, tahvelarvutid ja meedia keskused. 22.oktoobril 2009 jõudis turule uus operatsioonisüsteem personaalarvutitele, Windows 7. Selle arendusega hakati tegelema
· Programmis tohib teha muudatusi · Programmist võib luua sellest arhiivikoopiaid · Programmi võib dekompileerida · Programmi võib kasutada uue programmi loomiseks 6 SERVERID Server on arvuti mis pakub teenuseid, sellise kokkuvõtte võib teha kõige lihtsamas kontekstis. Keerulisus aga tuleb sisse kui inimesed ajavad segi füüsilise kasti ja tegeliku teenuse. Iga arvuti või seade arvutivõrgus võib olla server kindlale teenusele. Server ei vaja isegi mitte tavamõistes arvutit et anda teenust. Näiteks prindiserver ei pruugi olla midagi enamat kui seade mille üks ots on ühendatud printeriga ja teine arvutivõrguga. Seadmel on väike elektrooniline aju, mille ainukeseks funktsiooniks on suhtlemine tööjaama arvutiga mis soovib printida ja printeri enaga millele vastav ülesanne edastatakse. SBS on lahenduste kogum ühes füüsilises arvutis, mille eesmärgiks on koondada ärikriitilised
3 Arvutivõrgud Soome (Finland), de - Saksamaa (Deutschland). CcTLD-de kasutamine on suurel määral piiratud kohalike seaduste ja õigusaktidega, rahvusvaheliseks katusorganisatsiooniks on IANA. Näiteks peab Eesti .ee domeenis teise astme domeeni registreerimiseks olema juriidiline isik ja server peab asuma Eestis. Vastavate piirangute määramisel on riikidel vabad käed. gTLD on rahvusvaheliselt kasutatav ja hõlmab kolme domeeni - com, net ja org. Neid võib registreerida iga inimene ükskõik kui palju tingimusel, et ta tasub nende domeenide registreerimismaksu (nüüdse konkurentsi tingimustes maksab see üldiselt $15-$35 aastas).
SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi..............................................................................................................5 C2.1.6 Operatsioonisüsteem
suutis levinud brauseri tekitada -> Firefox) USENET – 1994. a postituste/artiklite jagamise võrk, sai massiliselt infot levitada PHP – 1994. a progekeel, mis on peamiselt mõeldud veebilehtede tegemiseks, on olnud mingitel aegadel suurim veebilehtede tegemise progekeel, nt kogu Wikipedia on PHP-s kirjutatud PÄEVALEHED EESTIS – 5.okt 1995. a Eestis esimene päevaleht internetis PALM PILOT – 1996. a esimene edukas pihuarvuti, U.S. Roboticsi tehtud GOOGLE – 1995. a Stanfordi ülikoolis oli projekt, mille käigus taheti teha raamatukogu süsteem paremaks, Larry Page ja Sergey Brin mõtlesid seda süsteemi teha põhimõttega base rank DEEP BLUE – 1997. a IBM poolt tehtud paralleelarvuti Deep Blue võitis male maailmameistrit (esimene kord kui AI võitis maailmameistrit) WIKIPEDIA – 2001. a loodud online entsüklopeedia 5. nädal • Eksamiks: turingi masin, relee, mälutüübid
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
väärtuste summeerimisel. Ühes neist on baasaadress ja teises indeks. Juurde võidakse liita veel koodiga koos olev nihe. Suhteline adresseerimine – käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. Võimaldab liikuda tsüklites nihke võrra edasi või tagasi. Võimaldab laadida programmi mälus suvalisse kohta. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. o vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display) Vedelikkristallid ei emiteeri valgust, vaid moduleerivad tagant tulevat valgust. Kahe klaasplaadi vahel on vedelkristall ja mõlemal plaadil on sooned. Kristalli molekulid võtavad soontega määratud suuna. Plaatide sooned on risti ja tekivad keerdunud ahelad. Kui valgus läbib neid ahelaid, muutub ta polarisatsioon 90°.
Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9.
registri väärtuste summeerimisel. Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks. Suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. Võimaldab programmis tsüklites liikuda nihke võrra edasi või tagasi. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD kuvaris kasutatavad vedelkristallid juhivad läbipaistvat valgust. Kahe klaasplaadi vahel on vedelkristall ja mõlemal plaadil on sooned. Soonte suunad on plaatidel risti ja klaasplaatide vahel tekivad keerunud ahelad. Valguse läbimisel muutub esialgu polarisatsioon 90 kraadi. Kui mõlemale poole panna elektroodid ja lasta läbi pinge, siis vedekristalli molekulid joonduvad elektrivälja järgi olenemata soonte suunast. Valgus läbib vedekristall ja jätab esialgse polarisatsiooni. Seega saab pingega juhtida polarisatsiooni.
Arvutite protsessorid Protsessor (CPU- Central Processing Unit) -arvuti “süda”, mis tihti määrab ära ka operatsioonisüsteemi valiku. Iga uus generatsioon protsessoreid töötab kiiremini kui eelmine. Protsessorit ehk keskseadet võib võrrelda inimajuga. See keskne töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ning välismälud, tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Koostöös vastava süsteemse tarkvaraga korraldab kekseade andmevahetust, samuti andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist. Keskseadme sees ja koos välisseadmetega. Personaalarvutites paikneb ta tavaliselt emaplaadil, mis sisaldab rea kõrge integratsiooniastmega mikrolülitusi, millest tähtsaim on mikroprotsessor. Tihti kasutatakse sõnu keskseade ja mikroprotsessor samas tähenduses, kuid õige on see ainult siis, kui tegemist on monoliitarvutiga (single-chip computer), millel asuvad samal kristal
juhtida iga pikseli heledust ja värvilise vedelkristallkuvari puhul ka värvi. ) LCD kuvarid on kahel põhimõttel: nemaatilised ja twisted effektil põhinevad. Nemmatilistel LCD kuvaritel muudetakse kristalli struktuuri vooluga mis muudab nende läbipaistvust. Kasutatkse nii tagant valgustamist kui ka tausatavalguse peegeldumist vedelkristalli taga olevalt peeglilt. Peegelduse korral jääb valgus tihti nõrgaks ja kujundi kvaliteet ei ole piisav. Twisted effekti korral muudab vedelkristall teda läbiva valguse polaarsust kui teda mõjutada pingega. Kui kristalli ei mõjutata polariseeriva valgusega läbib valgus muutumatul kujul vedelkristalli. Kuvari vedelkristall paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli on filter mis laseb läbi valgust 0 kraadise polarisatsiooniga ja paneeli taga on filter mis laseb läbi ainult 90 kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega ei läbi valgus teist filtrit
Krüptokontseptsioon B 1.7 Krüptokontseptsioon Kirjeldus Käesolev moodul kirjeldab tegutsemisviisi, kuidas on heterogeenses keskkonnas võimalik nii lokaalselt salvestatud kui ka ülekantavaid andmeid efektiivselt krüptoprotseduuride ja -võtetega kaitsta. Selleks kirjeldatakse, kuidas ja kus on heterogeenses keskkonnas võimalik kasutada krüptoprotseduure ja vastavaid komponente. Kuna krüptoprotseduuride rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata väga paljudele komplekssetele mõjufaktoritele, on selleks vajalik koostada krüptokontseptsioon. Käesolevas moodulis kirjeldatakse krüptokontseptsiooni koostamist. Alustada tuleb vajaduse väljaselgitamisest ja mõjufaktorite kõrvaldamisest, millele järgneb sobivate krüptograafiliste lahenduste ja toodete valik, ning lõpuks tuleb hoolitseda selle kasutajate teadlikkuse tõstmise ja koolituste ning krüpto hädaolukorraks valmisoleku eest. Käesolevat moodulit võib kasutada ka juhul, kui ühele võim
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sün
................................................................................ 57 o CRT (Cathode Ray Tube) kuvar ............................................................................................. 57 o kujundi moodustamine ............................................................................................................ 57 o videomälu (Video memory) .................................................................................................... 58 o vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display) .................................................................. 59 o värviline kujund....................................................................................................................... 61 Printer Printer .............................................................................................................................. 61 o maatriksprinter (Dot matrix printer) ...................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
