NS-is eristatakse : Keskusi nende seas eristatakse: tuumatsentreid (filogeneetiliselt vanemad hallaine kogumid, neid ümbritseb valgeaine) kortikaalsed tsentrid [nooremad moodustised hallaine ladestused valgeaine pinnal (aju ja ajukese koor)] Juhteteid - aferentsed, eferentsed ja assotsiatiivsed Lõppaparaate - retseptorid ja efektorid Seljaaju (medulla spinalis) Ca 40 - 45 cm pikkune ja 1,5 cm laiune lülisambakanalis paiknev silinderjas väät Seljaaju vastaspooli seob närvikoeline kommissuur Seljaaju hallaine Hallaine sisaldab peeni närvikiude (müeliinita ja õhukese müeliinkattega) neurogliia elemente multipolaarseid neurotsüüte (ühesuguse suuruse, struktuuri ja talitlusega rakud on isekeskis koondunud närvituumadeks) Seljaaju hallaine neurotsüüdid jagunevad: 1. Juure- ehk radikulaarrakud paiknevad eessammaste motoorsetes tuumades, aksonid lahkuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu, kulgevad efektorini 2
sisaldavad kollast pigmenti ning lipoidtilgakesed puuduvad). Säsi rakud on kromafiinsed. Säsi toodab adrenaliini, noradrenaliini ja dopamiini. Säsi rakud paiknevad väätidena, mida ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. 34. Seljaaju hallaine Seljaaju keskel paiknev seljaaju tuumi (neuronite koondisi) sisaldav hallaine jaotatakse ees-, taga- ja külgsammasteks (cornu ventrale, dorsale et laterale), mida ühendab kommissuur. Eessamba ganglionirakkude enamiku moodustavad motoorsed rakud nucleus motorius medialis et lateralis. Külgsambas paiknevad nucleus intermediomedialis et intermediolateralis, dorsaalse samba ning vaheaine piiril nucleus proprius cornu dorsalis ning rinnaosa dorsaalsamba mediaalses osas paikneb nucleus thoracicus. 35. Higinäärmete jaotus ja ehitus Higinäärmed (gl. sudorifera) on higi (sudor) eritavad difuusselt peaaegu kogu nahas leiduvad lihttubuloossed näärmed
Sisemised suguelundid asuvad väikevaagna õõnes. Nad koosnevad munasarjadest ja munajuhadest ning emakast ja tupest. Välissuguelundid Häbemekink on häbemeliiduse kohal asuv nahaaluse rasvkoe padjand, mida katab tüüpiline välisnahk. Nahk sisaldab higi- ja rasunäärmeid ning on alates puberteedieast kaetud karvadega. Häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suurte häbememokkade eesmisi otsi ühendab eesmine kommissuur, tagumisi tagumine kommissuur. Suurte häbememokkade vahel on paar väikeseid häbememokki, mis piiravad tupeesikut. Väikesed häbememokad on kaetud limaskesta meenutava õrna nahaga, mis on veidi pigmenteerunud, karvadeta ning sisaldab küll rasunäärmeid, kuid mitte higinäärmeid. Tupeesiku eesmises osas asub väikeste häbememokkade liitumiskohal kõdisti e. kliitor, mis koosneb kahest kõdistikorgaskehast. Need on oma ehituselt sarnased mehe suguti korgaskehadele ning on võimelised erektsiooniks
Parafollikulaarsed endokrinotsüüdid e parafollikulaarrakud e C-rakud (tekivad neuraalharja rakkudest) sagarikusiseses sidekoes, sekreteerivad kaltsitoniini ja somatostaniini– parathormooni füsioloogilist antagonisti SELJAAJU EHITUS Seljaaju on lülisambakanalis paiknev valge silinderjas segmenteeritud närvikoe väät, mis on ümbritsetud õrnkestaga Koosneb kahest sümmeetrilisest poolest ja neid seob omavahel närvikoeline kommissuur, mis jaguneb hall- ja valgekommissuuriks – kommissuuri keskel paikneb ependüümirakkudega voodertatud tsentraalkanal Seljaajus eristatakse tsentraalselt paiknevaid neuronite perikaarüone ja gliiat sisaldavat hallainet, mis oma kujult meenutab H-tähte või liblikat, ja perifeerselt paiknevat valgeainet Hallaine moodustab paarilised ventraal- ja dorsaalsarved, nende vahel paikneb külgmine vaheaine, mis moodustab seljaaju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
