moodne relvastus ja kaitsevahendid, kasutada on ka Saksa politseilt kingituseks saadud soomustatud sõiduauto Mercedes Benz. K-komandosse võetakse vähemalt 23-aastasi mehi, kes on teeninud kaitseväes, lõpetanud politseikooli ja töötanud seejärel kaks aastat tublilt mõnes prefektuuris. Enne eriüksuse palgalehele arvamist tuleb neil läbi teha pooleaastane katseaeg. Vanglaametil kaks gruppi Võimalike vanglarahutuste mahasurumiseks loodi erigrupp 1994. aastal. Pool 30-mehelisest üksusest asub Murru ja teine pool Tallinna keskvanglas. Tegemist on sportlike ja tugevate vanglaametnikega, kes igapäevaselt töötavad kontrolöridena või operatiivalal, sageli käivad aga trennis, ka Leedus ja Soomes korraldatud õppelaagrites. Valik erigruppi on hoolikas. Kandidaadilt nõutakse väga head käsivõitluse tundmist, kuna kõigi võimalike ohuolukordade puhul, näiteks kitsastes vanglakambrites, ei saa tulirelvi kasutada.
toimusid 1990 veeb. Esimene kongressi istung 1990 märtsil. Üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Isemajandav Eesti (IME). Perestroikapoliitika oli 1991 end ammendanud. 20 aug. 1991 võttis Ülemnõukogu vastu ,, Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Paragrahv 29A OMARIIKLUSE TAASTAMINE: 1990-1991 aastavah. Muutus olukod Baltikumis pinevaks. Moskva surve tugevnes ja Balti riikides tegutsesid streigikomiteed. 13. Jaanuaril, pühp. Vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ja raadio-televisoonihoone. 18. Jaanuar üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 13 jaanuaril saabus lennukiga Tallinna Boriss Jeltsin. 1991 veebr- märts toimus referendum, kus batli riigid toetasid iseseisvust (Eestis 77,8 %). Eitavalt vastas( 21,4%). 19 aug. 1991 püüdis Nõukogude Liidus võimule tulla RESK ja Gorbatsov suleti koduaresti.
1991 jaanuarikriis Balti riikides tegutsesid streigikomiteed 1991 esimesed päevad- Nõukogude Liidu vägivallaaktid Balti riikides: kontrolli alla võeti Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti Kommunistlikut Partei Keskkomitee kirjanduse hoone Riias 12.01- Kirjutati alla Eesti ja NSFV riikide vaheliste suhete aluste lepingule, millega mõlemad pooled tunnustasid teineteise õigust riiklikule iseseisvusele. 13.01- dessantväelased ja KGB erigrupp ALFA vallutasid rahvast ümbritsetud Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone, hukkus 14 inimest. 03.03-toimus ennetav referendum- ennetav rahvaküsitlus iseseisvuse suhtes, Selle vastu oli Eesi Komitee, kuna iseseisvus oli juba 1918 välja kuulutatud. Eestlased toetasid iseseisvust. Ka Lätis hääletati. Referendumi küsimus: ,,Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" 13
Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. 18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud. Uus verevalamine leidis aset 20. jaanuaril Riias, kus Nõukogude Liidu konstitutsiooni "kaitstes" tapeti viis inimest. Jaanuarikriisis etendas olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele. 13. jaanuari
Hoolimata Lääne protestidest, jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra “normaliseerimiseks” tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. ISESEISVUSREFERENDUM Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis tasapisi rahunema. Kremlis lubati Balti liiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Kuid Nõukogude
operatiivgruppe Zenit ja Grom uus koondgrupp Kaskaad, millele järgnes Omega. Operatiivgrupp Omega kandis konspiratsiooni eesmärgil Afganistani Õppekeskuse nimetust ning eriülesandeid viis ta läbi koos Afganistanis asuvate Nõukogude Liidu nõunikega, kes olid jaotatud julgeolekuministeeriumi allüksuste juurde Afganistani provintsides. Omega oli jaotatud üheksaks operatiivgrupiks, millest kaheksa asusid vastavalt nende kontrollitavas provintsis ning üheksas staap ja erigrupp. (Vikipeedia) 1.2 Afganistanlaste vastupanu ja välisabi Afganistani mudzahiide abistas USA. Ka mõned islamiriigid varustasid neid relvade ja rahaga. LKA tarnis määrava tähtsusega relvastust: maa-õhk tüüpi rakette Stinger, mis piiras Nõukogude vägede tegutsemist õhus, ning tuhandeid muulasid varustuse kohalevedamiseks Pakistanist. Samal ajal liitusid omavahel ka mitmed välismaal elanud araablastest
Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.aug.1991 vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust ka teised riigid. Omariikuse taastamine 1991. aastal 1991a jaanuari esimestel päevadel võtsid eriükslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. 13 jaan. vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. 18 jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 13 jaanuari õhtul Eestisse Boriss Jeltsin. Kirjutati alla avaldusele, millega tunnistati teineteise riiklikku suveräänsust. Kremlis lubati Balti iiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Iseseisvumine...............
Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. 29a 1991. aasta jaanuarikriis 1990-1991 aastavahetusel läks Baltikumis olukord pingeliseks, tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe-ja julgeolekuüksused. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alusta Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetades Eestis. 13. Jaanuaril vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. 18. Jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 13 jaanuaril lendas Boriss Jeltsin Tallinna Balti ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riikliku suveräänsust ja seaduslikult , millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorgraneid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel.
saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. Leedulased eirasid neid nõudeid. 18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud.
1990 mai taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. 1991 märts kolme Balti riigi juhid korraldasid ennetava referendumi, millest selgus, et suurem osa elanikkonnast pooldab iseseisvuse taastamist. (iseseisvusreferendum) 1991 Perestroikapoliitika oli ennastammendanud. 1991 jaanuari algus eriüksuslased võtsid enda valgusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. 1991 13. jaanuar dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa vallutasid Vilniuse teletorni ning raadio-ja televisioonihoone. Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin saabus lennukiga Tallinnasse. Allkirjastati Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldus, millega tunnustati teineteise riikliku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. 1991 18. jaanuar Interrindlased üritasid korraldada streiki Eestis ja nõudsid
Seda pidid teostama KGB eriväeosad, luureüksused ja sõjavägi. Toetajateks pidid olema väidetavalt impeeriumimeelsed. Mihhail Gorbatsov lootis taastada Nõukogude Liidu ja Leedu NSV põhiseaduse läkitusega Leedu Ülemnõukogule. Keeldumise korral oli ähvarduseks presidendi võimu kehtestamine. Leedut see aga ei huvitanud ning nõudmised lükati ükskõikselt tagasi. 13. jaanuari koidikul vallutasid KGB erigrupp Alfa rahvapiirdega Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Aktsiooni käigus sai surma 14 inimest ning mitusada sai haavata ja vigastada.Kuigi maailm Vilniuse sündmused hukka mõistis, siis sellega veel verevalamine ei piirdunud. 20. jaanuaril leidis aset uus aktsioon, seekord Riias, kus hukkus 5 inimest. Eestis õnneks asi nii kaugele ei läinud. Olulist rolli etendas jaanuarikriis Vene NFSV toetus Balti riikidele."12. jaanuaril 1991
Loodi töölistest võitlussalku.OMON-Läti miilitsarühm.Tallinnasse saadeti dessantväelaste polk->eesmärgiga alustada operatsiooni sõjaväeteenistusest kõrvalhoidjate püüdmist(eestlased suutsid seda vältida). 10. jaan saatis Gorbatsov läkituse Leedu Ülemnõukogule, nõudes NL ja Leedu NSV põhiseaduse taastamist. Nõuti hindade alandamist. 15 jaan korraldati kõigis 3 riigis meeleavaldusi. 13 jaan ommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa rahvast ümbritsetud Vilniuse tuletorni ning raadio-ja televisioonihoone. Selle käigus hukkus 14 in. 18 jaan üritasid interrinde toetajad streike korraldada. Riias tapeti 5 in. Jaanuarikriis etendas olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele. 12 jaan 1991 kirj Moskvas alla E ja Vene NFSV riikidevaheliste suhete aluste lepingule, millega mõlemad pooled tunnustasid, millega mõlemad pooled tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele
Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikomiteed ning loodi võitlussalki töölistele, kuid eriti aktiivselt hakkasid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991.aasta jaanuaris võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Pareti hoone ja Läti ajakirjandusmaja. Hoolimata Lääne protestidest jätkas Moskva vabaliikumise lämmatamist. 13.jaanuaril vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Interrindlased üritasid 18.jaanuaril korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Et kaitsta Toompead, hakati sinna kokku vedama kivimürakaid. 20.jaanuaril Riias toimus uus verevalamine, kus Nõukogude Liidu konstitutsiooni käigus tapeti viis inimest. Jaanuarikriisis mängis olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele ning 13.jaanuari õhtul
2. Aktiivsed (pühendunud, üldise huviga, spetsiifil tajutakse on aktiivne, avatar mõjutab suhtumist meisse ka ilma füüsilise kohalolekuta. huviga) ja passiivsed (suhtlevad o-ga kuid ei sekku tegevustesse). 3. Varjatud ja teadlikud. Ka 1. Esmane EPRA-Eesti Suhtekorraldajate Assotsatsioon, 1997 Eesti SK Äriühingute Liit. Eesmärk korraldada liikmete grupp- isikud, kellega saab otseselt suhelda; 2. Vahegrupp- kelle kaudu suheld teiste isikutega; 3. Erigrupp- infovahetust, erialast koolitust, SKvaldkonna arendamist eestis. 72 liiget- K.Must, A.Hiiepuu, E.Mägi igasugused organiseeritud grupid. Personaalne (kõrge moraalistandart ja isiklik reputatsioon) ja professionaalne (epra ja eetikakoodeksi järgimine)ausus. 1
lisaks tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. 2. Omariikluse taastamine 1990-91 muutus olukord Baltikumis pingeliseks. Gorbatsov saatis leedule läkituse nõudes nõukogude liidu ja Leedu NSV põhiseaduse taastamist. Keeldumise korral ähvardati kehtestada presidendivõim. 15. Jaanuaril korraldati kõigis kolmes Balti riigis meeleavaldused. 13.Jaanuari varahommikul ründas KGB erigrupp Alfa Vilnuse teletorni ning selle käigus hukkus 14 inimest. Uus verevalamine leidis aset Riias 20. Jaanuaril, tapeti 5 inimest. Eestis õnneks sündmused otsese konflikti ja laipadeni ei jõudnud. Jaanuarikriisis mängis suurt rolli Vene NFSV toetus Baltimaadele. 12. Jaanuar 91' kirjutati Moskvas alla Eesti ja Vene NFSV riikidevahelisele suhete aluse lepingule. See tähendas, et mõlemad tunnustasid teineteise iseseisvust.
Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. Leedulased eirasid neid nõudeid. 18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud.
Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. Leedulased eirasid neid nõudeid. 18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud.
alustati Leedust ja sooviti lõpetada Eestiga. 1991. aasta jaanuarisündmused Baltikumis: Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. Leedulased eirasid neid nõudeid.18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud. Uus
ei sekku organisatsiooni tegevusse või selle eesmärkidesse. Aktiivsed sihtrühmad jagunevad omakorda kolmeks: pühendunud, üldise huviga ja spetsiifilise huviga sihtrühmad. Latentsed ( varjatud) ja teadlikud Avalikkust saab segmentida ka sihtgruppide tähtsuse järgi: · Esmane grupp: isikud, kellega saab otseselt suhelda · Vahegrupp: isikud, kelle kaudu suheldakse teiste isikutega · Erigrupp: st igasugused organiseeritud grupid Avalikkus sihtgruppidena Avalikkuse saab liigitada neljaks grupiks: 1) Need, kes ei huvitu organisatsiooni tegevusest ja arvavad, et ei suud aseda mõjutada 2) Inimesed, kes on organisatsiooni probleemidest teadlikud ja sooviksid asjade kulgu muuta, kuid praktilisi samme ette ei võta 3) Inimesed, kes on teadlikudorganisatsiooni probleemidest, kuid arvavad et ei ole suutelised asjade kulgu muutma
Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra “normaliseerimiseks” tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. Leedulased eirasid neid nõudeid. 18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud.
· Vene NFSV otsustas oma riiklikult arengult järgida teiste liiduvabariikide eeskuju. · 2.5.1990 valiti Boris Jeltsin Vene NFSV Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks. · 12.6.1990 kuulutas Vene NFSV oma seadused NSVL seaduste suhtes ülimuslikuks · 12.6.1991 valiti Jeltsin 57%-ga Vene NFSV presidendiks 1991 · Algas olukorra eskalatsiooni ja vastasjõudude pealetungiga · 13.1.1991 "Verine pühapäev" Vilniuses. Vilniuse OMON ja KGB erigrupp Alfa. · 13.1.1991 õhtul Jeltsin Tallinnas kirjutati alla Venemaa ja Balti riikide vastastikkuse tunnustamise protokollile. · 15.1.1991 asendati NSVL välisminister. Samal ajal pidi algama ka Kuveidi vabastamine ja Esimene Lahesõda. · Riias okupeeris OMON ajakirjandusmaja, sillad. Hakati püstitama barrikaade. · Järgnenud suvel terroriseeris OMON piiripunkte. · 17.3.1991 kuulutati välja üle-liiduline referendum nn. uue liidulepingu toetuseks.
helikopter koos seitsme agendiga pardal, kaks kaugjuhitavat õhusõidukit (RPV) ja HALE mehitamata õhusõiduk. 87 ¾ TULNUKATE TEOSTATUD INIMRÖÖVID ¾ "The Monitors" (jälgijad): Röövimised Viiekümnendatel hakkasid Hallid eksperi- mentideks suurel arvul inimesi võtma. Kuuekümnendateks aastateks oli arvu suurendatud ning nad muutusid hooletuks. Seitsmekümnendateks oli nende pale ilmsiks tulnud, kuid USA valitsuse erigrupp varjas nende tegevust edasi. Kaheksakümnendatel sai valitsus aru, et on juba liiga hilja ning Hallide eest ei ole enam pääsu. Selleks, et avalikkust vabaks kontaktiks tulnuka- liste olenditega ette valmistada, immutati uut infot meediasse, televisiooni, koomiksitesse, reklaamidesse, raamatutesse, ajakirjadesse, multikatesse jne. Nüüd, üheksakümnendate algu- ses, programmid jätkuvad ja töötavad hästi.
annaabi.ee 
