VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Reigo Tooming Aap-13 Töökeskkonnaohutuse eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused Referaat Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Arvutiga töötamise kahjulikud mõjud tervisele........................................... 3 2. Tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused.............................................. 4 Kokkuvõte....................................................................
Võrumaa Kutsehariduskeskus MINU ÕPITAVA ERIALA KAHJULIKUD MÕJUD TERVISELE Kbp-12 Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................3 Ehitusplatsil varitsevad ohud.....................................................................4 Müra kaudne toime tervisele, mürakaitse, õhuliikumine...........................5 Töövägivald................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................7 2 Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsen...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärijuhtimise õppetool Marelle Viilup ÄJ10 ,,ERIALA KAHJULIK MÕJU TERVISELE JA KAHJULIKU MÕJU VÄHENDAMISE VÕIMALUSED" Referaat õppeaines ,,Töökeskkond" Juhendaja õpetaja Aivar Kalnapenkis Väimela 2010 Sisukord Sissejuhatus Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsendiliselt turvaline. Tööjuhendis saab kirjutada ja loetleda suurel hulgal tööga kaasnevaid ohte, kuid ei saa tuua välja, et töö on ohutu ning et töötajale on garanteeritud sama hea tervislik seisukord ka aasta või isegi aastakümnete pärast alates päevast, mil ta tööle asus. Millised on aga minu eriala, ärijuhtimise, ohutegurid? Töökeskkonnas hinnatakse füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja füsioloogilis-psühholoogilisi ohut...
***** Kutsehariduskeskus Minu õpitava eriala kahjulikud mõjud tervisele Referaat ************* **** kl ******** 2012 Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril . Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole . Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Pilguta arvutiga töötades teadlikult silmi, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool nimi kursus Referaat Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused Juhendaja: nimi Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus Arvuti on tänapäeva inimestele lahutamatu osa. Tänapäeva arvutid on muutunud mõõtmetelt väiksemateks ja kiiremateks ning mis peamine kättesaadavaks. Inimesed kasutavad arvuteid nii töös kui ka vabal ajal näiteks suhtlemiseks ning informatsiooni hankimiseks. Aastalt-aastasse muutuvad arvutikasutajad aina nooremaks. Tänapäeval on kujunenud tavaliseks, et lapsed juba päris pisikesest peale oma vaba aja arvutis veedavad ning mänge mängivad. Sellise istuva ning ühelaadse tegevuse tagajärjed ...
Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused. Mailis Taim MTTp-13 14.10.2013 Libastumised, komistamised ja kukkumised on kõige tavalisem tööõnnetuste põhjus hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris, eriti köökides. Neid põhjustavad peamiselt vee, toidujäätmete või õli tõttu libedaks muutunud pinnad. Asjakohatute jalatsite kandmine suurendab ohtu veelgi. Riski suurendavad ka jooksmine või liiga kiiresti kõndimine, segavad tegurid ja trepikäsipuu mittekasutamine. Mida saad teha sina? · Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele. · Tee töö- ja liikumisaladel nõuetekohaseid hooldustöid ning hoia need alad takistustest vabad. · Kanna asjakohaseid jalatseid. · Kontrolli, et valgustatus oleks nõuetekohane. · Sulge ahju, nõudepesumasina ja kappide uksed. · Ära jookse, vai...
Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kanepitaimed ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille koondnimetus on kannabinoidid. Nende ühendite tõttu ongi kanepil psühhoaktiivsed omadused: kanepit tarvitades muutuvad inimese maailmataju ja käitumine ning asju hakkab juhtuma. Kõige olulisem ja tugevatoimelisem kannabinoid, mida kanep sisaldab, on delta-9-tetrahüdrokannabinool ehk lihtsalt THC. Sõltuvalt tootmisviisist saab kanepitaimest marihuaanat või hasisit. · Marihuaana on kanepi emastaime kuivatatud ja peenestatud ladvad, väikesed varretükid ja õisikuosad. · Hasisit saadakse kanepitaimede vaigutaolisest eritisest, mis kuivatatakse ja pressitakse kokku. Eriti tugeva toimega on kanepiõli,kanepitaimede osadest koosnev viskoosne alkoholiekstrakt. Kui marihuaanat on tarvitatud aastatuhandeid, siis hasis näib olevat kaasaja leiutis: ...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Aiten Jagafär VAIMUHAIGUSED Referaat Juhendaja: Juta Raun Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................3 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................4 2. PSÜHHIAATRIA ARENG .......................................................................................................................5 3. PSÜÜHIKA JA PSÜÜHIKAHÄIRETE OLEMUS.................................................................................8 3.1. KÕRGEM NÄRVITEGEVUS PSÜÜHIKA ALUSENA..................................................................................... 8 3.2. PSÜÜHILISED PROTSESSID JA SEISUNDID.................
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majand...
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...