saj algul Imperialismi ajastu ja ühiskondlikud liikumised - 19 saj lõppu nimetati maailmas imperialismi ajastuks. - Maailma arengut mõjutas rahvusluse teke. (suurd rahvusriigid) - Suuremad ja tugevamad riigi tähtsustasid end teistest üle (sovinism ehk marurahvuslus). - imperalismi tagajärjel muudeti vähemarenenud maad imperjalismi tooraine baasideks - Arenenud riigid muutsid vähem arenenud maad oma toorainebaasideks (kolooniad). - euroopa tsivilatsioon. (temokraatia, isikuvabadused, eraomandus). - Rikastuti maavarade arvelt. - Suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatiooni (isikuvabadused, eraomandus, demokraatlikud mõtteviisid). - 20 saj algul oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks. - Suurimad Euroopa riigid: Saksamaa, Parntsusmaa, Hispaania, Suurbritannia, Itaalia, Venemaa, jne. - Väljaspool Euroopat suured riigid: Jaapan, USA. - Suurriigid olid huvitatud asumaade omamisest. - Imperialismi tähtis osa oli koloniaalimpeeriumide teke.
Vastab neljale kriteeriumile Üldine kättesaadavus Perioodilisus Päevakajalisus Temaatiline mitmekesisus Paberlehtede liigitamine Ilmumissagedus: päevalehed, ilmuvad vähemalt 2-3 korda nädalas; nädalalehed Levi ulatus: globaalsed, riikidevahelised, üleriigilised, regionaalsed, kohalikud Temaatiline suunitlus: üldlehed, noorte- ja lastelehed, majanduslehed, kultuurilehed, spordilehed Omand: eraomandus, riiklik omandus Levi iseloom: tasulised või tasuta Vallalehti ei loeta reeglina ajalehe hulka, sest nad kajastavad tihti vaid vallavalitsuse mõtteid. Ajakiri Ajalehest erinevas formaadis Ilmumissagedus on väiksem, tavaliselt kord kuus, kord kvartalis Peab ilmuma vähemalt kaks numbrit aastas Trükisõna kasutuse statistika Tiraaz Loetavus (paberil+veebis), nt raamatukogudest laenutamine
Kapitaliressursid(tööriistad, hooned, raha)4.ettevõtlikus. Majanduse põhiküsimused: Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Naturaalmajandus- kõik eluks vajalik toodetakse ise, vahetuskaubandus, raha vähetähtis, nt aafriak, aasia, ida-siber, ladina-ameerika. Turumajandus- nõudluse ja pakkumiste suhe, hind sõltub turul olevast hinnast, laenud, palgad, kasumid, erahoiused. Käsumajandus- riik otsustab mida ja kuidas kellele toota, eraomandus puudub. Eelarve: rahandusministeerium paneb kokku, toimub 3lugemist, Eelnõu-valitsus, hääletab riigikogu, võtab vastu president. Propotsionaalne ja astmeline maksusüsteem, eestis ja soomes ( suurem palk=suurem maks), omavalitsuse eelarve, maksud=tuluallikas. Maksude kasulikkus: riik saab maskta toetusi, pakkuda tasuta ühishüvesid, pensioni suurus sõltub maksudest, inimene saab ja kasutab riigi poolt pakutavat. Otsene maks-
Ettekanne Ühiskonna sidusus ja sektorid. Erasektor. Erasektor - üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks aktsiaseltsid, pangad ja osaühingud. Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud, osaühingud, aktsiaseltsid jne, suuruse ja ka tegevusala poolest. Ühisjooneks on aga kasumitaotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetatakse erasektorit ka ärisektoriks või tulundussektoriks. Eestis on erasektoris hõivatud umbes kaks kolmandikku ja avalikus sektoris kolmandik palgatöötajatest. Kõik sektorid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Lisaks sellele sekkub riik majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja
Moodustati aktsiaseltse, mis lasid välja aktsiaid. Tööstuspööre oli üks olulisemaid uueaja tunnuseid. Ideoloogiate kujunemist võib nimetada uusaja üheks teiseks olulisemaks tunnuseks. Konservatism pooldas traditsioonilisi ajalooliselt kujunenud väärtusi nagu usk, isamaa armastus, eetilised väärtused. Nad pidasid riigi huvisid üksikisiku huvidest kõrgemaks ning leidsid, et riigi huvides võivad inimeste õigused olla piiratud. Konservatism ei pooldanud demokraatiat. Eraomandus oli püha ja puutumatu, nad ei pooldanud järske ühiskondlikke ja poliitilisi muudatusi ning revolutsiooni. Konservatismi järglased arvasid, et ühiskonna muutmine peab toimuma aeglaste ja ettevaatlike reformide teel. Liberalistid pooldasid isiku- ja kodanikuvabadusi, arvasid, et kõik inimesed peavad olema õigustelt võrdsed. Inimene oli nende jaoks riigist tähtsam, riik peab võimalikult vähe sekkuma oma kodanike eraellu. Riik ei tohi sekkuda oma kodanike majandusellu
2. Millised olid 17.oktoobri manifesti lubadused ? 2. Lubati kokku kutsuda parlament. Lubati luua erakondi. Lubati kodanikuõigusi. 3. Milline 17.okt manifesti sätetest oli poliitilises plaanis Eestile kõige olulisem ? 3. Loodi Eesti esimene partei. See oli kõige olulisem, kuna siis hakati taotlema demokraatiat ja kodanikuõigusi, ka omavalitsust ja autonoomiat. 4. Too välja oktoobripöörde muudatused Eesti jaoks. 4. Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt. 5. Too välja 1917.aasta revolutsiooni tulemusel saavutatud tulemused Eesti jaoks. 5. Moodustati valitsus. Loodi esimene rahvusväeosa Esimene Eesti Polk. Maapäev korraldas valimised. Mindi üle eesti keelele. 6. Kuids on seotud Vladimir Lenin Oktoobripöördega ? 6. Oktoobripöörde idee alguseks on loetud Lenini poolt avaldatud Aprilliteese. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski
Ajalugu Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised. Maailma arengut mõjutas rahvusluse areng ja levik. Tekkisid võimsad rahvusriigid. Suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle, nimetatakse seda sovinism. Sovinism ehk marurahvuslus. Sovinism õigustas imperialismi teket.(Püüd saavutada maailmas suur mõjuvõim) Vähemarenenud maad muudeti tooraine baasideks. Euroopa suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomandus) 20 saj. Algul kogu maailm jagatud euroopa riikide asumaadeks. Suurriigid olid väga huvitatud oma asumaadest. Imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumite väljakujunemine. 20 saj. Tekkisid koloniaal riikide vahelised vastuolud.Vabad maad said otsa. 1914 elas üle poole koloniaal maades. Suur huvi oli aafrika maade vastu. 1900 umbes 94% Aafrikast koloniseeritud. Suurt huvi tunti ka aasia,hiina ja india vastu. Rahvusvahelised suhted 20. saj algul.
Riik ei pea tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Sotsiaal-liberaalid Vabadus on isiksuse arengutingimus Riik peaks majandust reguleerima ja looma igaühe arengut toetava sotsiaalpoliitika konservatism Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Stabiilsus ja ettevaatlikud reformid Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik Sotsiaalsete erisuste säilitamine ühiskonnas Riigi sekkumise vastu majandusse. Eraomandus, mõõdukad maksud. Kaitsevad rahvusliku kapitali huve, pooldavad kaitsetolle ja kvoote. Riik peaks tegelema inimeste füüsilise ja mittesotsiaalse turvalisusega. Sotsiaalse heaolu tagamisel on esmatähtis traditsiooniliste koosluste roll. Kristlik demokraatia Heaoluriik ja kodanikuühiskond Riigi ülesanne on pehmendada turumajanduse poolt põhjustatud ebavõrdsust ühiskonnas->sotsiaalne turumajandus. Tänapäeval on vasak- ja parempoolsus lähenenud:
Tootmisressursid ehk tootmistegurid · Loodus-, inim-, kapitaal-, ettevõtlus Majandussüsteemid · Naturaal-Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise, vahetuskaubandus · Turu-nõudluse ja pakkumise suhe, riik sekkub seadusandluse kaudu · Käsu- riik otsustab mida, kuidas ja kellele toota, eraomandus puudub või on piiratud Turumajanduses sekkub riik vähe, käsumajanduses palju. Käsumajanduses pole üksikisikul võimalust aktiivselt sekkuda, turus on. Eestis on turumajandus. SKP-sisemajanduse koguprodukt, aasta jooksul konkreetse territooriumi toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhinnast. RKP-rahvamajanduse koguprodukt, aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud
võimalik ise toota saadakse vahetuskaubanduse teel. Raha ei kasutata või on vähetähtis. Teadmisi ja oskuseid pärandatakse põlvest põlve. Turumajandus ressursside kasutamise otsustav valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub majadusse seadusandlikkuse kaudu, valavates muu hulgas ausa konkurentsi järele. Vaba konkurents! Käsumajandus mida ja kuidas toota otsutab riik. Tootmisressursid ja turunduskanalid on riigi valduses. Eraomandus puudub või on piiratud. Lähtutakse ühe isiku või institutsiooni ideoloogilistest eesmärkidest. Riigi osa majanduses. Riigi ülesandeks on kaasa aidata majanduse tsüklilisest arengust tulenevate riskide maandamisele ning stabiilselt areveva majanduskeskkonna loomisele. Ühishüved. Kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Näiteks haridus, korrakaitse, tervishoid, riiklik meedia. Majanduslik arvestus:
Põhineb arvamusel, et majanduslikke suhteid võib Majanduse (turuseaduste) ja poliitika vastuolude korral korraldada üks keskus/majandussubjekt oma parima jääb kaotajaks majandus äranägemise järgi “käsen, keelan, poon ja lasen” Väga piiratud on eraomandus ja –initsiatiiv Eriti iseloomulik nn sotsialistlikele riikidele Käsumajandus = plaanimajandus, kogu majandus plaaniti Kogu majanduslik võim koondunud riigi kätte pikalt ette (viisaastaku- , seitseaastaku plaanid) – plaani Riik ise on partei (kommunistlik/fašistlik) poliitiliste mittetäitmine oli karistatav
Kreeka-Mükeene periood- Kujunes välja kiri, Homerose ajajärk- kujunes välja eraomandus, tegeleti põllumajandusega. Arhailine periood- kujunes välja orjanduslik periood, tekkisid linnriigid 776.enne meieaega Olümpia. Atika periood-ateena õitsenguaeg, kreeka-pärsia sõjad. Kreeka teater. Hellenismi periood- kultuurivõim läheb üle roomale, komöödia hiilgeaeg , pärast aleksandri surma. Roomaperiood- kreeka tõuseb kultuuriliselt kõrgemale ,kuid poliitiliselt langeb, kujuneb välja seiklus ja armastusromaan. Zeus- tunnusteks on kotkas ja tamm, ta on karm aga õiglane
Kasutusele võeti oma oli arvatavasti rahulik Peamiseks elatusalaks soorauamaak. sõdadeta ajajärk. kujunesid karjakasvatus ja Arvatakse, et eelrooma maaviljelus. rauaajal jätkus üksik Kujunes välja põllumaa taluline asustus ja eraomandus. süvenes ebavõrdsus. Pronksitooret toodi eel kõige Skandinaaviast.
1. Kapitalism- aluseks on kaubalisrahalised suhted, on toimunud tööstuslik revolutsioon, seal on olulisel kohal eraomandus ja kasu saamine.(on kaks klassi-kodanlus ja töölisklass). Imperialism- monopolistlik kapitalism, kapitalismi arenenud staadium. Impeerium- maailmariik. Koloonia- paik, mis on kaotanud oma iseseisvuse ja on muudetud sõltuvaks mõnest teisest riigist. Koloniaalimpeerium- emamaa ja tema kolooniad kokku. Koloniaalsüsteem- kõik koloniaalimpeeriumid kokku, kujunes välja 20sajandi alguseks ja lagunes pärast Teist maailma sõda.
plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke) · tellib teenust iseseisvatelt avalik- õiguslikelt asutustelt (loodud avalikkuse huvides konkreetse seadusega nt rahvusraamatukogu, ETV jne) koolitustellimus ülikoolidelt, raviasutustelt, avalik-õiguslikult ringhäälingult. Erasektor · Erasektoris hõivatud Eestis kaks kolmandikku, avalikus üks kolmandik töötajatest. Erasektori tunnused: · kasumitaotlemine · eraomandus Erasektori õiguslikud vormid: · FIE füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsivaks tegevuseks. Vastutab kogu varaga kohustuste eest. · Täisühing äriühing, kus osanikud vastutavad kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Tegutseb ärinime all. · Usaldusühing äriühing, kus üks osanik on usaldusosanik, kes vastutab vaid oma sissemaksuga. · Osaühing vastutavad vaid oma osamaksuga
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Avalik sektor: Ühiskonna juhtimine ja koordineerimine poliitika. Riigi ja omavalitsus asutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutuses olev raha ja vara. Ka riigi ettevõtted. Avaliku sektori ülesanded: Seadusandlikkus, avaliku korra tagamine, maksude kogumine, maksude ümberjagamine. Erasektor: Majandamine tootmine ja kauplemine on tänapäeval enamasti eraettevõtete käes. Erasektori tunnused: kasumitaotlemine, eraomandus. Erasektori õiguslikud vormid: FIE-füüsiline isik vastutab kogu varaga. Täisühing-äriühing,kus osanikud vastutavad kogu oma varaga. Osaühing-vastutavad vaid oma osamaksuga.Vajalik algkapital 40000.Aksiaselts-erineb OÜ-st aksiate võõrandamise ja kontrolli ja juhtimise poolest.Tulundusühistu-kolme või enama liikmega ühing, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuste toetamine teenuste osutamisega.Erasektori suhted riigiga:
Planeerimise käigus ei arvestata tarbija vajadusi vaid tootmismahtusid. Parim plaanimajanduse näide oli NSV Liit.Tänapäeval võib selline majandamisviis kehtida veel PõhjaKoreas ja Kuubas. Turumajandus Selline majandamisviis, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu ja teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel. Süsteem, kus isiklikest huvidest lähtuvalt kasutatakse riigi majandusressursse kõige efektiivsemal moel. Valdavaks on eraomandus. Turumajanduse suurim puudus on, et see toimib vaid teatud kindlatel eeldustel. Turumajanduse võlusõna on konkurents. Valitsused ja inimesed ise kehtestavad igasuguseid piiranguid turul, seega täielik turumajandus pole ka võimalik. Kõige rohkem sarnaneb turumajandusega Singapuri või Hongkongi majandussüsteem. Segamajandus Segamajandus on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel.
Neilt saadi liha ning piima. Põllulappidel, mille piirid polnud päris täpselt paigas, kasvatati vilja: kaera, otra ning nisu. Tulus oli kasvatada oma taimi viljakatel aladel, mis paiknesid rannikualadel, kus oli õhuke mullakiht, mida oli kergem harida. Tol ajal puudusid masinad, millega hooldati põlde ning seega kasutati selleks loomi, näiteks hobuseid. Juba nooremal pronksiajal (umbes 1100-500 eKr) hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus. See omakorda tekitas majandusliku ebavõrdsuse ja mõni jõukam talu võis piirkonna üle võimu haarata. Eelrooma rauaajal (umbes 500 eKr-50 pKr) jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes majanduslik ebavõrdsus. Tähtsamat rolli hakkasid omandama jõukamad talud, millel oli võim oma ümbruskonna üle. Võeti kasutsuele kindla pindalaga põllud, sest ülikud maksustasid haritava maa. Põllumajandus hakkas levima ka sisemaale, kus olid tüsedamad mullad, mis olid
Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetataksegi erasektorit ka tulundussektoriks või ärisektoriks. Ühiskonna struktuurid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, ka selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut.
iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse- pakkumise suhte tulemusena. Turumajanduse põhiomadus on, et investeeringute ja toodetud kaupade jaotuse üle otsustamine käib läbi turu. Turumajanduse all mõistetakse vahel ka vabaturumajandust, kuid tegelikult võib olla mõeldud hoopis laissez-faire'i või vaba turu anarhismi. - Turg Turumajanduse aluseks on eraomandus ning selle alusel toimiv konkurents. Tootja, kes lähtub omakasust, on konkurentsi tõttu sunnitud juhinduma tarbijate vajadustest ja püüab turule tuua neid kaupu ja teenuseid, mis rahuldaksid tarbija vajdusi kõige paremini. - Ettevõtte Ettevõte on seadusandlikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus - Allikad Majandus 1. https://et
Valitsevaks 19 saj sai K, erakonnad= konservatiivne partei tekkis inglismaal 1830 aastal Kõigil inimestel ei ole õigust osaleda poliitikas, ei ole vaja üldist valimis õigust, naistel ei ole vaja meestga võrdsaid võimalusi Oluline on tugev riik, riigi võimu ei või kritiseerida, kaitsta turgu väliskaupade eest Liberalism- kujunes teine pol ideoloogia, olulised sõna, koosoleku, usuvabadus, inimeste võrdsus, ühe inimse vabadus ei tohi piirata teiste õigusi ja huvisi Eraomandus on püha Riigikord konst.monrhia või vabariik, võimude lahusus. John Stuart Mill- Vabadus 19 saj=Romantism-> olulised on tunded Mineviku heroiline hindamine. Kerkis esile ka natsionalism-rahvuslus Johan Gottfried Herder Majanduslik liberalism- Adam Smith-> 1776,, Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest'' kapitalismi piiber
Iseloomustavad ka teised matmiskombed, kus kalmistud rajati asulatest väljapoole kõrgematele küngastele. Võis olla muutus usundis : hakati surnuid kartma. Pronksiaeg Vanem 1800-1100 eKr Noorem 1100-500 eKr, Eesti oli jaotunud 2ks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Peamised elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus(nisu, oder). Rajati mõned kindlustatud asulad. Kivikirstkalmed. Kujunes välja põllumaa eraomandus. Laialdaselt valmistati veel kivist tööriistu, kuna pronks oli kallis.Võisid tekkida asulate pealikud, kes suutsid kehtestada võimu juba ulatuslikuma territooriumi üle. Rauaaeg Vanem 500 eKr 50 pKr Jätkati paljusid pronksiaja kombeid. Järk-järgult hakkasid tekkima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, rauasulatuskohad, ajutiselt kasutatavad linnused. Põllud olid palu korrapärasemad. Majandus hakkas kiiremini kasvama seoses kohaliku rauatootmisega
inimeste üksteisest võõrandumine, sest selle käigus on ta juba endale vastandunud ning seega ka teistele. Võõrandumine avaldub samuti tootmises endas. Tööline ei saa ka vastu seista oma tegevuse produktile kui võõrale, kui ta samas tootmisaktis ei võõranduks endast. Niisiis võõrandunud töö kaudu tekib võõras suhe inimese ja selle töö vahel, mis omakorda tekitab kapitalisti ehk siis nö peremehe. Võõrandumisest (töö ja töölise väline suhe iseenda ja loodusega) tulenev eraomandus on produkt, millegi tulemus ja paratamatu tagajärg. Poliitiline ökonoomia varjab aga võõrandumist töö olemuses sellega, et ta ei vaatle töölise või töö ja tema produkti vahetut suhet. Mõistagi toodab töö kasulikke ja vajaminevaid asju rikkamate jaoks, kuid ta toodab ka töölise vaesumist. Ühesõnaga loob ta nii vaestele ulualuseid kui ka rikastele maju. Käsitsitöö asendub masinatööga ja konveiersüsteemiga, kuid üks osa töölistest on
Elati üksiktaludes. Hakati tegema pronksist ehteid. Mindi üle täielikule viljelusmajandusele. Külvati nisu ja otra. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid. Sigu nt vähem. Sise-Eestis tegeleti alepõllundusega. Seal käidi rohkem jahil ja kalal. Rooma rauaajal hakati kasvatama ka rukist. Elanikkond kasvas. Inimesi kimbutasid haigused, nagu hambakaaries ja liigesepõletik. Nooremal pronksiajal kujunes välja põllumaa eraomandus. Tekkis varanduslik ebavõrdsus. Üksiktaluline asustus. Surnuid maeti kivikirstkalmetesse. Hiljem hakati ehitama ka nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmeid. Kivikalmed olid justkui monumendid.
1)¤Teine sektor ehk erasektor: -eraettevõtted -peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine
saame Eestit pidada demokraatlikuks 14. too välja erasektori ühiskonnaks mitte põhijooned siirdeühiskonnaks. 1)enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile 11. miks nimetatakse 2)ettevõtted erinevad oma suuruse ja nüüdisdemokraatiat polüarhiaks ka tegevusala poolest- sarnasuseks Tänapäeval jagatakse võim mitmete on kasumi taotlemine ja eraomandus. gruppide vahel, sest ükski neist pole piisavalt tugev selle 15. too välja monopoliseerimiseks. Nii peavadki mittedemokraatliku ja nad otsima endale liitlasi ning demokraatliku ühiskonna minema kompromissidele, et kihistumise mudelid saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Seetõttu nimetataksegi 16. mis on sotsiaalne nüüdisdemokraatiat polüarhiaks. kihistumine
Parim plaanimajanduse näide oli NSV Liit. Tänapäeval võib selline majandamisviis kehtida veel Põhja-Koreas ja Kuubas. 3) TURUMAJANDUS: See on selline majandamisviis, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu ja teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel. See on selline süsteem , kus isiklikest huvidest lähtuvalt kasutatakse riigi majandusressursse kõige efektiivsemal moel. Majanduse kolmele küsimusele vastatakse üksikisiku tasemel. Valdavaks on eraomandus. Turumajanduse suurim puudus on, et see toimib vaid teatud kindlatel eeldustel. Turumajanduse võlusõna on konkurents. Valitsused ja inimesed ise kehtestavad igasuguseid piiranguid turul, seega täielik turumajandus pole ka võimalik. Kõige rohkem sarnaneb turumajandusega Singapuri või Hongkongi majandussüsteem. 4) SEGAMAJANDUS: See on selline majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor
2)MT sektor: 2)kodaniku org. 2)riiklikud avalikõiguslikud mupo asutused/ametid Avalik sektor: 1)Kuuluvad org./instit. tegelevad avalikkuse huvides. 2)Raha tegevuseks eelarvest. 3)Laiem mõiste kui riik. Avalik haldus: 1)haldusjuhtimine pol. otsuste igapäevane elluviimine riigi ja omavalitsuste poolt. Erasektor: 1)ühendab ettevõtteid ja struktuure, mis on eraomanduses 2)ühisjooneks:kasumi taotlemine ja eraomandus Kodanikuühiskond 1)ühiskond, kus tagatudinimese põhiõigused ja vabadused. 2)ühisk. sfäär, mis ei sõltu riigist ega ärielust - eesmärk pole valitseda või kasumit teenida - koostöö, huvide ja väärtuste edendamiseks Kodanikuorg. Eestis: MTÜ-d, sihtasutused, seltsingud. Tegelevad pol. otsuste mõjutamisega, aitavad lahendada sots. Ja majand. Probleeme, pakuvad teenuseid ja loovad töökohti
Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friederich II õukonnasning oli kirjavahetuses Vene keisrinna Katariina II-ga. Valgustajatekäremeelsema tiiva tuntuimaks esinajaks oli Jean-Jacques Rousseau, kes sai kuulsaks teosega ,,Kasteaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist? ´´ . Siit pärineb ka Rousseau hüüdlause ,,Tagasi loodusesse!´´. Oma raamatus ,,Ühiskondlik leping´´ ülistas Rousseau inimkonna eelajalugu, kui puudus veel eraomandus, kõik olid võrdsed ning elasid Rousseau meelest õnnelikumalt kui kaasajal. Siit tuletas Rousseau ka oma poliitilise ideaali- rahvavõimu. Parlamentaarset demokraatiat Rousseau ei pooldanud. Mõned Rousseau poliitilised vaated leidsid hiljem järgmist kommunistliku riigikorraga maades. Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Tegelemine loodusteaduste ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks
Naturaalmajandus · väike tootlikkus · raha ei kasutata või on see vähe tähtis · vahetuskaubandusel kaup kauba vastu · eluks vajalik toodetakse koha peal ise Turumajandus · konkurents · majandusvabadus · kaupade ja teenuste valik on suur · eksisteerivad mitmesugused omandi- ja ettevõttenormid Käsumajandus · Riik ütleb: mida, kellele, kuidas, kui palju toota · majandust korraldab üks isik või valitsus · eraomandus puudub või on piiratud · majandust juhitakse plaani alusel · puudub tururegulatsioon, tagajärjeks on kaupade defitsiit 4. Sotsiaalne turumajandus vabaturumajandus koos nimetamisväärsete sotsiaalsete garantiidega inimestele, kes ei suuda hoolitseda oma toimetuleku eest 5. SKP mõõdab riigimajanduse tegevuse tulemusi, aga RKP mõõdab riigikodanike ettevõtete majanduse aktiivsust, hoolimata sellest kus tootmine toimub. Eesti SKP oli 2011. aastal 15,9 mld 6
Majandusõpetus 2.Majandussüsteemid, turumajandus II.Vaba ettevõtlus ehk turumajandus II. 1.Turumajanduse tugisambad, pilars of market economy. 1. 2. Eraomandus, private property, ownership - ressursid ja tooted 2. - (omandiobjektid) , mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik , . 3. otiiv, motive on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on 3. () - . majanduslikud motiivid kasum, intress, palk ja rent (Tasu , %, ( tootmifaktorite kasutamise eest) ). 4. Spetsialiseerumine, spezialisation - on protsess, milles ettevõtted ja 4
siduvad ; riik omad kontrolli kindla territooriumi üle; riigi institutsioonid on avalikud. Avaliku sektori põhiülesanded on valitsemine ja haldus. ( rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine) Avalik sektori koosneb riiklikest ja avalik-õiguslik institutsioonidest. Erasektor. Ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Erasektor tegutseb majanduse ja tootmisproduktide jagamisega e turuga. Moodsas ühiskonnas riik majandusega ei tegele. Riik loob majandustegevuseks vajalikud tingimused. -õigusliku keskkonna -(laenu) krediidi saamise võimalus -välisinvesteeringute hankimine. Eestis on erasektoris hõivatud umbes 2/3 ja avalikus sektoris kolmandik palgatöötajatest. Keskmiselt on arenenud riikides avalikus sektoris tööl umbes viiendik kogu tööjõust. Kodanikuühiskond
ümberjaotamine, avalik haldus (riigi ja omavalitsuse plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke), tellib teenust iseseisvatelt avalikõiguslikelt asutustelt (loodud avalikkuse huvides kongreetsete seadustega, nt ETV, ülikool jne). Erasektor: (tulundussektor) majandamine tootmine ja kauplemine on tänapäeval enamasti eraetevõtete käes. Erasekt. Eestis hõivatud 2/3, avalikus 1/3 töötajatest. Tunnused: kasumitaotlemine, eraomandus, FIE füüs. Isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teen. Ning see on talle püsivaks tegev. Vastutab kogu varaga kohustuste eest. Täisühing äriühing, kus osanikud vastutavad kohust. Eest solidaarselt kogu oma varaga. Tegutseb ärinime all. Usaldusühing äriühing, kus üks osanik on usaldusosanik, kes vastutab vaid oma sissemaksuga. Osaühing vastutab vaid oma osamaksuga. Vaj. Algkapital 40000.- Aktsiselts erineb OÜ'st aktsiate võõrandamise ja
· Eesmärk võimu mõjutada, see on tugevates demokraatlikes riikides · Tunnused: tegutsevad legaalselt, järgides ühiskonnas kehtivaid reegleid ja seadusi. Tegelevad ühiskondliku huvi pakkuvate asjadega. Mõjutavad riigivõimu, saavutamaks soodustusi, poliitika muutmist, rahalist toetust. Esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi ja tagavad sellega ühiskonnas mitmekesisuse. · Tingimus: turumajandus, eraomandus. Seadusele tuginev valitsemine. Indiviidi vabaduste ja põhiõiguste tunnustamine. Eestis on 2008 seisuga kodanikuühendusi ligi 30-40 000, nende hõive III sektoris on 5%. 1. Mis viitab Eesti kodanikuühiskonna nõrkusele? 1. Oodatakse, et keegi teine lahendaks probleeme, ei tegeleta ise sellega. Korteriühinguid on väga palju. Aktivist on siin riigis pigem negatiivne, mitte hea inimese staatus, nende mainet ei austata. Ei taheta silma paista ja ollakse passiivsed, juhile
*Võimude lahusus: Riik Omavalitsus 1. Kohtuvõim 2. Seadusandlik võim parlament volikogu 3. Täidesaatev võim Vabariigi valitsus linnavalitsus ERASEKTOR: * Baseerub allettevõtetel: täis-, osaühingud, aktsiaseltsid jne. Erinevad õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala poolest. Ühisjoonteks on kasumi taotlemine ja eraomandus. 2.3 Kodanikuühiskond: Kodanikuühiskond: ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. * kaks lähenemisviisi: 1) poliitilises tähenduses (tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondadele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks- seltsid, ühingud, ühistud, liidud)
1917 aastal Venemaal bolsevikud võimule alustasi sotsialismi juurutamist Seda iseloomustas: 1.Totaalne parteidiktatuur kõigis valdkondades 2. Kogu maa riigistamine , sund kollektiviseerimine 3. Suurtööstuse(rasketööstuse) eelisarendamine 4. Tsentraliseeritud juhtimine 5. Sallimatus teisiti mõtlejate suhtes Kõik riigi palgal. Tootmine,hinnad, tooraine, kaupade jaotamine tsentraliseeritud riigi poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud. Isiklikomand-majapidamistarbed,hooned,õueaiamaa jne. Riiklik planeerimine:-viisaastak Ajaline(aasta,kvartal,kuu,dekaad) Tootmisharude kaupa Piirkondlik Planeeriti kõike. Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Parteiriik-riigipartei. Nomenklatuur-ametikohad mis täideti partei soovitusel.
Mina küsiksin siin kohal seda, et kuidas saaksgi rahvas olla haritud, kui monarhid ei teinud selleks mitte midagi? Tema oli ka kord üks harimatu inimene, aga siis sai ta hariduse ja sai targemaks. Kõigil inimestel peaks see õigus olema, et targaks saada. Ta oleks just pidand mõtlema sellele, kuidas seda olukorda parandada, mitte jätma selle sinna paika. Rousseau hüüdlauseks sai aga ,,Tagasi loodusesse! " Tema ülistas eelajalugu, kus puudus eraomandus ja kõik olid õnnelikud. Veel oli ta täielik demokraatia pooldaja, mis pidi teostuma rahvakoosolekuil. Tema mõtteviis oli ka päris hea, täitsa tore ja tark mees tundus olevat. Valgustuste ideede levimise tulemusena suurenes sallivus. Maailma hakati parandama paremuse poole. Näiteks pöörati tähelepanu rahvaharidusele, parandati talupoegade olukorda, kohtumõitmistel kaotati piinamine ja seadused muudeti täpsemaks ja selgemaks. See oli tõesti õige tegu peaks mainima. Monarhi
kiiresti see rahvastiku osa, kes soovis oma sotsiaalse olukorra parandamist. Liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Vaba võistlus ja turuseadused peavad valitsema nii majanduses kui ka ettevõtjate ja töötajate vahelistes suhetes. Sotsialism ongi reaktsiooniks liberaalsetele ideedele ja varasele kapitalismile. Sotsialistlikud parteid olid enamuses linlaste ühendused, mistõttu maaelu probleemidele ei pööratud tähelepanu arvati et eraomandus on kõige halva algus (kuna tootmisest võtab osa kogu ühiskond, tuleb toode kogu ühiskonna vahel ära jagada). Loomulikult selline asi maarahvale ei meeldinud. Kommunistlik sotsialism eitab individualismi ja tähtsad pole ka traditsioonid ja religioon. Eitatakse ka rahvuslust. Selle asemel rõhutatakse töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust (kõigi maade proletaarlased ühinege!). See vähendas aga sotsialismi mõju rahvusliku rõhumise all kannatavate rahvaste juures.
Ei planeerita lähtudes tarbija vajadustest, vaid võetakse arvesse tootmise võimalusi ja eelnevaid toomismahtusid. Turumajandus- süsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursse paigutakase kõige efektiivsemal moel. Sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus. Turumajandussüsteemi raames leitakse enamik vastuseid kolmele majanduse põhiküsimusele üksikisiku tasemel. Valdavaks on eraomandus- enamik majandusotsuseid langetatakse erasektori tasemel. Segamajandus- majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Tänapäeva arenenud riikides ongi tegemist enamasti segamajandusega. Turg otsustab majanduse põhiküsimused ainult osaliselt. Valitsus peab üldise arusaamise kohaselt ühiskonna toetusel mitmed ühiskonnakihid oma kaitse alla võtma.
keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikalmed 4) lohukivid Muutused, mis toimusid pronksiajal Eestis: Hakkab valitsema üksiktaluline asusutus, tekib põllumaa ja eraomandus, varandusliku ebaühtsuse teke, tihenes läbikäimine naaberrahvaga. Uuendused, mis tõi kaasa pronksiaeg elatusalades: Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Miks on raud parem kui pronks: tugevam, teravam, vastupidavam Puudused vase ja pronksiga võrreldes: kallis ja raskem sulatada Rauaajal toimusid Eesti ühiskonna arengus: varandusliku ebavõrdsuse suurenemine, haritava maa maksustamine, eliidi kujunemine, võimuvõitlus
nõlvad. Ringvall-linnus- Linnus mis ehitati tasasele maapinnale. Paekivist laotud vallidega linnus. 7. Milliseid allikaid saab kasutada muinasaja uurimisel ? Arheoloogilisi leide , suulisi allikaid ja kirjalikku allikat ,,Henriku Liivimaa kroonika" 8. Millised muudatused ühiskonnas tõid kaasa vajaduse kindlustatud asulate järele? Inimesed hakkasid tegelema maaviljeluse ja karjakasvatusega mille tagajärjel kujunes välja põllumaa eraomandus , mis suurendas varanduslikku ebavõrdsust, hakati vahet tegema vaestel ja rikastel ning see omakorda põhjustas vajaduse kindlustatud asulate järele. 9. Kuidas muutis raua kasutusele võtt inimeste igapäeva elu?Rauakasutusele võtuga arenesid tööriistad paremuse poole. Hakkasid levima teistsugused põllusüsteemid , kalmed , linnused, rauasulatuskohad jne . Esile kerkisid jõukamad talud. Raua kasutusele võtuga hakkas majandus kiiremini arenema. Kasutusele võeti soorauamaak
mitte just sõbrad, siis lähedased tuttavad, sest kõik ajasid omavahel juttu, kõik arutasid ühte ja sama: eestlane purssis vene keelt, sakslane murdis eesti keelt, et küsida või seletada. Äkki olid nagu kõigil ühised huvid, rahvuse ja seltskondlikkude kihtide peale vaatamata, nii et üksainus öö pimedat vabadust oli nagu teinud hiiglasliku töö, millega polnud hakkama saanud sajandid. (lk. 84) Rõõm on üksikute eesõigus, rüüm on üksikute eraomandus, ja kui keegi näeb rõõmu hulkade südames, siis teadku ta, et see on röövitud rõõm, mis tuleb tagasi anda valitutele, kel on maailmas ainuõigus rõõmutsemiseks. Sellepärast häda teile, kes te joovastute võõrast rõõmust, häda teile, kes te hõiskate valitute eraomandusest, häda teile, kes te kiidulaulutsete röövitud saagi jagamisel, sest jumal ei lase ennast pilgata. Sajandid olete käinud nukralt ja
Kalme Jätkus kivikirveste veiseid, mõnevõrra Hakkas valitsema konstruktsiooniks valmistamine, vähem sigu ja üksiktaluline olid suurematest teised esemed tehti hobuseid. Peamised asustus, kujunes kividest 5-8 kivist, sarvest ja põlluviljad olid nisu välja põllumaa meetrise luust. ja oder, tunti ka eraomandus. Sise- läbimõõduga ring Skandinaaviast hirssi, hernest, uba ja Eesti oli ja selle keskele sissetoodud. lina. hõredamini laotud kirst, kuhu asustatud(avaasul sängitati surnu. ad) Tavaliselt maeti
Võimalik et vilja vahetati karusnaha,merevaigu vastu põhja ja idapoolsete naabritega;lõuna pool pronksi vastu.Kauplemine lõunaga ilmselt balti hõimude vahendusel. Inimene ja ühiskond.Viljelusmaj osatähtsus kasvas,elanikkond kasvas.Tõusis keskmine eluiga.Tollaseid inimesi kimbutas palju haiguseid nt skorbuut,liigesepõletik,hambakaaries,luumurrud.Luumurrud olid õnnetusest,mitte vägivallast.Haigused toidust.Nooremal pronksiajal valitses üksiktaluline asustus,kujunes välja põllumaa eraomandus,see tõi kaasa varandusliku ebavõrdsuse.Eel-rooma rauaajal jätkus üksiktaluline asustus ja süvanes varanduslik ebavõrdsus.Jäeti maha vanad kindlustatud asulakohad,rajati uusi linnuseid. Linnused.Rohkem hakati rajama 8.saj.Paljud neist asustatud kogu viikingiaja,mil tugevdati kaitseehitusi.Keskmisest rauaajast ja viikingiteajast teada üle 40 linnuse.Asukohad järsud nõlvad,künkad.Linnuse külgedele palkidest kaitseseinad.Vähemkaitstud mäekülgedele kuhjati liivahunnikud
Erasektor: · Tulu · Osakaal ühiskonnaserakapitalile kuuluvate ettevõtete või erasektoris töötavate inimeste arvu alusel · Suhted riigiga: korraldab seaduste kaudu turgu, konkurentsi, välissuhteid Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud, osaühingud, aktsiaseltsid jne), suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetataksegi erasektorit ka tulundussektoriks või ärisektoriks. Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond- ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Selles mõttes eraldub kodanikuühiskond riigist ja turumajandusest. Ta on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. 1. kodanikuühiskond poliitilises tähenduses- rõhutab, et demokraatia vajab lisaks
Vali üks: a. majandus areneb täishõive tingimustes b. SKP tegelik ja potentsiaalsed mahud on võrdsed c. tööjõu arv ei kasva d. õiged ainult vastused a) ja b) e. kõik vastused õiged Küsimus 7 Keynesi järgi: Vali üks: a. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust b. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme c. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel d. tuleb likvideerida eraomandus e. kõik valed Küsimus 8 Allpool toodud meetmetest ühega indiviid kaitseb end ettenägematu inflatsiooniga kaasneva riski eest: Vali üks: a. töölepingusse punkti sisseviimine, mis näeb ette töötsu indekseerimist pikaajalises perioodis b. pantide määrade indekseerimine, mis suurendab inflatsiooni c. sõbrale laenu pakkumine pangaintressist madalama intressiga d. uue äri alustamine pangast saadud krediidiga e. kõik vastused õiged Küsimus 9
selleks raha ja tellides neilt teenust Erasektori põhijooned ja eesmärgid Nüüdisaegsete riikide majandus on üles ehitatud turumajanduse põhimõtetele. Konkurent ja ettevõtlusvabadus on viinud selleni, et enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile. Siit tuleneb ka sektori nimetus – erasektor. Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse j aka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetataksegi erasektorit ka tulundussektoriks või ärisektoriks. Erasektori osakaalu ühiskonnas mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete või nendes hõivatud töötajate hulga järgi. Eestis on erasektoris hõivatud umbes kaks kolmandikku ja avalikus sektoris kolmandik palgatöötajatest. Keskmiselt on arenenud riikides avalikus sektoris took umbes viiendik kogu tööjõust. Erasektori ja riigi suhted
Valitsuses vahetati vanad ametnikud eestlaste vastu. Eesti keel sai ametlikuks keeleks. 4. Millistel eesmärkidel hakati looma Eesti rahvusväeosi? Kergendada eestlaste sõjaväeteenistusi, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtude käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. 5. Mis muutus Eestis oktoobripöörde tagajärjel? (4) Tekkisid erakonnad, Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt . 6. Eesti iseseisvumise eelduses kohalikul (3) ja rahvusvahelisel tasandil (3) rahvusvahelisel tasandil: impeeriumide lagunem I maailmasõja sündmused – sakslaste sõjaline edu 7. Millal ja millise dokumendiga kuulutati välja Eesti Vabariik ? Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril,1918. Aastal Iseseivusmanifestiga, 8
hakati ehitama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Sel ajal jagunes Eesti kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on mullakiht õhuke ja viljakas ning kergesti haritav. Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus(kitsed, lambad, veised) ja maaviljelus(nisu, oder, ka hirss, hernes,uba,lina).lisa andsid ka kalapüük ka küttimine. Arvatakse et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja eraomandus. See suurendas varanduslikku ebavõrdsust ja mõni jõukam talu võis teatud piirkonna üle domineerima hakata. Pronksitooret toodi skandinaaviast. Siseeesti oli sel ajal hõredamini asustatud. Tihedate metsade ja raskesti haritavate muldade tõttu tegeleti seal loomapidamise kõrval rohkem alepõllundusega. Jahil ja kalapüügil oli suurem roll kui ranniku asukatel. Eelrooma rauaaeg: rauast tööriistad oli tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist. U 500
elluviimise eest. Valitsusasutuste iseloomulikud jooned: Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia; Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks; Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest; Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad). Avaliku sektori põhiülesanded- valitsemine ja haldus Erasektori põhijooned- kaumi taotlemine ja eraomandus. Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Lisaks õiguslike normide kehtestamisele sekkub riik majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. Kodanikuühiskond- Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit.
annaabi.ee 
