Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism)
hääletamine (eelhääletusel 19% võrrelduna 14% 2003!!!), 2011 63%, 2015 64%. Nüüd on iseseisvus kindlustatud ning inimesi huvitab rohkem enese heaolu. Küll aga on suurenenud huvi igasuguste organisatsioonide, ühenduste, parteide vastu, mille läbi siis ennast identifitseeritakse ja rahuldatakse oma ühiskondliku tegevuse vajadust. Nt Läänemeri puhtaks – ei vali mingit kindlat poliitikat, vaid liitun rohelistega. JEF-Eesti, Noored Eurooplased, Vabad Demokraadid, vabakonnad jne. Politoloogia nõrkuseks on, et peamiselt tegeletakse minevikuga ning märksa vähem prognoositakse tulevikku (valimiskäitumine, samuti poliitikute võimalik tegutsemine). Danzingeri järgi on 155 mln inimest surnud poliitiliste põhjuste tõttu XX sajandil. I MS – 14-16 mln, II MS – 50 mln, Gulagis – 30-35 mln (R. Medvedev), 20 mln (R. Conquest). See tähendab aga, et iga 38 inimene on surnud poliitilistel põhjustel. See on Danzingeri järgi 90-ndate alguses
mille võitjaks osutub suhtelise häälteenamuse saavutaja. Samal põhimõttel valitakse ka nt. Leedu presidenti ja poolt parlamenti. 3. pilet Poliitilised ideoloogiad- fašism Mõiste tuleneb itaalia keelest (fascio- kimp, kõrgema võimu tähis). Segu rassismist, totalitarismist ja natsionalismist. Fašismi ja kommunismi ühisosa on totalitarism. Fašism järgib müüti, üks grupp on üle kõigist teistest. Rahvusühtsuse propageerimine on keskne komponent. Olulised on bioloogilised ja geneetilised kaalutlused- rahvustõug, kehakultuur. Fašismi iseloomustab autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine parteiga, klassivahedel pole tähtsust, sest kõik toimub rahvuse heaks, ühiskonna elu
opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe.
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,
reageerimine üle-Venemaalistele poliitilistele sündmustele. Maanõukogu tähtsamaks otsuseks oli 23. juulil langetatud otsus luua Maavalitsus. Selles on nähtud Eesti tulevaste valitsuste eelkäijat ja Maanõukogus tulevat parlamenti?. Maavalitsuse esimeheks valiti Jaan Raamot. Linnavolikogude valimise toimusid augustis, septebris hakkas Maanõukogusse lisanduma saadikuid - oktoobriks 62 liiget Maanõukogus. Alates oktoobrist tekkisid Maanõukogus erakondlikud fraktsioonid. Vasakpoolsed erakonnad tegutsesid omaette rühmana, kõige edukam neist Tööerakond, sai 11 kohta, vähemlased 9, esseerid 8 ja enamlased 5. Lisaks neile oli veel 3 Maanõukogu saadikud, kes ei kuulunud erakonda. Kuna Maanõukogu oli end täiendanud ka linnade esindajatega, siis ei saanud oktoobris edasi minna enam vana juhatusega, Artur Valmeri asemel valiti Maanõukogu esimeheks Otto Strandmann Tööerakonnast. Valiti ümber ka Maavalitsus, etteotsa tõusid Konstantin Päts. Maanõukogu kokkutulek 1
ning väga positiivseks näiteks presidendi ja asepresidendi efektiivsest koostööst on nt Bill Clinton ja Al Gore. Nimelt määras Clinton Gore'i oma kabineti töörühma juhiks ning andis talle poliitika kujundamises märksa suurema vastutuse, kui oli olnud varasematel asepresidentidel (Gitelson jt, 1996, lk. 249; D. V. Edwards, 1998, p. 467) Rääkides viisidest, kuidas asepresidendist saab president, võib välja tuua kaks varianti. Esiteks võtab asepresident presidendi kohustused üle, kui viimane sureb, ametist tagasi astub või juhul kui president võetakse kriminaalvastutusele ning ametist kõrvaldatakse. Pärast põhiseaduse 25. paranduse jõustumist kehtib ka võimalus, et asepresident asub täitma presidendi ülesandeid, kui president teatab oma töövõimetusest, või kui asepresident koos valitsuse enamusega kuulutab presidendi teovõimetuks. (Gitelson jt, 1996, lk. 248)
ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. 2. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse poolt antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse poolt välja töötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib läbi viia valitsuse suhtes umbusaldushääletust. 3. Täidesaatev võim e valitsus e ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendid vastu võetud seadused praktiliselt juhib riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel juhtub tõsine konflikt, võib see endaga kaasa tuua valitsuse vahetuse või isegi uued parlamendi
Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi-valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised.
muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis kord ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby. Kõrgeim täidesaatev võim
Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi-valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised.
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
ega luua. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et inimene on võimeline eksisteerima ka 9 ilma füüsilise kehata. Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Teadvuse eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad, mis füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip tulenebki sellest esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ), mille võnkumise füüsikalised parameetrid vastavad ajus olevate neuronipopulatsioonide võnke parameetritele. See tähendab seda, et kui aju töö põhines suuremas osas rütmidele, siis sellest lähtuvalt põhineb teadvuse funktsioneerimine elektromagnetväljas ka
ega luua. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et inimene on võimeline eksisteerima ka ilma füüsilise kehata. Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Teadvuse eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad, mis füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip tulenebki sellest esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ), mille võnkumise füüsikalised parameetrid vastavad ajus olevate neuronipopulatsioonide võnke parameetritele. See tähendab seda, et kui aju töö põhines suuremas osas rütmidele, siis sellest lähtuvalt põhineb teadvuse funktsioneerimine elektromagnetväljas ka
Kogu Maailmataju kõige põhiliseim „tuum“ seisneb selles, et kuidas tekib Universumi füüsikaseaduste järgi teadvus ja mis see Universum ( ning ka see teadvus ) ise oma olemuselt on. Maailmataju käsitleb teadvuse olemuse ja Universumi olemuse vahekorda. Näiteks Universumi füüsikaline olemus seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas. On olemas kaks peamist põhjust arvata, et miks Universumit ei ole tegelikult olemas. Esiteks on see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg, ruum või mass? Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagne-
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.