Küsimustik Eesti erakonna kohta 1) Erakonna nimi: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2) Erakonna esimees: Martin Helme 3) Liikmete arv: 8945 4) Moodustamise aasta: Asutati 29.09.1994 Tallinnas 5) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus ning lähtuda Eesti rahva ja riigi huvidest. Erakonna poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik 6) Erakonna majanduspoliitilised põhiseisukohad: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond eelseisvateks Riigikogu valimisteks kokku majandusplaani, mille eesmärk on tõsta Eesti inimeste jõukust lähiriikidest kiiremas tempos. Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul pakub erakond peenhäälestuse asemel Eesti majandusele välja julge kasvuplaani, mis tagab inimeste sissetulekute ja ostujõu suurenemise ning...
Eesti erakonnad Eesti erakonnad Selles esitluses tutvustan ma lühidalt kuute Eesti Vabariigi erakonda: - Keskerakond - Eesti Reformierakond - Eesti Rahvaliit - Eestimaa Rohelised - Isamaa ja Res Publica liit - Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Estonian Centre Party Keskerakond asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Keskerakonna majanduspoliitiliseks tegevuseks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Keskerakond nimetab ennast humanistlike eesmärkidega ühenduseks, kes tahab kindlustada poliitilised otsused ning tagada demokraatlike reformide kaudu Eesti rahvale turvaline elu. Eesti Keskerakond Si...
Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on: Eesti Iseseisvuspartei Eesti Keskerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Reformierakond Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu Eesti Vabaerakond Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Erakond Eestimaa Rohelised Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Rahva Ühtsuse Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis. Juunis 2013 ületas Keskerakonna liikmete a...
ESKERAKOND Kelly, Iti, Mailis, Mihkel 10.S IDEOLOOGIA Vabameelne Turvaline Euroopalik heaoluriik Keskne poliitika eesmärk- keskklass Vasakpoolne-mädasoo Arvamus ideoloogiast- jutustab rohkem, kui tegutseb LIIKMED 14 300 inimest Juhatuses 16 liiget Esimees- Edgar Savisaar Aseesimehed- Enn Eesmaa ja Kadri Simson Erakonna fraktsioonist lahkunud LIIKMED Enn Eesmaa liitus aastal 2002. Kadri Simson liitus 1995a. Jüri Ratas astus Keskerakonna liikmeks aastal Priit Toobal astus erakonda 2001a Mailis Reps liitus erakonnaga 1998a https://www.youtube.com/watch?v=vThI1NA L1Ko&feature=youtu.be ASEESIMEHED EDGAR SAVISAAR Sündinud 31. mail 1950.a Keskerekond 1991 Keskerekonna esimees Haridus käik: 1966 Vastse-Kuuste 8-klassiline kool 1966-1968 Tartu 7. Keskkool 1968 Tartu Kaugõppekeskkool 1973 Tartu Riiklik Ülikool, ajaloolane AJ...
IRL Isamaa ja Respublica Liit Ajalugu IRLi sümboolika visuaalse identiteedi kõige olulisem komponent on kaheksakand - päikesemärgi tähenduses Tõlgendatakse nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina Ideoloogia Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond - poliitmaastikul on konservatiivid inimesed, kelle jaoks vabadus on tähtsaim väärtus, ent usutakse, et vabadus tähendab enamat kui vabadust raha teenida. peetakse tähtsaks ühiskonna sidusust, kultuuri, traditsioone IRL kuulub Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP) katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi suurimasse, 277 liikmega Euroopa Rahvapartei ning Euroopa Demokraatide fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party and European Democrats, EPP-ED)...
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond 2007. aasta märtsivalimistel said nad Riigikogus 10 kohta ning alates sellest on nad taas esindatud ka valitsuses. Erakonna esimees Ivari Padar on rahandusminister, Jüri Pihl siseminister ja Urve Palo rahvastikuminister. 2004. aastal Euroopa Parlamendi valimistel saavutas SDE hiilgava võidu: kolm kohta kuuest. Toomas Hendrik Ilves kogus üksipäini rohkem hääli kui mitu parlamendierakonda kokku. Kaks aastat hiljem, valiti erakonna endine esimees Toomas Hendrik Ilves vabariigi presidendiks. Sellest ajast esindavad sotsiaaldemokraate europarlamendis Andres Tarand, Marianne Mikko ja Katrin Saks. Lisaks sellele on nad esindatud ka terves hulgas kohalikes omavalitsustes. Eesmärk Eesti sotsiaaldemokraatide lähieesmärk on saavutada Eesti rahva väärtushinnanguis pööre inimestest hooliva poliitika suunas. Missioon Sotsiaaldemokraatide missioon on luua Eestis rahva üksmeelele rajanev h...
IRL tekkimine Erakondade Isamaaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel tekkinud erakond. Algselt pakuti välja nimi: Erakond Eesti Eest. Ametlikult registreeriti uus erakond 15. novembril 2006. I tõsiseks probleemiks kujunes ühise peaministrikandidaadi leidmine 2007. aasta Riigikogu valimisteks. Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond. Ajalugu Tähtsamad esindajad Erakonna esimees: Mart Laar Põllumajandusminister: Helir- Riigikogu esimees: Ene Valdor Seeder Ergmaa Regionaalminister: Siim Haridus- ja Teadusminister: Kiisler Tõnis Lukas Siseminister: Marko Kaitseminister: Jaak Aaviksoo Pomerants Majandus- ja Euroopa parlamendi liige: kommunikatsiooniminister: Tunne Kelam Juhan Parts Mart Laarist Mart Laari tegemistel saab silma peal hoida tema blogis : www....
IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad liberalism, konservatism, kristlik demokraatia (sots.liberalism, uusparempoolsus, natsionalism) Liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama. Konservatism traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid, sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rahvusliku kapitali ja ettevõtja kaitse. Uusparempoolsus elatustaseme peab määrama indiviidi isklik pingutus. Vasakpoolsed ideoloogiad sotsiaaldemokraatia (kommunism, rohelised, uusvaskapoolsus) Sotsiaaldemokraatia võrdsus, võrdsed võimalused kõigile, ühiskond peab tagama hariduse, arstiabi. Valitsus reguleerib majandus maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Igale inimesele tagatakse väärikas elatustase. Kõigil on õigus tasuta meditsiini- ja haridusteenustele. ...
IRL EHK ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT Erakonna tutvustus Konservatiivne erakond Poliitikamaastikul tähendab see gruppi inimesi, kes usuvad, et VABADUS on tähtsaim väärtus, kuid see tähendab midagi enamat kui vabadust teenida raha Ühtse erakonnana antakse 2006a-st ajakirja Eesti Eest Koos teiste Euroopa konservatiivsete ja kristlik-demokraatlike erakondadega kuulub IRL Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on suurim üleeuroopaline erakond Erakondade sünd Isamaaliit- moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999-2001 Res Publica - seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. 2004. aastal nimetati ümber Erakonnaks Res Publica. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Rein Taagepera, Juhan ...
Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist "demos" rahvas ja "kratos" võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas aga teostab oma võimu mitmesuguste institutsioonide kaudu. Tänapäeva demokraatlikes riikides on otsustusõigus riiklikult tähtsates küsimustes rahva poolt valitud esindajate kogul. Demokraatlikus riigis pääsevad pärast valimisi tavaliselt võimule erakonnad, ühendused vm, kes said enim hääli, st kelle võimulepääsu rahvas kõige enam soovis. Rahval on kindel arusaam poliitikast. Selle aluseks on .poliitikute demokraatia., mis eirab paljuski demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt juurdunud. Poliitikud kasutavad maksimaalselt ära kaht asja: rahva usaldust ja passiivsust. Demokraatia toimib, kui: a) võimu kuritarvitamine on tõkestatud; b) riiki valitsetakse vaid rahva huvides ja lähtuvalt tema tahtest; ning c) rahvas saab öelda oma sõna riigivalitsemise kohta. Tän...
Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13. novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühend...
Noored rohelised MTÜ Noored Rohelised (NR) asutati 2007 aasta 19. märtsil Tallinnas. Eesmärk oli luua poliitiline noorteorganisatsioon, mis oma tegevuses ja põhimõtetes järgib Erakond Eestimaa Rohelised tõekspidamisi ja seisukohti Asutajateks olid kolm Erakond Eestimaa Rohelised (EER) noorliiget: Rasmus Lahtvee, Andre Zahharov ja Jaan Vaabel, kes nägid selget vajadust erakonna noortekogu järele. Samuti olid asutamisideega kaasa tulnud ja esialgsesse programmi ja tegevussuundadesse panustanud kolm Tallinna Nõmme Gümnaasiumi neidu: Anu Eesmaa, Paula Rapp ja Kristel Reemets. Kristel Reemets kuulus ka eelnevalt MTÜ Rohelise Erakonna Algatusgrupp (REAG) liikmeskonda, kuid oma ea tõttu ei saanud REAG'i reorganiseerimisel erakonnaks enam EER ridadesse kuuluda. Noorte Roheliste peamisteks eesmärkideks on noorte aktiivsem kaasamine Eesti poliitikaellu, inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine ja Eesti jätkusuutliku arengu tagamine läbi noorte ka...
Erakonna tutvustus Eesti Keskerakond Keskerakond asutati Tallinnas, 12. oktoobril 1991. Eesti Keskerakonna esimees on Edgar Savisaar, aseesimehed on Enn Eesmaa ja Kadri Simson, volikogu esimees on Kalev Kallo ja aseesimehed Tarmo Tamm ning Siret Kotka, XII Riigikogus kuuluvad Eesti Keskerakonna fraktsiooni selle esimees Kadri Simson ja aseesimehed Valeri Korb ja Mailis Reps, peasekretär on Priit Toobal. Eesti Keskerakond on valitsuse opositsioonis. Eesti Keskerakonna peakontor asub Tallinnas ning liikmete arv on 14 239 inimest (10.09.2014 seisuga). Nende Europarlamendi fraktsioon on Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus. Alates 18. augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja „Seitse Päeva“ kõrval ka nädalaleht „Kesknädal“. Eesti Keskerakond kuulub kokku Reformierakonnaga, Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Kuid ...
Mart Helmel on Eesti poliitikas olnud suur roll, seda eriti välispoliitilisel tasandil. Viimastel aastatel on Mart Helme rohkem hakanud tegutsema ka sisepoliitikas, näiteks juhtides Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE). Pärast seda, kui EKRE 2015. aasta valimistel seitse kohta Riigikokku sai, nähakse Mart Helme rolli Eesti poliitikas eelkõige erakonnajuhina. Kui vaadelda, kuidas täidetakse üldjuhul erakonnajuhi rolli, siis võib väita, et seda tehakse väga erinevalt. Näiteks eristab juhte juhtimisviis kas juhitakse autokraatlikult, paternalistlikult, konsulteerivalt või demokraatlikult (Foley 2013, 41). Ajaloos leidub näiteid kõikide viiside kohta, tänapäeval on demokraatlikus ühiskonnas valdavalt konsulteerivad ja demokraatlikud juhid. Ka Mart Helme juhtimisstiil paigutuks konsulteeriva ja demokraatliku viisi vahepeale. Erakonnasiseselt on võim jagatud ja liikmetel on võimalus kaasa rääkida, Helme üksi ei otsusta, ei dikteeri e...
Eesti erakonnad Verner Silberk Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub koos Reformierakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse aren damine. Liikmete arvult on Keskerakond 2008. aasta jaanuari seisuga suurim partei Eestis. Novembris 2006 ületas Keskerakonna liikmete arv 10 000. Alates 18. augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja "Seitse Päeva" kõrval ka laiale lugejaskonnale mõeldud nädalaleht "Kesknädal". Keskerakond Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reform...
Isamaa ja Respublica Liit · Pea 9500 liiget · Suuruselt kolmas erakond eestis · Riigikogus esindatud 23 saadikuga · Valitsuses 6 ministri kohta · IRL-i eelkäijad on osalenud neljas valitsuses · Sinna kuuluvad endised peaministrid M. Laar ja J. Parts Ajalugu: · Kõige pealt oli - Isamaa - Rahvuslik Koonderakond Isamaa. Moodustus 21. novembril 1992, mil ühinesid EKDE(kristlik demokr erakond), EKRE(konservatiivne rahvaerak.), EKDL(kristlik demokr liit) ja VKE(vabariiklaste koonderakond). Samad erakonnad (pluss liberaalid, kellest hiljem sai Reformierakond) olid 1992. a valimistel esinenud valimisliiduna Isamaa, nende valimisvõidu tulemuseks oli Mart Laari I valitsus. Peaminister Laar sai ka Isamaa esimeheks. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit. · Ühendus Res Publica - konservatiivse ilmavaatega noorteühendus, asutatud ...
Mart Laar Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on Eesti poliitik ja ajaloolane. Ta on olnud Eesti peaminister 19921994 ja 19992002. Alates 26. maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Aastatel 19921995 oli Mart Laar erakonna Isamaa, seejärel 19982002 Isamaaliidu esimees. Alates 21. oktoobrist 2006 oli Laar Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadina erakonna tegelik juht. 26. mail 2007 toimunud erakonna üldkogul oli ta ainus kandidaat Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe ametikohale. Ta valiti ühenderakonna esimeheks 986 poolthäälega. Kuuenda klassi poisina võitis Mart Laar ülemaailmsel laste joonistuste võistlusel peaauhinna. Pildil oli kujutatud jäähokit. Lõpetas 1978 Tallinna 46. Keskkooli ning 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal cum laude, töötas seejärel kolm aastat Tallinna 24. Keskkoolis. Tartu Ülikooli ajaloomagister 1995, doktor 2005. Rahvusvaheliselt on Mart Laar silma pais...
Arnold Rüütel · Arnold Rüütel sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas · Rüütel on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001- 2006. Elulugu · 19461949 õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. · Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. · Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Elulugu · Näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. · Aastal 1969 valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kellena ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga...
Erinevad Eesti erakonnad. Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Eestis leidub praegu kokku kuus Riigikogus esindatud erakonda: Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Keskerakond, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kokku kogu Eesti peale leidub 13 erakonda ja 3 noortekogu. Tegevuse lõpetanud erakondasi on Eestis kokku 49 erinevat erakonda. Palju kära ja reklaame tekitavad valimised. Igaüks reklaamib oma parimaid külgi ja esindavad oma vaatenurke. Lubatakse kokku suuri erinevaid lubadusi ja tegusi. Toimub palju erakondade korraldatud üritusi ja jagatakse tasuta asju. Kõige suuremat kära on läbi aegade valmistanud Eesti Keskerakond kes on ka meie suurim erakond. Keskerakond asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Sav...
Sotsiaaldemokraadid Mis on euroerakond? · Euroerakonnaks nimetatakse Euroopa Liidu liikmesriikide erakondade katusühendust. · Euroerakondade tegevus põhineb liikmeserakondade esindajate koosolekutel ja otsustuskogudel, poliitilisel juhtkonnal ja sekretariaadil. · Euroerakondi võib pidada liikmesriikide euroopastumise keskseks mõjutajaks. Liikmed ja koostöö korraldus · Alates Teisest maailmasõjast on sotsiaaldemokraadid mänginud olulist rolli valitsustes, asudes ülesehitama heaoluriiki. · Heaoluriigi kriisiga aastal 1970 hakkas sotsiaaldemokraatia aga liberaliseerumam väärtustades eneseteostust ja-väljendust, aktiveerimisele suunatud riigivõimu ja vähemuste õigusi. · ESP praegune president on Poul Nyrup Rasmussen Taani Sotsiaaldemokraatlikust Parteist. · ESP liikmeid võib leida kõikidest tähtsamatest Euroopa Liidu institutsioonidest. · ESP fraktsiooni liider on Martin Schulz Saks...
Peetri Põhikool Uurimustöö Eesti peaministrid Koostas: Tarmo Hiiesalu Juhendas: Hedi Jürgen Peetri 2008 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................... 2 Eesti Vabariigi Peaministrid...............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar.......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte.....
Erakonnad Eestimaa Roheliste Erakond Asustatud: 6.detsembril 2006. aastal Esimees: Aleksander Laane Ideoloogia : Roheline ideoloogia, tsentrism Liikmete arv: 1138 (10.09.2014) Motto: Mõistame, et maakera loodusvarud on piiratud ja nende efektiivsem kasutamine on võtmeküsimuseks lähiaastate majanduse arengus. Kasutagem seda kõike läbimõelduslt ja säästlikult! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Asustatud: 2000 Esimees: Mart Helme Ideoloogia : Rahvuslik konservatism Liikmete arv: 7682 (10.09.2014) EKRE logo on Eesti rahvuslill rukkilill (Centaurea cyanus), mis sümboliseerib meie põhiväärtusi – rahvuslikke huve ja traditsioonide püsimist. IRL Asustatud: 15. novembril 2006. Esimees: Priit Sibul Ideoloogia : rahvuslik-konservatiivne Liikmete arv: rohkem kui 9800 liiget Eesmärk: “Meie kestmine rahvana nii, et igaüks ...
Arnold Rüütel Kaspar Kaare SA-18 Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane. Eesti Rooma Klubi liige. Nõukogude ajal oli ta EKP Keskkomitee sekretär ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Elulugu Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 (90 aastane) Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja Juuli Rüütli perekonnas. 19461949 õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. ...
Sotsiaaldemokraatlik erakond Mis on sotsiaaldemokraatia? Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majanduse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Moodustumise aeg 28.04.1996 - Erakond Mõõdukad 27.11.1999 - Rahvaerakond Mõõdukad 13.12.2003 Sotsiaaldemokraatlik erakond Erakonna juhid Esimees Sven Mikser Peasekretär Indrek Saar Aseesimehed Andres Anvelt, Heljo Pikhof, Jevgeni Ossinovski ja arel Rüütli Logo Logol olev punane roos osutab ühiskonna kooskõlale SDE fraktsioon riigikogus Riigikogu fraktsiooni kuulub 17 sotsi Piirkonnad ja osakonnad Sotsiaaldemokraatlik Erakond jaguneb 17 piirkonnaks Osakonna võivad moodustada vähemalt seitse erakonna liiget SDE töö Sotsiaaldemokraatia seab toimetuleku- ja heaoluallikatest esikohale töö Nende eesmärk on konkurentsivõimel...
Eesti erakonnad Teha esitluse, kus antakse ülevaade ühest Eestis tegutsevast erakonnast. Eesti Reformierakond http://www.reform.ee/et/reformierakond/erakond/Programm Hardi Peeter, Triin, Mari-Ann, Reimo, Teivo, Evelin Isamaa ja Res Publica Liit http://www.irl.ee/mida-me-teeme Kerstin, Oliver, Elvin, Marianne, Sander, Kaspar Eesti Keskerakond http://www.keskerakond.ee/erakond/programm/programm Rikard, Kätlin, Helena Mai, Mark, Katleen, Sten Christian Sotsiaaldemokraatlik erakond http://www.sotsdem.ee/maailmavaade/2011-valimisprogramm/ Pilleriin, Bert, Harri, Helen, Mattias Carol Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid http://www.ekd.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=46&Itemid=27 Brita, Martin, Mark Andreas, Johanna, Andre Erakond Eestimaa Rohelised http://www.erakond.ee/et/roheline- poliitika/valimislubadused2011 Kati, Mikk-Taavi, Kristjan, Liisa, Karl Esitluse osad: · tiitelleht (erakond ja esitluse koostajad) · ...
Referaat Andrus Ansip Eesti Vabariigi Peaminister Jekaterina Zakilova 8.klass Sisukord: · 1 Haridus · 2 Varajane elu ja karjäär · 3 Töökäik · 4 Tegevus komsomolis, EKP-s ja teistes ühiskondlikes organisatsioonides · 5 Tunnustused · 6 Isiklikku Andrus Ansip Andrus Ansip (sündis 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik, endine Tartu linnapea, peaminister alates 13. aprillist 2005. 2. aprillil 2007 astus Andrus Ansipi esimene valitsus tagasi; Andrus Ansipi teine valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007. Andrus Ansip on Eesti Reformierakonna asutajaliige. Aastatel 19982004 oli ta Tartu linnapea, 20042005 majandus- ja kommunikatsiooniminister. Enne poliitikasse tulekut tegutses ta panganduses ja äris. Haridus · 1974 lõpetas Tartu 5. Keskkooli · 1979...
Ülenurme Gümnaasium. Erakonnad. Artur Saariste 10.C 2009/2010 Erakonnad. Eestis on olemas mitu erakonda.On olemas Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica liit, Eestimaa Rahvaliit.Ma üritan siis ka iga erakonna kohta väikse ajaloolise jutu tuua. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendiva...
Ühiskonna KT 1. Mõisted: fraktsioon – saadikurühm, mille moodustavad nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakondade saadikud opositsioon – erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud (Eestis: Kesk-, Vaba-, Konservatiivne Rahvaerakond) koalitsioon – erakonnad, kes kuuluvad valitsusse (Eestis: Reform, Sotsid, IRL) komisjon – Riigikogu organ, kus valmistatakse ette seaduseelnõusid, katavad riigielu valdkondade kaupa. Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks. kantsler – ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö sujumise eest, tasakaalustab ministri rolli minister – ministeeriumi juhtiv poliitik enamusvalitsus – üks eraknd kogub enamuse valijate häältest ja moodustab üksinda valitsuse vähemusvalitsus – erakonnad, kes said vähim hääli, moodustavad valitsuses ühetasandiline omavalitsussüsteem – kohalikud omavalitsused sõltuvad vahetult keskvõimust, keskvalits...
Erakonnad Urmas Lehtsalu Erakond Maria Rääk 12KÕ Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase maailmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Eestis on praegu viis suuremat erakonda: Erakond Isamaa ja Res Publica, Eesti Keskerakond, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Mina valisin neist viiest erakonna, mis minu arvates on Eestis nii noorte kui ka vanade seas palju, palju kõneainet tekitanud. Minu nägemus selle erakonna suhtes on kahjuks või õnneks negatiivne. Juba selle erakonna esimees Edgar Savisaar paneb ahhetama. Selle inimese mõttemaailmast ei ole vist kunagi võimalik aru saada. Minu arvates on see mees väga omakasu püüdlik ja väga enesekeskne. Leian , et see mees on kõik oma panused pannud selle peale, et ta sõna otses mõttes poeb vanematele inimestele sinna ja nii ta oma hääled ja popul...
Eestimaa Rahvaliit Asutamine Asutati juunis 2000.aastal Koosneb kolmest ühinenud erakonnast: Eesti Maaliit, Eesti Pensionäride ja Perede Erakond, Eesti Maarahva Erakond; 2002.a. liitus veel ka Uus Eesti Erakond 2000.a. valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2007.a. esimeheks Jaanus Marrandi 2008.aastast Karel Rüütli Eesmärk ja poliitika Propageerib rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut ERL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktides. Ta austab rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme ning kaitseb Eesti rahva põhiseaduslikke õigusi Sotsiaalne ja eestimeelne erakond, mille tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: võrdsete võimalustega osalusühiskonnal, eestluse elujõul, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud arengul Eesmärgiks: liikmete & toetajaskonna poliit...
EESTI ERAKONNA TUTVUSTUS EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND Erakonna nimi: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (edaspidi EKRE) Erakonna esimees: Mart Helme Liikmete arv: üle 7700 liikme Moodustamise aasta: 2012a. (täpsustus: EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust selle ühinemisel Eesti Rahvusliku Liikumisega 24 märtsil 2012 a, EKRE oli Eesti erakond ka aastatel 1990- 1992a.) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): EKRE on rahvuskonservatiivse maailmavaatega, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhimõtete eest seisvaid inimesi. EKRE sise- ja välispoliitika eesmärgiks on Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamine ning lähtumine Eesti rahva ja riigi huvidest. Nende poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik, kus seadused kehtivad võrdselt kõikide inimeste suhtes. EKRE tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: • Eestluse elujõud, mis rajaneb ...
1. Parlamentaarne( Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi,parlament paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. ...
Eestimaa Rahvaliit Juhendaja: Teostajad: Erakonna asutamine Rahvaliit (ERL) asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna poolt: *Eesti Maaliit (EML, asutatud 1917.a, taasasutatud 1991.a); *Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE, asutatud 1991.a); * Eesti Maarahva Erakond (EME, asutatud 1994.a, aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks). 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Erakonna ideoloogia Rahvaliit toetub : 1. mõõdukale rahvuslusele 2. konservatismile 3. esindab eeskätt põllumajandustootjate huve Nende veendumust mööda peaks riik säilitama: 1. oma rolli strateegilistes majandussektorites 2. kontrollima väliskaubandust 3. ajama jõulist maksupoliitikat (astmeline tulumaks, regionaalsed maksusoodustused, aktsiisid ja luksuskaupade täiendav maksustamine). ...
Nissi Põhikool Toomas Hendrik Ilves referaat koostas: Nissi Põhikool Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sel...
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 9b. klass Riina Vahter RIIGIKOGU Pärnu-Jaagupi 2009 SISSEJUHATUS TUTVUSTUS Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. RIIGIKOGU JUHATUS Riigikogu juhatus Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: · R...
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste elluviimine Seaduskuulekuse väljatöötamine ja Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine Võimus seadusliku ...
Asutati 08.10.1994 Tallinnas, registreeriti 19.12.1994. Kuni 11.02.2006 kandis nime Eestimaa Ühendatud Rahvapartei. Asutajate seas olid Venekeelse Elanikkonna Esindusassamblee, Eesti Vene Demokraatlik Liikumine, Eesti-Vene Ettevõtjate Koda ja Eesti Tsernobõli Komitee. Aastal 2000 eraldus osa liikmeid, kes 18.06.2000 moodustasid Vene Balti Erakonna Eestis. Aastal 2004 pidi toimuma ka ühinemine Vene Erakonnaga Eestis, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei aga loobus, kuna Vene Erakond Eestis polnud nõus loobuma oma nimest. 27.03.2006 registreeriti nime muutus Konstitustsioonierakonnaks. Oktoobris 2007 tegi erakonnale ühinemisettepaneku Eesti Vasakerakond, samas peeti läbirääkimisi Vene Erakonnaga Eestis. 01.11.2007 kiitis erakonna volikogu põhimõtteliselt heaks ühinemist Vene Erakonnaga Eestis, ent otsustamine lükati kongressile. 08.12.2007 pidi toimuma Konstitutsioonierakonna ja Vene Erakonna Eestis ühinemine. Eelnevalt oli kõik ühinemisdokumen...
Hagudi Põhikool Carmen Apsolon VII klass Referaat ERIKA SALUMÄE Juhendaja: Silver Palu Koostas: Carmen Apsolon TUTVUSTUS Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis...
Riigiõpe Kodune töö nr.2 Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, nagu näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa Kahekojalise parlamendi ülemkoda täidetakse sageli kahel erineval viisil: tsensuslikul ja territoriaalsel (kus on osariigid ja liidumaad). Väiksemates riikides on harilikult ühekojalised parlamendid. Eesti parlamenti nimetatakse riigikoguks. Selle juhtorganiks on juhatus, mille moodustavad esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi tähtsaimad tööorganid on komisjonid ja komiteed, mis võivad olla alatised ja ajutised. Igaüks neist keskendub ühele valdkonnale. Sinna kuuluvad saadikud oma professionaalsuse, mitte maailmavaate alusel. Saadikurühmad ehk fraktsioonid moodustatakse parlamendis samas erakonnas (valimisnimekirjas) olemise põhimõttel. Sinna kuulumine ei ole kohustus...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Referaat Kersti Univer Pärnu 2010 1 1) Riigikogu töökorraldus: Riigikogu töökorraldus (1) Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu . Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Riigikogu töökorraldus (2) Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse se...
Jaan Tõnisson sündis 1868. aastal Viljandi vallas, Tänassilmas. Ta suri 1941. aastal Tallinnas. 19051917 Eesti Rahvameelse Eduerakonna juht.19151917 Ajutise Põhja-Balti Komitee esimees. 19171919 Eesti Demokraatliku Erakonna juht. 19171918 Eesti välisdelegatsiooni juht. 1919 1932 Eesti Rahvaerakonna juht. 19191920 Asutava Kogu liige. 18. novembrist 1919 28. juulini 1920 peaminister. 30. juulist 1920 26. oktoobrini 1920 peaminister. 9. detsembrist 1927 4.detsembrini 1928 riigivanem. 19311932 välisminister. 18. maist 1933 21. oktoobrini 1933 riigivanem. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblast, Burasevo. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja. 1904-1905 Tallinna linnanõunik. 1905 Tallinna abilinnapea. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 Eesti Vab...
Eesti Riigikogu Mis on Riigikogu ülesanded? · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja · Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide p...
Eesti Riigikogu Mis on Riigikogu ülesanded? · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja · Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide p...
Erki Varandi 9.a klass Edgar Savisaar Edgar Savisaar on tunnustatud Eesti poliitik. Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus. Aastast 1982 oli ta dotsent. 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis, 19661968 õppis Tartu 7. Keskkooli...
Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik ja endine Tartu linnapea(1998-2004). Aastatel 2004-2007 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta on peaminister alate...
Valitsemise korraldamise põhimõtted: 1)võim ei tohi koonduda ühe isiku kätte 2)võim peab olema avalik ja kontrollitav 3)võim peab seisma rahvale võimalikult lähedal. Võimu mitte koondumiseks on võim jagatud kolmeks: 1)seadusandlik võim (Riigikogu e. parlament) 2)täidesaatev võim (valitsus) 3)kohtuvõim (ülemkohus). Üks inimene ei tohi olla korraga ametis eri võimu harudes - võimudelahusus - võim ei ole koondunud üksik isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigu...
Kontrolltöö ,,Demokraatia kolm sammast" 1. Parlament 1.0 Mis on parlamendi ülesanded? Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni. Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist. 1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas eelnõu arutlemist jätkata. 2.Lugemine = kui probleemi ei ole, siis läheb seadus lõpphääletusele, kui aga ei jõuta kokkuleppele, siis läheb edasi 3. lugemisele 3.Lugemine = ...
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed. · Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. · Õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud (on erandeid). Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis: Alamkoda moo...
Eesti president Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves, kes on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Parteiline kuuluvus 1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti ...
Päts Elulugu 23.02.1874-18.01.1956 Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president (Konstantin Päts) Meri Elulugu 29.03.1929-14.03.2006 Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992– 2001. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aast...
annaabi.ee 
