Madalsoo Raba Kust tuleb vesi? Madalsoo toitub mineraaliderikkast Raba toitub mineraalidevaesest veest veest. Madalsoo vesi on segu põhja- (sademetest), välja arvatud juhul, kui raba veest ja sademetest. läbib vooluveekogu Vesi Madalsoovesi on rohketoiteline. Rabavesi on hapniku- ja toiteainetevaene, Liikuv põhjavesi rikastab turvast vähese mineraalsoolade sisaldusega, hapniku ja toitainetega ning seetõttu kõrge orgaaniliste ühendite on madalsood kõige liigirikkamad. kontsentratsiooniga ning happelise
Raba kooslus Raba Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: Nõmmraba Siirderaba Kõrgraba Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: Rabamännikud Puisrabad Raba taimekooslus Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud
KAKERDAJA RABA Koostasid: Jana Raudsepp Keidi Kolts Helen Meier Birgit Vana Nimi Pärit haruldaselt veelinnult järvekaurilt ehk kakerdajalt, kes pesitseb sügavatel selgeveelistel järvedel ja rabalaugastel ning sööb peamiselt kalu Asukoht Järvamaa Albu vald Paikneb Epu-Kakerdi soostikus ja jääb Kõrvemaa maastikukaitsealale Keskosas asub Kakerdi järv, mille pindala on 6,7 hektarit Suurus: 2400ha Raja algus Anija vallas Harjumaal, Jäneda-Vetla-Alavere maantee ääres Kalajärve kaldal, lõpp Albu vallas Järvamaal Napu-Mõnuvere metsatee ääres Teke: Madala vee tasemega järve soostumine umbes 8000 aastat tagasi Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega, paksusega 8,5m Rabamassiivi suurus: ca 1000 hektarit Puurinne Siirdesoomets:
küüvits, harilik jõhvikas, sinikas, madal kask, vaevakask, lapi paju, girgensohni turbasammal, nõgusalehine turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, harilik ja rabakarusammal) Raba kasvukohatüüp e. rabametsad (sookail, kanarbik, sinikas, hanevits, küüvits, kukemari, vaevakask, harilik jõhvikas, pohl, väike jõhvikas, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas, ümaralehine huulhein, rabakas, pruun turbasammal, punane turbasammal, balti turbasammal, lillakas turbasammal, õrn turbasammal, raba-karusammal, harilik karusammal, palusammal, laanik) Kõdusoometsad Mustika-kõdusoo kasvukohatüüp (mustikas, pohl, sinikas, palusammal, sookail, laanik, soovildik, lainjas kaksikhammas, turbasamblad, harilik karusammal, kattekold, palu-härghein, lakkleht, karvane piiphein, ümaralehine uibuleht, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, leseleht, sinihelmikas, suga-sõnajalg, leseleht)
Lisaks ilves (Lynx lynx), rohkem 1000 isendit, ning hunt (Canis lupus), rohkem kui 200 isendit. Kõik nad koos loovad head ökoloogilised tingimused meie metsades. Taimetoidulistest loomadest esineb Eestis ka 100 000 isendiga metskits (Capreolus capreolus) ning väikesearvuline punahirv (200 isendit) (Cervus elaphus). Väiksemaid loomi esindavad rebased (Vulpes vulpes), metssead (Sus scrofa), nugised (Martes martes), pruun jänes (Lepus europaeus), valge jänes (Lepus timidus) ning ohustatud liikidest euroopa naarits (Mustela lutreola), lendorav (Pteromys volans), ning mõned unilaste liigid. Reintrodutseeritud liikidest kobras (Castor fiber), punahirv (Eesti on punahirvede levila põhjapoolne piir) ja euroopa naarits. Erandlikud loomaliigid on: kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), ja ameerika naarits (Mustela vison), kes on välja tõrjunud euroopa naaritsa. 5. Niitude tüübid kasvutingimuste ja inimmõju alusel. Inimtegevuse mõju niitudele.
pikad; teised on emasurvad, need tekivad alles kevadel ja on isasurbadest lühemad. Sookask Kase vili on kahe tiivaga pähklike. (Betula PÕÕSRINNE Põõsarinde moodustavad pajud, vaevakased. Erinevad liigid sobivad kõikidesse kasvutingimustesse. Osadel on ilusad läikivad, tumerohelised, hõbedased või punakad lehed. Teistel on suured kaunid urvad. Kolmandatel pikad kaunilt rippuvad oksad. Mõnel aga omapärane ümara kujuga võra. Paljudel liikidel on mitu head omadust. Ka nende paljundamine on lihtne: tuleb vaid oksajupp või vai maasse
KAKERDAJA RABA Kakerdaja raba Asukoht: Kakerdaja raba asub Järvamaal Albu vallas. Suurus: Raba pindala on 2400ha. Reljeef: rabamassiivi nõlv ja lagi, mikroreljeef väga mätlik. Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega. Turba paksus 8,5m keskmiselt. Teke: Madala vee tasemega järve soostumine. Kakerdaja raba puurinne Esineb mände ja sookaski. Hästi väljakujunenud puhm-ja rohurinne Kakerdaja raba puhm-ja rohurinne Puhmarinne: Sookail Kanarbik Rohurinne: Harilik jõhvikas Alpijänesvill Harilik kukemari Tupp-villpea Küüvits Rabamurakas Sinikas Ümaralehine huulhein Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja samblikurinne: Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-karusammal Palusammal Raba-kaksikhammas Raba-põdrasamblik Harilik põdrasamblik Tähtsamad taimekooslused:
Punajalg-tilder Populaarsed on partlased ja hanelised Soostunud niidud- esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel – seal kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulike taimi. On tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nende pindala on tunduvalt vähenenud (üles harimised, soostunud niidud). LEVIK: On levinud üle Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Taimestik: Esineb puurinde( sookask, sanglepp), Põõsarindes(paakspuu, paju), Rohurindes(tarnad, sookail, soopihl), samblarinne( Harilik teravtupp, kohati ka turbasammal) Puisniitude iseloomustus, levik, taimestik, tähtsus. Iseloomustus: Regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest
madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad metsasamblad. Samuti jõhvikas, sookail, kanarbik, sookask, vaevakask, pilliroog, angervaks, ubaleht, soovõhk, lääne-mõõkrohi ja erinevad tarnaliigid, millel on väga oluline osa turbalasundi moodustamisel. Madalsoodes pesitseb ligi 100 linnuliiki (teder, rukkirääk, suurkoovitaja, metskiur jne.) Siin teevad rändepeatusi sookured. Madalsoos pesitseb Euroopas haruldane soo-loorkull Kohata võib rästikut, nastikut , sisalikke ja konnasid. Soo eluskoosluses on kõige
miks ja kuidas seda tehakse. 3 Mis on soo? Soo on selline osa maastikust, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nimetatakse soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Sood moodustavad Eesti pindalast 22 %. (Valk, 1988: 7-8) Soode tüübid On olemas kolme tüüpi soid: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. Eestis on kokku 300 800 hektarit soid. Sellest 36 800 hektarit (12%) madalsoid, 16 500 hektarit (6%) siirdesoid ja 247 500 hektarit (82%) on kõrgsoid. (http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf) Madalsood tekivad veekogude kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb. Põhja-, pinna- ja tulvavesi toovad sohu juurde mineraalaineid ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsoo võib olla kas lage
mullal (olulised käpaliste kasvukohad) 3) pärisaruniitude tüübirühm tekkinud salu- ja laanemetsadest - sekundaarsed mullad karbonaadirikkad jagatakse kuivadeks ja niisketeks lagedad või enamasti puisniidud Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !) puude liituvus alla 0,3 peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp põõsaliike palju, sagedamini sarapuu, kadakas, türnpuu, lodjapuu, toomingas väga liigirikkad – ca 600 liiki soontaimi 56 kaitsealust soontaimeliiki 76 liiki 1m² - suur väikeseskaaline liigirikkus 12 taimekooslust mikromaastike vaheldumine näide looduse säästlikust kasutamisest vajavad niitmist ja karjatamist Liigirikkus põhjused: niitmine – konkurentsi ühtlustamine,
varjulill, salu-siumari, salu-tähthein, naistesõnajalg, laanesõnajalg, laiuv sõnajalg, seaohakas, lepiklill, ojamõõl, kevadine seahernes · Samblarinne- kähar salusammal Soovikumetsad: · Perioodilised liigniiskete alade metsad · Rohttaimede rikkad lehtpuu enamusega metsad või segametsad · Kaasikud, sanglepikud · Puurinne- haab,saar, sanglepp, kask, mänd · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, paakspuu, must sõstar, näsiniin, pajud · Rohurinne- angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav tulikas, sinihelmikas, jäneskastik, lubikas, tarnad ( tupptarn, harilik tarn, sõrmtarn, hirsstarn, raudtarn) Soometsad: · Puurinne-sookask · Puhmarinne- sookail,sinikas, kanarbik, kukemari, küüvits, hanevits, pohl ,jõhvikas · Rohurinne- tupp-villpea, rabamurakas, ümaraleheline huulhein, soopihl, ubaleht · Samblarinne- turbasamblad, karusammal, palusammal
......................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba....................................................................................................................... 5 Ratva raba.......................................................................................................................... 6 Selisoo.................................................................................................................................6 Taimestik............................................................................
jooksul. Vanad isendid surevad ja asemele kasvavad uued. Uuenemist kindlustab taimede pidev paljunemine nii vegetatiivselt kui suguliselt. Tootjad, troofiline tase I aste, herbivoorid II asme tarbijad 3 astme t. Vihmauss, tigu, hiireviu, nugis, NIIT Võilill, rohi rohutirt tihane, mutt, jänes rebane METS Riritigu, mullakakand Kaelushiir, leevike Nugis, metskits-- Hunt ilves Rabapistrik, SOO Jõhvikad,mustikad Uruhiir,teder rebane Hunt,karu JÄRV Ränivetika õitsmed koorikloomad, teod Forell, latikas saarmas JÕGI Kiiljas jõekarv,liuskur Lepamaim haug Saarmas,jäälind
Kõige viljakamad kkt naadi ja sõnajala. Soovikumets- Vahe- ja Kirde-Eestis madalamatel osadel. Üldised tingimused: niiskus, puud kehvad ja peened, mets kidur. Puu- ja põõsarinne: kidurad ja peened lehtpuud. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: tarnad, osjad, sõnajalad, käpalised, angervaks. Osja tarna andervaksa Lammi- ja lodumets: Soomaa, Alam-Pedja, Emajõgi, üleujutatud alad. Üldised tingimused: liigniiske ala, üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp, sookask, harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega
kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagavara, liigilise koosseisu ja majandusvõtted. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires üks või mitu metsatüüpi. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks pohla kasvukohatüüp), soometsade puhul kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks madalsoo kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Metsamees, kes tunneb puid, põõsaid, alustaimi, samblaid-samblike, kasvukoha mullatingimusi ja veereziimi, oskab metsa õieti hooldada, hinnata ja kasutada. Tänan kolleege Külle Viksi, Ivi Põntsonit, Maila Talvet, Ell Tuvikest, Vello Keppartit ja Jaanus Järsi, kes aitasid kaasa õppevahendi valmimisele. Koostaja METSABOTAANIKA I ARUMETSADE KLASS
Bode 1837.a. ilmunud töö. Kuigi peamine tähelepanu oli selles pööratud kütteturbale, toodi andmeid ka soode põllu- ja metsamajandusliku kasutamise kohta, kirjeldati turba liike, turba juurdekasvu, klassifitseeriti soid ja turbaid jne. Alates 1860.aastatest hakkab soode kohta ilmuma rohkem uurimistöid just Tartu Ülikooli professorite sulest (C. Schmidt, A. Petzholdt, E. Russow). Huvitav on märkida, et nendes saksakeelsetes kirjatöödes kasutati selliseid eestikeelseid nimetusi nagu raba ja laugas . Esimene eestikeelne kirjutis soode kohta ilmus 1861.a. Fr. R. Kreutzwaldi poolt välja antud ajakirjas "Sippelgas". Esimene eestikeelne soid käsitlev metsanduslik kirjeldus ilmus 1896.a. J. Sõggeli sulest. Esimesena Tsaari-Venemaal alustas 1885.a. sooteaduse õpetamist J. Klinge Tartu Ülikoolis. Tema andis ka sooteadusele rahvusvahelise nimetuse - telmatoloogia. Seega soode uurimise vajadus kasvas välja majanduslikust tegevusest ja kuivendustööde baasil
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
turbasamblad,hea jõhvikasoo). RABAD Iseloomulik vähemalt üle 30 cm tüsedune happeline sfagnumiturvas. Reeglina soostumisprotsessi lõppetapp, kui soo toitub sademete veest. Kõik taimed kasutavad sademeid ja õhuniiskust, sest turbakihi vesi on külm, hapniku- ja toitainevaene, happeline. Seetõttu esinevad rabas mitmed kserofiilsete kohastumustega taimeliigid ja puud on jändrikud. Rabad Rabasid ohustab kuivendamine-kaevandamine. Kui ei taastata liigveelist olukorda, siis raba ei taastu. Sel põhjusel paljud Eesti rabad enam ei kasva tegelikult (piirdekraavid!). Sisuliselt on turvas taastumatu loodusvara (inimtegevuse jätkudes). Rabasid ohustab ka lubjarikas õhusaaste muutub turbasammalde liigiline koosseis raba pinnal ja raba ei kasva kõrgemaks. 11 Soode loodusväärtused: · süsiniku eemaldaja atmosfäärist; · veemahuti ja vee puhastaja; · elustik. Soode elustikku iseloomustab:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
