endale, mitte väidetele võid teadmistele. Skeptikud- võitlevad ontoloogilise tõeteooria vastu. Nietzche eesmärk on kõigi väärtuste ümberväärtustamine, mille tulemusena orientiiriks saab vitaalsus, mitte moraalsus. 7. Tunda realismi ja instrumentalismi seisukohti teadusliku tõe suhtes Realism- kui oletada, et tõde teaduses on vastavuses teaduse väidete ja tegelikkuse vahel, siis kirj teadus maailma, nii nagu see on. Probleem- teoreetilised entiteedid. Vatsandlik seisukoht ütleb, et teadusteooriates leiduvad objektid on fiktsionaalsed. Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei krijelda reaalsust instrumentalism. Probleem- vahel viivad teadusteooriad meid uute järeldusteni. Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Realismi järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks on tõde. Kui realism kasut teaduslike teooriate hindamisel tõe vastavusteooriat, siis
teatud kindel arv jumalaid (polüteism) ning lõpuks jõutakse veendumusele, et on olemas vaid üks jumal (monoteism). SLAID 13 2. Metafuusiline seisund on vaid teoloogilise eri variant. Uleloomulike joudude ja jumalate asemele tulevad siin mangu abstraktsed joud, moisted, entiteedid (olemused). SLAID 14 3. Kolmandal positiivsel tasandil, tunnetab inimene , et koik senised otsingud on viljatud. Ta ei otsi enam pohjusi ja eesmarke vaid uurib ja vordleb tegelikke tosiasju ja nende seadusparasusi.
Ontoloogiline tõekäsitlus- tõe tunnuetamiseks vaja erilist menetlust. Omistab omaduse olla tõene olevale endale, mitte väidetele võid teadmistele. Skeptikud- võitlevad ontoloogilise tõeteooria vastu. Nietzche eesmärk on kõigi väärtuste ümberväärtustamine, mille tulemusena orientiiriks saab vitaalsus, mitte moraalsus. 19. Realism- kui oletada, et tõde teaduses on vastavuses teaduse väidete ja tegelikkuse vahel, siis kirj teadus maailma, nii nagu see on. Probleem- teoreetilised entiteedid. Vatsandlik seisukoht ütleb, et teadusteooriates leiduvad objektid on fiktsionaalsed. Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei krijelda reaalsust instrumentalism. Probleem- vahel viivad teadusteooriad meid uute järeldusteni. Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Realismi järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks on tõde. Kui realism kasut teaduslike teooriate hindamisel tõe vastavusteooriat, siis instrumentalismis
35. falsifitseerima peab näitama, mis tingimusel ( millise kontrollmenetluse kaudu) väidet ja teooriat saab ümber lükata. 36. realism tõde teaduses on vastavuses teaduse väidete ( teooriate) ja tegelikkuse vahel, siis kirjeldaks teadus maailma, nii nagu ta on. 37. instrumentalism teadusteooriates leiduvad objektid on funktsionaalsed, teadlaste mõttekonstruktsioonid.Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei kirjelda reaalsust. 38. teoreetilised entiteedid- võrreldi juba keskajal universaatülidega. ( entiteet- olemus enese mõtte tõeline olemus) 39. determinism Jaguneb: Nõrk- kahe äärmuse vahel esineb ka vahepealne kompromiss- seisukoht; Jäik- maailmas valitseb põhjuslikkus(pole vabadust). 40. indeterminism kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus,siis pola vabadus võimalik. 41. fatalism paljjud inimesed usuvad argielus saatusesse, arvavad, et nad ei saa oma
suundadest. Õigluse materiaalne aspekt ehk kriteeriumid Subjektiivsed kriteeriumid – kujunevad inimesel elu jooksul, olenevad inimese maailmavaatest. Maailmavaateid on loendamatult aga üldjoontes jagab ta need kolmeks: individualistlik – õiglane see mis teenib kõige paremini indiviidi huve. Kollektivistlik – seab esikohale sotsiaalsed huvid Transpersonaalne – mõõdupuuks indiviidide ja ühiskonna loodud entiteedid – kultuur Objektiivsed kriteeriumid – tulenevad subjektiivsete kriteeriumite põimumisest ja leiduvad positiivse õiguse normides, kui viimased lähtuvad loomuõigusest. Ka terve õigussüsteem võib osutuda ebaõiglaseks. Universaalsed õigluse kriteeriumid: Piibli kuldne reegel – „Kõik mida te tahate, et teised teile teevad, tehke ka neile.“ (Matteuse 7,12) kategooriline imperatiiv - „Käitu nii, et su tahte juhtmõte võiks olla üldise
Doctor iuris kraadi taotlemisel kaitstud väitekirja kohta kirjutab autor ise sissejuhatuses, et “dissertatsioon on õigusest ja filosoofiast ning üritab teostada kahesuunalist kommunikatsiooni – filosoofiast õiguse teooriasse ja õiguse teooriast filosoofiasse. Dissertatsiooni kesksed väited ja hüpoteesid on järgmised: 1. Õiguse sisu on avaldatav kindlate juriidiliste funktsioonidena ning funktsionaalsel alusel on liigitatavad ka õiguse põhilised entiteedid, õigusnormid. 2. Juriidilised funktsioonid on sõltuvuses nendest sotsiaalsetest vajadustest (ehk erilistest sunnifaktoritest), mille rahuldamiseks (ehk sunni kõrvaldamiseks) on juriidilised vahendid õigusloome protsessides tekkinud. Sellisena õigus ei saa olla puhtalt positiivne ega ka loomulik. 3. Õiguse funktsioonid on tehislikud ja algoritmilised, ehkki õiguse esmane tekkimine ei
tähelepanu on tema enese pärast, inimkogemuses ei peaks olema mitte midagi, mille suhtes ei saa võtta esteetilist hoiakut. Näited loodusnähtused(päikeseloojang), abstraktsed objektid(kujutlusvõime looming), hallutsinatsioonid(roosad elevandid). O-univeralismi poolt meelelise asemel kasutatakse tähelepanu mõistet; värvid, lõhnad, maitsed, helid ja nende suhted; asjad-kui-tervikud ning nende aspektid või koostisosad; ülimalt abstraktsed entiteedid nagu Õiglus, Õigsus jm; liigutused ja inimolendite tegevused; matemaatika ja loogika entiteedid. O-universalism ei väida, et kõik objektid on de facto esteetilised objektid(OU räägib potensiaalsusest mitte aktuaalsusest); kõik objektid peaksid olema esteetilised objektid(OU on deskriptiivne, mitte normatiivne); kaovad ära statsionaarsed esteetilised objektid(traditsioon, kultuur ja ühiskondlik praktika võivad määrata); kõik objektid sobivad sama hästi esteetilise
sidepidamise võimaluse, muutudes seega teadmisevormi, mis välistab doktriinide inimesele sarnasemaks liigisisese lahkheli ja võimaldab surnud ja elusa inimese informatsiooni osas rohkem kui teised vaimu teadmise omamist. bioloogilised entiteedid. P-zombi teooria surnud inimese Tehisintellekti käsitledes kujuneb lähtekohast (ehk elav surnu), välistab läbi induktsiooni probleem sisemiseks ja surnud oleku biheivioristliku doktriini osalise välimiseks. Esimene neist on robotite
Kui meil on aga mõni selline teadmine, millest ei saa olla mingeid erandeid, mis on rangelt üldine ja paratamatu, siis saab see pärineda vaid aprioorsest allikast. Kanti käsitluse kohaselt ongi üldisus ja paratamatus aprioorse teadmise kindlad tunnused ning viimasega lahutamatult seotud. Metafüüsika kui “sealpool kogemust asuv tunnetus” (lk. 19) saab selle jaotuse kohaselt kuuluda üksnes aprioorsete teaduste hulka. Ja kuna tema objektideks on entiteedid, mis jäävad väljapoole võimalikku kogemust, siis peab metafüüsika olema ka puhas tunnetus, s.t. ta ei saa üldse sisaldada aposterioorsest allikast pärinevaid komponente. Niisiis on metafüüsika “puhtast mõistusest tulenev tunnetus” (lk. 19). Tunnetusviisi järgi jaotub teaduslik teadmine analüütiliseks ja sünteetiliseks. Siinpuhul tuleb kõigepealt osutada, et loogilisest küljest on teadus Kanti kirjelduse kohaselt kogum otsustusi, s.t.
vastandamine). Tugev normiteadlikkus. Normaalsed on üksnes meelelised kogemused ja loogiline mõtlemine on normaalsed, kõik muu on teadmatus või hälve. Inimlik mõtlemine on läbinud kolm taset: teoloogiline staadium (usutakse absoluutsesse tunnetusse, otsitakse ja usutakse seda omavat), metafüüsiline staadium (Tegelikult on see vaid teoloogilise eri variant. Üleloomulike jõudude ja jumalate asemel tulevad mängu abstraktsed jõud, mõisted, entiteedid (olemused)), positiivne staadium (siin tunnetab inimene, et kõik senised otsingud on viljatud. Ta ei otsi enam põhjusi ja eesmärke vaid uurib ja võrdleb tegelikke tõsiasju ja nende seaduspärasusi). Comte loetleb 6 positiivset teadust: 1. Matemaatika 2. Astronoomia 3. Füüsika 4. Keemia 5. Bioloogia 6. Sotsioloogia Näeb kõikjal kolmeastmelist arengut. 11. Irratsionalism S. Kirkegaard ja F. Nietzsche S
tegevusele, ei hooli inimhinge keerukusest, vaid näitab sündmuste katkematut, pääsematut kulgemist. Arved Viirlaid "Ristideta hauad" 1952 tegemist suletud, nõukogude okupatsiooni paines eestiga, kus ring tõmbub algul end suht vabalt tundnud tegelaste ümber üha koomale. Pingutused pole suunatud mitte enam riigi vaid üksikinimese päästmisele, mis jääb aga järjest lootusetumaks. Tegelaste roll on ellu jääda, nad ei saa olla iseseisvalt eksitsteerivad entiteedid. Ilmar Jaks, lühiproosa. 24. Karl Ristikivi looming. Nostalgiaromaanid, kus rekonstrueeriti kodu-Eesti, aga seda romantiseerival, 11 puhtatoonilisel moel, pööramata tähelepanu ajajärgu vastuoludele. Neist otsiti hingekosutust ja tuge edasiminekuks. Vastupidi sündmuste tõttamisele ja tegevuskesksusele on tegemist ideaalseisundis peatunud ajaga. Nostalgiaromaanide
intentsionaalsus, (2) funktsiooni omistamine asjadele ja (3) konstitutiivsed reeglid, millel on järgmine kuju: "X toimib kui Y kontekstis C". Konstitutiivsed reeglid mitte ainult ei reguleeri, vaid ka rajavad sotsiaalseid institutsioone. Searle näitab veenvalt, et institutsionaalsed faktid moodustatakse seeläbi, et lepitakse kokku, et teatud entiteetidele antakse uus staatus, mis tähendab, et neile omistatakse mingi uus funktsioon, mida need entiteedid ei hakka täitma mitte tänu oma füüsilisele konstitutsioonile, vaid tänu sellele, et kõik aktsepteerivad seda, et kõik X-d, millele on omistatud staatus Y, täidavad vastavat funktsiooni kontekstis C. Searle'i näide institutsionaalsete faktide kohta on raha: mingid paberilipakad hakkavad funktsioneerima rahana, kui kõik võtavad omaks, et neile on kollektiivse intentsionaalsuse poolt omistatud raha staatus ja kui see staatus annab neile funktsiooni toimida kui vahetusväärtus
seotud vaimufilosoofiaga, kuivõrd küsimus sellest, mida kujutab endast tegevus, on osalt vaimufilosoofiline küsimus kavatsuste loomusest. Emotsioonide teooria – kas emotsioon erineb uskumusest ning soovist ning kas tal on sisu jm. Värvused ning nende nägemine – kas värvus asub maailmas või inimeste peas-silmas? Nativism – millega sünnitakse ja palju omandatakse elu jookusul. Keha-vaimu käsitusi. Füsikalism – maailmas on üksnes füüsikalised entiteedid. Naturalism – maailma seletamiseks pole tarvis toetuda üleloomulikele asjaoludele. Reduktsionism – mõne valdkonna väidete tõesuseks pealtnäha vajalikud faktid või entiteedid on asendatavad teistliiki faktide või entiteetidega. 2. Dualism(Descartes, Meditatsioonid esimesest filosoofiast) Dualism. Seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta endast teadvuselakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub
Kuidas toimub ennustmine / ette nägemine; milleks: laiendada oma teaduse empiirilist ulatust. Teooria võimaldab meil jälle uusi fakte ennustada ja teooria kasvab, teada järjest rohkem. Loogiline ja statistiline tõenäosus: stat – empiiriline, mõõdetav, tõenäosus; Loogiline – toetume empiirilisele statistikale, et mingi asi kehtib 70% tõenäosusega. Loogiline on analüütiline ja statistiline on sünteetiline (empiiriline) – raske eristada Mitte-vaadeldavad entiteedid – uurime, et saada vastust küsimusele MIKS; panna alus uuele seadusele, teadmisele; aitab ennustada, seletada asju, mida vb enne ei olnud võimalik. Teoreetilised seadused. Mille kohta käivad teoreetilised seadused, mida tähendab fakt, kuidas seotakse teoreetilised empiirilistega?: empiirilised seadused lähtuvad faktidest ja teoreetilised empiirilistest seadustest. Seda on loogilisel empirismil vaja eeldada, et oma süsteemi koos hoida. Teooriad seotakse empiiriliste vaatlustega
St. Substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kaks üks või rohkem kui üks. · Võimalik veel duaal(kaksikjaotus) ja triaal(kolmikjaotus), rohkem mitte. · Sg: mina; du: kaks mind; tr: kolm mind. pl: mitu mind. Arvuklassifikaatorid Kohustuslikud arvu näsitlevad sõna, mida tuleb kasutada koos subatantiivi klassiga. Grammatiliste kategooriate koosesinemisel on vähe oluline põhjus: ei saa loendada tühja, seega peavad olema referendid või entiteedid. Kääne Käändekategooria peamine funktsioon on eristatud lauses grammatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. · Agent on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tahant toimuvat tegevust ning seda kavatsuslikult ja meelega. · Patsient on lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele.
katkematut, pääsematut kulgemist. 1952 Arved Viirlaid “Ristideta hauad” räägib suletud, nõukogude okupatsiooni paines Eestist, kus ring tõmbub koomale algul end vabalt tundnud tegelaste ümber. Pingutused pole suunatud mitte enam riigi, vaid indiviidi päästmisele, mis muutub üha lootusetumaks. Tegelaste roll on ellu jääda, nad ei saa olla iseseisvalt eksisteerivad entiteedid. Ilmar Jaks kirjutas lühiproosat. 22) Karl Ristikivi looming Pages 1944 Rootsi. LUULE: Eesti silmapaistev romaanikirjanik avaldas esikteose 1950 ajakirjas Tulimuld luuletsükli „Harsfjärden. Fantaasia g-moll“. 1950ndatel ilmus teisigi värsisarju. 1972 ilmus ainus luulekogu „Inimese teekond“. Ristikivi luule keel on kõnepäraselt loomulik ja voolab läbipaistvalt. Põhitoon on mõtisklev-eleegiline. Kujundiarendust rikastavad piiblisümboolika ja vihjed antiigile
Carnap leiab, et metafüüsika on ka mõttetu. Laused saab jagada mõttetud ja mõttekad (tõesed ja väärad). Kui lause on mõttetu, siis ta ei saa olla tõene ega väär. Loogilises keeles on see, et päris elus võib mõttetu lause tunduda mõttekas. Sellepärast on vaja loogilist analüüsi, et näidata, et tegemist on pseudolausega (1854). Mõttetus võib olla nii süntaktiline kui semantiline. 20. sajandil on toimunud keeleline pööre – varasemad tegelesid teadusega (mentaalsed entiteedid), siis nüüd vahetu objekt, millega filosoofi peaks tegelema, on keel. Muud probleemid lahenevad keele analüüsi kaudu. Keel koosneb sõnavarast ja süntaksist. Mõttetud laused on pseudolaused - kas siis sõnavara on mõttetu või süntaks on mõttetu. Sõna tähendus (1855): Pseudomõisted – kui tal näib olevat tähendus, aga tegelikult pole. Sõna tähenduse selgitamiseks tuleb eelkõige leida elementaarlause (esinemise viis lihtsamaid lausevormis).
ehk vanamoodsalt öeldes immateriaalsetes hingedes. Samamoodi, eriaegselt esinevate aistingute kokkukuulumine mingisse teadvusse ei saa olla tagatud materiaalses maailmas eksisteerivate seostega, vaid nende aistingute ilmnemisega ühes ja samas im-materiaalses "ruumis" (hinges). Ulatusliku subjektiivse oleviku fenomen võimaldab lisaks järeldada, et immateriaalsed hinged on teatud ajalise ulatusega aktuaalselt ajaläbised entiteedid, ning sellistena pole nad, puhtloogilisel põhjusel, mitmekslõhestatavad ega kokkusulandatavad, sobides seega igati personaalidentiteedi kandjateks. Inimeste ja teiste aistinguliste olendite immateriaalsed hinged ei saa olla põhjuslikult produtseeritud materiaalse reaalsuse poolt. Ehk kõige üldisemalt väljendudes: nii nagu ajuprotsesside ja kvaalide vahelise mistahes seose kontingentsest iseloomust järeldub,
jääb tal seletamata asjaolu, et me tõemõistmist oma elus vägagi lugu peame. Kui ta aga sellise seletuse annaks, satuks ta tagasi neile tõeteooria radadele, mida õhtumaises filosoofias juba üle kahe ja poole tuhande aasta on sõtkutud. 48. Olemine sisevaade metafüüsikasse Milline on maailma? Kas maailma loomus on meile kuidagiviisi avatud? Käsitluse aluseks on Blackburn (1999) 49. Metafüüsika mõisteid: Entiteedid kõik olemasolevad ,,asjad" Ontoloogia käsitlus olemasolevatest entiteetidest või nende loetelu Partikulaar asi, mis on täielikult samal ajal ainult ühes kohas. Nt üksik õun Universaal võib olla täielikult samal ajal mitmes kohas. Nt omadus olla punane, punasus. Entiteet on konkreetne, kui tema esinemine antud kohas antud ajal välistab mistahes teisel sama liiki entiteedil samas kohas samal ajal viibimise. Nt üksik
Doctor iuris kraadi taotlemisel kaitstud väitekirja kohta kirjutab autor ise sissejuhatuses, et "dissertatsioon on õigusest ja filosoofiast ning üritab teostada kahesuunalist kommunikatsiooni filosoofiast õiguse teooriasse ja õiguse teooriast filosoofiasse. Dissertatsiooni kesksed väited ja hüpoteesid on järgmised: 1. Õiguse sisu on avaldatav kindlate juriidiliste funktsioonidena ning funktsionaalsel alusel on liigitatavad ka õiguse põhilised entiteedid, õigusnormid. 2. Juriidilised funktsioonid on sõltuvuses nendest sotsiaalsetest vajadustest (ehk erilistest sunnifaktoritest), mille rahuldamiseks (ehk sunni kõrvaldamiseks) on juriidilised vahendid õigusloome protsessides tekkinud. Sellisena õigus ei saa olla puhtalt positiivne ega ka loomulik. 3. Õiguse funktsioonid on tehislikud ja algoritmilised, ehkki õiguse esmane tekkimine ei
annaabi.ee 
