Ajalugu Nõukogude Liit 9. Klass Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust. V: Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil polnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. Mis oli nõukogude vägivallapoliitika eesmärk? V: Võimude vägivallapoliitika oli mitmekesine, selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Mis moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? V: Suurküüditamine nõrgendas metsavendlust oluliselt. Milles seisnes vastupanuliikumise eripära 1970. aastatel? V: Peamiseks võistlusvahendiks kehtiva reziimi vastu said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja
infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Järgnevatel aastatel puhastati kõik raamatukogud ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Hävitati ka suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Kogu ebasoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Ka välismaalt kirjanduse tellimine muutus äärmiselt piiratuks. Samuti lisandus kõigele tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Teise maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Sel aastal siirdus pagulusse arvukalt loovinimesi (kirjanikke, kunstnikke, teadlasi), kes jätkasid uutes asukohamaades oma senist tegevust, kuigi nende looming jäi suuremale osale kodueestlastele kuni 1970 aastate lõpuni kättesaamatuks. Seetõttu otsustati eesti kultuur püsimajäämine siiski kodumaal ja just nende
(psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS? Eesti territooriumidelt eraldati Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti
(psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS? Eesti territooriumidelt eraldati Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti
2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960-1970. aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Moskva kontrolli alla sattusid Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Masambiik, Angolo, Afganistan. Tegemist oli nn sotsialistliku
Kordamisküsimused Teine maailm Mõisted: Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid. (enne 50ndaid) Sotsialismimaad Moskva kontrolli all olevad riigid mõiste võeti kasutusele 50ndatel. Sotsialismileer NSVL ja tema kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, mis jäid 1960ndate vastasseisus Moskvale kuulekaks. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid Riigid, mis ei kuulunud sõprusühendusse, kuid mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Esimene sekretär Kommunistliku partei esimees Julgeolekuorgan Nõukoguliku võimustruktuuri luure-ja repressiivorgan, nõukogude vägivallapoliitika elluviija. Plaanimajandus Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel, rõhk rasketööstuse arendamisele
Tervikuna oli aga nõukogude majandusmudel end 1980. aastateks ammendunud TV ülesanded 1.Miks NSVL's korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sest tegutseti reaalseid fakte vaatamata. 2.Miks ebaõnnestus nõukogulik maisikasvatuskampaania? Polnud võrrelda etmeerikaga, sest polnud sobivaid tegureid. 3. Miks kujunes NSVL's 1970. aastatel seisakuaeg? NSVL's ei olnud pidev ülesminev poliitika ja majandus. + Breznev. 24-Eesti NSV Kommunistliku reziimi taastamine Eestis tõi endaga kaasa kogu ühiskonnaelu ümberkorraldamise: lammutati lõplikult senine kodanikuühiskond, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati riiklikule plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Nõukogude võimu kehtestamisse suhtus enamik inimesi eitavalt. Okupatsioonireziimile osutati nii aktiivset kui ka passiivset vastupanu. Poliitiliste olude leevendumine, majanduse edenemine ja metsavendluse mahasurumine. 1950
aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad kohtadel. Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste kontrolli all. 1944. aasta sept.-okt. viidi need üle Tallinna ning uus võim kehtestas oma kontrolli kogu Mandri-Eesti üle. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest ja korraldustest. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna moodustasid sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liikmeskond kiiresti kasvama. 1951. a. kuulus parteisse 18 500 liiget, kelle seas oli eestlasi alla poole
Tollane NSV Liit oli oma poliitiliselt korralduselt totalitaarne riik, kus valitsenud poliitilised, majanduslikud, kultuurilised ja ideoloogilised olud määrasid ära ka sõjajärgse Eesti arengu. Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu taastajad kohtadel. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogne NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, õigemini parteibürokraatial. Liikmeskonna moodustasid sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liikmeskond kiiresti kasvama. 1951. a. kuulus parteisse 18 500 liiget, kelle seas oli eestlasi alla poole. Parteiliikmeid iseloomustas madal haridustase. Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku
eesmärgid? Nimeta mõni tuntud poliitik, kes seda suunda esindas. Rahvuslikud jõud- 13. aprillil 1988. aastal tegi Edgar Savisaar telesaates „Mõtleme veel“ ettepaneku luua (asutada) Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR- Rahvarinne). 13. aprilli loetaksegi Rahvarinde asutamiseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga Eestis kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Rahvarinde tähtsamateks juhtideks said Edgar Savisaar ja Marju Lauristin. Impeeriumimeelsed jõud- Loodi (asutati) ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine ( IL- Interliikumine) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu ( TKÜN). Interliikumise juhiks Eestis oli Jevgeni Kogan ja TKÜN juhiks oli Vladimir Jarovoi Rahvarinne ja rahvuskommunistid- 18. märtsil 1990 toimunud Eesti NSV Ülemnõukogu valimistel sai Rahvarinne 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said selles 45 kohta 105-st. Edgar Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest Millist ohtu kujutas 1991
*5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba 18500 liiget. Parteiliigetel oli madal haridustase. EK(b)Pd juhtis põhimõtteliselt 1941. aastast Nikolai Karotamm, aga ametlikult alles 1944. aasta sügisest.
Moskva aga toetas enda saadetud ametnikke. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei Müürsepaga. Mitmed selle aja juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. EK(b)P VIII pleenum muutis Eesti saatust. Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased ja muulased. Ühiskonnas tekkis hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes vastuolu rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Põhiliselt mõjutas pleenum kultuurivaldkonda. Pleenumil oli suur osa Eesti kiirel venestamisel. J
Liidu võimu alla ligu pooleks sajandiks. 3 Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Sisse tungisid operatiivgrupid, esimesed NSV taastajad. Kuna Tallinn oli veel sakslaste käes, siis koondusid NSV võimuliikmed Võrru. 1944. aasta sügisel viidi kõrgemad võimuorganid üle Tallinnasse. Vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ ENSV valitsus. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja sealt saadetud käskudele. Võim oli eelkõige muulaste käes aga alates 1950. aastast hakkas sinna ligi pääsema ka kohalike eestlasi. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas partei koosseisu pidev muutumine. Haripunkti tõusis see nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille kinnitas partei keskkomitee.
esimeheks nimetati Aleksei Kossõgin. Partei juhtkond püüdis esialgu läbi viia mitmeid uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Aja jooksul tugevnesid Nõukogude Liidus tagurlikud poliitilised jõud, eriti pärast 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmusi. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Avalikult suurt juhti siiski õigeks ei mõistetud. 1970. aastatel ilmneb järjest selgemalt kehtiva poliitilise reziimi mandumine ning suutmatus normaalselt toimida. Ühiskonnaelu kõigis valdkondades majanduses, poliitikas, vaimuelus valitses seisak ehk stagnatsioon. Nõukogude Liit ei suutnud tehnilise protsessiga kaasa minna, see suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Raugastunud Breznev suri 1982. aastal, kuid vanurite võim (gerontograatia) jätkus. Breznevi järglane Juri Andropov oli samuti raskesti haige ja suri 1984. aasta algul
esimeheks nimetati Aleksei Kossõgin. Partei juhtkond püüdis esialgu läbi viia mitmeid uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Aja jooksul tugevnesid Nõukogude Liidus tagurlikud poliitilised jõud, eriti pärast 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmusi. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Avalikult suurt juhti siiski õigeks ei mõistetud. 1970. aastatel ilmneb järjest selgemalt kehtiva poliitilise reziimi mandumine ning suutmatus normaalselt toimida. Ühiskonnaelu kõigis valdkondades majanduses, poliitikas, vaimuelus valitses seisak ehk stagnatsioon. Nõukogude Liit ei suutnud tehnilise protsessiga kaasa minna, see suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Raugastunud Breznev suri 1982. aastal, kuid vanurite võim (gerontograatia) jätkus. Breznevi järglane Juri Andropov oli samuti raskesti haige ja suri 1984. aasta algul
esimeheks nimetati Aleksei Kossõgin. Partei juhtkond püüdis esialgu läbi viia mitmeid uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Aja jooksul tugevnesid Nõukogude Liidus tagurlikud poliitilised jõud, eriti pärast 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmusi. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Avalikult suurt juhti siiski õigeks ei mõistetud. 1970. aastatel ilmneb järjest selgemalt kehtiva poliitilise reziimi mandumine ning suutmatus normaalselt toimida. Ühiskonnaelu kõigis valdkondades majanduses, poliitikas, vaimuelus valitses seisak ehk stagnatsioon. Nõukogude Liit ei suutnud tehnilise protsessiga kaasa minna, see suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Raugastunud Breznev suri 1982. aastal, kuid vanurite võim (gerontograatia) jätkus. Breznevi järglane Juri Andropov oli samuti raskesti haige ja suri 1984. aasta algul
võimukandjate kaitse tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine ja palju muudki. KGB töötajaid sidus omamoodi ühiskäendus ja vaikimiskohustus. Lisaks veel KGB personalile, värvati koosseisu ka ühiskonnakihtide esindajad, vabatahtlikud, või mitte. vi. Võõrsõjaväe kohalolek Nõukogude võimu põlistamisele aitas kaasa Eestisse jäetud sõjavägi, mille ülesanne oli nagu julgeolekuorganitel ja olla Moskvale informatsiooni allikaks. Samuti hoida sisemist korda ja reziimi. Sõjaväeliste ja tsiviilide läbisaamine ei olnud kuigi hea. Tsiviilid sunniti välja sõjaväe aladelt. Suur osa linna elamufondist võeti sõjaväe käsutusse. Toimusid ka sagedasid konfliktid elanike ning sõjaväelaste vahel. Eesti NSV-s eksisteeris aastatel 1944-1950 ka oma kaitseministreerium. ,,Sõjavägi" moodustati Punaarmee Eesti 8. laskurkorpuse baasil, mille ohvitserid olid peamiselt eestlased. Rahvusväeosad
julgeolekuorganid. Liiduvabariikides olid sõjajärgsetel aastatel võtmepositsioonidel juunikommunistid – need, kes olid aktiivselt osalenud 1940. aasta juunipöördes. Enamasti olid nad eestlased, lätlased või leedulased, kes olid sündinud oma isamaal ning elanud seal enne 1940. aastat. Liiduvabariigi juhtimisel täitsid nad Moskva juhtnööre, kuid püüdsid siiski mingil viisil arvestada ka kohalikke olusid ja vajadusi. Selline poliitika aga oli Moskvale vastuvõetamatu. 1940. aastate lõpust hakkasid kohalikus võimuladvikus esile kerkima Venemaa eestlased ja lätlased. Juunikommunistid kõrvaldati aja jooksul võimult. Eestis toimus see 1950. aastal, mil N. Karotamm kõrvaldati võimult ja asendati J. Käbiniga. Sõja järel oli kõigi kolme Balti riigi majanduslik olukord raske. Olukorra muutsid veelgi keerulisemaks nõukogude võimu ümberkorraldused, mille eesmärk oli
ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u
Baltisakslased olid MRP ohvriteks ja nad asustati Lääne-Poolasse nende alade saksastamiseks. 2. Oktroobris toimus valitsuse vahtus, ametisse astus viimane seaduslik EV valitsus, eesotsas Jüri Uluotsaga (24. valitsus). Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt · 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eesti vabariigile ultimaatumi: 1. täiendavate Punaarmee üksuste paigutamine tähtsamatesse keskustesse; 2. Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. · 17. juuni 1940 Narva diktaat Narvas kirjutas Eesti Vabariigi vägede ülemjuhataja Johann Laidoner alla Nõukogude Liidu dikteeritud nõudmistele: 9 1. 90 000 punaarmeelase paigutamine Eesti territooriumile; 2. anda kontroll transpordisõlmede ja telefonijaamade üle punaarmeele; 3. keelati meeleavaldused ja rahvakogunemised; 4
Lisaks sellele valgele raamatule ilmus ka väiksemaid uurimusi. Eesti Represseeritute registri büroo - asutati 1989. a ning see on tihedalt seotud Memento Liiduga - eesmärgiks kirja panna kõik represseeritud ja selles osas on tehtud ära päris mahukas töö, täna on ilmunud küüditute nimekirjad - väga oluline andmekogum, mis on okupatsioonimuuseumi kaudu kätte saada. Endiste Õpilas- Vabadusvõitlejate Liit - ühendab endisi üliõpilasi ja õpilasid, kes nõukogude ajal reziimi ajal välja astusid. Paralleelselt metsavendlusega oli väga jõuliselt olemas ka kooliõpilaste vastupanu. See liit on seda valdkonda dokumenteerinud ja tulemuseks oli Udo Josija poolt koostatud raamat "Saatusekaaslased", kus on püütud fikseerida kõik need olulised organisatsiooni, kes olid selle organisatsiooniga koostöös.) Lähiajaloo allikaline baas Oluline allikakriitika, tausta tundmine jne, kõige selle kõrval olemas mõned allikate eripärad: nn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
