juhtida organisatsioon oma valdkonna tippude sekka. Juht peab olema ühe organisatsiooni nii vaime kui füüsiline liider. Tema kõrge positsioon seab sellega ühtlasi talle ka kriteeriumid. Millised peaksid aga olema 21. sajandi eduka liidri isiksuslikud omadused? Edukalt liidrilt ei oodata mitte niivõrd uudsust ning ideede rohkust, kui seda, kuidas ta suudab oma ideed alluvate abiga ellu viia. Liiderliku juhi olemust iseloomustavad nii eneseteadlikkus, mis väljendub adekvaatses enesehinnangus ning enesekindluses kui ka sotsiaalne teadlikkus ning heal tasemel suhtlemisoskused. Liidri käitumises peaksid väljenduma selge visiooni olemasolu, hool ja armastus oma töösse, moraalne küpsus, usaldus ning julgus. Kõik see peaks aitama kaasa liidril muuta ettevõtet konkurentsis teistest eristuvaks. Eesmärgi poole püüdlemiseks peab juhil olema kujunenud kindel visioon tulevikust. Esimeseks sammuks selle saavutamisel oleks algatada uusi protsesse
niisama peksmise ja mõnitamisega , kuid tegelikult , kui lähemalt sellesse süveneda ning tegelikult sellele mõtlema hakata , siis on see veel palju muudki . Vägivalda vöib näha köikjal tänavatel , koolis ja isegi kodus . Põhjuseid vöib olla mitmeid , kuid tavaliselt on vägivalla taga inimesed, kes ei näe oma elul erilist mötet ja mötlevad , vaid iseenda heaolu peale , tihti peale on need inimesed lihtsalt kadedad ja tohutult kitsarinnalised . Tegelikult mina arvan , et asi on enesehinnangus , ja seepärast tahetaksegi teistele inimestele halba teha , et iseenda olukorda ning seisukohta paremaks muuta . Mõistmata , et tegelikult nende teguviis on väär . Köige enam on vägivalda siiski koolis . Tavaliselt alati ikka valitakse välja üks , ja teistest natuke viletsam , kas siis tema välimuse , käitumise vöi koduste tingimuste pärast , aga lihtsalt inimesed ei arvesta erinevusi ja seda , et köik ei saagi nii head olla . Köige tavalisem kooli
tema eest on füüsiliselt hästi hoolitsetud), võib hooletusse jäetuse kätte ära surra. Lapsed, kellele on pakutud vähe emotsionaalset hoolt võivad muutuda murelikeks ja ebakindlateks lasteks, kellel on madal enesehinnang ja aeglane areng. Kuigi emotsionaalse väärkohtlemise nähtavad märgid lastel võivad olla raskesti märgatavad, on peidetud emotsionaalse väärkohtlemise armid nähtavad mitmetes käitumisviisides, sh ebakindluses, madalas enesehinnangus, enesehävistuslikus käitumises, vihaaktides (näiteks asjade põlemapanek ja julmus loomade vastu), eemaletõmbumine, põhioskuste kehv arengutase, alkoholi või narkootikumite väärkasutamine, enesetapp, raskused suhete loomisel ning võimetus pidada töökohtadel kaua vastu. Emotsionaalselt väärkoheldud lapsed kasvavad üles, arvates, et nad on mingis mõttes puudulikud. Jätkuv emotsionaalse väärkohtlemise tragöödia seisneb selles, et need
et sündmustel oleks otsest mõju nende eneseväärikusele. Teiste sõnadega öeldes stabiilne enesehinnang peegeldab otseselt eneseväärikust, mis tavaliselt ei ole seotud igapäevaste negatiivsete ja positiivsete juhtumistega. (Kernis, 2005: 7-8) Mitmed uurimused on näidanud, et loomupäraselt tundlikud ja halvema emotsionaalse toimetulekuga inimesed kalduvad ennast alahindama ja kritiseerima, seevastu positiivse afektiivsusega inimesed suhtuvad endasse positiivselt. Enesehinnangus on midagi spetsiifilist, mis mõnikord määrab, kuidas me asjadesse suhtume või käitume. (Allik et al, 2003:215-216) Madala enesehinnanguga inimene ei suuda sageli valida, kellega lävida. Kui inimene ei tea oma väärtust, rahuldub ta halbade sõpradega, ebausaldusväärsete partneritega, türanlike tööandjatega ja vastupidi. Adekvaatse enesehinnanguga inimene on väga hea sõber, ülemus ja partner. Adekvaatne enesehinnang on parim relv kahjurõõmsate ja pahasoovlike inimeste vastu
suurendada; · Vältimine see strateegia sisaldab tundlike teemade mainimata jätmist teatud inimestele, piinliku küsimuse kiiret väljavahetamist, vaikimist või ruumist lahkumist. 2. Häbelikkus avaldub pelglikkuses teatud olukordade ees, hämmelduses , ebakindluses, sisemises pingeseisundid, kartuses sattuda teiste tähelepanu keskpunkti ning üle elada piinlikke hetki. See peegeldub kõnes, kehakeeles, madalas enesehinnangus, läbikukkumise tundes, aga ka haiglases enesejälgimises ja tahtelise aktiivsuse nõrgenemises. Eriti selgesti väljendub häbelikkus lastel võõraste inimestega suhtlemisel, kes varjavad näo kätega, püüavad peitu pugeda, keeravad pilgu kõrvale. Häbelikkus kui iseloomujoon kujuneb enamasti välja noorukieas, kui inimese identiteet hägustub ning tema enesehinnang lööb kõikuma. Terav emotsionaalne
isikuga. Enesehinnang sisaldab nii kujutlusi kui tundeid. Igal inimesel on enda kohta terve hulk tunde-kontseptsioone ja kontseptsioonilisi tundeid. See kuulub meie isiksuse põhiolemuse juurde. Enesehinnang ja enesetunne teevad meid sellisteks, millisteks me ennast peame (Seamands 1993: 60). Inimese enesehinnang ei ole enese ükskõikne tunnetamine, vaid väljendab ka nõudmiste astet e. nõudlusastet enese kohta. Enesehinnangus mängivad tähtsat osa inimese tundmused. Inimene, kellel on madal eneseaustus, elab igasugust ebaedu läbi palju sügavamalt ja raskemini kui rahulik ja enesekindel inimene (Sõerd 1988: 16). 1.2 Madal enesehinnang Madala enesehinnanguga on inimesed, kes ei pea endast lugu, ei suuda armastada ennast ja teisi, alavääristavad kõiki k.a ennast, valetavad sageli ja häirivad enda kui ka teiste vaimset heaolu
Indigolastel on sünnist saadik väga kõrge enesehinnang ning suur usk endasse ja oma võimetesse. On ilmne, et paljusid asju nad lihtsalt ei karda, uskudes, et suudavad enda eest hoolt kanda juba väga varases eas. Tegelikkuses võivad nad aga endale isegi ohtlikuks muutuda, sest nad ei mõista füüsilise keha piiranguid, kuigi suudavad oma vaimset potentsiaali juba sünnist alates suurepäraselt kasutada. See võib tekitada lapse enesehinnangus mõningaid komplikatsioone. Indigolaste teadlikkus otseste elukogemuste osas on absoluutselt puhas ning seepärast juhtub sageli, et nad saavad haiget enne, kui kogevad või mõistavad, et oleks olnud parem täiskasvanuid kuulata. Vähehaaval tekib neil oma vanemate ja ka teiste täiskasvanute suhtes austus isegi siis, kui lapsed on täiesti teadlikud, et vana ajastu auraga täiskasvanud ei ole suutelised selliseks vaimseks arenguks nagu nad ise.
Sotsiaalne Kompetentsus puudutab peamiselt teiste hinnangut (Gresham, 1989, viidatud Sheridan & Walker 1999 järgi, rõhutatakse käitumise mõju teistele. Sotsiaalse kompetentsuse määravad tavaliselt lähedaste isikute arvamused, kellega laps suhtleb. Sotsiaalne kompetentsus on otseselt mõjutatud isiku minakontseptsioonist . Minakontseptsioonis omakorda võime eristada kognitiivset aspekti ehk teadmisi iseendast ning afektiivset aspekti ehk suhtumist iseendasse. Enesehinnangus võib eristada kolme alatüüpi (Pullmann, 2003). Globaalne versus spetsiifiline enesehinnang. Globaalne enesehinnang peegeldab üldist enesekohast suhtumist, mis on kujunenud pikema eluperioodi vältel ning on püsiv kõikehõlmav hinnang oma väärtuslikkusele inimolendina. Spetsiifiline enesehinnang väljendab indiviidi enesekohast suhtumist konkreetsema valdkonna või eesmärgi suhtes (näiteks kooliedukus). Stabiilne versus situatiivne enesehinnang
Teadmine enesest ja suhtumine enesesse saavutatakse erinevates suhtlussfäärides erineval viisil. Suhetes täiskasvanuga on laps vastuvõtja, siin toimib täiskasvanu suur autoriteet, mis ei võimalda lapsel end temaga võrrelda. Kui maimik toetub oma enesehinnangu loomisel vahetult täiskasvanu hinnangule, siis kujuneb tal oma isiku ainukordse, absoluutse väärtuse tunne. Varase enesehinnangu iseärasuseks ongi tema absoluutne iseloom. Koolieelsesse ikka jõudmisel toimub lapse enesehinnangus oluline transformatsioon - ta kaotab oma absoluutse iseloomu ja ehitub nüüd võrdlemise või vastandamise alusel eakaaslasega. Laps võrdleb end, oma toiminguid, oma tegevuse produkte eakaaslasega. Et õppida õigesti hindama ennast, peab laps algul õppima hindama teisi inimesi. Oskuse võrrelda end teistega omandab laps vanemas eelkoolieas ja see on õige enesehinnangu aluseks. Teistelt saadud hinnangusse suhtub laps selles eas väga emotsionaalselt. Ta ei suuda
käituma. Sotsialiseerumine: õpetab, treenib, reguleerib laste ja täiskasvanute käitumist ajalis-kultuurilistes muutuvates suhetes; diferentseeritud vanuse, soo, etniliste gruppide, sotsiaalsete gruppide, usuliste veendumuste, kohalikus ja globaalses kontekstis. - Olulised teised esmatähtsad sotsiaalse maailma vahendajad ja kujundajad; indiviid on mõjutatud oma erinevate rollide, käitumise kujundamisel ja enesehinnangus ,,olulistest teistest". - Üldistatud teine (G.H. Mead) sotsialiseerumisprotsessi käigus võtab indiviid omaks ühiskonna või grupi kesksed normid ja väärtused. - 'Peegel-mina' (C. H. Cooley) enesemääratlus, mis põhineb hinnangul endast läbi teiste hinnangu mõistmise. · Identiteet tähendab indiviidi teadmist selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedid on kujundatud läbi pideva interaktsiooni meie igapäevases elus
hiljem Identiteedikriis olevat kahtlane kolmel põhjusel. Esiteks ei koge noorukid moratooriumi staatust eri valdkondades samal ajal, ühel kindlal hetkel võib üks elu puudutavate otsuste valdkond olla stabiilne, samas kui teine on kriisis. Teiseks võib kriis tekkida kogu täiskasvanuea jooksul ja identiteedi areng võib olla üsna silmapaistev. Kolmandaks võivad muutused identiteedis ja enesehinnangus olla järkjärgulised. Paljudel noortel meestel ja naistel tekivad hoiakud ja käitumisviisid, mis on vastavuses konventsionaalsete maskuliinse ja feminiine käitumise stereotüüpidega. D’Augelli on arvnud, et lesbide ja geide identiteedi kujunemine toimub pärast seda, kui indiviid on müelnud avalikustamise, mis on tutnutd kui kapist väljatulemine, tagajärgedele. Üldiselt olid nii noorukid kui ka vanemad sellega nõus, et vanusega
grupis töötades sageli palju äärmuslikumaid otsuseid kui individuaalselt tegutsedes. Otsused võivad olla äärmuslikud mõlemas suunas: kas tavalisest riskantsemad või konservatiivsemad. - Sotsiaalne võrdlus (- Lamm ja Myers) - oma sotsiaalse grupi võrdlemine teistega nende suhtelise sotsiaalse staatuse ja prestiiži mõttes. Sotsiaalne võrdlus on oluline, kuna inimene püüab eemalduda iga grupi liikmeskonnast, mis ei peegeldu tema enesehinnangus positiivselt võrdluses teiste gruppidega. - Grupimõtlemine - reaalsusetaju kadumine sisemise üksmeele tõttu komitees, klubis või muus inimgrupis, mistõttu grupp võib langetada ohtlikke või rumalaid otsuseid, kuna ta ei suuda kriitiliselt suhtuda oma oletusesse või võtta arvesse tegelikkuse ebameeldivaid aspekte, mis võivad olla seotud käsiteldava olukorraga. Grupimõtlemise iseloomustavad tingimused (- Janise): - Otsuseid tegev grupp on väga kohesiivne.
* Esimene lääneslaavi rahvas, kes sai omaette piiskopkonna, olid pomoraanid, kes elasid Oderi suudme ümbruskonnas. * Ladina kristlus koosnes kõikidest nendest kirikutest, kus jumalasõna keeleks oli ladina keel ja kus järgiti paavsti poolt heakskiidetud, tavaliselt Rooma kiriku liturgilisi kaanoneid. _- läänekiriku üheks hämmastavaks jooneks on jumalateenistuse ühe ühise keele ja usukultuse liturgilise vormi nõue. * Kategoorial ,,ladina" oli Lääne-Euroopa elanikkonna enesehinnangus oma kindel roll ning see aitas tõenäoliselt kujundada arvukate erinevate rahvusliku ja keelelise algupäraga rahvusrühmade kokkukuuluvustunnet. (ometi pole pelk kuulumine teatud liturgilisse kogukonda piisav, et olla suureulatusliku sõjalise ekspansiooni ja ümberasumise mootoriks.) * ,,ladinlased" olid ühtlasi ka ,,frangid" . 9. sajandil I poolel tähendasid kristlik Lääs ja Frangi impeerium peaaegu sama ja muutusid peagi päris kattuvateks mõisteteks. Peale Briti saarte ja
rahulolu- õnnetunne Heaolutunde dimensioonid/aspektid kaasatus kogukonda, isiklik turvalisus, emotsionaalne heaolu mõtteid ja emotsioone, luua ja alal hoida suhteid, avastada Emotsionaalne heaolu kajastub inimese eluga rahulolus ja enesehinnangus, tänapäeva elustiili kontekstis on olulise ressursina lisandunud oskusi ja andeid nii endas kui teistes. • Need kogemused toimetulek stressiga ,emotsioonide väljendusvõime Psühholoogiline heaolu ka isiklik vaba aeg Elukvaliteedi dimensioonid e mõjurid annavad võimaluse integreerida keha, vaimu ja hinge; õppida on mõõdetav ärevuse, depressiooni ja haigusega kohanemisvõimega
• Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset ja elukvaliteeti • Töödimensioon Heaolu dimensioonid: • Füüsiline e. kehaline heaolu - normaalne anatoomiline areng; bioloogiliste protsesside häireteta kulgemine. • Vaimne heaolu e. hingeline tasakaalustatus – ellusuhtumine, positiivne häälestatus, oprimism, seesmine rahulolu, õnnetunne • Emotsionaalne heaolu – kajastub inimese eluga rahulolus ja enesehinnangus • Psühholoogiline heaolu – mõõdetav ärevuse, depressiooni ja haigusega kohenemisvõimega • Sotsiaalne heaolu – sotsiaalse võrgustigu struktuur ja toetus, integratsioon ühiskonda ja toimetulek oma sotsiaalsetes rollides; turvalisus, kindlustunne, suhtlemisvõimalused Hõlmab erinevate vajaduste rahludamise võimalusi. On seotud eelkõige tervise, eluaseme, hariduse, ühiskondlike teenuste ja kultuurist osasaamisega ning rolliga ühiskonnas
kõrge või madala enesehinnangu põhjendused ei ole otseselt seotud reaalse olukorraga. Enesehinnangut on väga põhjalikult uuritud. Selle all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Ehkki enesehinnang võib võrdlemisi kiiresti muutuda, viitavad mitmed enesehinnangut mõõtvad testid sellele, et siiski on tegemist võrdlemisi püsiva nähtusega. Teiste sõnadega, osa inimesi hindavad endid üldiselt võttes kõrgemalt kui teised. Enesehinnangus võivad olla mõningad aspektid, mis inimesele on olulisemad kui teised. Nt kui inimene hindab end intelligentseks, siis võivad tema enesehinnangus vähemat rolli mängida mitmesugused füüsilised näitajad, et ta selles valdkonnas nii osav ei ole. Kōrge enesehinnanguga isikud on optimistlikumad, nad seavad endale kōrgeid eesmärke ja tulevad üldiselt paremini toime ka mitmesuguste elus juhtuvate viperustega. Madala enesehinnanguga isikud on aga pessimistlikud,
nädalalõpukursustelt. 7 ...ja toime Kui baasõlidega lahustatud aroomõlisid hõõrutakse kehale, siis peened õlimolekulid pääsevad nahka läbides kudedesse, kust nad siirduvad läbi vereringe laiali kogu kehasse (õli imendub hästi ka läbi limaskestade). Massaaz mõjub läbi naha, rakkude lümfisüsteemi, kapillaaride, veresoonte ning organsüsteemide. Tulemuseks võib olla üllatavalt kiire muutus inimese meeleolus, enesehinnangus, aga eelkõige üldises tervises. Inimene hakkab ennast armastama ja väärtustama. Hingelist väsimust, stressi ja masendust, mis meid aegajalt kimbutavad, on võimalik oskusliku massaazi ja õigete lõhnade valikuga eemale peletada. Aga ükski massöör ei suuda seda teha ima patsiendi abita. Inimene lihtsalt peab oma probleeme enesele teadvustama (näiteks alkoholismi, suitsetamist, üle- ja alasöömist) ning võtma tarvitusele ka vastavad abinõud.
jätkuvust. Enesehinnangu mitteselgus (stabiilsus), enesehinnangu kvaliteet- eraldiolevad teismeeast kuni 30 eluaastani. Aeg- pikaajaline mittestabiilsus/mitteselgus VÕI lühiajaline mittestabiilsus/mitteselgus. Kui tegemist pikaajalisega- siis reeglina üleminekul põhikooli (ühelt kooliastmelt teisele minnes) (?) Lüjiajaline mitteselgus- ilmneb ajaliselt murdeeas (varane noorukiiga). See on situatsiooniline ehk enesehinnang (on madalseisus) kujuneb situatsiooni ajendil- ebaselgus enesehinnangus. nt avaliku esinemise situatsioon on häiriv Hiljem ja varem need kaks mõistet mõjutavad üksteist. Faktorid, mis mõjutavad enesehinnangu mittestabiilsust: stress, igapäevased negatiivsed sündmused, sensitiivsus ähvardusele, enseteadlikkus ja eneseregulatsiooni madalseis(?) Miks enesehinnang on tähtis? Võimaldab inimesel kohaneda ...............motivaator ..... (stressi puhver) Enesehinnang mina kontseptsiooni osana:
Niisugused noorukid jälgivad hoolikalt oma tervislikku seisundit,kahtlustades tihti just südamehaigusi.Käitumishäired seda tüüpi noorukitele omased ei ole ja nad ei hulgu, ei tarvita alkoholi jms. Emantsipatsioonireaktsioon avaldub mõnikord vähemotiveeritud ärritussööstudena vanemate või kasvatajate aadressil.Kuigi nad otsivad eakaaslaste seltskonda, väsivad nad sellest kiiresti ja tõmbuvad üksindusse või lähedase sõbra juurde.Asteno-neurootiliste noorukite enesehinnangus peegeldub hüpohondria ja esimesel kohal on mure oma tervise pärast. Sellised noorukid vajavad kõige enam toetust ja juhtimist. Kasvatuslik eesmärk seisneb esmalt nooruki usalduse võitmises ja seejärel tema haigusnähtude näilisuse selgekstegemises. Raskuste ületamiseks tuleks õpetada enesekasvatuse meetodeid.Viimati nimetatud neli aktsentuatsioonitüüpi kuuluvad nn nõrkade tüüpide hulka ja noorukite käitumishäired nende tüüpide esindajatele omased ei ole
Terapeut ei saa jääda teda kogu eluks toetama. Üks selle teraapia eesmärke on see, et selle käigus püütakse luua paindlik enesehinnang, mis aitab erinevate olukordadega hakkama saada. Rogersi kohta võiks öelda seda, et see kliendikeskne teraapia väidab, et mitte kunagi ei tohi kliendile läheneda valmis skeemiga. Alati tuleb arvestada seda, mida klient ise mõtleb või arvab näiteks oma raskuste kohta. Idee on selles, et tuleb sisse viia muudatusi enesehinnangus. Seda tuleb muuta paindlikumaks. Siirus, positiivne suhtumine on terapeudi puhul kõige olulisem. Rogersi arvates on terve inimese tunnused: 1) Avatus kogemustele Selline reaalne iseenda tajumisvõime (saab aru, mis on tegelik, mis on kujuteldav), võime aru saada oma tunnetest ja nendega hakkama saada. 2) Suudab elada praeguses hetkes Olevik on ainus hetk, kus saab midagi muuta, midagi teha. Minevik ei ole midagi muud, kui olnu, mida me kogeme praegu
annaabi.ee 
