Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eneseanalüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
üritan, unusta, lähen, tunnen, suhtlemisega, aitan, iseloomustamine, tegelenud, plaanib, elan, andestada, tehtu, usaldan, kuuluda, üksiku, suhtlen, hella, lõbus, hajameelne, öelnud, imestan, kuhugi, vastuvõtlik, saamisega, ärgu, suhtlemine, kuulamine, kuulaja, kuulan, sunni, väsitav, harjunud, aegajalt, millestki, vanadest, õppinud, kommetesotsiaalametis peresotsiaaltöötaja, siis olen taotlenud sotsiaaltoetust Kohtla-Järve sotsiaalametist, ning olnud vabatahtlikuna tööl Kiikla lastekodus. Selle lühikese aja sees, mil olin vabatahtlik Kiikla lastekodus, sain aru, et erivajadustega inimesed on ala, mis mind huvitab. Mulle meeldib tegeleda erivajadustega inimestega. Eriti hästi saan ma, millegi pärast läbi paremini endast tükk maad vanemate inimestega, ma lihtsalt tunnen end seal seltskonnas vabamalt, kui enda vanuste seas. Nüüd kui ma olen olnud Kohtla-Nõmme Lastekodus laste- ja noorte praktikal ajavahemikus 13.04.2015-8.05.2015, tean, et nii paljude võõraste lastega töö siiski mulle ei sobi. Sellepärast, et kui ma tahaks teha kõike õigesti ja peaks reeglitest kinni, peab mulle kõik ette ja taha punaseks tegema, ehk siis ette näitama, mida ei tohi teha ja mida tohib. Inimesed küll õpivad vigadest, kuigi leidub ka neid, nagu olen mina, kes
Kuna olen suhteliselt enda arvamuse pealesuruja siis arvan, et sõprade seas käitun ma kõige enam ennastkehtestavalt, kuid vanemate seas alistuvalt, kuid vahepeal on ka ustepaugutamist. Agressiivne: Ema: ,,Sul on hinded langenud, karistuseks see nädalavahetus välja ei lähe." Mina: ,,See on ebaaus, sa ei saa minust aru !"(vihaselt).Seejärel ütlen emale mõned halvad sõnad, mis tean, et talle haiget teevad. Näiteks, et ta on nii harva kodus vms. Lähen oma tuppa ja löön ukse pauguga kinni. Järgnevad kaks päeva suhtlen temaga minimaalselt. Alistuv: Grupitöö. Jagatakse ülesandeid. Sõber nr1.: ,,Kuule ma ei viitsi seda ülesannet teha, ma hoopis teen midagi kergemat" Sõber nr2.:"Ma teen ka need kaks kergemat asja, Katri, tee sina siis see raskem asi ära, me ei saa sellega hakkama." Mina:" No, eks ma siis teen". Teen ülesande ära, olgugi, et ma endale valmistab see tõsiseid
siis teen ise sama, endalegi märkamatult. b.) Pilkkontakt- olen üpris kindel oma pilguga, vähemalt arvan seda, sest tavaliselt on teised need, kes pööravad pilgu ära, samuti on mul vahest komme ,, filmida" inimesi ehk siis jälgida ja seda üpris püsivalt, see on samuti asi, mis on enesele märkamatu, kuid kui märkan võib vahel olla teisel inimesel üpris ebamugav. Kui keegi minu kallal pilguga sedasi ringi käib, tunnen end sama moodi ning see on üsna häiriv. c.) Distants- olen üpris selline inimene kellele meeldib inimestega väikese distantsi tagant suhelda, ja mulle on ka öeldud, et mul on komme läheneda inimestele vahel isegi ebamugavalt lähedale, enamasti võetakse seda kui nalja või inimesed on minu puhul sellega harjunud. Teen seda teadlikult, kuid seda vaid inimeste puhul, kellega olen avatud ja tunnen kindlalt. Enda puhul, ei meeldi mulle absoluutselt, kui mulle
Iseendasse vaadates Enda iseloomustamiseks on palju sõnu, aga sageli meenuvad mulle negatiivsemad. Vahel mõtlengi , kas üldse minus midagi positiivset on. Tihti ei meenugi midagi sellist või leian selles heas hoopis miskit halba, kuid milline ma olen? Ma tean, et mul halb iseloom, et ma liiga agressiivne, kärsitu, elan oma halba tuju mõnikord teiste peale välja, räägin liiga palju , liiga kiiresti. Kõike on liiga , kuid ma ei suuda seda vähemaks võtta. Võib-olla loobun kergelt , võib-olla ei oska lihtsalt kusagilt alustada. Need on ainult vabandused , ei tea , kas selleks ,et end ise paremini tunda , või mingil muul põhjusel. Häid külgi endas leian vähe , aga üritan. Kui mul on sõpru , siis teen nende heaoluks kõik , mis võimalik . Kuulan nende muresid ja abistan neid võimaluse korral alati
Filmi kavasid meeldib mulle kirjutada, kuna need on hästi lahedad asjad mida kirjutada, ja annavad kirjutamis oskust. Mulle meeldib kõige rohkem kirjutada neid siis kui mul igav on, ja siis ma mõtlesingi, et see loovtöö sobiks mulle kõige rohkem. Ma küll ei taha kirjanikuks hakkata, aga kuna ma oskasin seda siis mõtlesin, et peaks selle teema endale loovtööks võtma. Niipalju võin öelda selle töö kohta, et ma väga üritan niipalju kui saan, ja ma väga loodan, et see teile meeldib, sest tahaks ka kellegi teise heakskiitu, mitte ainult enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja
Mis on minu jaoks õppimine? Sellele vastamiseks tuleb küsida, mis see õppimine üldse on. Õppimine on minu jaoks eneseleidmine, eneseteostamine ja kindel tugi kiiresti arenevas maailmas. Me õpime oma vigadest ja ka oma edusammudest. Me õpime ja areneme kogu elu: kellele tuleb see lihtsalt, kellele raskelt. Olen püüdnud oma minevikust kaasa võtta kõik hea, olen selle hea nagu kalliskivid karpi kogunud ja püüan edasi minna. Tänu oma ilusale lapsepõlvele olen kaasa võtnud palju positiivseid kogemusi ning tugeva enesehinnangu. Minu moto on: Ma olen tubli; Ma tahan; Ma tegutsen. Antud ajahetkel olen valmis muutuma, olema aktiivne ja loov, olen valmis end taas avastama õppijana ning loodan sellest rõõmu tunda. Olen arvamusel, et parema toimetuleku saavutamiseks on vajalik hea haridus ning elukestev õppimine, et jõuda püstitatud eesmärgini. Õppimine ei tohiks olla kellegi poolt pealesunnitud kohustuslik tegevus. Õppimisega peaks kaasne
Ma arvan, et olen üsna hea info edastaja. Kõige lihtsam on minul infot edastada emakeeles. Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks. Antud olukorras ei oska mina enam sellel teemal edasi rääkida, kuna pole infost aru saanud. Ise teistega suheldes ja avastades jutu lõpus vaikusmomendi, saan aru, et teised ei ole mind mõistnud ning üritan oma mõtet paremini ja arusaadavamalt selgitada. Samas on vaikushetked e. mõttepausid täiesti normaalsed, sest ka teised peavad minu antud infot nn. ,,seedima" e. läbi mõtlema. Kui need aga liialt pikaks venivad, küsin kas minu mõttest saadi ikka aru. Kui mulle vastatakse eitavalt, siis proovin end paremini mõistetavaks teha. Juhtub ka olukordi, kus vastatakse jaatavalt, kuigi mõte jäi ikkagi segaseks. Mõned
koosolles kaob see aja möödudes. Inimestega suheldes püüan alati olla positiivne. Positiivne mõtlemine on minu jaoks väga oluline osa igapäeva elust. Arvan, et inimene kel on hea enesetunne, tekitab ka teistel juuresolijatel hea enesetunde. Kui suhtlen, suudan tavaliselt olla siin ja praegu ja ei lase ennast häirida eelnevatest ega tulevatest situatsioonidest. Püüan aja maha võtta ja olla nii füüsiliselt kui vaimselt kohapeal. Suheldes üritan olla avatud. Ei vestle inimesega seistes tema poole seljaga. Ikka näost-näkku. Eelistan luua pilkkontakti ja vaadata otse silma. Hindan otsekohesust ja konkreetsust, mille puudumine võib tihtipeale arusaamatusi tekitada. Ei kasuta parasiitsõnu (tavaliselt jälgin ennast) ja ei ropenda. Hoian distantsi, ei lähene inimesele liiga lähedale. Ei tunne ennast mugavalt, kui vestluspartner on väga lähedal ja puudutab. Kui teen tööd ei taha, et seistakse selja taga.
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda.
KIOKO Kas sa käisid vahepeal ravil? IKE Jah. KIOKO Kas sellel su asjal oli nimi ka? IKE See polnud haigus. See kõik olin mina. 9 KIOKO Ma loodan, et sul on homme kusagile edasi minna. IKE Lähen. KIOKO Ma pean tööle minema. IKE Ma lähen ära. Kus sa töötad? KIOKO Toidupoes. Müün toitu. IKE Sa ei joonista enam? KIOKO Ei. IKE Miks? KIOKO Mul pole enam midagi väljendada. IKE
kardan ära külmuda. Ma saan oma peremehe toonist aru, et tal on tööle minekuga kiire ja mina hoian teda kinni. Tõusen vaikselt ja sirutan oma pikad koivad välja ja teen ühe suure ringutuse ja lippan ukse juurde. Jälle see piinav kaelarihm, mille sinine värv mulle kohe üldse ei istu. Kui peremees vähemalt korrakski silma minu pealt laseb, siis meelega seda närides loodan, et see katki läheb ja mulle uus ostetakse. Oma esimesed käpad uksest välja tõstes tunnen ma külma, mis mind kramplikult kokku tõmbab ja värisema sunnib. Jään seisma ja tahaksin tuppa tagasi joosta, aga piinav põis vajab tühjendamist ja hambaid väristades jooksen ruttuga esimese lumehange juurde ja tõstan käppa. Õues on piinav külmus ja talvel üritan võimalikult kiiresti oma jalutuskäigud ära teha. Tuppa jõudes visatakse mulle paar kopsikutäit kuivtoitu ette, mille söömisest ma olen ära tüdinenud, aga tean, et peale
Vanemate lahutus- mõjus mulle raskelt, kuna olin isa lemmik, ja isa alati aitas mind hädast välja. Nüüd teda enam ei ole meie perekonna lähedal, tal teine perekond. Selline tunne nagu me oleks mahajäetud, ja meie olemasolu on isale ükskõik, peaasi et teine naine oleks rahul, koos uute lastega. Vägivald oli, kuid vähem N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg 4 TÄISKASVANUIGA (18-...) Ma tunnen et gümnaasiumi lõpetamine andis mulle kindlustunde et olen tublisti püüelnud eriala poole, mida ihaldan. Ma olin kindel peale tädiga arutamist, kuhu ma lähen, et just inimeste aitamine on seotud sotsiaaltööga. Iseseisev elu on mulle alati olnud väga magus ja ihaldatav, nüüd see aeg on ka käes. Minu elu on olnud raske. Kui aus olla, ei tahakski ma enam oma minevikust midagi kuulda, sest kõige erksamalt on mul meeles vägivald, segadus, üksindus ja pimedus.
" Ma vastan :" Sa pole paremat suhtumist väärt !" · Ma armastan sind nagu pasta hambaharja, nagu soojust tekk ja nagu rong rööpaid. · Ma tahaks sulle karjuda :" Kao siit, ma vihkan sind !" aga ometi ma naeratan ja kingin sulle musi. Ma tean et sa oled mind petnud ja olen valmis minema kaugele, et teada saada kui kaugele lähed sina . · Mitte see ei vapustanud mind, et sa mind petsid, vaid see, et ma ei saa sind rohkem usaldada. · Ma solvun,Ma armastan,Ma elan.Ma olen inimene,Mitte NUKK kelleotsas trampida.* · Õnn on kui liblikas, mida taga ajades kunagi kätte ei saa, kuid kui istud vaikselt, tuleb ta ise sinu juurde. · See on armastus, kui muudad salaja oma päevaplaani, et saaksite kohtuda. · Sa küsisid mult , kas ma armastan sind ? panin pea maha ja vastasin EI ! Seejärel , käskisid sa mul pea üles tõsta , ja öelda sulle seda silmadesse , sa teadsid , et ma ei suuda seda .. sest mu
kuid see ei meeldinud see emale ja sellest kujunes välja Mikk. Mu vanemad olid selleks ajaks juba abielus ja ma sain Meie pera ühise perekonna nime Pavlov. Paljud peavad seda nime venepäraseks, kuid see pole nii. Kuna tegelt on see nimi pärit kusagilt kaugest lõunast. ISIKSUS Ma olen selline rahulik tüüp, kes ei ärritu kergelt ega püüagi olla ,,karm vend" mida paljud on. Ma ei ole eriti jutukas, vähemalt võõras seltskonnas, kuid ma üritan kuulata väga hoolikalt, et kui keegi küsib midagi siis oskan oma aravamust avaldada. Kuid omade seas olen täitsa ,,normaale" samas üritan olla viisakas, kuigi see on mul nagu sisse kodeeritud, et peab olema viisakas. Ma olen elanud siiamaani oma elu suhteliselt rahulikult ilma suuremate kolimisteta. Olen ainult ühekorra elus kolinud, see oli siis kui kolisime Elvast korterist Elva küljealla Vissi külla, kui ma käisin 2. klassis. Siin on päris hea, rahulik võrreldes
siis on lihtsam sinnapoole suunduda. Õppimine on ka oma loomuse väljatoomine eriti kui tegemist on loomingulise tööga kus saad oma tundeid ja hetke emotsioone kasutada. Kui aus olla siis mulle meeldib õppida, kuid seda rahus ja vaikuses ilma, et keegi mind segaksks, kui tekib probeeme olen ma alti valmis kellegilt küsima. Minu kolm tugevamat iseloomujoont õppimise juures on esiteks see, et ma olen kohusetndlik üritan kõik omad kodusedtööd kenasti tähtajaks valmis saada, teiseks olen ka püüdlik, sest ega halbu hindeid ei taha ju keegi saada kooli minnakse ikka selleks, et teadmisi saada, mida edaspidises elus rakendada, mitte lihtsalt tööli nühkima või niisama tarka nägu tegema. Kolmandaks, et hoolikas seda selles mõttes, et oma kooliasjad hoian ma alati korras ja puhtad. Minu jaoks on õppimise juures kõige huvitavam see, et kõiki teadmisi saab
vestluskaaslasele silma, see näitab julgust ning enesekindlust ja ka seda, et ollakse huvitatud, sellest, mida teine pool parasjagu räägib. Tagasihoidlikkust peetakse tihti negatiivseks küljeks, kuid mina näen selles ka positiivset poolt. Uute tutvuste loomisel on tähtis jätta endast hea mulje ning tihti ollakse liiga pealetükkivad, mis peegeldub liigse enesekindluse näitamises või isegi näitlemises. Selline hoiak võib tunduda hoopis ülbe suhtumisena, mitte enesekindlusena. Mina üritan alati kõike rahulikult võtta ning leida aega inimese tundma õppimiseks, mitte koheselt asuda agressiivselt küsimustega pommitama. Minu, kui suhtleja ohud: · liigne usaldavus, · hirm pettumuse ees, · liigne rõõmsameelsus. Leian, et minu suhtlemisoskuse puhul on suurimaks ohuks võõra inimese liigne usaldamine. Terve oma elu olen olnud avameelne ning otsekohene ning sageli liiga usaldav. Kuna ma ise
ja prooviks! kallis oled mulle sa ,kui sa seda veel ei tea, armastan sind meeletult ja salaja Soovitan sul olla keegi, sest kui sa midagi ei teegi, on hea siiski seegi, et ikka oled keegi. ...aga kui sa oled ei keegi ja sa midagi teedki, on see sama hea kui seegi, kui sa midagi ei teegi. Raske On Sõbral ,Keda Korra On Hüljatud, Raske On Südamel Mida Jäädavalt On Murtud, Raske On Elada Kui Seda Kõike On Tuntud Sõbrad , on need keda sa ei unusta , Sõbrad , on need kes sust hoolivad . Ei saa unustada sõpru , kes sust hoolivad . Kuid saab unustada "sõpru" kes on sulle haiget teinud . Istud vaikselt tooli peal Sind iga mõte kurvastab Soovin, et oleksin seal Soovin, et oleksin see , kes sind kallistab Tahan, et saaksin sind rõõmustada Vihkan seda, kui oled õnnetu Tahaks sind kallistada Tunnen, et olen siin mõtetu Mu sõnad muudavad vähe Mõtlen ju neid südamest
Minu eetika Essee Koostaja: Tallinn 2013 Eetika keskne küsimus on "kuidas peaksin elama?" Vahepeal tunnen, et ei taha elada tavalist ettekirjutatud elu- omandada hea haridus, saada hiljem tasuv töökoht, selleks et luua pere. Mõnikord tunnen, et tegu on hoopis kohusega. Tahan teha oma vanemaid rõõmsaks, kuna kumbki neist pole ülikooli kraadi omandanud. Tunnen ka tugevat ühiskonna survet kõrghariduse omandamiseks. Kes vajab uhket ametinimetust? Kas see teeb mind õnnelikuks? Mitte, et ma ei tahaks koolis käia- õppimine on mulle alati meeldinud. Samuti oleks mul hea tunne, kui olen kraadid kätte saanud. Minu õpimotivatsioon pole kuhugi kadunud ning samuti tahe olla elus edukas. Lihtsalt, edukuse definitsioon on ajapikku muutunud. Minu eesmärgid on vähem seotud rahaga ning rohkem sellega, et naudiksin oma elu. Haridus näib nagu
näha pikk, blond ja siniste silmadega. Need on kõik küll unistused, reaalsuses võib asi hoopis teine olla. Ma tean, et kõigil on olemas oma hingesugulased, aga alati ei pruugi nad üksteist leida. Mu mees võiks olla ka väga töökas ning võiks osata süüa teha. Ma tean, et ideaalseid inimesi pole olemas ja et ka kõige ilusamas briljandis võib olla peidetud defekte. Samuti võin seda öelda, et kui inimesed on armunud, muutuvad nad teineteise jaoks ideaalseks. Ma elan hetkel korteris. Minu üks kõige suuremaks unistuseks on olnud oma maja. Ma väga loodan, et tulevikus saan endale hubase maja ja kodu. Mu maja võiks asuda maakohas, kuid siiski linnale lähedal. Ma arvan, et väga tähtis on tagada lastele puhta õhuga elamiskeskkond. Maja ise võiks olla keskmise suurusega, mitte väga suur, et poleks koristamise vaeva. Ka aed võiks väikene olla, kuna ma pole eriti aldis aias töötama. Maja ümbruses peaks olema ilus loodus ja seal mõnus elada.
Lapsega koos vaatab Kert telekat, naine läheb kööki süüa tegema, söödab mehel kõhu täis. Arvab, et sellega peakski mehe eest hoolitsemine piirduma. «Mingi aja pärast tuleb ta elutuppa, aga mitte minu kõrvale, vaid teisele poole last, ja vaatab mõned seriaalid. Õhtul kolib magama minnes teise tuppa, mitte ei jää minu juurde. Mina pean reeglina olema lapse juures, sest laps ei jää magama, on väga pika uinumisega. Kui olen kodus, siis aitan tal magama jääda, see on siis mu väheseid ülesandeid lapse ees.» Samas pole Kert kaasa suhtes kiitusega kitsi. Nendib, et vähemasti süüa teeb naine väga hästi ja koristab nende elamist ikka ka. Aga voodisse enda juurde ei luba. See on peamine, mis mehele valu teeb. «Voodisse lubab ainult siis, kui laps on juba magama jäänud, ja siis pika punnimise peale mõnikord lubab kiire akti. See on ka viimasel ajal ainult pühade ajal! Alguses, kui tutvusime, oli kõik väga hea
tutvused mida kavatsen kasutada ka tuleviksus (110) Ma olin rõõmsameelne ja aktiivne, kuid siiski ei olnud kõik mu elus väga roosiline. Mu vanemad läksid lahku. kui olin veel suhteliselt väike. Elasin seda päris raskelt üle ning peale nende lahutust oli mul kaks kodu, mille vahel pidin pidevalt käima. Ka praegu on mul mitu kodu, kuid see ei kurvasta mind enam, nii palju kui varem, kuna saan mõlema vanemaga väga hästi läbi, ning tunnen nagu nenede lahutus tõi mind nendega veel lähedamaks. (75) Tartu Kunstikooli sissesaamine oli üks mu suurimatest unistustest. Pingutasin selle nimel palju ning saavutasin selle, mida soovisin. Mulle olid toeks mu vanemad ning ka mu parim sõber, kes käib sammuti Tartu Kunstikoolis. (30) Kooliaasta algas väga ettevõtlikult. Meil olid talgud, kus sain endale palju uusi sõpru ja väärt
teistel inimestel kergem minust aru saada ning minuga suhelda. Uute tutvuste puhul jagan informatsiooni enda kohta väga erinevatest valdkondadest, mis aitab mul kujundada turvalist suhtlemistsooni edaspidiseks. Vanemate tutvustega olen eelnevalt teadlik teemadest, mis põhjustavad konflikte ning oskan neist hoiduda. Tõsisemate murede küüsis olles otsin siiski tuge pikaajalisematelt tuttavatelt, sest nendega tunnen end turvalisemalt. Suhtlemistõkked Avastasin, et olen kasutanud üsna tihti nii analüüsimist kui ka nõu andmist kui keegi pöördub murega minu poole. Kuna ma pole märganud, et 2 eelnimetatut oleksid varem suhtlemist tõkestanud, ei osanud ma ka neist hoiduda. Nüüd mõistan, et kellelegi nõu andes võtan tulemuse vastutuse enda peale, mis pole kindlasti õige tegu. Kõige rohkem kuulen
On aeg, Minu aeg . Alati, kui keegi abi vajab, ma lähen aitan teda, isegi kui see minu heaolu häirib. Ma jätan ennast alati tahaplaanile. Kõigepealt mõtlen ikka teistele, ja alles siis, kui teistega kõik korras, vaatan kuidas mu endaga on. Ma ei ole egoist, mai tahagi olla, see on minu arust vastik iseloomu tunnus, arvatakse endast alati kõige paremat, mõeldakse ainult iseenda heaolule, ei arvestata üldse teistega, mõndade arust on see enesekindlus, minu arust mitte. See on haigus, kasutad teisi ära, et endal hea oleks .
OSVALD: Miks sa siis hääletad? LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu
OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. arusaamatus. Midagi on väga valesti. (Vaikselt.) Laura jääb hommikuni siia OSVALD: No näed! Sa saad aru, et midagi kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd on. Ei ole tähtis, kas valesti või õigesti. õue... ja tuled hommikul. Nüüd küsi minu käest ja mina vastan sulle. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja Istume laua taha. Istu, kuhu meeldib, minul kõnnin siis natuke? siin oma kindlat kohta ei ole – noh, nagu LAURA: Võta minu sall. mõnel on oma lemmikkoht. Ma olen siin ROLAND: Laura... (Teeb ukse lahti.) kõik toolid läbi istunud. Aga istu siia, seljaga LAURA: Roland... akna poole. Mina ise istun siia ja pärast istun
1. Mina hea kuulajana Ma arvan, et ma olen nagu öeldakse „aktiivne kuulaja“ ja seda juba lapsest saati. Ma teen vahet oma tunnetel ja rääkija tunnetel. Mis on aga minus nii erilist on see, et ma ei samasta neid tundeid kunagi. Ma panen end küll teise olukorda, kuid oma tundeid seejuures välja ei näita. Ma peegeldan juba lapsest saati tundeid teisele inimesele tagasi, samal ajal öeldes, et teine tunneks end turvaliselt „ma mõistan sind“, „ma saan aru“, „Ole rahulik, ma aitan sind, lahendame koos olukorra“, „sa ju tead, ma alati aitan“ jne. Tavaliselt ma teist mure kurtjat lihtsalt kuulan, ning kui oskan midagi öelda, siis ütlen ja aitan nii kuis oskan. Ma süvenen tavaliselt muresse mida mulle räägitakse parasjagu, ja kui murekurtja soovib minu nõuannet, siis selle ta ka saab. Ma ise ei pane küll tähele, kuid mulle on öeldud, et ükskõik kellele teisele nad ka ei pöörduks, nad ei ole nii head nõuannet andnud kui mina. Kui ma aga kuulamisel ei
ootan, sest ma tean, et mul pole võimalusi oma unistusi täide viia ega leida ma sellist tööd, mida ma tõeliselt teha tahaks. Mul pole palju sõpru ja seega veedan väga palju aega üksi. Olen peaaegu alati kaitsepositsioonil, et vajadusel end või oma lähedasi kaitsta. Olen loobunud väga paljust, et pakkuda tuge ja seltsi oma pereliikmetele, kes seda vajavad. Tänu sellele olen aga ise muutunud nõrgemaks ja tunnen sageli, et olukorrale pole ega tule lahendust. Teised inimesed näevad minus pigem tugevaid külgi, ega leia minus palju nõrkusi. VÕIMALUSED Omandada haridus Otsida ja saada töö Muuta iseend enda jaoks paremaks inimeseks Luua oma suhtekorralduse firma Osaleda aktiivselt mitmetes erinevates projektides, mille olen enda jaoks ära unustanud. Õppida mitte muretsema ja tunda elust rõõmu
Vahel kõnnin mööda tuba ja seletan antud teksti kõva häälega. Mulle sobivad hästi praktilised tegevused, sest nii jääb paremini meelde. Kodus süstematiseerin kõik õppeainete materjalid eraldi kaustadesse. Konspektides joonin olulised asjad alla, et oleks kergem arvestuse jaoks õppida. Kasutan eriti tähtsate lausete puhul teatuid värvilisi märke,teen värvilisi kastikesi . Planeerin enda aega õppimisele. Kirjalikud tööd teen vabadel päevadel. Iga õppeainega tunnen, et saan targemaks ja omandan uusi teadmisi. Õpitud teadmisi tahaksin kasutada oma erialases töös. Olen põhiliselt kuulamis ja lugemispõhine õppija. Tänapäeva õppemeetodid on minu jaoks uued ja harjumatud. Nende omandamine võtab aega. Alati ei õnnestu kõik nii hästi, kui ma tahaksin. Minu püsimatu iseloomu pärast võib juhtuda, et ma ei loe antud teemat korralikult lõpuni. Selle tulemusena võin teemast mööda kirjutada või mõne koduse töö ära rikkuda.
"(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire)
Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori." "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!!" ütlesin laste ja mehe peale solvunult. Tõusin diivanilt ja läksin selle kõrvale. "Minu arust on see kostüüm liiga selline, noh, see on praegu liiga imelik, mis meil on!!" "See pole sinu öelda!!" pahandas John rämeda häälega. Ma ehmatasin ning naeratasin närviliselt. "Nüüd tahan ma magada!" ütles ta. "Kas ma teen teile aseme diivanile?" "Ei
Täna näen ma sind esimest korda nii kurjana. Ole nüüd normaalne! PRIIDU: Mina tean, mis ma olen ja kes ma olen ja mis ma teen! Seda ma sulle ütlen, Elsa, et sa selle Jõepära Aadu rahule jätad! Kui sa mu sõna ei kuula, siis ma taskuraha sulle enam ei anna ning Dolce & Gabbabad, Naadad ja Guccid ja Muccid võid ka ära unustada. Su päranduse annan ma vaestele ja santidele ja kasvõi keskerakonnale ja kui vaja siis ka reformierakonnale . Siis müün ma oma Metsa talu maha ja lähen ise ära Saaremaale elama. Ela ja ole siis! Orja teist meest vaesuses ja viletuses . (LÄHEB) ELSA: Isa oota nüüd veel natukenegi... PRIIDU: Küll Aadu sind ootab! 3.etendus ELSA: Aadu on mu armastus. Alles eile õhtul ütles ta , et ta ei jätaks mind maha, kui ma ka Soomesse koliksin. Ja mina ütlen ka omalt poolt: Sind ma ei jäta, Aadu, kui ma ka sellepärast Metsa vara ja rikkuse peaksin kaotama! Ma teeks ennem Jõepäral orjana tööd ja oleksin Aadu
Mis perekond?!?! Kui ta arvab, et see nõid on minu ema, ja et mu isa on selle olevusega abielus, siis palun väga vabandust aga mina siia perekonda ei kuulu. Minu päris emast rääkides tean ma seda, et ta sõitis Egiptusesse aga tagasi ei tulnud. Ma vähemalt loodan, et temaga on kõik hästi. Nagu kirjadest välja suudan lugeda on küll kõik hästi ja super luks, aga ei tea kas tegelikult ikka kõik vastab tõele. Ja kus on minu kõik kalli ema pildid? See kast, kus ma elan, on täis võõra naise pilte, kes naeratab iga foto peal nagu kõik oleks korras. Aga tegelikult? Tegelikult ei ole. See nõiaella teeskleb teiste ees, et ta armastab mind nagu lihane ema, ja et me oleme enamat kui parimad sõbrad. Kuid tegelikult ta vihkab mind nagu viimane saatan. Ta arvab , et ma olen üks kõige jubedam pubekas ja et kõik mida ma teen on täiesti vale ning õige on kõik siis, kui mul ei ole vabadust ja kui ma olen lihtsalt kellegile sunniviisiline ori
Külmaga, mis kusagil on. Kas nende ümber või sees või kellegi jutus. Kuhugi minna on kaugel ja vaja. Nad on hommiku omad. Võib veel pisut end petta kusagil pimedas keldrikorrusel olevas baaris, kuhu linna ärkamine jõuab hilinemisega. Aga miski sunnib kiirustama koju või teiste omasuguste juurde, et mitte kohtuda tööle minejatega. Sest neil pole omavahel millestki rääkida. Üleeile Su silmad on ehk sinised, huuled punased ja nina klassikaline. Surun ennast sügavamale su kuklasse ja tunnen. Su silmi, huuli, nina, varbaid. Järgmine peatus on minu. Igale poole, kuhu ma vaatan, on sinu juuksed. Klassikalised. Huvitav, millega sa neid pesed. Hea on hingata. Midagi tuleb meelde. Kas sa tunned, kui ma puhun? Tunned küll, sa liigutad. Ära tõmble nii närviliselt, sa pead nähtavasti kaugele sõitma. Sul on ebamugav, higistad. Ma tunnen. Luba ma maitsen. Miks sa närvitsed? Ma lähen ju järgmises maha. Õnn Kui ma üheksakümnene olen, olen õnnelik.
annaabi.ee 
