Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Energiavoog ökosüsteemis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
biomass, püramiid, taimtoidulised, toiduahelas, väljavool, primaar, astmed, kiskjad, energiavoog, energiaallikas, loomtoidulised, kemosüntees, bakterid, ühenditest, primaarproduktsioon, tõhusus, esmastoodang, söödud, lülid, aluses, herbivoorENERGIAVOOG LÄBI ÖKOSÜSTEEMI Karl Niitso ja Anneli Rego Päike on peamine energiaallikas Fotosüntees(maal) 6CO2 + 6H2O + valgusenergia = C6H12O6 + 6O2 taimed, vetikad > taimtoidulised > loomtoidulised Kemosüntees(ookeani põhjas) Bakterid- sünteesivad orgaanilist ainet Primaar- ja sekundaarproduktsioon Primaarproduktsioon(esmatoodang)- ökosüsteemi tootjate toodetud biomass kindlas ajavahemikus. Netoproduktsioon(puhastoodang)- tarbijatele käteesaadav taimede biomass. Brutoproduktsioon(kogutoodang)- puhastoodang+taimede hingamiseks kulunud energia. Sekundaarproduktsioon-ökosüsteemi tarbijate biomassi juurdekasv. · Rakuhingamine orgaanilisse ainesse talletatud energia suunatakse organismi kasutusse. 1% päikesevalguse energiast puhastoodangu on u pool
toitainete pärast ehk resursside pärast) Valguskiirus (Kliima) Mutualism (Mõlemale kasulik) Temperatuur (Kliima) Sademed (Kliima) Tuul (Kliima) Ekosümbioos – Sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad vastutasuks lehetäide eritist toiduks Endosümbioos – Üks organism elab teise kehas nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi 2. Organismidevahelised suhted Konkurents – liigisisene või liigiväline ning otsene või kaudne Taimetoitlus (Taim ehk tootja süüakse ära tarbija poolt) Kisklus (Madalama astme loom süüakse ära kõrgema astme looma poolt, nt taimetoitlase sööb ära kiskja Parasitism Sümbioos Mutualism Kommensialism
toitaineid. · Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnd aega peremehe arvel toituma (sooleussid) · Fakultatiivparasiidid parasiteerivad ainult soodsail juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt (voodilutikas). Detridofaagid ja redutsendid · Detriitsurnud taimsed ja loomsed jäänused (mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid) · Detridofaagiddetriidist toiduvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jt) · Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagide alagrupi ja neid nimetatakse redutsentideks. Ökosüsteemi struktuur · Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. · Toiduahela I tase autotroofid · II tasefütofaagid · III ja järgnevad tasemed zoofaagid · Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahele e parasiittoiduahel
Sekundaarprodutsendid on tavaliselt taimedest ja vetikaist toituvad loomad Brutoproduktsioon Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Spetsialistid ja generalistid Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid Herbi-, omni- ja karnivoorid Lihasööjad e loomtoidulised e karnivoorid e zoofaagid Rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid Kõigesööjad e kõigetoidulised e omnivoorid e polüfaagid Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk Ökoloogilise püramiidi tüübid: Troofiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis Energiapüramiid Arvukuse püramiidid Toiduahel näitab aine ja energia liikumist tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele Toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb
1. Peamised ökoloogilised tegurid Keskkond kõik, mis ümbritseb organismi (k.a. laud, toit, sõbrad) Ökoloogilised tegurid on keskkonna üksikud komponendid, mis võivad mõjutada organismi kas positiivselt või negatiivselt Ökoloogilised tegurid jagunevad kahte rühma: 1. Biootilised organismide vastastikmõju. (teised organismid: liigikaaslased, kirbud, bakterid...) 2. Abiootilised ökotoop: a) kliima b) elukeskkond: 1) õhk 2) vesi 3) muld Abiootilised tegurid: Valguskiirguse mõju organismidele: 1. Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub
Bioeetilised keskkonnategurid ehk organismide vahelised seosed Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid. · Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen) o eksosümbioos organismide vaba kooseluvorm (sipelgad ja lehetäid) o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid) · Kommensalims eri liiki organismide kooselu, mis ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes) · Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt) · Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik (sääsk, kirp, lutikas) · Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ristämblik ja toakärbes) · Herbivooria taimetoidulise looma ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (lehetäi, metskits)
ammoniaak, mineraalsoolad). Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas: 10.1. Kemotroofid, kes saavad energiat mineraalühenditest (kõik loomad ja seened on kemotroofid, samuti suur osa baktereid ning osa protiste) või; 10.2. Fotolitotroofid, kes saavad energiat Päikese valguskiirusest (kõik fotosünteesivad taimed ja osa bakteritest on fotolitotroofid). 11. Biomass on pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massienergiaühikutes (nt. g/m2, g/m3, t/ha). 12. Biomolekul on raku orgaaniline aine, mis on üles ehitatud põhibioelementitest (H, C, O, N, P, S). Biomolekulid on: 12.1. Valgud; 12.2. Rasvad; 12.3. Suhkrud; 12.4. Nukleiinhapped. 13. Biootiline keskkond on teiste organismide esinemine looduses ja nendevahelised
Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus + - (herbivoorlus) Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid Koosluse mitmekesisus Liigiline mitmekesisus (eluvormid, liigid) Struktuurne mitmekesisus - suuruseline - funktsionaalne e talituslik (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus) - ajaline (ööpäeva- ja aastarütmid)
omnivoorideks (segatoidulised) ja karnivoorideks (lihasööjad, kiskjad).Aine, energia ja info on omavahel tihedalt seotud. 5. Abiootilised tegurid. Abiootilised on eluta looduse tegurid, biootilised eluslooduse poolt avaldatavad mõjud. Näiteks avaldavad vihmaussile mullas mõju mulla temperatuur, niiskus ja toitainetesisaldus (abiootilised tegurid) ning teised liigid mutt, paljud erinevad bakterid, taimejuured (biootilised tegurid). Abiootilised ja biootilised tegurid on vastastikuses sõltuvuses, näiteks organismijäänuste kõdunemisel tekib mulda toitaineid, mulla liigne happesus võib pärssida teatud liikide konkurentsivõimet, jne. 6. Ökoloogiline amplituud Organismide suhet keskkonnaga iseloomustab ökoloogiline amplituud ehk taluvuasala. Ökoloogiline amplituud on liigi taluvuspiiride vahekaugus mingi teguri suhtes
Ökosüsteem on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed, ta reageerib välismõjutustele kui üks tervik ning nende vahel on eristatavad üleminekud. Kõik ökosüsteemid saavad eksisteerida tänu energiaallikale (Päikesele). Ökosüsteemi iseloomustavad liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Taliuinak:kergem püsisoojaste Biosfä�
Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 29. Mesosfäär on atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal. 30. Mikrokonsument organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. K-de hulka kuuluvad kõik heterotroofid. K-d moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. 31. Mutageenneaine on aine ja valmistis, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organism sattudes võib esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust. 32. Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. 33
Abiootilised ja biootilised. Nende mõjul hakkab ühe või mitme populatsioon kiiresti tõusma või langema 7. Populatsioonilainete teket Populatsiooni arvukuse perioodiline muutumine. 8. Ühe ökosüsteemi asendumist teisega (suktsessiooni) Pöörduv Kuusik raiesmik lehtpuuvõsa segamets kuusik (80 aastat) Pöördumatu laidudest saavad saared 9. Ökoloogilise püramiidi moodustumise põhimõtteid Iga järgmise troofilise taseme biomass on ca 10% eelmise taseme biomassist 10.Aine ja energia ülekandumist toiduahelates Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, kuid energia agaühesuunaliselt III Võrdle 1. Abiootilisi / biootilisi tegureid Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Kliimategurid(valgus temperatuur, Sama liigi isendite mõju vesi/niiskus) Teiste liikide mõju Elukeskkond(õhk, vesi, muld) 2
teguriteks. Nende hulgas võib eraldi välja tuua inimtegevuse mõju, mida nimetatakse antropogeenseks teguriks. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (Sümbiondid on nt liblikõieline taim ja mügarbakter.) Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensalismiks. (Kommensiaalid on nt inimese soolestikus elavad bakterid.) Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik peremees. (Parasiidid on nt sääsed, kirbud, täid, kellele on peremeheks inimene.) Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad e. karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor ka ise olla mõne teist liiki
happelisus - neutraalne PH7 - happeline alla 7 - aluseline üle 7 PH - mõjutab organisme otseselt ja kaudselt - liigilise mitmekesisuse vähenemine happevihmad - muldade hapestumine - veekogude hapestumine - metallide korrosioon toitumissuhted ökosüsteemis autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise heterotroofid organismid, kes orgaanilisi aineid ise ei sünteesi lihasööjad e loomtoidulised e karnivoorid e zoofaagid rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid kõigesööjad e kõigetoidulised e omnivoorid e polüfaagid endoparasiidid siseparasiidid ektoparasiidid välisparasiidid lagundajad e redutsendid (bakterid, seened ja selgrootud) spetsialistid e monofaagid toituvad ainult ühest liigist generalistid e polüfaagid segatoidulised kõigesööjad troof lõpuga seondub toidga troofilised tasmeed: 1) 1 troofiline tase tootjad 2) Tarbijad
metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. Lisaks on vaja (bio)elemente nagu Ca, Mg, Ka, Na, Cl, Ph, S, N jne. Nagu taimedelgi, vabaneb energia (ATP) rakuhingamise käigus, hingamise ja energia vabanemise kindlustavad mitokondrid . 4) Kirjelda toiduahela troofilisi tasemeid, too näide. Kes on toiduahelas: autotroofid, bakterivoorid, detritovoorid, fütofaagid, herbivoorid, heterotroofid, karnivoorid, omnivoorid ja saprofaagid? Troofilise taseme moodustavad organismid, kes tarvitavad toiduks samapalju muundumisi läbiteinud ainet. Nii kuuluvad näiteks ökosüsteemi taimtoidulised loomad ühele ja nendest toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui tootjad moodustavad omaette troofilise taseme. Ühegi troofilise taseme organismid ei suuda kogu eelneva troofilise taseme
ökosfääri vahel. · LD50 - surmav annus toksilist ainet · Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. · Makrokonsument ehk fagotroofid on heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); · Mesosfäär stratosfääri kohal olev kiht, mis ulatub ligi 80 km kõrgusele. · Mikrokonsument (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosusteemi teised komponendid). · Mutageenne aine aine, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organism sattudes võib esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust.
biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed); 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad. 1. biofaagid e. elusa orgaanilise aine tarbijad; fütofaagid e. taimtoidulised zoofaagid e. loomtoidulised 2. saprofaagid e. surnud orgaanilise aine tarbijad. 1. karnivoorid e. lihatoidulised; 2. herbivoorid e. rohttaimedest toitujad; 3. omnivoorid e. kõigetoidulised. 20. PRODUTSENDID- Enamasti rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet suhkruid. KONSUMENDID- Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid.
(Dominant- liik mille populatsioon on kõige arvukam ökosüsteemis) 14. Troofilised tasemed: produtsendid, konsumendid, destruendid. Tootjad ehk produtsendid - Need on rohelised taimed, mis toodavad orgaanilist ainet, kasutades mineraalseid toitaineid, vett ja päikesekiirguse energiat. Tarbijad ehk konsumendid (konsum mendid trolololol) - Need on loomad, ke s söövad teisi organisme, s.t tarbivad valmis orgaanilist ainet. Taimtoidulised loomad herbivoorid on 1. astme tarbijad. Loomtoidulised loomad kiskjad ehk karnivoorid on 2. astme tarbijad. Tipptarbijaks on viimase astme tarbijad, näiteks kotkad. Tarbijateks on ka raipesööjad (raisakotkas, ronk) ja kõigesööjad (omnivoorid) Lagundajad ehk destruendid Lagundavad surnud orgaanilist materjali. Lagunemissaadustest tekib huumus. Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taas kasutada taimed. 15. Toiduahelad, toiduvõrgustik
Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks liblikõielised(aedhernes, harilik lutsern) vajavad elutegevuseks lämmastikühendeid, aga õhu koostisest nad seda omandada ei saa. Liblikõieliste taimede juurtel elavad aga mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku ja muudavad selle taimedele omastatavateks lämmastikuühenditeks. Bakterid omakorda saavad taimede juurtest mitmesuguseid orgaanilisi aineid. Ka mitmed taimeliigid elavad sümbioosis seentega nii moodustub taime juure ja seene hüüfide läbipõimumisel mükoriisa. 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist? Sümbioosis on kooselu mõlemale osapoolele kasulik, ent kommensalismi korral saab kasu ainult üks osapool, teisele on see kahjutu. 4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks?
Bioloogia kontrolltöö materjal Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1. Ökosüsteemi liigiline koosseis 2. Liigi rikkus (erinevate liikide arv) 3. Dominant-liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam. 4. Produktiivsus – ehk tootlikkus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul. Toitumissuhete põhjal organismide jaotamine Toitumissuhted ökosüsteemis: Toitumissuhete põhjal jaotatakse orgnismid troofilistele tasemetele: Troofiline tase - iga järgneva toiduahela lüli 1 Tootjad ehk produtsendid Toodavad orgaanilist ainet kogu ökosüsteemi jaoks näiteks: taimed, vetikad - fotosüntees 2 Tarbijad ehk konsumendid Tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet a) esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid (taimtoidulised looma
28. Ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani. 29. Ökosüsteem 1. funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. 30. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks 31
"Lethal dose, 50%" (letaalne, surmav doos, 50%). LD50 märgitakse minimaalset aine kogust, mis on surmav pooltele isenditele testpopulatsioonist. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. Makrokonsument organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. K-de hulka kuuluvad kõik heterotroofid. K-d moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa Mesosfäär Mesosfäär on mõnekümne kilomeetri paksune atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, lõpeb 80 90 km kõrgusel. Mesosfääri iseloomustab temperatuuri langus kõrguse suurendes. Kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel.
Everything Is Always Changing Kõik muutub pidevalt. IV.There Is No Such Thing as a Free Lunch Mitte miski ei tule niisama. 19. Ökosüsteemi ehitus:Ökosüsteem on isereguleeruv tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond. Elukoosluse moodustavad kõik organismid ökosüsteemis. Ökosüsteemid on näiteks järv, meri, niit, mets, raba, park, kõrb, akvaarium. Ökosüsteemi tähtsamaiks omaduseks on isereguleerumine, mis realiseerub seoste kaudu toiduahelas ja aineringetes. Kõige lihtsamaks regulatsioonimehhanismiks ökosüsteemi talitlemisel on toitumisseosed, milles toimub ainete ja energia muundumine. I. Biootiline-Elus osa sellest-taimed, loomad ja muud elusorganismid II. Abiootiline- Eluta osa sellest-tuul, päike, vesi jne, jne. 20. Produtsendid- Orgaaniliste ainete tootja.ntx:taimed,autotroofsed bakterid Konsumendid: e. tarbija- toiduahela organism, kes kasutab toiduks elusaid organisme I.Esimene aste- II.Teine aste-
7. Mis on ökosüsteemi teenused, kuidas need jagunevad? Ökosüsteemi teenused on hüved, mida inimkond saab looduselt (ökosüsteemilt) otseselt või kaudselt. Ökosüsteemi teenused jagatakse neljaks: toetavad teenused (toitainete ringlus, vee ringlus, mulla tekkimine, fotosüntees), reguleerivad teenused (õhukvaliteet, kliima, süsiniku sidumine, vee puhastamine, erosiooni vältimine, tolmendamine), varustavad teenused (toit, kiud, biomass, kütus, magevesi, looduslikud ravimid, mineraalid), kultuurilised teenused (eetilised väärtused, rekreatsioon, inspiratsioon). 9. Maal elu säilitavad faktorid? Elu säilitavad faktorid maal on pidev energia juurdevool, aine ringlemine ja taaskasutamine (aineringlus) ja gravitatsioon. 10. Miks on meile olulised autotroofsed organismid? Autotroofsed organismid saavad vajaliku energia päikesest või anorgaanilistest ühenditest.
moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. ISELOOMUSTAB PINDA! KIIRGUSBILANSS on aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguse vahe B= S´+ D + EA - RK - EB S´- otsene kiirgus D hajuskiirgus EA - atmosfääri soojuskiirgus EB aluspinna soojuskiirgus Rk peegeldunud lühilaineline kiirgus Biomass=Produktiivsus Biomass mingi organismiliigi, liikide rühma või koosluse isendite elusaine hulk väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta. Ühiku g/m2 , kg/ha, T/ha, mg/l, g/m3 . Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindalaühiku kohta ( energiaühikutes: cal/(cm 2 a), massiühikutes: g/(cm2 a)). Primaar-, sekundaar- jne produktsioon. Produktiivsuse konseptsioon:
34. Nekrofaagid - laipadel toitujad, raipetoitlased, lagundajad. 35. Noosfäär - on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus; võimaldab konkretiseerida ühiskonna ja looduse vastikuse seose käsitust ja rõhutab, et ühiskond on loodust teatud piires teadlikult suunav ja organiseeriv tegur. 36. Ökoloogiline niss (ökoniss) liigi või selle populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. 37. Ökoloogiline püramiid graafiline mudel, mis kujutab aine või energia liikumist ühelt toidutasemelt (troofiliselt tasemelt) teisele, mille esimesel astmel on tootjad, järgmistel tarbijad ja püramiidi tipus tippkiskja ehk tipptarbija. 38. Ökoloogiline suktsessioon - ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. 39. Parasitism ehk nugilisus eluviis, kui üks organism elab teise organism (peremehe) arvel
32. Mutageenne aine - mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid 33. Mutualism (sünergism) - kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu 34. Nekrofaagid – raipetoiduline organism 35. Noosfäär - mõistusesfäär 36. Ökoloogiline nišš (ökonišš) - iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni eripära ökosüsteemis. 37. Ökoloogiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. 38. Ökoloogiline suktsessioon - Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas 39. Parasitism – üks organism kasutab peremeesorganismi oma elutegevuseks. 40. Populatsioon - kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. 41. Populatsiooni tihedus - Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. 42
järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Bioloogiline hapnikutarve (BHT) - laiemas mõttes mingi organismi (aeroobi) vajadus tarbida hapnikku (O2) (bioloogiline hapnikutarve). Bioloogiline tort - USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Biomass - on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust. Eristatakse toormassi ja kuivmassi. Kuivmass on elusaine mass ilma veeta. Biootiline tegur - on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest. Biosfäär - ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Biotoop - on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal
28. Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 29. Makrokonsument – e fagotroof, heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi. 30. Mesosfäär - on atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal. 31. Mikrokonsument – peamiselt bakterid või seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi aineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele. 32. Mutageenne aine - toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone 33. Mutualism (sünergism) – e sümbioos – kahe organismi vaheline suhe, mis on mõlemile kasulik ja vajalik – üks ilma teiseta ei saa elada. 34. Nekrofaagid – raipetoiduline organism 35
1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society
loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga .Kiskja- röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele Toiduahel- jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine Toiduvõrk- Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e.konneksi. Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. Biomass- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85–100 miljardit tonni. Fütomass- kõikide taimsete organismide kogumass
Herbivoor- ainult taimedest toituvad organismid Omnivoor- kõigesööjad Kiskja- juhul kui üks loom jahub teist Ohver- loom keda jahitakse Toiduahel- jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduvõrk- ökosüsteemides põimuvad toiduahelad. Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Biomass- (e. elusaine)- laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusainete hulk massi (g/m2; t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Peamised elemendid, millest kosneb on H, C, O, P, N, S (neid nimetatakse biogeenseteks elementideks). Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse eluskoosluse produktiivsust. Füromass- taimne biomass
annaabi.ee 
