nimetakse induktsioonivooluks. Elektrivoolugeneraatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning raami mähises ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool. Vahelduvvoolugeneraatorid on tänapäeval põhilisteks vooluallikateks. Elektrivoolugeneraatoriks muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. Elektrienergiat edastatakse- elektrijaamadest asulatesse elektrienergiaga ülekandeliinide abil. Energiakadude vähendamiseks on ülekandeliinides kõrgepingeline elektrivool. Vahelduvvoolus pinget tõstetakse ja alandatakse transformaatorite abil. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel.
kus k on vedru jäikus, l l l o -vedru pikenemine koormise mg mõjul. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’I seadus): F1 kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustav hõõrdejõud on lihtsamal juhul võrdeline kiirusega V: F2 rV kus r on hõõrdetegur. Seega on sumbuval võnkumisel koormisele mõjuv jõud võrdne F kx rV Newtoni II seaduse põhjal võib kirjutada ma kx rV või d 2 x r dx k
induktsioonivooluks. Elektrivoolugeneraatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning raami mähises ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool. Vahelduvvoolugeneraatorid on tänapäeval põhilisteks vooluallikateks. Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. Elektrienergiat edastatakse elektrijaamadest asulatesse elektrienergia ülekandeliinide abil. Energiakadude vähendamiseks on ülekandeliinides kõrgepingeline elektrivool. Vahelduvvoolu pinget tõstetakse ja alandatakse transformaatorite abil. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Magnetväli liigub ruumis lõpliku kiirusega . Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja . Magnetväli on 1) liikuva keha poolt tekitatud väli 2) materiaalne 3)levib ruumis lõpliku kiirusega 4) olemasolu tehakse kindlaks mõju järgi vooluga juhtmetele.
PÕHINEVAD: Päikeseenergia (soojusenergia ja elektrienergia) Hüdroenergia Laineenergia Tuuleenergia Geotermaalenergia Biomassienergia Üle poole igal aastal ehitatavatest uutest elektrijaamadest kasutab taastuvaid energiaid. HÜDROENERGIA Energia liik, kus energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel Saab muuta otse mehhaaniliseks energiaks ja elektrienergiaks Kasv tuleb olemasolevate seadmete täiustamisest ja energiakadude vähendamisest Enamik reaalsest potentsiaalist asub Aasias ja Aafrika arengumaades SUURIMAD HÜDROENERGIA TOOTJAD: 1. hiina 2. kanada 3. brasiilia 4. USA 5. venemaa 6. norra. EELISED: Taastuv energia Keskkonnasõbralik õhusaastet ei teki Jooksvad kulud on väikesed seega elektri omahind on väike PUUDUSED: Ehitamine on väga kallis Saab ehitada vaid sinna kus on suure languga veerikas jõgi Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile
kasutusel olevad ressursid. Enamik reaalsest hüdroenergia potentsiaalist asub Aasia ja Aafrika arengumaades, samas on selle arendamine võimalik vaid väga suure välisabi toel. Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa hüdroenergia varud on juba suuresti kasutuses. Täiendavate hüdroskeemide areng põrkuks elanikkonna vastuseisu tõttu (põhjuseks on hirm üleujutuste eest, tammid jms.). Hüdroenergia tootmise kasv tuleb olemasolevate seadmete täiustamisest ja energiakadude vähendamisest." [1] 2. ENERGIA TOOTMISE PÕHIMÕTE ,,Hüdroelektrijaamasid liigitatakse vastavalt tööpõhimõttele: voolava vee, paisu- või pumppaisuelektrijaamaks. Kõikide seadmetüüpide puhul paneb veeenergia voolamise ning kukkumiskõrgusega turbiinid liikuma. Turbiinidega ühendatud generaatorid toodavad elektrit." [1] 3. HÜDROELEKTRIJAAMADE ERINEVAD TÜÜBID 3.1. Voolava veel hüdroelektrijaamad
kutsutakse keevituskaareks. Keevituskaare temperatuur võib ulatuda kuni 50007000 °C elektroodil ja kuni 26003900 °C kaares. Elektroodi keevitustraadi kujul antakse kaarevahemikku ette ühtlase kiirusega ja mehhaniseeritult traadietteandemehhanismi rullide abil. Kasutatakse poolile keritud keevitustraati (joonisel näitamata). Keevitusvooluna kasutatakse vastupolaarset (DC+) alalisvoolu, kus elektrood ühendatakse vooluallika +klemmiga. Keevitusvool antakse energiakadude vähenda- miseks keevitustraadile keevituspüstolisse kinnitatud voolukontakti abil vahetult enne keevituskaart. Keevituskaare piirkonda kaitstakse sinna juhitava kaitsegaasi joaga. MIG/MAG-keevitust loetakse poolautomaatseks, kuna elektroodi etteandmine on mehhaniseeritud, keevitusliikumine e keevitus püstoli liikumine piki õmblust toimub keevitaja käe abil. Keevitustraat Kanal Voolukontakt
kus k on vedru jäikus, l = l - l o -vedru pikenemine koormise mg mõjul. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke'I seadus): F1 = -kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustav hõõrdejõud on lihtsamal juhul võrdeline kiirusega V: F2 = -rV kus r on hõõrdetegur. Seega on sumbuval võnkumisel koormisele mõjuv jõud võrdne F = -kx - rV
Maailma teoreetiline hüdroenergiabaas on neli korda suurem kui praegu kasutusel olevad ressursid. Enamik reallsest hüdroenergia potensiaalist asub Aasia ja Aafrika arengumaades. Arendamine võimalik vaid väga suure välisabi toel. Põhja-Ameerika ja Lääne- Euroopa hüdroenergia varud on juba suuresti kasutuses. Täiendavate hüdroskeemide areng põrkuks elanikkonna vastuseisule (üleujutused,tammid). Hüdroenergia tootmise kasv tuleb olemasolevate seadmete täiustamisest ja energiakadude vähendamisest. Suurimad hüdroenergia tootjad on Hiina, Kanada, Brasiilia. Suurimad jaamad USA, Hiina, Kanada, Brasiilia. Hüdroenergia eelised on: taastuv energia, keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki, jooksvad kulud väiksed ja seega elektri omahind väike. Puudused: ehitamine väga kallis, saab ehitada vaid sinna kus on suure languga veerikas jõgi, suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. HEJ tammi taha tekkiva
Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’I seadus): F1 kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustav hõõrdejõud on lihtsamal juhul võrdeline kiirusega V: F2 rV , kus r on hõõrdetegur. Seega on sumbuval võnkumisel koormisele mõjuv jõud võrdne F kx rV d 2 x r dx k
2. Emissioonimaks makstakse reostuse, jäätmete saastumine *katlamajad tek lok saastet emiteerimise eest väliskeskkonda. Maks on Energiaprobleemide ökol lahendamine keskk.kaitse majandusliku mõjutamise vahend, *Energiatarbimise kasvu ohjeldamine *Energia eesmärgiks ei ole maksu kogum. Saastemaks ei tohi säästmine, energiakadude vähendamine *Uute ja ohutumate energiatootmise menetluste väljatöötlemine *Taastuvate energiaallikate eeliskasutamine *Puude kasvatamine jne. CO2 koguse vähendamine ATMOSFÄÄRIÕHU KAITSE Õhusaaste komponentide toime sõltub paljudest teguritest: tuule kiirus, temperatuur, suhteline niiskus, valguse intensiivsus, absoluutsest kõrgusest, mulla niiskusesisaldusest, teiste saastainete olemasolust.
teerimisel on üldiselt • aastane energiamüük (tarbimine) (kWh) • aasta tippkoormus (koormusmaksimum) (kW) Eelkõige pakuvad huvi aastased tippkoormused, kuna just nendega on määratud projekteeritava võrgu ja tema elementide vajalikud edastusvõi- med (liinijuhtide ristlõiked, trafode võimsused, aparaatide ja seadmete nimivoolud jms). Tarbimise mahud on vajalikud majanduslikul analüüsil müügitulemite, aga ka käidukulude ja energiakadude hindamiseks. Tavaliselt prognoositakse kõigepealt aastane energiakogus ja siis selle alusel aasta tippkoormus. Aastane energiamüük on integraalne näitaja, mis sõltub vähem ilmastikust ja teistest juhuslikest mõjudest, samuti on sageli, eriti Eesti tingimustes ja eriti madalamatel pingeastmetel statistika kättesaadav just energiate kohta. Täpsema analüüsi puhul – eriti, kui on olemas vastav planeerimise tark- vara, prognoositakse ka ööpäevased koormusgraafikud või koormuskes-
kooskõlastuste, lubade taotlemisega ja teiste vajalike tööde ning toimingutega. Peale objekti valmimist kooli käigushoidmiseks vajalikud hooldus ja remonttööd. Projekteerimine Projekteerimistingimuste taotlemine Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt. Olemasoleva hoone ja krundi trasside vajalike ekspertiisi, ülevaatuste ja mõõdistamiste teostamine (näiteks: hoone ehituskonstruktsioonide tehnilise seisukorra kontroll, piirete soojajuhtivuse ja energiakadude määramine, ehitusfüüsikaliste probleemide analüüs liiklusmüra mõõtmine jne). Tuleb teostada vastavalt vajadusele sellises mahus, et oleks tagatud kooli hoonestuse ja kommunikatsioonide projekteerimiseks ning ehitamiseks vajalike lähteandmete olemasolu. Tööde teostaja peab arvestama, olemasolevate konstruktsioonide uurimisel vajalike konstruktsioonide avamise ja katsetustega. Sealhulgas tuleb välja selgitada võimalikud asbestisisaldused ning niiskus- ja seenkahjustused
kus pm ja pv manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (), saab leida kasuliku võimsuse (Nn), mis kasutatakse pubas vedeliku liikumapanemiseks: . Vattmeetriga mõõdetav pumba võllile ülekantud võimsus Ne (kulutatud võimsus) on pumbas tekkivate energiakadude tõttu alati suurem võimsusest, mis on vajalik vedeliku liikumapanemiseks. Teades kasulikku võimsust ja kulutatud võimsust, saab arvutada pumba efektiivsuse: . 5 Vedeliku voolamine torustikus 1.1. Töö eesmärk Käesoleva töö eesmärgiks on - tutvuda katseseadme konstruktsiooniga ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega; - hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne
- liidete arv torustikus Sele 2.12 Vedelikusamba kõrguse - vedeliku voolukiirus sõltuvus rõhust - vedeliku viskoossus Hõõrdekaod ja rõhulangus torustikus Vedelike voolamise tüübid Seni oleme vaadelnud loodusseadusi Tähtsaks teguriks hüdrosüsteemide arvestamata, et igas süsteemis esinevad energiakadude uurimisel on vedeliku ka takistusjõud nii torustiku pinna ja voolamise uurimine. Käsitletakse kahte vedeliku vahel kui ka vedeliku enda tüüpi voolamist: kihtide vahel. Praktikas on võimatu - laminaarne voolamine ülekanda hüdroenergiat ilma kadudeta. - turbulentne voolamine. Tänu hõõrdejõududele tekib vedeliku Teatava voolukiiruseni liigub vedelik
Qkü kütuse kogus t Hkü kütuse hind kr/t qkü kütteväärtus MWh/t neid nimetada sotsiaalkuludeks. C''=C'/nW' = (Qkü*Hkü)/(nW')= Hkü/nqkü Keskkonna kulusid võib jaotada: Cw=P*C''*T · Ressursimaksud maavaradele ja veele Energiakulud on elektrijaamades kütusekulud Ckü, elektrivõrkudes energiakadude · Kütuse aktsiisid kulud CW ja tarbijatel kulud energia ostmiseks. Hoolde- ja käidukulud on seotud energiasüsteemi või · Trahvid keskkonnanormide ületamise eest tema osa käitlemiseks. Kapitalikulu on seotud kuludega kapitali omamiseks. Sotsiaalkuludena arvestatakse: Energiakulusid ning hoolde- ja käidukulusid nimetatakse ka tegevuskuludeks CT · mõju tööhõivele
h manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (), saab leida kasuliku võimsuse (Nn), mis kasutatakse pumbas vedeliku liikuma panemiseks: N n = QH g . (3.2) Vattmeetriga mõõdetav pumba võllile ülekantud võimsus Ne (kulutatud võimsus) on pumbas tekkivate energiakadude tõttu alati suurem võimsusest, mis on vajalik vedeliku liikuma panemiseks. Teades kasulikku võimsust ja kulutatud võimsust, saab arvutada pumba efektiivsuse : Nn = Ne . 3.1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata rõhud, torustikuga ühendatud pumba tootlikkus ja võimsus pumba elektrimootori erinevatel pöörlemissagedustel. 3.2. KATSESEADME KIRJELDUS Töös kasutatav katseseade on esitatud joonisel 1
h – manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (ρ), saab leida kasuliku võimsuse (Nn), mis kasutatakse pubas vedeliku liikumapanemiseks: N n=QHρg . Vattmeetriga mõõdetav pumba võllile ülekantud võimsus Ne (kulutatud võimsus) on pumbas tekkivate energiakadude tõttu alati suurem võimsusest, mis on vajalik vedeliku liikumapanemiseks. Teades kasulikku võimsust ja kulutatud võimsust, saab arvutada pumba efektiivsuse: N η= n . Ne 6 Vedeliku voolamine torustikus 1.1. Töö eesmärk Käesoleva töö eesmärgiks on
likvideerimiskulud tasub kindlustusfirma. GLOBAALPROBLEEMID · Õhureostus puhastuseks on rahvusvahelised kokkulepped, sest reostus ei tunne riigipiire · Keskkonnahappeliseks muutumine happevihmad · Osoonikihi lõhustumine · Kasvuhoone efekt (avastati 1896.a.) Tolm, tahm tekitab pilvi, päikesekiirgus väheneb ja ilm külmeneb. CO2 suurim soojenemise põhjus. Energiaprobleemide ökoloogiline lahendamine · Energiatarbimise kasvu ohjeldamine · Energia säästmine, energiakadude vähendamine · Uute ja ohutumate energiatootmise menetluste väljatöötlemine · Taastuvate energiaallikate eeliskasutamine · Puude kasvatamine jne. CO2 koguse vähendamine Happevihmad · Happevihmad tekivad vääveldioksiidi (SO 2) ja lämmastikoksiidide ja lämmastikoksüüdide (NO x) ning veeauru reaktsiooni tulemusena atmosfääri. Vesi ühineb SO2-ga ja tekibki H2SO4. · Happevihmad on arenenud tööstusriikide probleem · Puhta sadevee pH on 5..
kiirusega mootorid sama nimivõimsuse korral. Suuremad mootorid omavad suuremat kasu- ja võimsustegurit, kui samal kiirusel töötavad väikesed mootorid. Suure kasuteguriga mootori kasutegur on 5 10 % kõrgem kui standardmootoril. Suure kasuteguriga mootoritel on suuremad mähised ning seega: 1) väiksemad koormuskaod, võimsustarge ning müra; 2) kuumenevad vähem ja nende eluiga on pikem; 3) ülekoormatavus on parem kasutegur ei vähene kuni 150% koormuseni. · Energiakadude vähendamise võimaluseks on mootori kiiruse reguleerimine, eriti efektiivseks võib osutuda muutuva kiirusega ajami kasutamine pumpade tootlikkuse reguleerimisel. · Levinud on arvamus, et alalisvoolumootorid on ka praegu veel parim lahendus kiiruse reguleerimiseks. · Asünkroonmootorite kiirust saab elektriliselt sujuvalt muuta sagedusmuunduritega. · Sagedusmuunduri eeliseks on asjaolu, et teda on lihtsam ekspluatatsioonis parandada kui alalisvoolumootorit.
välja tulema mingil kujul. See on aluseks materiaalse bilansi koostamisel. Toodangu arvutused, tehnoloogilistes normaliseerimisarvutustes, skeemid jne. 4. Energia jäävuse seadus ning selle olulisus Nii palju kui energiat protsessi suunatakse, peab sealt ka väljuma. Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Energiakulu arvutamine protsessides, energiakadude määramine, keskkondade puuduvate alg- või lõpptemp määramine jne. 5. Protsessi toimumise kiirust määrav põhiseadus Protsessi toimumise kiirus on võrdeline liikumapaneva jõuga ja pöördvõrdeline takistusega. 6. Millega mõõdetakse mida? Termomeetriga mõõdetakse temp, vaakummeetriga alarõhku, manomeetriga ülerõhku ja baromeetriga atmosfääri rõhku. 7. Näide kahe parameetri omavahelisest seosest – rõhk ja temp
- karedustegur. C = 1 1/ 6 1 y n R = R , kus y = 2,5 n - 0,13 - 0,75 R n ( ) n - 0,1) , kõik valemid kehtivad ruuttakistuspiirkonnas. 1.28 J. Nikuradse uuringud. Energiakadude üldistus Põhjalikud ja väga ulatuslikud katsed hõõrdesurvekao seaduspärasuste uurimiseks ümartorudes korraldas Nikuradse. Katsetati messingtorusid nii sileda kui karestatuna (kleebiti liiva). Katsepunktid kanti graafikule. Graafik jaguneb 64 viieks osaks: I laminaarne voolamine = , II üleminek laminaarselt turbulentsele (Re=2000...4000); III Re
Nende vhendamiseks tuleb tarbitav reaktiivenergia kompenseerida vimalikult tarbija lhedal. 2.8. Elektrienergia kaod. Aktiivenergia kaod: W R - vastava neliklemmi takistuskadu W - vastava neliklemmi juhtivuskadu G P ja Q on loetud koormusgraafikult vastaval intervallil n - intervallide arv koormusgraafikul Kui on teada koormusgraafikute kujutegurid, siis Valem lihtsustub, kui kasutame kogu koormuse kujutegurit kf kf kfp - pinge kujutegur, on tavaliselt =1 TB - llitusaeg Energiakadude mramiseks kasutatakse spetsiaalseid arvesteid. Takistuskadude mtmiseks kasutatakse arvesteid, mis omavad vaid voolu mhiseid, mis integreerivad voolu ruudu le aja. Need on ruutampertunni arvestid. Juhtivuskadude mtmiseks kasutatakse ruutvolttunni arvesteid, mis integreerivad pinge ruudu le aja. Tavaliselt arvutuste lihtsuse tttu neid ei kasutata. Ruutvolttunni arvestid paigaldatakse uuritava seadme ette, ruutampertunni arvestid uuritava seadme taha. 2.9. Pinge kaod
ning tehniliste lahenduste tasuvusanalüüsi; tellib üleriigilise taastuvenergeetika keskkonnamõju hinnangu ning teemaplaneeringu; 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 5) töötab välja konkursitingimused ettevõtetele osalemaks taastuvenergiaettevõtluses riiklikult planeeritud ja riigi omandis olevatel aladel; 6) võtab 2007.aaasta jooksul vastu energiasäästu sihtprogrammi energiat säästva tarbimise edendamiseks ja energiakadude vähendamiseks 20072013 ning energiasäästliku i ää lik kodu k d toetamisei programmii aastaksk 2009; 2009 7) osaleb Euroopa ühtse elektrituru loomisel. Toetab Eesti energiasüsteemi lõimumist Skandinaavia energiasüsteemidega ja taotleb ELi infrastruktuuri toetusfondide vahendeid energeetilist julgeolekut tagavatele ühendustele Läänemere piirkonnas;
kindlustab kriitilise kiiruse kanalit laiendada. Sellisel juhul küllaldaselt suure rõhulanguse ja gaasi kõrge algtemperatuuri korral võime saavutada küllalt kõrge, kohalikust helilevimiskiirusest suurema kiiruse. Sellist kanali ristlõike kitsenevat ja laienevat kombinatsiooni kasutas esmakordselt 1879.aastal rootsi insener Laval, et saada turbiini labadele antava auru suuri kiiruseid. Laval´i düüs. Energiakadude vähendamiseks on Laval´i düüsil sujuv üleminek kitsenevalt osalt laienevale osale ning laienemisnurk = 8-100 (joonis 25 ). Kriitiliseks ristlõikeks, kus auruvoog saavutab kohaliku helikiiruse on kurgu minimaalne ristlõige (Fkrit). Selles saavutatakse kriitiline rõhk pkrit ja kriitiline voolu kiirus (120). Järgnev kanali laienemine kindlustab gaasi liikumise ülekriitilise kiiruse. Joonis 25. Laval´i düüs ja gaasirõhu ning gaasi voolamiskiiruse pikiteljeliste muutumiste
ning tehniliste lahenduste tasuvusanalüüsi; tellib üleriigilise taastuvenergeetika keskkonnamõju hinnangu ning teemaplaneeringu; Lembit Viilup PhD IT Kolledz 5) töötab välja konkursitingimused ettevõtetele osalemaks taastuvenergiaettevõtluses riiklikult planeeritud ja riigi omandis olevatel aladel; 6) võtab 2007.aaasta jooksul vastu energiasäästu sihtprogrammi energiat säästva tarbimise edendamiseks ja energiakadude vähendamiseks 20072013 ning energiasäästliku i ää lik kodu k d toetamisei programmii aastaksk 2009; 2009 7) osaleb Euroopa ühtse elektrituru loomisel. Toetab Eesti energiasüsteemi lõimumist Skandinaavia energiasüsteemidega ja taotleb ELi infrastruktuuri toetusfondide vahendeid energeetilist julgeolekut tagavatele ühendustele Läänemere piirkonnas;
annaabi.ee 
