foto Fotoefektile andis seletuse einstein 1905,täiendades planck kvanthüpoteesi. Valgus ei kiirgu aatomitest lainena,vaid energia portsjonite kaupa. E=hf Einstein:valguskvant saab neelduda aint tervikuna. Ainele langev footon peab fotoefekti tekitamiseks tegema tööd positiivsete ioonide tombejou ületamiseks. Seda nim. väljumistööks. Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga,mis on vajalik elektroni ainest välja viimiseks. Et elektroni aine pinnalt eemalduks on vaja anda elektronile ka kineetiline energia. Footoni energia A+mvruut/2 Järeldus :iga footon suudab vabastada yhe elektroni Valguse intensiivsus määrab fotovoolu tugevuse. Vabanenud elektroni kiiruse määravad valguse sagedus ja väljumistöö. Fotoefekti tingimused Hf on suurem kui A Hf=A Plancki konstant 6.6x10astmel-31 kg.
Termodünaamika I etapp Koostja: Jaana Orhidejev · Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. · Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Näide: Võtame elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. · Keha molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summat
1.)Planck selgitas,et valgus kiirgab portsjonite e kvantide kaupa.Footoni energia määravad Plancki konstant ja sagedus. Plancki konstant h=6,6*10-34J*s. 2.)Väljumustöö on võrdne vähima energiahulgaga ,et elektroni ainest välja viia.Punapiir on valgus piir,millest A=h*fp,punapiir. 3.)Sisemise fotoefekti nähtuse leiame päikeseenergiast toituvates plaatides või päikesepatareides. 4.)Punast valgust kasutatakse foto laboratooriumis,sest see ei riku negatiivi.Punase valguse footoni mass on väiksem kui teistel valgustel. 5.)Footoni ja elektroni sarnasused:mõlemad liiguvad väga kiiresti,saab kirjeldada lainetena silmale nähtamatud. 6.)Footonil puudub seisumass. 7
(kvantide e. footonite) kaupa Einstein väitis: valguskvant saab neelduda ainult tervikuna. kui elektron neelab footoni, siis tema energia suureneb täpselt h*f võrra. Fotoefekti teooria loomise eest sai Einstein 1921.a. Nobeli füüsika preemia E=F*f Ainele langev footon peab fotoefekti tekitamiseks tegema tööd (positiivsete ioonide tõmbejõudude ületamiseks. Seda tööd nim. väljumistööks. Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga, mis on vajalik elektroni ainest välja viimiseks. Et elektron aine pinnalt eemalduks on vaja (lisaks väljumistööle) anda elektronile ka kineetiline energia mv2/2 Energia jäävuse seaduse kohaselt kulub footoni energia: kus A-väljumistöö; m elektronmass; v- elektroni liikumiskiirus h*f = A + mv2/2 - Einsteini valem fotoefekti kohta. Saame järelduse : Iga footon suudab vabastada ühe elektroni (väljalöödud elektronide arv sõltub valguse intensiivsusest).
vatsakeste süstolid Q, R, S ja T olid normi piirides Katsealuse pulss oli 56 (60 : 1,08). Kuna katsealuse löögisagedus on normist madalam, võib südame elektriline paus T-P normiga võrreldes pikem olla. Antud juhul on piirnormid 0,27-0,37 ning tulemus 0,52. Esimene laine QRS- kompleksis on Q- sakk, mis näitab elektrilist aktiivsust vatsakeste vaheseinas. Võrreldes ülejäänud müokardi energiahulgaga on vatsakeste vaheseinas olev energiahulk väike ning seega ei ole Q- sakk tihti registreeritav. Q- saki tähendust interpreteerides hinnatakse Q- sakki ka haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q- sakk peaks kestma vähemalt 0.04 sekundit. Patoloogilise Q- saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS- kompleksi R- sakist. Antud kriteeriumitele mittevastav Q- sakk loetakse normaalseks
Muuda oma tervisevormi! Liikumine on alati lõbusam koos teistega. Erguta oma sõpru ja vanemaid tulema koos sinuga jalgrattaga sõitma, sportmänge mängima, matkama või lihtsalt sörkima. Püüa kasvõi üks kord nädalas teha sporti ja olla koos sõpradega! Söö rohkem teraviljast tehtud toite, puu- ja juurvilja! Neist toitudest saad organismile vajalikud toitained, eriti vajalikud süsivesikud, mineraalid ja vitamiinid suhteliselt väikese energiahulgaga. Sellega hoiad ära liigsed kilod! Lisaks on need toidud maitsvad! Puu- ja juurvili on ka toorelt väga maitsev! Osale võimalikult paljudes koolis läbiviidavates kehalise aktiivsuse ja sporditegevustes! Kooli kehalise kasvatuse tunnid ja muud liikumisega seotud üritused on kõige kindlamaks ja lihtsamaks viisiks säilitada sportlik ja tervislik väljanägemine, tunda end hästi ja püsida heas füüsilises vormis
Fotoefektiks nim. elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel FOTOEFEKTI PUNAPIIR suurim lainepikkus, mille puhul veel tekib fotoefekt I seadus: Kiirguse poolt väljalöödud elektronide maksimaalne kineetiline energia ei sõltu kiirguse intensiivsusest II seadus: Fotoefekti punapiir sõltub ainult elektroodi materjalist ega sõltu kiirguse intensiivsusest III seadus:Küllastusvool on võrdeline elektroodile langeva valgusvooga Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga, mis on vajalik elektroni ainest välja viimiseks, ltu kiirguse intensiivsusest vaid sõltub kiirguse sagedusest (lainepikkusest) ja elektroodi materjalist nsiivsusest ja viimiseks, kromosoomid on pärilike tunnuste kandjad genoomid geenide kogum fenotüüp ühe isendi kõik tunnused molekulaargeneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seadusi molekulide tasemel MG kolm protsessi: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon replikatsioon selle käigus toimub DNA süntees
Pilet 8 1. termodünaamika I printsiip Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 2.Lenzi reegel Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks
Seos Celsiuse ja Kelvini temperatuuri vahel. Absoluutne null = -273oC. Seos Celsiuse ja Kevinite vahel: T = t + 273K 20. Isoprotsessid. Isobaarne – rõhk konstantne; temp. ja ruumala on võrdelises seoses. p = T/V Isokoorne – ruumala konstantne; temp. ja rõhk on võrdelises seoses. V = T/p Isotermne – temp. konstantne – ruumala ja rõhk on pöördvõrdelises seoses. T = pV 21. Töö gaasi paisumisel. Sõltub temperatuurist. Madalamal temperatuuril peab vähem (väiksema energiahulgaga) tööd tegema, sellest tuleb „kasulik töö“. Avaldub kujul A = p m V.Ideaalse gaasi võrrandist A= ∙ RT M 22. Soojusmasina tööpõhimõte ja kasutegur. Masinat saab iseloomustada kasuteguri järgi. Ideaalse masina korral kasutatakse kirjeldamiseks temperatuuri. Soojusmasinad muudavad kütuste siseenergia mehaaniliseks energiaks kütuste põletamisel.
kõrgema temperatuuri osalt madalamale. Ühikuks 1 Dzaul. Suletud süsteemide tüübid : adiabaatne puudub soojusvahetus keskkonnaga , kuid energiat saab üle kanda tööna. Diatermiline soojusvahetus keskkonnaga on olemas ja seega ka siseenergia muutuda ülekantud soojuse arvel. Termodünaamika 1. Seadus suletud süsteemi siseenergia muutus algolekust lõppolekusse on võrdne väliskeskkonnast soojuse kujul saadava energiahulgaga , millest on lahutatud energiahulk , mille süsteem annab ära tööga. Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne. Kui siseenergia muutus on 0, siis on süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega. Eksotermiline soojus eraldub (enamik) ; endotermiline soojus neeldub (füüsikalised protsessid) Soojuse hulga mõõtmine (kalorimeetria) reaktsiooninõu, segaja ja termomeeter , soojusefekti mõõdetakse konstantsel rõhul.
LAAMADE PIIRIALADEL, VÄLJA ARVATUD KAHE MANDRILISE LAAMA KOKKUPÕRKE ALAL. EI REOSTA ÕHKU, ENERGIA VARUD ON PIIRAMATUD MEIE JAOKS. RAJADA ON KALLIS, PAIKNEMINE JA KUS SAAB TOOTA SÕLTUB GEOGRAAFILISEST ASUKOHAST MITTE INIMESTE ASUKOHAST. PUURAUK PEAB OLEMA LIGIKAUDU 3KM SÜGAV. LOODETE EHK TÕUSUMÕÕNA ENERGIA - KASUTADA SAAB AVAOOKEANI ÄÄRES, RANNIKUTE LÄHEDAL. SÜGAVUS 20-30M. VOOLUKIIRUS PEAKS OLEMA LIGIKAUDU 2,5M/S. ENERGIAHULK SARNANE TUULEGENERAATORIST SAADAVA ENERGIAHULGAGA EHK SEE ON VÄIKE JA TASUB END ALLES MITME AASTA PÄRAST ÄRA, SEST SEE VAJAB HOOLDAMIST JA PÜSTITAMINE ON KA KALLIS. TUULEENERGIA - KASUTADA SAAB RANNIKUALADEL KUS ON VÄHEMALT 6M/S MUIDU EI TASU SEDA SINNA PÜSTITADA. PÜSTITADA KÕRGEMATESSE KOHTADESSE VÕI RANNIKU ALADELE. EESTIS ON NEED PALDISKIS, VIRTSUS, SÕRVES JA KÕPUL. TOHUTULT SUURED TUUNEPARGID ON SAKSAMAAL, CALIFORNIAS, HOLLANDIS. PROBLEEMIKS ON VÄIKE ENERGIA HULK JA MÜRA, TUULEVAIKUSE PERIOODID. BIOENERGIA - PÕLETAMISENERGIA
jääv suurus. 13. Gay - Lussac'i seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. V/T = const, kui p = const (V = const T) 14. Charles'i seadus: Jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) 15. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 16. Termodünaamika teine seadus väidab, et kõigis looduslikes protsessides entroopia
Biokeemia töö (14.10.15) kordamine 1. Termodünaamika esimene seadus: Energia ei saa tekkida ega hävida. Energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Termodünaamika teine seadus: Kõigis looduslikes protsessides entroopia kasvab. Soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Entalpia väljendab süsteemi siseenergia (U), rõhu (p) ja ruumala (V) vahelist seost. (H=U+pV) Entroopia kirjeldab süsteemi korratuse kasvu ja/või protsesside käigus süsteemis aset leidva energia kvaliteedi langust.
11 ei ole rauavaeguse tekkimise ohtu kiire kasvamise perioodil murdeeas;........................................... 11 ei teki ülekaalu ega rasvumist;............................................................................................................11 organism püsib tervena.......................................................................................................................11 Kõige olulisem oleks ikkagi see, et söödav toidukogus oleks seotud elutegevuseks vajaliku energiahulgaga. Lapse energia oleneb lapse vanusest, kehalisest aktiivsusest ja organismi eripärast. Vanusele vastava keskmise energiavajaduse saab välja arvutada, lapse täpne tegelik energiavajadus on alati individuaalne. ........................................................................................................................11 Üks võimalus lapse energiavajaduse arvutamiseks on kasutada lihtsustatud valemit:.......................11 vanus aastates × 100 + 1000 kcal.......................
tuulegeneraatorite abil. Nullenergia maja võib olla elektrivõrgust sõltumatu, kuid enamik neist on siiski võrku ühendatud, kuna päike ega tuul ei taga pidevat energiavarustust. Sellisel puhul saadakse null- energiatarbe tasakaal, tarnides näiteks päikesepaistelistel päevadel või tuuliste ilmadega toodetud ülearune elekter võrku tagasi. Nullenergia majadest räägitakse aga mööndustega, kuna ei arvestata ehitusmaterjalide tootmisele kulunud energiahulgaga. Samas on võimalik nullenergia maja püsti panna ka suhteliselt väikese ökoloogilise jalajäljega, kasutades looduslikke ja taaskasutatud materjale. 5. KOKKUVÕTE Ülaltoodud säästlikel majadel on ühine eesmärk- keskkonnasõbralike materjalide kasutamine, võimalikult vähe jätta ökoloogilist jalajälge ning ehitamise käigus arvestatakse geograafilise eripärandi ja loodusega. Energiatõhusa maja positiivsele energiabilansile aitab kaasa
4 (Cp - moolsoojus isobaarilises protsessis, CV - moolsoojus isohoorilises protsessis, R - Universaalne gaasikonstant) Universaalne gaasikonstant näitab tööd, mida teeb üks mool ideaalgaasi, paisudes isobaariliselt nii palju, et tema temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb – energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 5 2. TERMODÜNAAMIKA TEINE SEADUS
21. Termodünaamika I ja II printsiip ? II printsiibi seos loodushoiuga ? I Printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. II Printsiip määrab protsesside suuna: üks võimalikest sõnastustest: soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale kehale. 22. Millest sõltub töö gaasi paisumisel ? v + ü !! Temperatuurist. Madalamal t-l peab vähem tööd tegema, väiksema energiahulgaga, sellest tulebki nö kasulik töö. Akas= A1-A2 23. Iseloom isoprotsesse töö tegemise seisukohast. Isobaarne protsess- tegemist on protsessiga, mille puhul jääb rõhk konstantseks. Temp ja ruumala on võrdelises seoses, mida suurem on temp, seda suurem on ruumala. Üks suureneb nii arv kordi, suureneb teine sama palju. Isokoorne protsess- tegemist on protsessiga, kus ruumala jääb konstantseks. Rõhk ja temperatuur on võrdelises seoses. Töö on 0.
mittekorrastatule. Energia kvaliteet kahaneb (valgusenergia muundub soojusenergiaks, soojusenergia muundub elektrienergiaks jne) Süsteemi olekuparameetrid (p, V, T) ühtlustuvad Osakeste jaotus süsteemis ühtlustub (ainete segunemine, korrapära kadumine) 47 Millest sõltub töö gaasi paisumisel ? Temperatuurist. Mida madalam on temperatuur, seda vähem tööd peab tegema väiksema energiahulgaga, sellest tulebki nö kasulik töö. 48 soojusmasina tööpõhimõte: Töötavale kehale, milleks on tavaliselt gaas antakse soojendist soojushulk Q1. Gaas teeb paisudes mehaanilist tööd A. Pideva töö tegemiseks peab töötava keha olek taastuma teatava aja jooksul, milleks tuleb soojendist saadud soojushulgast anda osa Q2 jahutile (ümbritsev keskkond). 49 Soojusmasina kasutegur näitab kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks η = A/Q1 η = Q1-Q2/Q1
+ selle seotus loodushoiuga 1. Printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. 2. Printsiip määrab protsesside suuna: üks võimalikest sõnastustest: soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale kehale. 42. Millest sõltub töö gaasi paisumisel? +valem, ülesanne Temperatuurist. Madalamal t-l peab vähem tööd tegema, väiksema energiahulgaga, sellest tulebki nö kasulik töö. Akas= A1-A2 43. Iseloomusta isoprotsesse töö tegemise seisukohast vt isoprotsesside teemat. 44. Kirjelda soojusmasina töö põhimõtet Soojusmasin on masin, mis muudab soojuse mehaaniliseks tööks. 45. Mida näitab soojusmasina kasutegur? Näitab tavaliselt protsentides, suhet, mis näitab kui suure osa soojusest soojusmasin mehaaniliseks ehk kasulikuks tööks muundab. Alati tehakse paisumisel rohkem tööd kui
II printsiibi seos loodushoiuga?- I Printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. II Printsiip määrab looduslikeprotsesside suuna: üks võimalikest sõnastustest: soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale kehale. 51. Millest sõltub töö gaasi paisumisel? valem+ ül.- Temperatuurist. Madalamal t-l peab vähem tööd tegema, väiksema energiahulgaga, sellest tulebki nö kasulik töö. A=p V 52. Iseloom isoprotsesse töö tegemise seisukohast.- 1.Isobaarne protsess- tegemist on protsessiga, mille puhul jääb rõhk konstantseks. Temp ja ruumala on võrdelises seoses, mida suurem on temp, seda suurem on ruumala. Üks suureneb nii arv kordi, suureneb teine sama palju. 2.Isokoorne protsess- tegemist on protsessiga, kus ruumala jääb konstantseks. Rõhk ja temperatuur on võrdelises seoses. Töö on 0. 3
· Süsteemi summaarset võimet teha tööd nimetatakse tema siseenergiaks U. Siseenergia on süsteemi koguenergia · Termodünaamikas mõistetakse soojuse all energiat, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele energia voolab soojusena kõrgema temperatuuriga ruumiosast madalama temperatuuriga ossa. · Termodünaamika I seadus: o Suletud süsteemi siseenergia muutus algolekust lõppolekusse on võrdne väliskeskkonnast soojuse kujul saadava energiahulgaga, millest on lahutatud energiahulk, mille süsteem annab ära töö. o Ei ole võimalik luua igavest jõumasinat, mis töötaks energia tarbimiseta. · Soojusmahtuvus o Soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Ja sõltub reeglina temperatuurist. · Entalpia?
53. Termodünaamika I ja II printsiip? II printsiibi seos loodushoiuga?- I Printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. II Printsiip määrab looduslikeprotsesside suuna: üks võimalikest sõnastustest: soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale kehale. 54. Millest sõltub töö gaasi paisumisel? valem+ ül.- Temperatuurist. Madalamal t-l peab vähem tööd tegema, väiksema energiahulgaga, sellest tulebki nö kasulik töö. A=p V 55. Iseloom isoprotsesse töö tegemise seisukohast.- 1.Isobaarne protsess- tegemist on protsessiga, mille puhul jääb rõhk konstantseks. Temp ja ruumala on võrdelises seoses, mida suurem on temp, seda suurem on ruumala. Üks suureneb nii arv kordi, suureneb teine sama palju. 2.Isokoorne protsess- tegemist on protsessiga, kus ruumala jääb konstantseks. Rõhk ja temperatuur on võrdelises seoses. Töö on 0. 3
Viimastel aastatel on aga akude erimahtuvused üha kasvanud ja sageli ületavad sama suurusega akude mahtuvused tavaliste ,,patareide" oma. Nominaalne klemmipinge (elektromotoorjõud) iseenesest ei näita ühe või teise keemilise vooluallika tüübi headust. Kõrgema summaarse pinge saamiseks võib alati ühendada mitu elementi järjestikku (näiteks 9 V patareid sisaldavad tüüpiliselt 6 elementi elektromotoorjõuga 1,5 V). Konkreetse vooluallika klemmipinge on aga seotud temasse jäänud energiahulgaga. Seda seost kasutatakse näiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites. Leeliselement (,,alkaline" patarei) Erinevus on elektrolüüdis, milleks on tugev leelis, näiteks KOH Eelised: suurem erimahtuvus (ained kasutatakse täielikumalt ära); pikem säilivusaeg (leelis ei korrodeeri tsinki sama tugevasti kui happeline NH4Cl); ühtlasem klemmipinge kasutamisel (OH kontsentratsioon on püsiv). Puudused: keerukam toota (ranged nõuded lekkekindlusele); kallim.
U=q+w q-eraldunud soojuse hulk ;w-paisumistöö 5. Arvutage gaasi paisumisega kaasnev töö, soojuse ja siseenergia muutus. w=-PexV (w=-nRTlnV2/V1)? 6. Sõnastage termodünaamika I seadus ja selgitage sellest seadusest tulenevaid järeldusi. Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne, energia jäävuse seadus, ei teki ega kao. Mitteisoleeritud süsteemi korral U=q+w, konstantsel ruumalal U=q. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 7. Mis on aine soojusmahtuvus? Kuidas see sõltub aine ehitusest
voimaldavad elektriliste mootmiste pohjal jalgida keemilise reaktsiooni kulgu voi ioonide kontsentratsioone lahustes. 22. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Elektrokeemiline rakk on seade mis suudab kas tuleneva elektri energiat keemiliste reaktsioonide või hõlbustada keemiliste reaktsioonide kehtestamise kaudu elektrienergiaks. 23. Termodünaamika I seadus. Suletud süsteemi siseenergia muutus algolekust lõppolekusse on võrdne väliskeskkonnast soojuse kujul saadava energiahulgaga, millest on lahutatud energiahulk, mille süsteem annab ära töö: Soojuse hulga mõõtmine - kalorimeetria Protsess, mille käigus eraldub soojust, on eksotermiline (sellised on enamik keemilisi reaktsioone) Soojusmahtuvus soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Hessi seadus Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või
valdkond, mis tegeleb psühhofüüsikalise probleemi - milline on vastavus stiimuli füüsiliste väärtuste ja subjektiivsete väärtuste e. inimese hinnangute vahel - lahendustega. Psühhofüüsika uurib, millised on inimese reaktsioonid teatud kindla(te)s dimensiooni(de)s muutuvatele füüsilistele stiimulitele. Psühhofüüsika meetodite abil leitakse tundlikkuse absoluutsete ja eristuslävede väärtusi. Tundlikkuse absoluutne lävi - on määratletud stiimuli minimaalse energiahulgaga, mis on vajalik stiimuli avastamiseks. Operatsionaalselt: "jah" vastuste (kui avastatakse stiimul) ja "ei" vastuste (kui ei avastata) üleminekuala keskmine väärtus. Tundlikkuse eristuslävi - on määratletud minimaalseima erinevusega stiimuli füüsilistes väärtustes, mida inimene on võimeline eristama. Operatsionaalselt: pool intervallist, mis jääb 2 punkti - nn. ülemise läve ja alumise läve ( e. punkti, kus vastus "suurem" läheb üle
Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud katse võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. Avastamispiir on oluline madalate sisalduste määramise metoodikatele. Näiteks mõne “keelatud” või “ebasoovitava” lisandi leidumist – 1)kemikaalijäägid toidus 2)saasteained mullas 3)ebasoovitavad lisandid tooraines 4) dopingukontroll 51. Termodünaamika I seadus.Suletud süsteemi siseenergia muutus on võrdne väliskeskkonnast soojuse kujul saadava energiahulgaga, millest on lahutatud energiahulk, mille süsteem annab ära töö:Soojuse hulga mõõtmine – kalorimeetria. Soojusmahtuvus – soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Hessi seadus-Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest!
lämmastikdioksiid. Elavhõbeda oksiidi kuumutades sai hapnikku. Scheele: on seotud paljude elementide avastamisega, kuid ei saanud nende eest ametlikku tunnustust (O2, C2, N2, Ba, Mn, Mo, W) avastas arvukalt org happeid jm org ühendeid ja ka mõned anorg happed (arseenhape, molübdeenhape) avastas valguse mõjutavaidhõbedasooladele Lavoisier: tõestas massi jäävuse seaduse, esitas antiflogistoniteooria, seadus, et energiahulk, mis eraldub aine tekkel võrdub energiahulgaga, mis eraldub selle aine lagunemisel, esitas üldistatud käsitluse hapetest-alustest, kus seostas happelisuse hapnikusisaldusega, nomenklatuuri põhimõtted, esimene keemiaõpik, meetersüsteemi kehtestajatest, esitas keemiliste elementide loetelu Berthollet: avastas kaaliumkloraadi, juhtis tähelepanu reaktsioonide pöörduvusele, väitis, et reaktsiooni kulg sõltub ka lähteainete masside suhtest jt tingimustest
5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asukoht. Esmaste P- ja S-lainete maapinnale jõudmisel tekivad pinnalained (Love ja Raleigh lained), mis levivad edasi mööda maapinda. Seismogrammilt fikseeritav amplituud on seotud vabanenud energiahulgaga ja kaugusega fookuse ja seismograafi vahel. Amplituudi mõõtmise abil arvutatakse maavärina tulemis (magnituud), enamlevinud on logaritmiline Richteri skaala. Maailma tugevaimad maavärinad on olnud võimsusega 8.9. Maavärina intensiivsuse määrab selle mõju inimestele ja maapinnale. Kindla tugevusega maavärin võib erinevates inimasulates olla erineva intensiivsusega, mis sõltub kaugusest epitsentrist, geoloogilisest ehitusest ja ehitiste kvaliteedist. Tugevus
(Füüsikud mõõdavad valguse intensiivsust, heli intensiivsust, keha kaalu, psühhofüüsikud mõõdavad vastavaid psühholoogilisi omadusi - valguse heledust, heli valjust, keha raskust; e.g heli valjuse muutumiseks kahekordseks ei piisa heliallika energia kahekordistamisest, vaid see peab olema ligi 10 korda esialgsest suurem.) Psühhofüüsika meetodite abil leitakse tundlikkuse absoluutsete ja eristuslävede väärtusi. Tundlikkuse absoluutne lävi - on määratletud stiimuli minimaalse energiahulgaga, mis on vajalik stiimuli avastamiseks. Operatsionaalselt: "jah" vastuste (kui avastatakse stiimul) ja "ei" vastuste (kui ei avastata) üleminekuala keskmine väärtus. Tundlikkuse eristuslävi - on määratletud minimaalseima erinevusega stiimuli füüsilistes väärtustes, mida inimene on võimeline eristama. Operatsionaalselt: pool intervallist, mis jääb 2 punkti - nn. ülemise läve ja alumise läve ( e. punkti, kus vastus "suurem"
Viimastel aastatel on aga akude erimahtuvused üha kasvanud ja sageli ületavad sama suurusega akude mahtuvused tavaliste ,,patareide" oma. Nominaalne klemmipinge (elektromotoorjõud) iseenesest ei näita ühe või teise keemilise vooluallika tüübi headust. Kõrgema summaarse pinge saamiseks võib alati ühendada mitu elementi järjestikku (näiteks 9 V patareid sisaldavad tüüpiliselt 6 elementi elektromotoorjõuga 1,5 V). Konkreetse vooluallika klemmipinge on aga seotud temasse jäänud energiahulgaga. Seda seost kasutatakse näiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites. Mangaan-tsinkelement (,,odav" taskulambipatarei) Leeliselement (,,alkaline" patarei) Konstruktsioon analoogne mangaantsinkelemendiga, ka oksüdeerija (MnO2) ja redutseerija (Zn) on samad. Erinevus on elektrolüüdis, milleks on tugev leelis, näiteks KOH: Anoodil: Zn + 2OH . ZnO + H2O + 2e Katoodil: 2MnO2 + H2O + 2e . Mn2O3 + 2OH Klemmipinge samuti umbes 1,5 V.
leitakse alljärgneval viisil: u = q - p v (60) Siseenergia ,muutus on võrdne süsteemile antud soojushulga ja süsteemi poolt tehtud töö vahega. Kõik võrrandi (60) suurused peavad olema ühesugustes ühikutes (J/kg või kkal/kg). Soojus molekulide kaootilise liikumise kineetiline energia. Keha jääb kuumutamisel paigale, temas suureneb molekulide korrapäratu, kaootiline liikumine. Kehale antav soojushulk on võrdne energiahulgaga, mille saab selle keha iga osake ning on leitav järgmise valemiga: Q = mcvT2 mcvT1 , Kus m keha mass, kg ; cv erisoojus , J/(kgK); T1, T2 keha absoluutne temperatuur alg- ja lõppolekus. Korrutis mcvT iseloomustab keha siseenergiat antud olekus (temperatuuril T). Kuivõrd soojus on energia mõõduks siis tema hulka mõõdetakse Si-süsteemis dzaulides [J]. Süsteemivälised ühikud on kalor (kal) ja kilokalor (kkal).
sete reaktsioonide näol. Süsivesikute puudusest tingitud keha reaktsioonid: - pärsitud mõtlemisvõime ja aeglasemad reaktsioonid - häiritud otsustusvõime ja kontsentreerumisraskused - apaatia - ärritatus - peavalu - külmatundlikkus - lihaskrambid - atsetooni lõhn väljahingatavas õhus. Et inimene suudaks selgelt mõelda ja tegutseda ka siis, kui toidust on puudus, vajab ta ainult 130 grammi süsivesikuid päevas (500 kcal/2200 kJ). Sellise energiahulgaga saab tööd teha vähemalt kaks nädalat kuni keha rasvareservid on täielikult ära kasu- tatud, aga ainult juhul, kui juuakse palju vett. 175 Vesi Kui inimene ei joo piisavas koguses vett, mõjutab see oluliselt tema töövõimet. Vedelikukaotuse korral 3 % kehakaalust langeb töövõime vähemalt 20 %. Veepuudus tekitab peavalu ja väsimuse. Teatud veehulga omandab keha toidu kaudu, kuid
annaabi.ee 
