bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid (2) Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid). Bioloogilise ohuteguri toime Bioloogiline ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada: nakkushaigust
B, hepatiit C, HIV b) sotsiaalhooldustöötajad, kelle nakatumisoht tuleneb hooldatavate kodust Toiduainetetööstus ensüümide (elusrakkude keemilisi protsesse mõjutav valk) ja detergentide kasutamine hingamisteede ja naha allergiate suurenemine; Põllumajanduses kahjurite tõrje kasvuhoonetes allergiad; kokkupuude teetanuse tekitajaga surm. Metsandus kokkupuude flaviviirusega puukentsefaliit 1.2 Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) võimalik kõrge sisaldus erinevates tegevusvaldkondade töökeskkonnas - töökohad, kus tegevuse tagajärjel on töötaja võib kokku puutuda orgaaniliste tolmudega (puidu-, õle-, puuvillatolm), jäätmekäitlus, loomakasvatus astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) hallituse teke siseruumides seal kasutatud ehitusmaterjalidest, ruumides kasutatavatest töömeetoditest, halvast ruumide
ehk aneurüsm. Veri pääseb ajukestade vahele, raskemal juhul surub läbi ka ajukoesse. Tromboos Veresoone topistumine kohapeal mitteadekvaatse verehüübimise tagajärjel tekkinud valendikusisese hüübe ehk trombiga. Iseloomulik on: Virhowi triaad - soone endoteeli kahjustus tekib vaskuliitide ehk soonepõletike (trombarteriit, tromboflebiit) puhul, endokardiidi korral (nii infektsioossed põletikud endotoksiinid kui immunoloogilised põletikud, autoimmunoloogilised põletikud; ateroskleroosist ning hüpertooniatõve korral, trombid veresoone seinal. Trauma puhul seina terviklikkus häiritud - verevoolu haired tekivad nii põletikulise koe paksenemisest kui ateroskleroosi puhul, samuti verevoolu aeglustumisest ja seisakust ehk staasist (sagedamini veenides veenilaiendites (varices), aga ka vähene liikumine (pikaajaline
'hea' elumuse protsent oleneb rakuliinist) -pH indikaator normis -kontaminatsiooni pole 6. Kirjelda tihedat rakukultuuri rakkude puhul, millel 1) toimib ja 2) ei toimi kontaktinhibitsioon. Toimib: kõrvuti, ei kasva edasi; Ei toimi: üksteise kukil kuhjades. 7. Rakukultuuri kontaminatsioon: füüsikaline, bioloogiline, keemiline. füüsikaline-temperatuur, valgus, kiirgus, vibratsioon keemiline-metalliioonid, endotoksiinid, org/anorg ühendid, detergendid, seerumi koostis bioloogiline-tavaliselt mõeldakse kontaminatsiooni al bioloogilist kontaminatsiooni; põhjustatud bakterite, mükoplasmade, viiruste, seente, pärmide, teiste eukarüootsete rakkude poolt Kontaminatsioonile iseloomulik on: -pH muutus -hägusus -ebameeldiv lõhn 8. Rakkude arvu määramine koekultuuri tassil (hematsütomeeter, rakkkude lugemine, rakkude arvu arvutamine). Hematsütomeeter loed
Haava vanus ( äge või krooniline haav) ja kuidas on toimunud haavaravi haava hindamise hetkeks Haava hindamine (suurus ja sügavus, haavapõhja, käikude, fistlite, võõrkehade, nähtava luu esinemine, koetüüp haavaõõnsuses, haavadreenide hulk ja eksudaadi iseloom, nahk haava ümber) Koe nekroos e. eluvõimetu kude haavas takistab haava paranemist. See võib toimuda kahe mehhanismiga. Nekrootiline kude haavas kujutab endast alati infektsiooniriski ning surnud rakkudest vabanenud endotoksiinid kahjustavad terveid rakke. Bakteriaalne infektsioon haavas on kõige sagedasem haava paranemist takistav faktor. Kõiki traumaatilisi ja lahtiseid haavu käsitletakse kui saastunud haavu. Sagedamini põhjustavad haavainfektsiooni Saphylococcus aureus, Saphylococcus epidermidis, Saphylococcus albus, Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa, Klebsiella, Proteus mirabilis, Clostridium, Bacteroides, Streptococcus faecalis. Seroom (koevedeliku kogunemine haava) ja hematoom (vere kogunemine haava)
ja joogiga ei tuleks kaasa toksilisi ühendeid. Soolestik, maks ja erituselundid peaksid töötama laitmatult. Paraku igapäevaelus see nii siiski ei käi. Toiduga saame tegelikult kaasa hulga soovimatut ja ebavajalikku nagu näiteks taimekahjuritega võitlemiseks kasutatavad pestitsiide, mitmesugused ravimeid, lisaaineid jm. Keskkonnast saame külge õhusaastet, parfüüme, sigaretisuitsu ning ka meie enda keha toodab palju ebasoodsat nagu ainevahetuse lõpp-produktid, bakteriaalsed endotoksiinid jne. Meie keha üheks tähtsamaks puhastavaks organiks on ka maks. Kahjulike ühendite kahjutuks tegemine ning sidumine ühenditega, mille abil mürkained kehast eemaldatakse. Mürkide väljutamine maksas vajab kahte erinevat faasi ning oluline on, et mõlemad töötaksid efektiivselt. ,,Lihtsustatuna öeldes esimeses faasis kogutakse ebavajalikud ained kokku ja teises faasis aidatakse need kehast välja viia. Nendeks protsessideks
toimet organismile ja halvavad ka immuunsüsteemi aktivatsiooni. Eksotoksiinid on superantigeenid. Aktiveerivad T-rakke mittespetsiifiliselt ja põhjustavad süsteemset põletikureaktsiooni, mis halvab omakorda adaptiivsed immuunvastused. Ekstratsellulaarsed bakterid replitseeruvad väljaspool rakku. Elavad veres, kudedes, kopsus, urogenitaaltraktis, seedeelundkonnas - põhjustavad põletikku ja kudede destruktsiooni Eraldavad toksiine: · Endotoksiinid - bakterite raku kesta komponendid (LPS · Eksotoksiinid bakterite poolt sekr-tud (N:difteeria toksiin) Toksiinid aktiveerivad tsütokiinide produksiooni, moduleerivad kinaaside jt ensüümide aktiivsust. Ekstratsellulaarsete bakterite vastase immuunsuse eesmärk on elimineerida bakterid ja neutraliseerida toksiinid ja seda teevad hästi antikehad. Intratsellulaarsed bakterid elavad raku sees. Nende vastu on loomulik immuunsus
· Viirused · Seened · Rakukultuurid · Inimese endoparasiidid · Muu bioloogilised aktiivsed ained ,mis võivad põhjustada nakkushaigust,allergiat või mürgistust. Boiloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene , bakterikandja ,parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad.Boiloogiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri ,lümf koekultuurid, hormioonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. 1.2 AINEST TULENEV OHT Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) võimalik kõrge sisaldus erinevates tegevusvaldkondade töökeskkonnas - töökohad, kus tegevuse tagajärjel on töötaja võib kokku puutuda orgaaniliste tolmudega (puidu-, õle-, puuvillatolm), jäätmekäitlus, loomakasvatus astma, kopsufunktsiooni langus Hallitus (hallitusseente spoorid) hallituse teke siseruumides seal kasutatud
kahjulikku toimet organismile ja halvavad ka immuunsüsteemi aktivatsiooni. Eksotoksiinid on superantigeenid. Aktiveerivad T-rakke mittespetsiifiliselt ja põhjustavad süsteemset põletikureaktsiooni, mis halvab omakorda adaptiivsed immuunvastused. Ekstratsellulaarsed bakterid Replitseeruvad väljaspool rakku. Elavad veres, kudedes, kopsus, urogenitaaltraktis, seedeelundkonnas - põhjustavad põletikku ja kudede destruktsiooni Eraldavad toksiine : Endotoksiinid - bakterite raku kesta komponendid (LPS), Eksotoksiinid bakterite poolt sekr-tud (N:difteeria toksiin) Toksiinid aktiveerivad tsütokiinide produksiooni, moduleerivad kinaaside jt ensüümide aktiivsust. Ekstratsellulaarsete bakterite vastase immuunsuse eesmärk on elimineerida bakterid ja neutraliseerida toksiinid ja seda teevad hästi antikehad. Intratsellulaarsed bakterid elavad raku sees. Nende vastu on loomulik (innate) immuunsus ebaefektiivne,
kahjustus. pneumoonia (kopsupõletik), sepsis (veremürgitus), soolestiku infektsioonid, mida põhjustavad ekso- ja endotoksiinid. Negatiivsetest emotsioonidest tulenevad elundite funktsionaalse aktiivsuse häired psüühilise seisundi ja elundite vahelist seost uurib psühhosomaatika. Kurbus kopsud Hirm neerud Ärevus süda, veresooned Raev maks Meeleheide seedetrakt, põrn, kõhunääre Vastumeelsus selgroog, peaaju, seljaaju Trots - põrn, selgroog Tahe (negat.) harknääre, kolmiksoojendaja Laiskus maks, pankreas Ettevaatlikkus eeterkeha, närvisüsteem, ajuripats
Samuti suurendatakse MHC I ekspressiooni – nii et viraalsed peptiidid esitatakse tsütotoksilistele T rakkudele. Ka MHC II ekspressiooni – suurendab viiruspeptiidide esitamist helper T rakkudele, mis omakorda vabastavad tsütokiine (sh veel inteferoone). Inteferoon-gamma suudab otseselt aktiveerida immunrakke: nt makrofaage ja NK rakke. Inteferoone toodetakse vastusena: viirused, bakterid, parasiidid, kasvajarakud, endotoksiinid. 40 kraadi juures toodetakse inteferoone palju. Kasutatakse immuunteraapias. 3. Immuunvastus (T ja B lümfotsüüdid, IgA, IgM, IgG) Kaasasündinud immuunsüsteem – nahk, limaskestad, epiteel, komplement, NK rakud (tapavad, kellel pole MHC I pinnal) T lümfotsüüdid – abistavad B rakke, tapavad organismi viirusnakatunud rakke, arenevad tüümuses. Tunnevad ära võõrpatogeene. Tunneb ära rakusisese antigeeni. B lümfotsüüdid – toodavad antikehi, arenevad luuüdis
immuunvastuse, et vältida nakkushaiguste levikut. Vaktsiinid jagunevad: 1. Elusvaktsiinid: valmistatakse nõrgenenud virulentsusega või avirulentsetest mikroorganimsidest, peamiselt viirustest. Põhjustab organimsi nakatumise, kuid ei põhjusta haigust. 2. Inaktiveeritud e surmatud vaktsiinid. 3. Anatoksiin (kuulub inaktiveeritud vaktsiinide hulka): bakterite endotoksiinid, mis on töödeldud keemiliste või füüsikaliste meetoditega, et toksiin on kaotanud oma toksilised omadused, säilitades immunogeensed omadused. 20. Põletik, põletiku kulg, põletiku kliinilised tunnused. Põletiku lõpe, põletiku levik. Põletikuprotsessi morfoloogilised tunnused ja kulg. Põletiku rakulised komponendid ja nende poolt produtseeritud aktiived ained. Ägeda ja kroonilise põletiku erinevused.
nahka või limaskesta ja kahjustada kudesid Invasiinid ehk agressiooniensüümid. Siderofoorid - raua hankimine bakteritele. Bakterid vajavad vaba rauda. Mõned hangivad seda siderofooride abil. Enterobakteritel enterobaktiin ja aerobaktiin. Eukarüoodi raud seotud transferriiniga ja laktoferriiniga. Toksiinid Toksiinid on mürgised ained, mis on kas mikroobirakud osad, nende poolt väliskeskkonda produtseeritavad (eksotoksiin) või mõlema kombinatsioon ning mis kahjustavad teisi rakk. Endotoksiinid e. LPS või LOS - on Gram- negatiivsete bakterite välismembraani lipopolü(oligo)sahhariidsed komponendid, Eksotoksiinid spetsiifilise toimega, enamasti valgulised. Endotoksiini toime LPS vabaneb mikroobide paljunemisel ja lüüsil. LPS seostub TLR-4 ning indutseerib proinflammatoorsete tsütokiinide (TNFalfa, IL-1, IL-6 vabanemist). Järgnevad organite kahjustused nagu palavik, veresoonte kahjustus, sokk, vere koagulatsioonihäired.
valgulisest fibrillist membraansed organellid ei esine esinevad lihtsa membraaniga gaasivakuoolid, klorosoomid, puuduvad organellid karboksüsoomid intronid geenides esinevad harva esinevad väga sageli Tunnus endotoksiinid Eksotoksiinid kel esinevad? G(-) bakteritel G(+) bakteritel ja G(-) bakteritel toksiinide bakterite autolüüsil toksiine eritatakse kavavate bakterite poolt vabanemine kest lipopülusahhariidne Valguline tundlikus termostabiilsed Ebastabiilsed temperatuurile toksilisus vähem toksilised ülitoksilised
7. Müra Keemilised haiguspõhjused 6. Mürgistus anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7. Eksotoksiinid kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid, riknenud sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10
Mehhaanilised haiguspõhjused 6. Trauma – haav, rebend, murd, muljumine, põrutus, vapustus, kinetoos (merehaigus) 7. Müra Keemilised haiguspõhjused 6. Mürgistus – anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon – organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7. Eksotoksiinid – kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid, riknenud sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid – organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega – toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid – noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6
6 anaeroobid. Enamus kasutab glükoosi. Enamus lihtsate toitumisnõudlustega. On kemoorganotroofid ja kas hingavad või kääritavad. Glükoosi jt suhkrute ja suhkuralkoholide kääritamisel moodustuvad happed ja sageli ka gaas. Enamus redutseerib nitraate nitrititeks, v.a. mõned Erwinia ja Yersinia tüved. Tüüpperekonnaks sugukonnas on *Escherichia. Kõigil enterobakteritel on LPS endotoksiinid ja lisaks paljudel veel ka eksotoksiinid sh. enterotoksiinid ja tsütotoksiinid. Enterotoksiinid põhjustavad kõhulahtisust. Perekonnad jagunevad käärimistüübi järgi kaheks: ühed moodustavad rohkelt gaasi ja vähem happeid ja teised vähe gaasi ja rohkem hapet. Gaasiteke sõltub sellest, kas formiaat laguneb gaaside tekkega või ei. Happetekitajad on *Escherichia, *Salmonella, *Shigella ja gaasitekitajad on *Enterobacter, *Serratia, *Erwinia ja *Klebsiella. Viimased moodustavad
Clostridium botulinum, Staphylococcus aureus); haigusi, mis on seotud tugeva saastumisega fakultatiivsete patogeenide spooridega (näit. Clostridium perfringens, Bacillus cereus); Salmonella spp. või Shigella spp. infektsioone; ebaselge etioloogiaga haigusi (Proteus spp., Escherichia coli, Pseudomonas spp.). Bakterite ohtlik tegevus seedekulglas on seotud nende enterotoksiinidega, mis jagunevad: eksotoksiinid, mida bakterid väljastavad ümbritsevasse keskkonda; endotoksiinid, mida bakter säilitab oma rakus ning vabastab alles bakteriraku desintegreerumisel. Eksotoksiine toodavad peamiselt Gram-positiivsed bakterid. Need on põhiliselt antigeensete omadustega väga mürgised valgud, mis muutuvad aktiivseks pärast latentsusperioodi. Siia kuuluvad toksiinid, mida eritavad Clostridium botulinum, Cl. perfringens ja Staphylococcus aureus. Kõige sagedasemateks on (enamasti loomse päritoluga) toidu kaudu mürgistused just
Autoreaktiivsete T-lümfotsüütide deletsioon toimub põhiliselt juba tüümuses. Klooni anergia - lümfotsüütide klooni olek inaktiivses seisundis; aktivatsiooniks vajalik lisasignaal. Esmaseks aktiveeruvaks rakuks on peamiselt T-lümfotsüüt (aktiveerijaks valgulise antigeeni epitoop APC pinnal), harva B-lümfotsüüt (siis vahetuks aktiveerijaks polüepitoopsed antigeenid - näiteks endotoksiinid). Lümfotsüütide pidev tsirkulatsioon versus "homing". Lümfotsüütidel "homing" ("pesastumis") retseptorid. Endoteliaalsetes veenulites vaskulaarsed adressiinid. Immuunvastuse etapid: antigeeni töötlus ("protsessing") antigeeni esitava raku (APC) poolt APC- (antigen-presenting cell): ¤ dendriitrakk (epidermaalne Langerhansi rakk jt) kannab antigeeni kudedest perifeersetesse lümfoidorganitesse (samal ajal toimub raku "küpsemine"). NB
reperfusioonikahjustuse tõttu ainult elundikahjustus, mida saab veel lokaalselt parandada. Kui šokiseisundit hiljemalt selleks ajaks ei kõrvaldata, tekib kõigi elundisüsteemide üldine põletikureaktsioon ja elundipuudulikkus koos edaspidise, paljudel juhtudel surmava sepsisega. Patogeensed bakterid, mis esinevad pidevalt ka tervel inimesel, kuid mida vaos hoitakse, muutuvad elundi mittefunktsioneerimisel virulentseteks. Need või nende toodetud endotoksiinid satuvad veresoonkonda ja põhjustavad sepsise. Nende ohtude ärahoidmise võti on polütrauma õigeaegne äratundmine ja šokiseisundi võimalikult kiire kõrvaldamine, või veel parem – šokiseisundi tekkimise takistamine. Adrenergiline – adrenaliini vabanemisest tingitud Patsiendi seisundi hindamine, anamnees ja uurimine Patsiendi seisundi hindamisel on trauma mehhanismi uurimisel eriline kaal. Võimaliku polütrauma kahtlus tekib järgmiste õnnetuste korral:
annaabi.ee 
