A.Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia · Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid
kujuneb. See hakkab kasvama ngusas piirkonnas, mida nimetatakse nrvivaoks. Jtkub verevrgustiku moodustumine, mis vimaldab verel voolata mber loote. Vererakke juba produtseeritakse ja nad voolavad lbi nende arenevate vrgustike. Platsenta mber hakkavad kujunema ka sekundaarsed veresooned, et platsenta oleks toitainetega paremini varustatud. Paunas loote keskel hakkavad moodustuma vererakud ja rakud, mis hakkavad diferentseeruma veresoonteks. Lihastest hakkavad moodustuma endokardi rakud, millest moodustub sda. Umbes 24 peva prast viljastumist hakkab lma algeline S-kujuline torujas sda. Siis algab vedeliku voolamine lbi loote
suunas. Nii nagu arteritelgi on neil kolmest kihist koosnevad seinad.Veenides liigub veri südame suunas tunduvalt aeglasemini ja ka vererõhk on madalam kui arterites, sellest tuleneb tõsiasi, et veenide seinad on tunduvalt õhemad. Vere vales suunas voolamist takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veeni poolkuuklapid. Need avanevad vaid vere voolu suunas. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Koja-vatsakeseklapid koosnevad hõlmadest, teised taskutaolistest poolkuuklappidest. Kodade ja vatsakeste vahel olevatele südame hõlmastele klappidele kinnituvad kõõluskeelikud, mille teine ots kinnitub vatsakese seinale. Viimane takistab klapi pahupidi pöördumist. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. 4 VERERINGE-ELUNDKONNA TALITLUS
See hakkab kasvama nõgusas piirkonnas, mida nimetatakse närvivaoks. Jätkub verevõrgustiku moodustumine, mis võimaldab verel voolata ümber loote. Vererakke juba produtseeritakse ja nad voolavad läbi nende arenevate võrgustike. Platsenta ümber hakkavad kujunema ka sekundaarsed veresooned, et platsenta oleks toitainetega paremini varustatud. Paunas loote keskel hakkavad moodustuma vererakud ja rakud, mis hakkavad diferentseeruma veresoonteks. Lihastest hakkavad moodustuma endokardi rakud, millest moodustub süda. Umbes 24 päeva pärast viljastumist hakkab lööma algeline S-kujuline torujas süda. Siis algab vedeliku voolamine läbi loote. lk 5 Rasedus nädalate kaupa KOLMAS NÄDAL -hakkavad arenema veresooned ja magu -21. Elupäeval hakkab tööle süda NELJAS NÄDAL -tekivad luude ja lihaste alged -laps on nüüd 5-10mm pikk ja kaalub alla 1grammi, sarnanedes üsnagi looma lootega VIIES JA KUUES NÄDAL
TOIME VERERINGLE Väikestes doosides tugevam lõõgastav toime veenidesse ja nõrgem arterioolidesse ja arteritesse. Väheneb südame täitumine ja lõppdiastoolne rõhk. Langevad arteriaalne rõhk, takistus kopsuringes ja südame väljutusmaht. Veenide laienemine vere maht venoosses süstemis südame eelkoormus arteriaalne resistentsus südame järelkoormus südame väljutusmaht langeb RR Stenokardia puhul Stenokardia puhul esineb südamelihases hapnikupuudus. Endokardi verevarustuse paranemises on oluline südame sisese rõhu langus. Vasospasmist tingitud stenokardia puhul on oluline koronaarveresooni laiendav toime Nitraatide krvaltoimed. · Lühiajaline tugev, sageli pulseeriv peavalu (doosist sõltuv ja väheneb mõnepäevase tarvitamise järel) · Näo ja ülakeha kuumav punetus · Tugev vererhu langus, nrkus, peapööritus, minestus, nahk kahvatu, ortostaatiline hüpotensioon; südamekloppimine.
2) südamelihas müokard (ülesandeks vere liikuma panek); 3) sidekoeline epikard (katab müokardi) suurte veresoonte juures epikard pöördub tagasi ja moodustab südame pauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardi õõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, millel on bakteriotsiidne toime ning ta vähendab hõõrdumist. 84.Südame klapid, nende tähtsus: (joonis 4) südame klapid on endokardi tekitised. Ülesandeks tagada vere ühesuunaline voolamine. Klapi hõlmadele kinnituvad kõõlusheelikud, mis teise otsaga on seotud vatsakese põhjas asuvate näsalihastega. Näsalihased ei luba klappe pöörduda kotta tagasi. 85.Südame paun, selle tähtsus: epikard pöördub suurte veresoonte juures tagasi ja moodustab südame pauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb mõne millimeetri laiune perikardi õõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis omab
See hakkab kasvama nõgusas piirkonnas, mida nimetatakse närvivaoks. Jätkub verevõrgustiku moodustumine, mis võimaldab verel voolata ümber loote. Vererakke juba produtseeritakse ja nad voolavad läbi nende arenevate võrgustike. Platsenta ümber hakkavad kujunema ka sekundaarsed veresooned, et platsenta oleks toitainetega paremini varustatud. Paunas loote keskel hakkavad moodustuma vererakud ja rakud, mis hakkavad diferentseeruma veresoonteks. Lihastest hakkavad moodustuma endokardi rakud, millest moodustub süda. Umbes 24 päeva pärast viljastumist hakkab lööma algeline S-kujuline torujas süda. Siis algab vedeliku voolamine läbi loote. Rasedus 5. nädalal Enamik naisi ei tea selleks ajaks oma rasedusest ikka veel midagi, ning ainult "päevade" ärajäämine tekitab esialgset kahtlust. Sel ajal aga elab kõhus keegi -- 5-nädalane embrüo. Vahel pole sel ajal veel lootepõiekestki näha, ning see ei tähenda sugugi mingeid probleeme.
Metanefros on amniootide pärisneer. Nefriline juha suubub kloaaki (imetajatel embrüonaalne struktuur) · Mis on kardiogeenne mesoderm? Tekib tavalisest mesodermist; diferentseerumise tagavad südamesirbi piirkonna endodermist lähtuvad signaalid (kude kui induktor). (Sellest tekib torujas organ süda) Kui endoderm eraldada, siis dif ei toimu. · Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eellasrakkudest? Endokardi endoteelist endokardiaalse padjandi rakud, kodade müotsüüdid ja vatsakeste müotsüüdid ning Purkinje rakud. · Südame neuraalhari ja tema derivaadid Paikneb kõrvaplakoodi ja kolmanda somiidi vahelisel alal. Sellest mood veresooned, arterite silelihaskestad; harkelundi, kõrvalkilpnäärme ja kilpnäärme sidekude ning vatsakeste ja suurte veresoonte vaheseinad. Osalevad poolkuuklappide moodustumisel ja tagavad erutusjuhtesüsteemi arengu.
kusepõide. Mis on kardiogeenne mesoderm? Kardiogeenne mesoderm on kaela piirkonnas olev ala, kus paiknevad kaks gruppi südamerakke lateraalplaadi mesodermis. Kardiogeensest mesodermist tekib neurula staadiumis torujas organ, selle tekel alustab tööd süda. Kardiogeenne mesoderm on laiem, kui tegelik ala, millest süda tekib. Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eelasrakkudest? Esmalt diferentseerub kardiogeenne mesoderm endokardi endoteeliks, kodade ja vatsakeste müotsüüdideks. Vatsakeste müotsüüdidest omakorda muutuvad osad Purkinje kiududeks ja endokardi endoteelis saab osast endokardiaalse padjandi rakud. Südame neuraalhari ja tema derivaadid Südame neuraalhari paikneb pea ja kere neuraalharja vahel ning moodustab suurte arterite lihaselise seina ja kopsutüve septumi (vaheseina). Neuraalharja rakud arenevad melanotsüüdideks, neuroniteks, kõhreteks ja sidekoeks.
mille kaudu saabub venoosne veri kõigist kehaosadest. Siia suubub ka südame enda veen südame pärgurge. Vasakusse kotta suubub neli kopsuveeni, mis kannavad arteriaalset verd kopsudest südamesse. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mida mööda venoosne veri kopsudesse suundub. Vasakust vatsakesest väljub kõige suurem arteriaalne veresoon aort, mis annab arteriaalset verd kogu organismile. Koja-vatsakestesuudmete ning aordi ja kopsutüve suudmete juures on endokardi voldid südame klapid. Klapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Südames on kahesugused klapid. Klappidel on hõlmad, mis avanevad, et lasta verd läbi ning sulguvad automaatselt, et takistada vere tagasivoolu. Kolmehõlmased (parem koja- vatsakesteklapp) ja kahehõlmased (vasak koja-vatsakesteklapp, mitraalklapp) klapid ei lase verel voolata vatsakestest kodadesse. Poolkuuklapid (aordi- ja kopsutüveklapp) peatavad vere tagasivoolu vatsakestesse. Südame piirid
nimetatakse südame automatismiks. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad: Arteriteks e tuiksoonteks, Veenideks e tõmbsoonteks, Kapillaarideks e juussoonteks. Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite seinad on tugevad ja elastsed ning kannatavad suurt survet
See hakkab kasvama nõgusas piirkonnas, mida nimetatakse närvivaoks. Jätkub verevõrgustiku moodustumine, mis võimaldab verel voolata ümber loote. Vererakke juba produtseeritakse ja nad voolavad läbi nende arenevate võrgustike. Platsenta ümber hakkavad kujunema ka sekundaarsed veresooned, et platsenta oleks toitainetega paremini varustatud. Paunas loote keskel hakkavad moodustuma vererakud ja rakud, mis hakkavad diferentseeruma veresoonteks. Lihastest hakkavad moodustuma endokardi rakud, millest moodustub süda. Umbes 24 päeva pärast viljastumist hakkab lööma algeline S-kujuline torujas süda. Siis algab vedeliku voolamine läbi loote. http://et.wikipedia.org/wiki/Rasedus Rase Raseduse esmatunnusteks on menstruatsiooni ärajäämine, iiveldustunne ja tundlikud rinnad. Sa võid isegi tunda, et oled rase. Oma rasedusele võid saada kinnitust uriini analüüsides. Võid seda teha ise, ostes testi apteegist
võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Südame sein on kolmekihiline : sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad: Arteriteks e tuiksoonteks, Veenideks e tõmbsoonteks, Kapillaarideks e juussoonteks. Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite seinad on tugevad ja elastsed ning kannatavad suurt survet. Südamest kaugenedes arterid hargnevad ning
Ülemine õõnesveen Südame enda veenide üldmagistraalpärgurge Vasakusse kotta: 4 kopsuveeni(toovad südamesse arteriaalset verd) Väljuvad- Paremast vatsakesest: kopsutüvi, mis hargneb 2-ks kopsuarteriks Vasakust vatsakesest- aort 109. Südame klapid, klappide liigid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus Klapid- endokardi väljasopistused Kahte liiki: 1. kodade-vatsakestevahelised klapid(parem ja vasak atriovertikulaarklapid)- -parema koja ja vasaku vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva parema atriov. Klapiga - klapi hõlmade vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast kõõluskeelikud
Ülemine õõnesveen Südame enda veenide üldmagistraalpärgurge Vasakusse kotta: 4 kopsuveeni(toovad südamesse arteriaalset verd) Väljuvad- Paremast vatsakesest: kopsutüvi, mis hargneb 2-ks kopsuarteriks Vasakust vatsakesest- aort 109. Südame klapid, klappide liigid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus Klapid- endokardi väljasopistused Kahte liiki: 1. kodade-vatsakestevahelised klapid(parem ja vasak atriovertikulaarklapid)- -parema koja ja vasaku vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva parema atriov. Klapiga - klapi hõlmade vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast kõõluskeelikud
on nende seinte läbimõõt u. 2 mm. Seestpoolt vooderdab südant südame sisekest e. endokardium moodustunud sidekoest ja lameepiteelist. Südameklapid: kopsutüveklapp (Valva trunci pulmonalis); vasak atrioventrikulaarklapp e. mitraalklapp (valva atrioventrikularis sinistra/valva mirtalis); Parema pärgarteri lähtekohal aordiklapp (valva aortae); parem atrioventrikulaarklapp e. kolmhõlmklapp/tsirkuspidaalklapp (valva atrioventrikularis dextra/valva tricuspidalis) ongi endokardi kurrud, millele võib kergelt laieneda südame sidekestapõletik, põhjuistades klapirikkeid. Koja-vatsakese e. atrioventrikulaarklapid on hõlmikklapid, mida leidub vaid südames. Klappide laiemad vabad 12 served on kõõlustega kinnitatud vatsakeste sisestele näsalihastele, mis kontraheerub koos südamelihasega. Vatsakeste rõhu suurenemisel takistavad need klappide hõlmade pöördumist
välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. Vereringe Vereringe on vere pidev ringlemine veresoontes. Vere ringlemine organismis: 1. kindlustab pideva ainetevahetuse, 2. kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone, 3. osaleb jääkainete eemaldamises, 4. aitab ühtlustada keha temperatuuri, 5
õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal – pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset(hapnikurikast) verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort. 111) Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, tähtsus Südame klapid on endokardi väjasopistised. Südameklappe on kahte liiki: 1) Kodade vatsakeste vahelised klapid – kodade ja vatsakeste vahel on kitsenenud ala, mis on suletud kolmest hõlmast koosneva koja-vatsakeseklapiga. Suudme servadelt ripuvad alla klapi hõlmad. Klapi hõlmade vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Ülesanne: kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi.
vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades VÄLIMINE: EPIKARD seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile. 101) Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, nende tähtsus? Südame klapid on endokardi väjasopistised. Südameklappe on kahte liiki: 1) Kodade vatsakeste vahelised klapid kodade ja vatsakeste vahel on kitsenenud ala, mida nimetatakse süstikuks. Süstiku servadelt ripuvad alla klapihõlmad. Nende vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Ülesanne: kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi.
vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD – kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades VÄLIMINE: EPIKARD – seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile. 101) Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, nende tähtsus? Südame klapid on endokardi väjasopistised. Südameklappe on kahte liiki: 1) Kodade vatsakeste vahelised klapid – kodade ja vatsakeste vahel on kitsenenud ala, mida nimetatakse süstikuks. Süstiku servadelt ripuvad alla klapihõlmad. Nende vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Ülesanne: kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi.
vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades VÄLIMINE: EPIKARD seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile. 110) Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, nende tähtsus? Südame klapid on endokardi väjasopistised. Südameklappe on kahte liiki: 1) Kodade vatsakeste vahelised klapid HÕLMKLAPIDkodade ja vatsakeste vahel on kitsenenud ala, mida nimetatakse süstikuks. Süstiku servadelt ripuvad alla klapihõlmad. Nende vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Ülesanne: kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi.
1.Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, jääb rinnaku taha, vasakule. Südame tipp jääb tavaliselt vasaku rinnanibu joonele, 5. roidevahemik (ülevalt poolt lugedes). Süda kokkutõmbudes annab tipuga tõuke vastu rindkere sisemist seina – tiputõuge. Seda on ka käega tunda, lastel võib seda isegi palja silmaga näha. Südamel on 3 kesta: Endokard – kõige sisemine kest o Südameklapid – endokardi spetsiaalsed moodustised Müokard – keskmine e lihaskest 13 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks o Vasaku vatsakese müokard – paksem kui paremal, kuna vasaku vatsakese töökoormus on
A. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, jääb rinnaku taha, vasakule. Südame tipp jääb tavaliselt vasaku rinnanibu joonele, 5. roidevahemik (ülevalt poolt lugedes). Süda kokkutõmbudes annab tipuga tõuke vastu rindkere sisemist seina – tiputõuge. Seda on ka käega tunda, lastel võib seda isegi palja silmaga näha. Südamel on 3 kesta: Endokard – kõige sisemine kest o Südameklapid – endokardi spetsiaalsed moodustised Müokard – keskmine e lihaskest o Vasaku vatsakese müokard – paksem kui paremal, kuna vasaku vatsakese töökoormus on suurem, kuna paiskab verd aordi kaudu suurde vereringesse. Seal on rõhk suurem kui väikeses vereringes. Aja jooksul kasvab paksemaks, lastel on samapaksune (seega laps ei tohiks väga tugeva vastupidavusalaga tegeleda, kuna süda koormatakse üle).
Kuidas toimub südametoru moodustumine, neljakambrilise südame kujunemine, südame lingustumine? Sooltoru moodustumine suunab ka südame mesodermi rakke vastavalt vasakul ja paremal pool moodustama oma südametoru (nii primaarne kui 60 sekundaarne südameväli). Kaks endokardiaalset toru paiknevad koos soole kujunemisega üksteisele lähestikku, kus need peagi ühinevad ühtseks südametoruks. Endokardi rakud – südameklapid ja sekreteerivad faktoreid, mis reguleerivad müokardi arengut ja reguleerivad südame närvisüsteemi komponentide arengut Müokardist – südamelihase rakud Epikardist – südame välimine kiht (südamelihaste fibroblastid; pärgarterite silelihased) * Torujas süda paikneb perikardiaal-õõnes Mõlemad südametorud arenevad eraldi ja embrüod sisaldavad kahte funktsioneerivat südant (töötavad asümmeetriliselt)
annaabi.ee 
