Samuti tehti sellest 2007 pilte, kui teda on pildilt suht rasek näha, sest pilt tehti 8 000 000 km kauguselt. Hyperion Samuti teatud kui Saturn VII. Selle avastasid William Cranch Bond, George Phillips Bond ja William Lassell aastal 1848. See on silma paistnud enda korrapäratu kujuga, kaootilise pöörlemise ning enda käsna taolise välimuse pärast. Nime sai Hyperion järgi, keda tuntakse kui valguse jumalana. See on saturni kaaslane ning massiks on 0,5584*10astmes 19 kg. Enceladus On suuruselt kuues Saturni kaaslane. Selle avastas 28.augustil 1789 aastal William Herschel, kui kasutas enda uut 1.2 m teleskoopi, mis oli tol ajahetkel suurim..Selle diameter on 500 kilomeetrit. 91% on seal vett.
Veenus - Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa Maal on ainult 1 kuu mis taevakehale peale paistab. Marss Marsil on 2 kuud ( Phobos Kreeka keeles , hirm ) ja ( Deimos Kreeka keeles , ahastus ) . Jupiter Jupiteril on 63 kuud neist neli suuremat on Io , Europa , Ganymedese ja Callisto . Saturn Saturnil on 18 kuud , kaugemast lähemale : Phoebe , Iabetus , Hyperion , Titan , Rhea , Helena , Dione , Kalypso , Telesto , Tethys , Enceladus , Mimas , Janus , Epimetheus , Pandora , Prometheus , Atlas, Pan . Uraan Uraanil on 27 kuud Neptuun Neptuunil on 13 kuud , 7 väikest ja Triton ning lisaks veel neli 2002.aastal ning üks 2003.aastal avastatud veel nimetut kuud . Neptuuni kõige suurem kuu on Triton . Kuid kokku universumis ja planeete Tegelikult tiirleb Päikesesüsteemi planeetide ümber praeguse seisuga kokku 168 kuud. Edetabelit juhib Jupiter oma 63 kuuga.
Ülejäänud on korrpäratu kujuga kaljurahnud Ainulaadne on Lo, millel on avastatud lisaks atmosfäärile ka 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Gandymedes on suurim kuu päikesesüsteemis, mille läbimõõt on suurem kui merkuuril Saturn Saturnil on 2007 aasta seisuga vähemalt 60 kuud Enamus neist on väga väikesed: 34 on läbimõõdult alla 10 km Tuntumad on näiteks Phoebe, Titan, Lapteus, Dione ja Enceladus Titan on ainus kuu, millel on tihe atmosfäär Uraan Uraanil on 17 kaaslast Tuntumad neit on Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon Uraani kaaslased on väga heledad, olles seega kõige nõrgemad maalt vaadeldud planeetide kaaslased Neptuun Neptuunil on teadaolevaid kuusid 13 Tuntuim neist on Triton Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas
Saturni keskmine tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³ tingib ka asjaolu, et ta meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum (läbimõõtude erinevus 10%)[3]. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on kametaan(~0.4%),ammoniaak(~0.01%),etaan(0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe,Iabetus,Hyperion,Titan,Rhea,Helena,Dione,Kalypso,Telesto,Tethys,Enceladus,Mimas,Janus ,Epimetheus,Pandora,Prometheus,Atlas,Pan. Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 11(1979),Voyager 1(1980),Voyager 2 (1981) ja Cassini-Huygens(2004 - tänapäev) 3 Saturni rõngad Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Varasemate, Voyageri missioonidelt pärinevate andmete põhjal oletasid teadlased, et Saturni rõngad on suhteliselt hiljutine
Third level Fourth level Fifth level Saturn Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Läbimõõt on 120 600 km Atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik,heelium, metaan, ammoniaak, etaan, atsetüleen ja fosfiin. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Uraan Koosneb peamiselt kivimist ja erinevatest jäädest Läbimõõt on 51 118 km (ekvatoriaalne) Temperatuur on 214°C Atmosfäär: on leitud vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral ka atsetüleeni.
Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga. Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Saturnil on 10 kaaslast. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -- Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal. Raskemetallidest tuuma Titanil ilmselt pole, kuu siseosa koosneb kivimitest. Keskmise tiheduse järgi tuleb välja, et umbes poole kuu massist moodustab jää ning vesi. Titanil on tihe
on ümbritsetud õhukese ja tasase rõngaga, mis ei puutu teda kuskil ja on ekliptika suhtes kaldu." Saturni rõngad on oma nime saanud nende avastamise järgi tähestikulises järjekorras. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Saturni kuud Saturni 7 suuremat kuud on: Mimas, Enceladus,Tethys, Dione,Rhea,Titan, Lapetus Saturni kaaslased koosnevad enamjaolt veest, jääst (~ 75% )ja vähesel määral ka kivimitest (~25% ) Saturni kuudel on selgeid jälgi kokkupuudetest teiste taevakehadega(näiteks: meteoriidid, asteroidid jne.) Mimas (kuu) Mimas avastati 1789a. 17. septembril William Herscheli poolt Mimas on väikseim teadaolev astronoomiline keha mis on enamvähem
Saturni kaaslane Phoebe avastas 17. märtsil 1899 William Henry Pickering fotode järgi, mis olid tehtud DeLisle Stewarti poolt Arequipas. See on esimene planeedi kaaslane, mis avastati fotode järgi.Ta sai nime titaan Phoibe järgi.Phoebe on enam-vähem kerakujuline. Tema läbimõõt on 220 km. 10 Phoebe 11 Ülejäänud kuud kannavad järgmiseid nimesid: Epimetheus, Janus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan, Pallene, Methone, Mimas, Enceladus, Telesto, Calypso, Polydeuces, Dione, Helene, Hyperoin, Iljiraq, Kiviuq, Erriapo, Albiorix, Skadi, Paallaq, Mundilfari, Narvi, Tarvos, Siamaq, Suttung, Thrym ja Ymir. Saturn koos oma suuremate kuudega 12 Kokkuvõte Saturn on päikesesüsttemi suuruselt teine planeet ja kauguselt kuues. Sellel on väga palju kaaslasi
märtsil 1899 William Henry Pickering fotode järgi, mis olid tehtud DeLisle Stewarti poolt Arequipas. See on esimene planeedi kaaslane, mis avastati fotode järgi.Ta sai nime titaan Phoibe järgi.Phoebe on enam-vähem kerakujuline. Tema läbimõõt on 220 km. [10] Phoebe 10 Ülejäänud kuud kannavad järgmiseid nimesid: Epimetheus, Janus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan, Pallene, Methone, Mimas, Enceladus, Telesto, Calypso, Polydeuces, Dione, Helene, Hyperoin, Iljiraq, Kiviuq, Erriapo, Albiorix, Skadi, Paallaq, Mundilfari, Narvi, Tarvos, Siamaq, Suttung, Thrym ja Ymir. [11] Saturn koos oma suuremate kuudega 11 Kokkuvõte Saturn on päikesesüsttemi suuruselt teine planeet ja kauguselt kuues. Sellel on Väga palju kaaslasi
nende läbimõõtudeks on hinnatud 10-50 km. Seniste vaatluste käigus on leitud veel mitu võimalikku kaaslase kandidaati. Seega pole võimatu, et Saturni kaaslaste arv võib veelgi kasvada. Saturni kuud meenutavad oma kraatrite, orgude ja mäeahelikega veidi meie kuud, on aga viimasest palju külmemad ning tõenäoliselt läbinisti jääst moodustunud. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Saturni koostis Saturn on silmnähtavalt lamestunud kui vaadata läbi väikese teleskoobi; tema ekvatoriaalsed ja polaarsed diameetrid erinevad peaaegu 10% (120,536 km vs. 108,728 km). Selle põhjustab tema kiire pöörlemine ja vedel seisund. Teised gaasiplaneedid on samuti lapikud kuid mitte nii palju. Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema erikaal (0.7) on väiksem kui veel.
Maa on Titan ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. *Apetus on huvitav kahepalgeline kuu. Tema liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg, *Dione't iseloomustavad heledamad kraatririkkad alad, tumedamad kraatrivaesed alad ja heledad jooned. *Tethys jaguneb samuti kaheks alaks. Põhjapoolkeral paikneb 450-kilomeetrine Odysseuse hiigelkraater, *Enceladus on kõige parem peegeldaja Päikesesüsteemis -- ta on kaetud jääga, *Mimas on samuti suure kraatri omanik, *Hyperion -- 4 kraatrit ja 3 valli, *Janus -- harvad kraatrid, ebakorrapärane kuju, *Epimetheus -- teatakse kahte kraatrit. uraan *27 kuud, *Esimesed Uraani kaaslased, Titania ja Oberoni, avastastati 1787. aastal, *Seejärel avastati 1851. aastal Arieli ja Umbrieli ning 1948. aastal Miranda, *Ülejäänud kuud avastati pärast 1985. *Uraani kaaslased jaotatakse
vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast. Saturni keskmine tihedus ligikaudu on 0,687 g/cm3 . Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraani avastas 31. märtsil 1781 Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom. Ta nimetas uue planeedi kuningas George 3. auks, kui see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode. Uraanilt on leitud vesinikku, heeliumi,metaani ning vähesel määral atsetüleeni.
Kuna Jean Dominique Cassini olles itaallane elas ja töötas peamiselt Prantsusmaal on ka kraatrid nimetatud prantsuse rahvuseepose Rolandi laul tegelaste järgi. Heleda poole kraatrid on prantsuse rüütlid, näiteks Roland, tumeda poole omad - maurid, näiteks Baligant. Kuul on kirjeldatud 18 kraatrit, Cassini piirkond ja Roncevaux maa -- kuru auks, kus eepose kangelane Roland langes. Ülejäänud kuud kannavad järgmiseid nimesid: Dione, Tethys, Enceladus, Mimas, Hyperion, Janus, Epimetheus, viimane seni avastatud kuu Pan leiti alles 1990. aastal üle üheksa aasta varem Voyager'ide tehtud fotodelt. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://en.wikipedia.org/wiki/Saturn http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html
Saturni pöörlemiskiirust arvestatakse kolmes tsoonis, millest esimene, ekvaatoril asetsev Süsteem I, pöörleb intervalliga 10 tundi 14 minutit 00 sekundit. Süsteem II pöörlemissagedus on 10 tundi 38 minutit 25,4 sekundit ja Süsteem III oma 10 tundi 39 minutit 22,4 sekundit. Saturni sisemuse pöörlemissagedust ei ole suudetud täpselt määratleda, sest planeedi magnetiline pöörlemiskiirus ja planeedi enda pöörlemiskiirus ei ole täpselt kooskõlas seoses kuu Enceladus mõjuga. Viimane ennustus Voyageri 2007. aasta andmete põhjal on 10 tundi 32 minutit 35 sekundit. Rõngad Saturni rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu. Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610.aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Hüpoteese oli palju, kuid esimese sõnastas hollandlane Huygens 1655
heleda ala sisse. Dione't iseloomustavad heledamad kraatririkkad alad, tumedamad kraatrivaesed alad ja heledad jooned. Kraatritega kaetud aladel on ka kitsaste kanjonite gruppe. Dionel on kirjeldatud 22 kraatrit, 5 kanjonit ja 2 joont. Tethys jaguneb samuti kaheks alaks. Põhjapoolkeral paikneb 450-km Odysseuse hiigelkraater, mille läbimõõt on koguni 0,4 kaaslase läbimõõdust. Kuu ühelt pooluselt teisele kulgeb 20-60 km laiune Ithaka hiigelkanjon. Enceladus on kõige parem peegeldaja Päikesesüsteemis, ta on kaetud jääga. Kuul on teada 15 kraatrit (näiteks Ali-Baba), kolm orgu, kaks tasandikku ja 2 "deltat". Mimas on samuti suure kraatri omanik, mis moodustab 1/3 tema läbimõõdust. Erandina kannab see 130-km kraater Herscheli nime. Nimed on pandud veel 29 kraatrile ja 7 kanjonile. Saturni kaaslastel on omadus koonduda ühele orbiidile 60-kraadise nurga. Ühe grupi
°C ning pilvedes on temperatuur -140 °C. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Saturni läbimõõt on 120 600 km. Ta mass 5.6846×10x26 kg.Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist". Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Uraan on Maaga võrreldes ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. Ta raadius on raadius: 24500 km ja mass 8, 6 * 1022 tonni. Tal on teada 5 kaaslast. Uraani atmosfäär on oletatavasti sama koostisega kui Jupiteril ja Saturnil. Temperatuurid planeedil on väga madalad, kuna ta asub Päikesest nii kaugel. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile,
/1, lk 31/ Saturni rõngad koosnevad sadadest väikestest rõngastest. Kõikide rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Peale selle, et Saturni ümber tiirleb tohutu hulk rõngaid, on tal ka veel üks suur, kuus keskmist ja üksteist väikest kuud. /2, lk 252-253/ Saturni kuud: Phoebe, Iapetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. /2, lk 202 Uraan Seitsmenda planeedi kaugus Päikesest on 2,9 miljardit kilomeetrit. Tema läbimõõt on 51 000 km. Uraanil kulub ühe ringi tegemiseks ümber Päikese 84 Maa aastat. Uraani avastas hilisem Inglise kuninglik astronoom sir William Herschel 1781. aastal. Uraan pöörleb kiiresti üks pööre 17 tunniga. Kuna Uraan on Maaga
Jupiterile lähim suur kuu; Europa:pind sile ja detailivaene; Ganymedes:suurim kuu päikesesüsteemis; Callisto 2. Saturn-sarnane Jupiteriga, eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu, 60 kuud, kõige lapikum, koosneb peamiselt vesinikust, Titan:Saturni suurim kuu, Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär; Rhea; Japetus, Pandora, Enceladus, Phoebe 3. Uraan-atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, värvus sinine, 21 kaaslast, pöörleb päikesega risti, rõngad 4. Neptuun-tuuled kõige kiiremad Päikesesüsteemis, 8 kaaslast, atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, orbiit ei ole kooskõlas Newtoni seadustega, sinine, tumedad rõngad, Triton; Nereis · Pluuto-alates 2006 kääbusplaneet, orbiit teistest piklikum, ei ole külastanud ükski
kaetud aladel on ka kitsaste kanjonite gruppe. Dionel on kirjeldatud 22 kraatrit, 5 kanjonit ja 2 joont. Nimed on võetud Vergiliuse poeemi Aeneas tegelaste järgi, näiteks Aeneas ja Turnus. Tethys jaguneb samuti kaheks alaks. Põhjapoolkeral paikneb 450kilomeetrine Odysseuse hiigelkraater, mille läbimõõt on koguni 0,4 kaaslase läbimõõdust. Kuu ühelt pooluselt teisele kulgeb 2060 km laiune Ithaka hiigelkanjon. Praeguseks on nimetatud 19 kraatrit Odüsseia tegelaste auks. Enceladus on kõige parem peegeldaja Päikesesüsteemis ta on kaetud jääga. Enceladuse reljeef on nimetatud "Tuhande ja ühe öö" tegelaste nimedega. Kuul on teada 15 kraatrit (näiteks AliBaba), kolm orgu, kaks tasandikku ja 2 "deltat". Mimas on samuti suure kraatri omanik, mis moodustab 1/3 tema läbimõõdust. Erandina kannab see 130kilomeetrine kraater Herscheli nime. Ülejäänud pinnadetalid on nimetatud Kuningas Arthuri ja ümarlaua rüütlite järgi. Nimed on
Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri: seni on tal avastatud 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe, Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem (2). 2.7 URAAN Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kõige kaugeim.
hiljem selgus, et tegemist on mitme rõngaga. Tegelikult on seal tuhat kitsast rõngast ehk ringletti ja kui Maa läbib Saturni rõnga tasandit, muutub rõngas üheks päevaks nähtamatuks. Saturnil on 57 tuntud kuud ja mõne olemasolu on veel kahtluse all. Suuruselt on teistest üle Titan, mille atmosfäär on Maa omast tihedam ja sarnaselt Maale on tema pinnal pidevalt mingi vedelik. See kuu on ümbritsetud pideva uduvinega. Teised kuud on palju väiksemad, näiteks Mimas, Enceladus, Tethys. Esimesena külastas Saturni NASA süvakosmose sond Pioneer 11. 2.3.Uraan. Uraan on seitsmes planeet päikesest ja erinevalt teistest, mis olid tuntud juba antiikajal, oli tema esimene uusajal juurde avastatud planeet. Inglise kuninglik astronoom sir william Herschel oli esimene, kes 1781. aastal avastas, et tema poolt vaadeldav taevakeha ei ole täht. Varem peetigi teda täheks. Aga kuna uus taevakeha liikus ümber Päikese ringorbiidil, pidi ta olema uus planeet
[3] Päikesesüsteemi suurimad kuud (ekvaatoril on neil läbimõõt üle 3000km) on Maa kaaslane Kuu, Jupiteri Galilei kuud (Io, Europa, Ganymede ja Callisto), Saturni kuu Titan ja Neptuuni kuu Triton.[2] Tuntuimad kuud: Maa- kokku 1 kuu- Kuu Marss- kokku 2 kuud- Phobos, Deimos Jupiter- kokku 63 kuud- Io, Europa, Ganymedes, Callisto Saturn- kokku 62 kuud- Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan Uraan- kokku 27 kuud- Miranda, Ariel, Umbriel, Titania, Oberon Neptuun- kokku 13 kuud- Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Proteus, Triton, Nereid [9] Suurimad kuud võrrelduna Merkuuri ja Pluutoga[19] 7 Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane
kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. · Tiirlemisperiood 29, 5 aastat. Automaatjaama "Voyager" andmetel on Saturni pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Pöörleb sama kiirelt kui Jupiter, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu · Saturni temperatuur on umbes -180 C · Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri: seni on tal avastatud 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe 6. Uraan · Uraan on seitsmes planeet Päikesest. Uraani kaugus Päikesest on 19, 2 aü. · Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga. Maaga võrreldes on ta ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. · Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani.
lagunemisel. Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri. Sellel on seni on avastatud 18 kuud: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe, Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ja väikesest osast muudest ainetest. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Nagu teistel Jupiterlikel planeetidel on Saturnil oluline magnetväli. Öises taevas on Saturn kergesti märgatav isegi paljaste silmadega. Kuigi ta pole nii hele kui Jupiter, on teda kerge identifitseerida kui planeeti kuna ta ei "vilgu" nagu tähed. Rõngad ja
kettal nähtavaid laineid ning ovaale. Jupiteri virmalised tekivad siis, kui Jupiteri magnetvälja poolt kinni püütud kosmilised laetud osakesed jõuavad atmosfäärini, panevad nad selle helendama. Saturn Saturn on suuruselt teine hiidplaneet, Päikesest lugedes kuues. Saturn on kuulus oma rõngastesüsteemiga, kuhu on ära eksinud ka 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe. Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas.
Saturn läbimõõt 120 000 km, kaugus Päikesest 1,4 miljardit km, tiirlemisperiood 29 aastat ja 6 kuud.Saturn on hiiglaslik gaasikera ja atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, kuid sisaldab ka teist kerget gaasi heeliumi, seetõttu on Saturn oma suuruse kohta kerge, s.t. väikese tihedusega, hõre.Saturn on lapik, sest pooluselt, kus kesktõrjejõud puudub, surutakse ta kokku ja planeet muutub lapikuks.Saturnil on 18 kuud: Miamas, Enceladus, Tethys, Titan jne.Saturni rõngaste paksus ei ole kilomeetritki. Rõngaid moodustavate osakeste suurus ulatub tolmukübemest paraja lumepallini.Tiirlemisel ümber päikese Saturni ja Maa vastastikune asend muutub.Koos sellega muutub ka nurk, mille all Saturni rõngad meile paistavad.Põhjus on selles, et sarnaselt Maaga on Saturni pöörlemistelg, kaldu tema orbiidi tasandiga. Uraan lläbimõõt 51 800 km, kaugus päikesest 2,9 miljardit km. Tiirlemisperiood 84 aastat.
Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri: seni on tal avastatud 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe, Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem. Saturn'i sisemus on sarnane Jupiter'i omale koosnedes kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Samuti on olemas erinevaid jääsid.
rõngastesse. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. "Pioneer 11" piltide põhjal jõudsid uurijad arvamusele, et F-rõngast "karjatatakse"- kaks kuud, Prometheus ja Pandora tiirlevad teine teiselpool rõngast. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale on: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan.[3;8:9] Pilt 7. Saturn - 20 - 8. URAAN 8.1 Uraani ajaloost Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel
aastas. (6) 19 Saturnil on vähemalt 22 kuud. Suurim, Titanus on ainus kuu, mida ümbritseb tihe atmosfäär. Enceladuse pinnast on osa kaetud kraatritega, osa aga täiesti sile. Mimasel on suhteliselt suur kraater- vaid pisut suurem meteoriit oleks Mimase purustanud. (1:23) Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe. (6) Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem. Saturn'i sisemus on sarnane Jupiter'i omale koosnedes kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Nagu teistel Jupiterlikel planeetidel on
annaabi.ee 
