Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Emumäe ülevaade". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
voor, jooks, pandivere, kaitseala, voore, tammiku, orge, muistend, laiuse, onepagefree, kõrgustiku, absoluutkõrgus, vallseljak, oose, pinnakate, kvaternaari, muistendi, huntide, hobusele, hunte, hundid, maastikukaitseala, pinnamoe, ilmeka, oosi, kompleks, kaitsealused, põlispuud, avaneb, metsadele, tuhamäed, kärde, koeru, simuna, lõkke● Asub Eesti suurim karstiala (1375 km²) ● Kogupindala – 2145 km² ● Pinnamood tasandikuline, lausikuline (moreentasandikud,oostikud, moreenkünkad, voored, mõhnastikud, otsamoreenid) ● Suurima sademevee infiltratsiooniga piirkond Eestis (õhuke pinnakate ja lõheline pind) Asukoht Ajalugu ● Esmane uurimine - geograaf Karl Rathlef ja Christian Bornhaupt Geograaf Karl Rathlef Emumägi ● Pandivere kõrgeim tipp (166,5 m) ● Tekke poolest liitpinnavorm ● Emumäe maastikukaitseala - 536 ha ● Puidust vaatetorn (21,5 m) Mullastik ja taimestik ● Eesti parimad mullad (boniteet üle 55) ● Põhjaosas leostunud rähksed mullad, lõunaosas leetunud ja liivsavist koosnevad mullad ● Alla 10 % soomuldasid ● Metsastunud alasid 40,5 % (palu- ja nõmmemänikud, kuuse- segametsad, tammedega sürjemännikud)
vaid väikest osa vaatplatvormilt · Seetõttu otsustas külastuskeskus luua käikudest 3D-mudeli, kus igaüks saaks virtuaalselt koobastes ringi vaadata · Ahhaa teaduskeskuse ning Piusa külastuskeskuse koostööl valmis koobaste 3D-mudel · Asuvad Põlvamaal Emumägi · Emumägi on Põhja-Eesti ( Lääne-Virumaa) kõrgeim tipp Suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit · Asub Pandivere kõrgustiku lõunaserval, Lääne-Virumaa Rakke vallas Emumäe külast 2 km kirdes · Emumäe ja selle lähipiirkonna kaitseks on loodud Emumäe maastikukaitseala · Igal kevadel korraldatakse ümber Emumäe Emumäe jooksu Lihula linnus · Lihula linnus asus Läänemaal, nüüdisajal asuvad linnuse varemed Lääne maakonnas Lihula vallas Lihula linnas · Lihula linnus paikneb juba 13. sajandist muinaseestlaste asukohal ·
MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala
erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark), programmiala. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. LOODUSKAITSEALA on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. MAASTIKUKAITSEALA (looduspargi) on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
Eesti sood ja rabad Mukri Mukri raba asub Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, lähim alevik on Eidapere. Raba võeti kaitse alla 1992. aastal. Mukri maastikukaitseala oma praegustes piirides loodi 2001. aastal. Kaitseala pindala on 2147 ha, sellest raba 2095 ha. Siinse kaitseala siht on kaitsta Mukri ja Ellamaa rabasid, sealseid ohustatud elupaiku ning kaitsealuseid liike. Kaitsealale jäävad I ja II kaitsekategooria linnuliikide must-toonekure ja metsise elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki kaitstavaid taimi vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, väike ja valge vesiroos. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit Mukri ja Oinamurru ja üks piiranguvöönd. Oinamurru sihtkaitsevööndis lastakse metsal kui ökosüsteemil areneda omasoodu, looduslikult
allikad. Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Endla Looduskaitseala moodustati 1985.a. See, 10 108 hektari suurune ala, hõlmab Endla soostiku hästi säilinud keskosa. 1997. aastast kuulub kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004 aastast Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku. Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa (Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit.Kaitsealal asub palju jäänukjärvi, millest suurim on Endla Sinijärv. Ühed tähtsaimad kaitseala objektid on rabad: Endla raba, Oostriku soo, Rummallika raba, Kanamatsi raba, Linnusaare raba, Kaasikjärve raba, Männikjärve raba, Toodiksaare raba ja Punaraba. Turbakihi paksus võib ulatuda kuni 8 meetrini. Linnusaare raba on loodusreservaat.
..............................................................................8 Vaatamisväärsused...................................................................................9/10 Lisa..........................................................................................................11 Kasutatud allikad....................................................................................12 PAIKNEMINE EESTIS KAART Looduslikelt tingimustelt Pandivere kõrgustikuga üsna sarnane Kesk-Eesti tasandik hõlmab Mandri-Eesti keskosa. Pandivere kõrgustiku ja Vooremaa vahelisse nurka jääb Pandivere kõrgustikult pealevalguvatest vetest mõjutatud Endla nõgu, mis maastikulise liigestuse järgi on samuti Kesk-Eesti tasandikul. Selle madalama osa hõlmab Endla järv, mida ümbritsevad samanimelise looduskaitseala piiresse jäävad rabad ja madalsood. 3
................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................... 11 Kerttu Luik YASB-51 072877 3 SISUKORD SISSEJUHATUS Meenikunno maastikukaitseala asub Põlvamaal Veriora valla territooriumil. Looduskaitse alla on võetud sookaitseala baasil 1981. a määruse nr 340 kohaselt «Sookaitsealade moodustamise kohta». Kaitseala kuulub ka Natura 2000 kaitsealade võrgustikku nii linnu- kui ka loodushoiualana. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba, metsise elualasid, Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku ning Ilumetsa meteoriidikraatreid neid ümbritseva kauni metsaga. [1,2] Kerttu Luik YASB-51 072877 4 SISUKORD 1.PEATÜKK Meenikunno maastikukaitseala on jaotatud kolmeks sihtkaitsevööndiks - Meenikunno
leevendamiseks ning kaevandamisejärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks. Mündi paemurd. 13.20. sajandini kasutatud Raikküla lademe paemurd, mille ligi 7 meetri kõrguses seinas avanevad murdmiskihid: Rünkpaas, Rünkjas paas, Ehituskivi I, Piibrikiht, Ehituskivi II, Lubjakas dolomiit, Põhjakivi, Põhja paas I, Põhja paas II. Paemurd on AS Jalax valduses ja hästi korrastatud. Väga esinduslikud dolomiidid. ASEND Maakonna Kesk ja Idaosa paikneb Pandivere kõrgustikul, lõunaosa aga KeskEesti tasandikul, mille lääneserva ilmestab Türi voorestik. Edelasse jääb LääneEesti (Pärnu) tasandik, selle servale ulatub ka Järvamaa piir. Maakonna loodeots asub aga kuulsal Kõrvemaal ehk VaheEesti tasandikul. Asendist ja maastikust tingituna on RoosnaAlliku valda tekkinud «Eestimaa kukal», veelahe, kust lõuna poole jäävate allikate, ojade, kraavide ja jõgede vesi valgub Pärnu lahte, Põhja
läbipääsmatud laugastikud ja metsased rabasaared. Endistest puisniitudest ja karjamaadest kujunenud salumetsades kasvavad eakad tammed, metsõunapuud ja käpalised. Nedrema looduskaitseala. Kaitseala paikneb kahe raba vahel. Maapind on niiske ja mitmekesise reljeefiga. Sealsed looduslikus seisundis sookooslused on kõrge kaitseväärtusega. Nedrema puisniit on Euroopa suurim hooldatav puisniit. Puurinde struktuur on hästi säilinud. Mükoloogid hindavad kaitseala liigirikast seenestikku, seal leidub arvukalt haruldasi ja vähelevinud seeneliike. Nedremal kasvab 236 liiki soontaimi, kaitsealuseid taimi 17 liiki, neist 15 käpalist. Nedrema puisniidul on loendatud 54 liiki soontaimi ühel ruutmeetril. Mihkli looduskaitseala Looduskaitseala moodustati tammiku ja selle liigilise mitmekesisuse kaitseks. Mihkli tammik on üks Eesti võimsamaid looduslikke tammepuistuid, kus ligikaudu pooled puudest on sirgetüvelised
..................................13 Kasutatud allikad............................................................................................................14 3 SISSEJUHATUS 22% Eesti pindalast moodustavad sood. Soostumuselt asub Eesti maailmas Soome järel teisel kohal. Rapla maakonnas Kehtna vallas Eidapere lähedal Mukri maastikukaitsealal asub Mukri raba ( ka Mukri soo ), mida peetakse üheks Eesti vanimaks sooks. Kaitseala pindala on 2147 ha, raba hõlmab sellest 2095 ha. Referaadis käsitlen lähemalt Mukri raba tekkelugu, taimestikku, loomastikku, loodusvara turvast, inimtegevuse jälgi ja matkaradu. 4 1. MUKRI RABA TEKKELOOST Mukri raba on tekkinud järve soostumisel umbes 10000-9000 aastat tagasi. Mukri raba on nime saanud Mukre küla ( varasemalt ka Mukro ) nime järgi. Raba lõunapoolset osa nimetatakse ka Ellamaa rabaks
Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. Riigmetsa Majandamise Keskus. Endla Looduskaitseala [http://www.rmk.eu/teemad/looduses-liikujale/kaitsealad/endla- looduskaitseala]10.10.10 Kaitseala kaitse-eesmärgiks on Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike inimtegevusest vähemõjutatud soode ja Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate kaitse. Endlal on soode mõistmisel eriline tähendus. Siinset soostikku on kõige kauem ja kõige põhjalikumalt uuritud. Endla on omamoodi mudeliks kõigi ülejäänud rabade mõistmisel. Viktor Masingu sõnul pole raba ei vähemat ega rohkemat kui suur elus keha, mis elab oma seaduspärasuste järgi. Eesti giid. Endla Looduskaitseala [http://www.eestigiid.ee/?SCat=48&CatID=0&ItemID=1490]05.10.10 3
annaabi.ee 
