Fovism-esimene moodsa kunsti vool, 1901 aastal toimus van Goghi mälestusnäitus. Tekkis Prantsusmaal.Tema töödes puhtad ja eredad värvid. Siit tõuge uuele suunale. 1905 aastal sügis salongi näitus kus rühm noori kunstnike, kelle töödes jõulised puhaste värvidega laigud.Fauvas- prantsuse keeles- metsikudFovidel püüd väljendada meeleolu, igal emotsioonil oma värv. Tihti olid valed värvid- puud ollased,taevas roheline... Valgust varju polnud, perspektiivist loobuti. Foovid väljendasid rahulikku õnnetunnet.H. Matisse-#tants #avatud aken. Ekspressionism- ekspression-prantsuse keeles väljendus.Ekspressionism tekkis Saksamaal. Eelkäiateks van Gogh, E. Munch ja foovid.Loodus väljendamise asemel on tähtsaim tunnete väljendmine
pakutud kaks kuni kaheksateist. Enim toetust on leidnud Paul Ekmani(snd 1934) ja tema kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad põhiemotsioonide hulka 6 emotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus. Hiljem on nimekirja lisandunud ka seitsmes emotsioonpõlgus. Tänapäev Tänapäeval pooldavad paljud psühholoogid emotsiooni prototüüpset määratlust. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsioonil kolm peamist omadust: 1) emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2) emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete ( N: pos. Ja neg. Emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (N: kurbus, rõõm) kaudu. Emotsioonide teadvustamine
Alaväärsus(kompleks). PS muusika annab kustiliikidest kõige vahetumalt emotsioone edasi. Kui inimene on üksi, isegi söödetud ja puhanud, siis 9 juhul 10'st tekib tal ärevus ja norg. Emotsioonid: steenilised, asteenilised (efekt on küllaltki individuaalne) Emotsioone iseloomustab tsüklilisus, vaheldumine Vastandlike tundmuste üheaegse esinemise võimalus, ambivalentsed tundmused Kõrge emotsionaalne pinge vajab maandamist Emotsioon on protsess: algus, kulg, lõpp Emotsioonil on oma tekitaja: mingi sündmus, isik või teave, mis puudutab või võiks puudutada meie vajadusi või väärtusi Emotsioon <-> ratsionaalsus, emotsionaalses seisundis inimest iseloomustavad subjektiivsus ja erapoolikus Emotsioonide kujundamisel on oluline roll biokeemilistel ainetel. Eksamil: ära aja stressi ja frustratsiooni segamini. Stress: pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul, järjepideval muutumisel.
"katki" minemas. Pr. Pomeroy tegemised jäävad peagi silma Kitty Farmerile, kellele noore õpetaja uuenduslikud ideed üldsegi ei meeldi. Kitty Farmer hakkab oma noorele kolleegile kaikaid kodaratesse loopima, kuni viimane töölt lahti lastakse. Teine karakteristlik tegelane on kahepalgeline ja ahne pedofiilist psühholoog Jim Cunningham, kes on väljatöötanud psüholoogilise eneseabi programmi, mis baseerub inimese kahel kõige tugevamal emotsioonil-hirmul ja armastusel. Tänu oma libekeelsusele ja heale veenmisoskusele on ta kodukandis üsnagi tuntuks saanud ning tema materjale soovitakse kasutusele võtta ka koolides. Üks tema tulihingelisemaid järgijaid on Kitty Farmer. Enesehinnang: Donnie Darko pärines keskmisest jõukamast perekonnast, tal oli kõik olemas kaasa arvatud armastavad vanemad. Siiski polnud ta ära hellitatud laps, kes pole võimeline oma tegude eest vastutama
Positiivne minasõnum näitab meie positiivseid tundeid, partneri käitumise hinnanguvaba kirjeldust ja mõju meie vajadustele. Teatav minasõnum väljendab meie siinja praegu tundeid, eelistusi ja mitteeelistusi, arvamusi ja uskumusi. Äraütleva minasõnumi puhul vastame eitavalt meile mitte sobivale palvele, nõudmisele või küsimusele. Meie kõik emotsioonid on kordumatud, keha valmistab ette erinevateks reaktsioonideks igal erineval emotsioonil. Viha korral me ärritume, veri valgub kätesse ning vallanduvad hormoonid, näiteks adrenaliin. Hirmudes voolab veri skeleti lihastesse, näiteks jalgadesse, et kiiresti põgeneda. Õnnetunde korral toimub rahustamine keskustes, mis tekitavad muremõtteid ja negatiivseid tundeid. Armastus toob rahulolu ja parema koostöövõime. Imestuse puhul langeb silmavõrkkestale rohkem valgust ja see annab meile suurema vaatevälja
masinat, mis emotsioone teenindab. Kognitiivse suuna esindajad peavad aga oluliseks maailma mudelit, mille vahendusel maailma tajutakse. Teooriad võib tinglikult jagada järgmistesse tüüpidesse. 1) Psühhoevolutsiooniline emotsioonide teooria. See suund saab alguse Ch.Darwini võrdlevatest uurimustest. Selle rühma teooriatel on ühine see, et emotsioonid arvatakse pärinevat otstarbekatest kohastumuslikest käitumistest. Seega igal emotsioonil on oma evolutsiooniline ajalugu, mis seob teda ajalooliselt loomariigiga. Emotsioonid kujutavad endast sündimisest kaasaantud "masinavärki", mille käivitumine ja kulg on vaid osaliselt tahtele alluv. Uuemates lähenemistes on emotsioonide baasiks arvatud emotsioonide väljendusi, mille subjektiivne üleelamine ongi emotsioon (S.Tomkins, C.E.Izard, R.Plutchik). 2) Organismi seisundite teooria. W.James'i teooria (ka James-Lange teooria) maksiim ütleb
kuuluvad kindlasti kuus emotsiooni (hiljem lisandunud seitsmes, kuid võimalik, et neid on veel rohkem), mille näoväljendused on ühesugused ja maailma eri paikades hästi äratuntavad. Need on: 1. Hirm. 2. Kurbus. 3. Rõõm. 4. Vastikus. 5. Viha. 6. Üllatus. Hiljem on lisandunud ka seitsmes emotsioon 7. Põlgus. Ülejäänud emotsioonid on kas põhiemotsioonide alamkategooriad (nt emotsioon kimbatus põhineb emotsioonil hirm ja sisaldab veel mingit mitteemotsionaalset komponenti, nagu olukorra taju) või põhiemotsioonide kombinatsioonid (nt armukadedust võib intepreteerida kui hirmu, viha ja kurbuse segu). Ekmani sõnul on vastavaid kriteeriume, mille järgi ära tunda, et tegemist on põhiemotsioonidega, üheksa: universaalse näoväljenduse olemasolu; emotsiooni esinemine teistel primaatidel; emotsioonidega kaasnevad iseloomulikud ja erilised füsioloogilised
kindlal viisil. Tekkinud varasemate kogemuste baasil. Hoiakute funktsiooniks on ego-kaitse tagab isiksuse terviklikkuse ja püsivuse. See aitab maailmanähtusi kuidagi korrastada 27. Hoiaku komponendid: 1. kognitiivne (teadlik tõekspidamine); 2. afektiivne (näiteks mingi hoiakuvastane tegevus ajab vihale); 3. käitumuslik (mingid toimingud vastavalt hoiakule). 28. Emotsioon tundmuse läbielamise konkreetne vorm. Emotsiooni prototüüpiline määratlus. Emotsioonil kolm omadust. 1. Tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsiooniga kaasnevad muutused inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu (nt kurbus, rõõm, viha). 29. Tundmuste toime inimesel. 1. Aktiivsed tundmused annavad jõudu, inimene ettevõtlik, reibas. Need on
Selleks jälgitakse paar päeva inimesi ja tehakse üldistus teises osas. Pannakse kirja inimeste käitumine ja selle muutus erinevates situatsioonides. 3 1. MIS ON EMOTSIOON Emotsioonid on protsessid, mis seisnevad inimese isiklikus suhtumises ja väljendusviisis teda ümbritseva keskkonna ja tema kogemuste vastastikusel mõjul, ja mis toovad kaasa teatud üleelamisi. Järelikult on see, mida me kogeme, emotsioon. Emotsioonil on algus ja lõpp. Emotsioonide ühest määratlust on raske leida, sest inimesed reageerivad erinevatele sündmustele isemoodi. Näiteks kui jutt peaks rõõmustama ja ollakse eelnevalt teada saanud kurva uudise, siis alateadvus ei lase naeratada või õnnelikkust tunda. Emotsioonides eristatakse kahte osa: esimene- subjektiive emotsionaalne elamus (meeldiva või ebameeldiva iseloomuga); teine- emotsiooni väljendamine, st. selle elamusega kaasnevad miimika, zestid ja poosi muutus
eelkõige füsioloogilist masinat, mis emotsioone teenindab. Kognitiivse suuna esindajad peavad aga oluliseks maailma mudelit, mille vahendusel maailma tajutakse. Teooriad võib tinglikult jagada järgmistesse tüüpidesse. 1) Psühhoevolutsiooniline emotsioonide teooria. See suund saab alguse Ch.Darwini võrdlevatest uurimustest. Selle rühma teooriatel on ühine see, et emotsioonid arvatakse pärinevat otstarbekatest kohastumuslikest käitumistest. Seega igal emotsioonil on oma evolutsiooniline ajalugu, mis seob teda ajalooliselt loomariigiga. Emotsioonid kujutavad endast sündimisest kaasaantud "masinavärki", mille käivitumine ja kulg on vaid osaliselt tahtele alluv. Uuemates lähenemistes on emotsioonide baasiks arvatud emotsioonide väljendusi, mille subjektiivne üleelamine ongi emotsioon (S.Tomkins, C.E.Izard, R.Plutchik). 2) Organismi seisundite teooria. W.James'i teooria (ka James-Lange teooria) maksiim
sekkumisviisiks on suunata laps aega maha võtma. Klassi distsiplineermise kava oluliseks jooneks on see, et klassiõpetajaid toetatakse hästi planeeritud aja mahavõtmise poliitika ja protsessiga. Seitsmes osa räägib viha ning kiusamisprobleemidega toimetulekust. Viha on võimas emotsioon ning suure pettumuse korral võib see kergesti võtta võimust meie mõtlemise üle. Lastel on vihaga veel raskem toime tulla kui täiskasvanutel. Oluline on teha vahet vihak kui emotsioonil ja selle väljendamisel, samuti vihal ja agressiivsusel. Viha ,,taltustamisek" on soovitatav õpetajatel õpilastele selgitada vihaga seotud sõnavara. Pole halb, et inimene väljendab oma pahameelt, millega suhtes, mis on põhjendatud, kuid see peaks olema ikka ja alati viisakas ja sobiliku sõnastusega. Teiseks viha talitsemise viisiks on välja pakutud vihapäeviku pidamist, kus õpilane saab üles märkida, mis ja millal teda vihastas ning sinna kirjutada ka muid selle
eelnevad sellele. Seda emotsioonide külge rõhutatakse eriti motiovatsioonilistes emotsiooniteooriates. Teisalt tekivad emotsioonid aga ka tegevuses, sõltuvad sellest ja on määratud tegevuse kulgemise iseärasustest. Emotsioonide seda külge toovad esile teooriad, mis rõhutavad emotsioonide tekkimist adaptatsioonivõimaluste puudumise, kavatsetu ja reaalselt saavutatu mittevastavuse, informatsiooni ebapiisavuse jms tõttu. Emotsioonil kui protsessil on intensiivsus, mis sõltub vajaduse rahuldamise või mitterahuldamise astmest ja eesmärkobjekti olulisusest. Seos kannatuse ja vajaduse vahel ei ole proportsionaalne. Kui enamiku vajaduste piir on praktiliselt määramatu, siis kannatustel on piir, mille ületamisel tekib närvisüsteemi üldine pidurdus ja sokiseisund. Kannatuse ja naudingu astmed on eri inimestel küllaltki erisugused. Selles avaldavad oma toimet
keskkond. Õpetajate ülesanne õpilaste sotsialiseerimisel on ka teavitada neid emotsioonidest, mida inimene erinevatel aegadel kogeb. Need võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Tuleks selgeks teha, et negatiivsete emotsioonide kogemine nagu viha ja kurbus ei tähenda, et neid kogedes võib teha seda, mis hetkel mõtetesse tuleb. Lastele ja noorukitele tuleb õpetada vahet tegema vihal kui emotsioonil ja selle väljendamisel, samuti vihal ja agressiivsusel. (Kristi Kõivu loengumaterjal) Oluline on, et õpilane saaks aru enda emotsioonidest, oskaks neid eristada ning siis ka vastavalt ja sobivalt reageerida. Selleks on olemas erinevad tehnikad, mis aitavad õpilasel maha rahuneda ja seejärel edasi käituda. 4 2. Viha kontrollimine läbi harjutuste Viha kontrollimiseks on välja töötatud mitmeid erinevaid meetmeid, tehnikaid, programme
8 Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 3. EMOTSIONAALNE ANALÜÜS Emotsionaalne analüüs toetub kogutud infole ning selle käigus selgub disaineri suhe asjasse. Emotsionaalse analüüsi käigus võib ka lähteülesanne täpsustuda või teiseneda (Mändmaa, 2005: 48). Emotsionaalne analüüs, nagu nimigi ütleb, peaks tuginema emotsioonil ning toimima ilma igasuguste piiranguteta ühtegi ideed ei tohiks kritiseerida või kaalumata jätta. Ideed tuleks üles tähendada kogu oma sisuga. Muu hulgas tuleks end asetada ka tarbija positsiooni (selleks on vajalik sihtgrupi tundmine eelnevast etapist) ning püüda aimata emotsioone ja mõtteid, mida tarbija tunneb kui ta vaatab üht kindlat toodet paljude sarnaste seas. Mida rohkem on emotsionaalse analüüsi tulemusena valikuid, seda tõenäolisemalt
69. Luchinsi katse mõte. Kuidas inimesed suudavad (erinevalt) probleemidele lahendusi leida???????????? 70. Emotsioonide olemus. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Emotsioonis on objekti peegeldus. Objekti vahetu peegeldus. Emotsioonis on keha, emotsiooni kandja peegeldus. Emotsioon on kahekomponentne. Objekt ja ihu. Korraga ei saa karta ja mõelda, kas ma kardan, armastada ja mõleda, kas ma armastan. Emotsioonil on kehaline komponent: kui ma kardan, siis see hirm peegeldub ihus (midagi juhtub kehaga). Emotsioone põhjustavad sündmused igaemotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord. Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse. Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule. Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid.
Inimene võib olla ka südametunnistuseta. Südametunnistus võid olla üsna puudulik tõekriteeriumi määraja. Kreeka k. südametunnistus synaidae tähendab, et mul on võime seada asju paremuse järjekorda ja selle põhjas langetada otsuseid. INTUITSIOON Intuitsionistid. Otseselt ei sõnasta, et asi on kasulik suurele hulgale inimesele, vaid pigem ratsionaalne otsustus, tunnetus. Intuitsioonil ja emotsioonil on olemas teatud kokkupuutepind. Ebamäärased asjad, mille põhjal langetada otsust õige või vale. Intuitsioon ei aita meil selgitada, miks üks või teine asi on õige või vale. Ei saa tajuda selle põhjal. Mõned arvavad, et vajadus/kohustus moraalselt käituda või teha head on osa universumi korrast. KOHUSEEETIKA Kõige võimsam teontoloogilise eetika liik.
o Hinnang kas peab midagi ette vütma, või võib emotsiooni nautida o Füsioloogiline reaktsioon mis teeb kehakeel, mis teeb nägu o Tegutsemisvalmidus o Emotsiooniline avaldumine nt miimika, zestid o Reguleerimine kas midagi tuleb võimendada või pidurdada. Nt vastikustunnet pidurdama ; õnnetunnet võimendama. Kultuurinormid. ( nt jaapani naised ei avalda ega näita emotsioone välja) - Põhiemotsioonid P. Ekmani järgi: igal emotsioonil on teatud lihaste asend. On olemas 6 põhiemotsiooni. ( hiljem 7) 1. Hirm 2. Üllatus 3. Rõõm 4. Viha 5. Vastikus 6. Kurbus 7. Põlgus - Emotsioonide otstarve : o Hindamine( erinevad isikud, olukorrad) o Ergutavad, pidurdavad o Suunavad tähelepanu o Stimuleerivad mälu o Väljendavad suhtumist, eelistust 30. Mida kujutab endast isiksus
väljenduslikke ja füsioloogilisi reaktsioone nagu valu) komponente omavad (või seda mõjutavad) inimese (või looma) aktiivsust mõjutavad psüühilised protsessid. • Kõik emotsioonid on lubatud ja millekski kasulikud. Kindlasti pole väga mõttekas olla kogu aeg positiivne. On täiesti loomulik, et vahel ollakse vihane, küll aga pole otstarbeks vihast tekkinud käitumine. Emotsioonide evolutsiooniline otstarbekus (Plutchik, 1980) Leidis, et igal emotsioonil on oma funktsioon, ilma nendeta pole võimalik toime tulla. Hirm- Ohu vältimine, enesekaitse Viha- Rünnak, takistuste ja vastaste ületamine Rõõm- Kaaslase, seks.partneri otsing, järglaste soetamine Kurbus- Abi kutsumine kaotusest ülesaamiseks Usaldus- Potentsiaalse kaaslase sidumine Vastikus- Oksendamine, võõrainete väljutamine. See aitab meil ellu jääda. Vahel tajume ka inimesi vastikuna, kuigi me ise ka ei tea miks
Pole samal tasandil pidevalt. Ajus on virgastusained, nende kontsentratsioon ei ole pidevalt ühtne. Mõnikord kombineeruvad eri emotsioonid täiesti uueks emotsiooniks. Vastandlike tundmuste üheaegse esinemise võimalus, ambivalentsed tundmused- paradoksaalseks. Kellegi kiusamisest tekib mõnutunne. Kõrge emotsionaalne pinge vajab maandamist. Tunneb, et midagi tuleb teha, et see lõppeks. Ka pos emotsioon võib väsitada, vahel on vaja eemalduda. Emotsioon on protsess: algus, kulg, lõpp. Emotsioonil on oma tekitaja: mingi sündmus, isik, või teave, mis puudutab või võiks puudutada meie vajadusi või väärtusi. Emotsioon tekib sujuvalt, aeglasem ajaskaala. Isegi afekt võtab nats aega. Ka kustumine võtab aega. Emotsioon<-> ratsionaalsus; emotsionaalses seisundis inimest iseloomustavad subjektiivsus ja erapoolikus. Teatud vastandlikkus- kui inimene ona emotsionaalne, siis tema loogika ja ratsionaalne mõtlemine kannatab. Tugev emotsioon on vastand objektiivsele mõtlemisele.
aspekt. Ehkki teisiti väljendavad emotsioonid ka teistele inimestele informatsiooni. Emotsioonidest rääkides on mõistlik algusest peale eristada kahte selle mõistete ringi sisu: - subjektiivne psühholoogiline sisu. - psühhofüsioloogia valdkond – objektiivne neurobioloogiline sisu. Emotsioonid suhestuvad seega ka kehaprotsessidega (nt:punastamine, pupillirefleks jne) Tundeelamusel kui emotsioonil on palju tunnuseid, millest kolme kõige kesksemat võib nimetada põhimõõtmeteks: - emotsiooni polaarsus +/- (meeldiv või ebameeldiv skaala). Kõige kiiremini inimesed mõistavad just polaarsuse emotsiooni. Tuntakse esimesena, kas mul on hea või halb olla. (armastus-vihkamine) - jõud ja intensiivsus - kestus – aja dimensioon; emotsioon tekib, kulgeb ja kustub ning kaua see kõik aega võtab
annaabi.ee 
